korduvintervjueerimisel on küllaga plusse. Need intervjuud, mis on rohkem vabama vormiga (sellised, kus on nii vabavestlus kui ka vabameenutus), ei pane last unustama ning laps ei ole ka niivõrd vastuvõtlik mõjutustele. Seega korduvintervjuud aitavad meenutada vaid siis, kui need on vabas vormis, mitte mõjutavad/sundivad/suunavad. Uuringud korduvatest intervjueerimistest on tegelenud peamiselt kahte tüüpi mõjudega, mida tavapäraselt kutsutakse reministsents ja hüpermneesia (e. liigmälu; mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivne meeldejätmine). Reministsents viitab uue informatsiooni esilekerkimisele korduvate intervjuude käigus; hüpermneesia viitab informatsiooni koguhulga suurenemist korduvate intervjuude jooksul. Uuringud on tõestanud, et reministsents võib esineda ka pika pausi järel, lapsed on suutnud anda uut informatsiooni lausa pärast 5-6 aasta möödumist. Sellegipoolest võivad pikad pausid mõjutada
Triinu Sepp 10c MÄLUHÄIRED Mäluga on seotud mitu ajupiirkonda, eelkõige teatavad ajukoorealad (nt. otsmikusagar) la limbiline süsteem. Suuraju poolkerad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustuse korral häired ruumilisvisuaalses mälus ning vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises). On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga unustamine on kõikehõlmav, meelde ei jää või meeles ei püsi üldse mitte midagi, siis o...
MILLINE ON KÕIGE LIHTSAM JA LEVINUM ÕPPIMISMEHHANISM? HARJUMINE (KUI TUGEV JA OOTAMATU STIIMUL KUTSUB ESILE HULGA FÜSIOLOOGILISI REAKTSIOONE E. ORIENTEERUMISREAKTSIOONI; KAOB, KUI STIIMULIL POLE INIMESE SEISUKOHAST TÄHTSUST). KUIDAS TOIMUB ÕPPIMINE KLASSIKALISE JA OPERANTSE TINGIMISE TEEL? MILLE POOLEST NEED SARNANEVAD JA MILLE POOLEST ERINEVAD? KLASSIKALINE ÕPITAKSE TINGIMATUTE JA TINGITUD STIIUMULITE VAHELISI SEOSEID: TINGIMATU STIIMULI KORDUVAL KOOSESINEMISEL ALGSELT NEUTRAALSE STIIMULIGA TEKIB NENDE VAHEL SEOS JA TINGITUD STIIMUL HAKKAB ESILE KUTSUMA TINGITUD REFLEKSI; OPERANTNE KÄITUMINE TULENEB VAJADUSEST REAGEERIDA TEATUD KINDLAL VIISIL. OLULINE ON SAAVUTADA POSITIIVSET JA VÄLTIDA NEGATIIVSET NING SEE ON VÕIMALIK TÄNU SUUTLIKKUSELE ÕPPIDA OMA KÄITUMISE TAGAJÄRGEDEST. MILLISED ON SOTSIAALSE ÕPPIMISE ETAPID (A.BANDURA LIIGITUSE JÄRGI)? MÄRKAMINE: MUDELI JA SELLE OLULISTE KÜLGEDE TÄHELEPANEMINE; KERGEMINI MÄRGATAKSE KÄIT...
semantiline (üldised teadmised, faktid maailma kohta, nt ümar), episoodiline (endaga seotud sündmused, mälestused, juhtumid). Mälu tüübid: Nägemis-, kuulmis-, liigutusmälu. Mälu häired: 1) Amneesia e. mälulünk mingi ajavahemiku kohta mälestuste puudumine, tekib ajukahjustuse tagajärjel. *Edasihaarav (mäletatakse sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta juurde õppida uut), *Tagasihaarav (ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust). 2) Liigmälu e. hüpermneesia mällu salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetulemine. 3) Vaegmälu e. hüpomneesia raske uue info omandamine kui ka varem omandatud meeldetuletamine. 4) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetus mälulüngaga. 5) Hüsteeriline amneesia ei suudeta meenutada, et kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud, on psüühiline häire. 6) Afektiivne mälulünk tugevas afektiseisundis aheneb inimese tähelepanuvõime ja tekivad mälulüngad.
valemälestuste genereerimine. Kuna mälupildid on kergesti mõjutatavad ja kaugeltki mitte kergesti arhiivist leitavad, pole sobivaks vahendiks kuriteos kahtlustatava hüpnotiseerimine. Selline käsitlemine võib tekitada probleeme kohtuprotsessis ning uuritavate psüühilises stabiilsuses (H. Lauerma, 2002). Värsked uuringutulemused lükkavad samas ümber väited nagu lisaks hüpnoos uusi mälupilte, vaid tegemist on spontaanse hüpermnestilise protsessiga (hüpermneesia ehk liigmälu), mis ajus toimub vastusena erinevatele stiimulitele ja meenutamisele (MH Erdelyi, 2010). See teadmine per se ei anna meile siiski alust hüpnoosi kasutada, kuna peab vältima kõiki selliseid stiimuleid, mis võivad tekitada hüpermnestilisi mälupilte. 2.2. Hüpnoosi praktiline kasutamine tunnistuse saamiseks Soomes on antud valdkonnaga tegeltud pikalt ja põhjalikult. Siiski ollakse taunival seisukohal ja ei soovitata hüpnoosi kasutamist ka eeluurimises
(rohi on roheline, A on tähestiku esimene täht) Episoodilises mälus talletatav info on seotud inimese endaga (mida tegin eile, kellega kohtusin üleeile) Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel, eristatakse kahte vormi: Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse kõike eelnevat, kuid ei suudeta õppida midagi uut Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi varasemast ajast. Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetuletamist. Joobe-mälulünk- mõni seik joobeseisundis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis. Hüsteeriline amneesia on harva esinev mäluhäire, mille korral inimene ei suuda meenutada, kes ta on ja mida kuni elu selle hetkeni teinud. Kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse oma eelnevaid kogemusi, siis on
........................................................................................ 3 2 MÄLU PROTSESSID............................................................................................................. 4 3 MÄLUHÄIRETE KLIINILISED VORMID...........................................................................4 3.1 Ülimälu............................................................................................................................. 4 3.2 Liigmälu ehk hüpermneesia..............................................................................................5 3.3 Vaegmälu ehk hüpomneesia ............................................................................................ 5 3.3.1 Fiksatsiooni hüpomneesia..........................................................................................5 3.3.2 Reproduktsiooni hüpomneesia...................................................................................5 3
üldiselt teatakse ja õpitakse. See on info, mida ei pea omandama praktiliselt tegutsedes. Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. Liig- ja vaegmälu. Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis.
o Amneesiaga on tegemist kui miski ei tule meelde või üldse mälus ei püsi. Teisi sõnu on see mälulünk, mis tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse 2 vormi : Edasihaarav e ANTEROGRAADNE amneesia Sündmusi, mis toimus enne ajukahjustuse mäletatakse, kuid ei suudeta juurde õppida. Tagasihaarav e RETROGRAADNE amneesia Ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. o Liigmälu e hüpermneesia salvestatud info haiguslik intensiivne meeldetuletamine. Mäluhäire liik. Inimes tahtele allumatu. Raskendab uute teadmiste omandamist. o Vaegmälu e hüpomneesia Raskendatud on uue info omandamine kui ka vana info meeldetuletamine. o Joobe-mälulünk Inimene ei mäleta mõnda seika joobeseisundis olles, kuid oli sellega kontaktis. o Hüsteeriline amneesia Harva esinev mäluhäire, kus inimene ei mäleta kes ta on ja
......................................................................................15 2.3 Mälu ja aju...........................................................................................................15 2.4 Mäluhäired...........................................................................................................15 2.4.1 Amneesia........................................................................................................16 2.4.2 Liigmälu ehk hüpermneesia........................................................................... 16 2.4.3 Vaegmälu........................................................................................................16 2.4.4 Joobe-mälulünk.............................................................................................. 16 2.4.5 Hüsteeriline amneesia.....................................................................................16 2.4.6 Afektiivne mälulünk........................
on tegemist amneesiaga [3]. Amneesia ehk mälulünk tekib ajukahjustuse tagajärjel. Eristatakse kahte amneesia vormi: a) Edasihaarav ehk anterograadne amneesia, mille korral mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kui ei suudeta juurde õppida midagi uut. b) Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia, mille korral ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust[3]. Peale amneesia on ka teisi mäluhäireid. Järgnevalt mõnest olulisemast: Liigmälu ehk hüpermneesia tähendab mällu salvestatud info haiguslikult intensiivset meeldetulemist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja väga koormava häirega. See tähendab ka uute teadmiste ja kogemuste omandamist [3]. Vaegmälu ehk hüpomneesia puhul võib olla raskendatud nii uue informatsiooni omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need ka koos [3]. Joobe- mälulünk- Mõni seik joobeseisundid toimunust võib olla kaetud mälulüngaga, kuigi inimene oli ümbrusega kontaktis [3]
amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. 7
eesmärk. · Sekundaarne ehk pika-ajaline mälu -- õpitu püsib mälus kuitahes kaua. Aga seejuures võib esineda probleeme meeldetuletamisega.Pika-ajalisse mällu saab õpitavat talletada kõige paremini nii, et seda seostatakse mingil viisil juba varem meeldejäetuga. Mälu häired Me kõik võime mingil elu hetkel midagi unustaga või ola raskustes millegi meeldejätmisega. Mäluhäireid on mitut eri liiki: · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. · Amneesia (e mälulünk ) ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse:
Deliiriumi sündroom - meelepetted, kriitika alanenud Hämaroleku sündroom Amentsia sündroom meeltesegadus (nõdrameelsus) TEADVUSE SELGUSE ALANEMISE MUID VORME: hetkeline teadvusetus (ei pane tähele); minestus e. sünkoop; haiguslik unesööst e. narkolepsia Kaasussündroom: somnabulism e. unes kõndimine ( tihti kaasneb 9.MÄLU KVANTITATIIVSED JA KVALITATIIVSED HÄIRED. mälu kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed häired. > mäluhäired : > kvantitatiivsed- liig ja vaegmälu. > 1,Hüpermneesia e. liigmälu > 2,Hüpomneesia e. vaegmälu > a)fikesatsioonihüpomneesia > b)reproduksioonihüpomneesia > 3,Amneesia > kvalitatiivsed-mälupetted e. paramneesiad kvalitatiivsed mäluhäired e. > mälulünk 1,Lihtne mälulünk 2,Tagasihaarav mälulünk 3,Edasihaarav > mälulünk 4,Edasi ja tagasihaarav mälulünk 10.PLATSEEBO JA PLATSEEBO-EFEKT Platseebo mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast PLACERE ja tähendab meeldima, rahuldama
- vahetu mälu (immediate m.) viimaste sekundite-minutite vältel toimunud sündmuste meelespidamine; - hilismälu (recent m.) - viimaste päevade sündmuste suhtes; - kaugmälu (remote m.) - sündmuste suhtes kaugemast minevikust. Mäluhäired amneesia e. mälulünk (amnesia) osaline (partial) täielik (total) anterograadne e. edasihaarav mälulünk (anterograde) retrograadne e. tagasihaarav mälulünk (retrograde) hüpermneesia e. liigmälu (hypermnesia) Paramneesia (paramnesia) - pseudoreminestsents - sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega krüptomneesia võõrandav k. - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks); assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks.
Regresseeruv, taanduv dementsus Statsionaarne, stabiilne dementsus Lakunaarne, partsiaalne dementsus Globaalne, difuusne dementsus Mälu tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jmt. Meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Indiviidi loodud psüühiliste mudelite kogum. Mäluvõime: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline Nägemismälu,kuulmismälu,haistmismälu,kompimismälu Vahetu mälu, Lühimälu, Kaugmälu Mäluhäired: *Liigmälu e. Hüpermneesia ülimälu, sundmälestus *Vaegmälu e. Hüpomneesia *Mälulünk e. Amneesia osaline, täielik ; joobe mälulünk, afektiivne mälulünk, hüsteeriline mälulünk. *Mälupete e. Paramneesia e. Düsmneesia - Krüptomneesia(muutub seos minaga): võõrandav(seos kaob) / Assotsieeriv(seos tekib - Konfabulatsioon: asendav, konstruktiivne(realistik), fantastiline konfabulatsioon AMNESTILINE SÜNDROOM Mälu alanemine, eeskätt lühimälu: uue materjali omandamine halvenenud, antero- ja
Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Meeldetuletamine tähendba talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenutamise võio meenumise kaudu. 24. Milliseid mäluhäireid esineb? Amneesia ehk mälulünk (edasihaarav, mäletatakse sündmusi enne ajukahjustusi, kuid ei õpita juurde midagi uut ja tagasihaarav amneesia, mille korral ei suudeta meenutada enne ajukahjustust olnud sündmusi). Liigmälu ehk hüpermneesia. Vaegmälu e. Hüpomneesia. Joobe-mälulünk. Hüsteeriline amneesia. Afektiivne mälulünk. 25. Mis on intelligentsus? Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. 26. Mis on motivatsioon? Motivatsiooniks nimetatakse vajadust või soovi, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab seda eesmärgi poole. 27. Maslow' püramiid (astmed ja lühiseletus) 1
Meenutamine - reprodutseerimisliik, kus püsimälus fikseerunu väljatoomiseks on vajalik tahtepingutus, sihipärane otsing. Meenumine aktualiseerub materjal kergesti, nagu iseenesest hetke situatsiooni või tegevuse ajel. Edukus sõltub sellest, kuivõrd selgelt ja täpselt on püstitatud reprodutseerimiseülesanne ja kuivõrd see on teadvustatud. Reministents - meeldetuletus. Teatava aja möödumisel omandamisest on reprodutseerimine täieliku ja täpsem kui kohe peale omandamist. Hüpermneesia esineb just visuaalse materjali puhul. Mälu efektiivsus pikema aja vältel, mäletatakse ka aasta pärast Mäluliigid Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel liigitatakse mälu Motoorne - ehk liikumismälu iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses. Hea koordinatsioon, füüsiliselt osavad jne Emotsionaalne - mäletab hästi oma tundmuste vahendusel. Mälusignaaliga toimib sageli tundmus, seejärel tundmusega seotud info
amneesiaga. 1) Amneesia e mälulünk on ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mäluhäire. Eristatakse: · Anterograadne amneesia (e edasihaarav amneesia) mäletatakse küll sündmusi enne ajukahjustust, kuid ei suudeta õppida juurde midagi uut. · Retrograadne amneesia (e tagasihaarav amneesia) ei suudeta meenutada sündmusi enne ajukahjustust. 2) Liig- ja vaegmälu. · Liigmälu (e hüpermneesia) tähendab mälu salvestatud info haiglaslikult intensiivset meeldejätmist. Tegemist on inimese tahtele allumatu ja koormava häirega. See raskendab uute teadmiste ja kogemuste omandamist. · Vaegmälu (e hüpomneesia) puhul võib olla raskendatud nii uue info omandamine kui ka varem omandatu meeldetuletamine. Sageli esinevad need koos. 3) Joobe-mälulünk mõni seik joobeseisnudis toimunust võib olla kaetud mälulüngaga,
Pikka aega peeti lühimälu mahuks 7+-2 ühikut, viimase aastakümne mäluuuringutes pakutakse piiranguks vaid 4 ühikut. Lühimälus olevat informatsiooni hulka saab suurendada materjali känkides. 82. Mis on amneesia? Amneesia ehk ajukahjustuse tagajärjel tekkinud mälulünk Edasihaarav ehk anterograadne amneesia meelde ei jää kahjustusele järgnev teave. Tagasihaarav ehk retrograadne amneesia meeles ei ole kahjustusele eelnenud informatsioon, mälestused. ·Hüpermneesia ehk liigmälu ·Hüpomneesia ehk vaegmälu · Hüsteeriline ehk kaitseamneesia enesekaitseks unustatakse väga ebameeldivad või hirmutavad asjad · Afektiivne mälulünk unustatakse mälestused, millega on kaasnenud väga tugev emotsioon 83. Mis on motivatsioon ja mis on motiiv? Motivatsioon on üldine asjaolude kogum, mis meid tegutsema paneb ja tegutsemas hoiab. Motiiv on üks kindel tegutsema panev asjaolu. 84. Millised on kognitiivse lähenemise järgi motivastiooni liigid?
pikkusele paremini: ,,hiljutisuse efekt"). Reprodutseerimise efektiivsus sõltub oluliselt sellest, kas reprodutseerimistegevus toimub sarnastes tingimustes varasema omandamise tingimustega või mitte. Reminstsentsi nähtus Teatava aja möödumisel omandamisest on reprodutseerimine täielikum ja täpsem, kui kohe peale omandamist (toimub kristalliseerumine, selginemine haripunkt 12.14 h. pärast omandamist) Tavaliselt on äratundmine tunduvalt efektiivsem kui meenutamine. Hüpermneesia passiivse mäletamise kõrge tase, esineb just visuaalse materjali puhul. Mälu liigid Domineeriva psüühilise aktiivsuse iseloomu alusel Liigitatakse mälu: · Motoorseks ehk liikumismälu (isel. mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses) · Emotsionaalseks (inimene mäletab hästi oma tundmuste vahendusel) · Kujundiliseks (rajaneb sageli heal fantaasial ning seisneb heas vormi, ruumi, harmoonia jmt
- Vahetu mälu – viimaste sekundite-minutite vältel toimunud meelespidamine - Hilismälu – vimaste päevade sündmuste suhtes - Kaugmälu – sündmustes suhtes kaugemas minevikust Mäluhäired Amneesia – mälulünk - Osaline - Täielik - Anterograadne e edasihaarav – vahepealset ei mäleta (kui tellis kukub) - Retrograadne e tagasihaarav – ei mäleta ka eelnevaid sündmusi - Hüpermneesia e liigmälu Paramneesia - Pseudoreminestsents – lisatakse detaile lugudesse teistest lugudest, ei ole loogiline enam - Krüptomneesia – võõrandav - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks e mida keegi teine on öelnud Assotsieeruv – teiste kogemus on enda oma - Konfabulatsioon (asendav ja fantastiline) – terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes Intellekt
Reministsents - - teatava aja möödusmisel omandamisest on reprodutseerimine täielikum ja täpsem kui kohe peale omandamist omamoodi kristalliseerumine, selginemine haripunkt ca 12-14 tundi pärast omandamist. (Lastel tihti) Tavaliselt on äratyundmine palju efektiivsem kui meenutamine. (pilte ja nägusid osatakse paremini kokku panna kui vabameenutamisega ka 34 aasta pärast) Hüpermneesia mälu efektiivsus on hämmastav, esineb just visuaalse materjali puhul (paari aasta pärast mäletasid inimesed veel 63-97% piltidest mida neile näidati ka 10000 pildi seast!!!!) Kognitiivsed kaardid kuidas inimene säilitab ja reprodutseerib keskkoonna ja territooriumi ruumisuhteid kaugusi, suhtelisi asetusi, proportsioone jne. (oma
Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused; Mutism (mutism) - kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus; Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises. Mäluhäired: amneesia e. mälulünk (amnesia) võib esineda nelja eri liiki : 1)osaline (partial), 2)täielik (total), 3)anterograadne e edasihaarav mälulünk (anterograde), 4)retrograadne e. tagasihaarav mälulünk (retrograde); hüpermneesia e. liigmälu (hypermnesia); Paramneesia (paramnesia) 1)pseudoreminestsents - sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega 2)krüptomneesia võõrandav k. - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks);assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks
annaabi.ee 
