Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Vee-energia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma.
Hüdroelektrijaam on elektrijaam, mille energiaallikaks on liikuv vesi. Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest muud kulutused on väikesed. Suurim HEJ Maailmas The Three Gorges Dam Hiinas. Eesti hüdrojaamad Tänapäeval töötab Eestis neli üle 100 kW hüdroelektrijaama koguvõimsusega umbes 1785 kW ja mitu mõne kilovatist mikro-hüdroelektrijaama. Keila HEJ Linnamäe HEJ Eesti Energia AS Hüdroelektrijaama d Teised hüdroelektrijaamad Eestis Leevaku HEJ Saesaare HEJ Kotka HEJ Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroenergia http://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%BCdroelektrijaam#Ajalugu http://web.worldbank.org/WBSITE/EXTERNAL/TOPICS/EXTWAT/0,,c
Siberi vee- energia võimsusest on valdav osa veel kasutamata. Elektrienergiat ekspordivad, sedagi kaudselt, Norra ja Island. Ka Siberist veetakse elekter välja kaudselt tööstustoodetena, peamiselt Venemaa teistesse piirkondadesse. Probleemid Hüdroelektrijaamade ehitamine on väga kallis, seetõttu ei saa paljud riigid, kus oleks suurte hüdroelektrijaamade ehitamiseks väga head keskkonnatingimused, endale neid lubada. Hüdroelektrijaama ehitamine on pikk ja palju raharessurssi nõudev töö ning seetõttu saavad heade jaamade ehitamist lubada ainult rikkamad riigid. Hüdroelektrijaama ehitamine ei tasu end ära, kui sealt aastaringselt väga palju vett suure kiirusega läbi ei käi. Seetõttu tasub hüdroelektrijaamu ehitada vaid väga veerikastele või suure languga jõgedele. Vastasel juhul jääb hüdroelektrijaama ehitanud riik suurde kahjumisse. Selle probleemi tõttu ei olegi suuri hüdroelektrijaamu eriti
maasoojuspumpade abil. 2010. aastal kasutas 26 riiki geotermalenergiat elektri tootmiseks. Peamine geotermaalenergiatootja on USA Biomassienergia saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. Hüdroelektrijaam * on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muudetakse elektrienergiaks.(Energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel.) * Praegu töötab Eestis seitse üle 100 kW võimsusega hüdroelektrijaama ja mitu väga väikest hüdroelektrijaama. * Ehitatakse suurtele jõgedele, kus paisuga ülespaisatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. KUIDAS TOIMIB? http://www.tahvel.ee/images/7/7a/H%C3%BCdroelektrijaam.swf Väike Hüdrogeneraator 3 suurimat maailmas: 1. Hiinas Kolme Kuristiku 18200 MW 2. Brasiilias Paraguay 12600 MW 3. Venezuela Guri 10300 MW 2/3 maailma hüdroenergia toodangust
Teada saada: Mis on hüdroenegia Hüdroenergiast maailmas Hüdroenergiast Eestis Plussid ning miinused Hüdroenergiaks nimetatakse veeenergiat. Vee abil elektrienergia tootmine on keskkonnasõbralik, sest õhku ei paisku kasvuhoonegaase. Veeenergia kasutamise plussid Vesi on taastuv loodusvara Tootmine ei raiska ressursse Hüdroelektrijaamad on töökindlad ning pika tööeaga Veeenergia kasutamise miinused Võivad tekkida üleujutused Hüdroelektrijaama rajamine on kulukas Raskendab kalade liikumist Eestisse on rajatud märkimisväärne hulk hüdroelektrijaamasid(HEJ), kuid muu maailmaga võrreldes on need siiski mikro hüdroelektrijaamad. Maailmas Maailma võimsaim hüdroelektrijaam on Kolme Kuristiku tamm Veel paar aastat tagasi oli võimsaimaks HEJks Itaipu HEJ, mis asub Lõuna Ameerikas Brasiilia ja Paraguay piiril Maailmas Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse
Eesti energeetika Maris Mäeotsa Eesti tarbimise tipunõudluse prognoos erinevate arengustsenaariumite korral Tootmisüksuste vajadus Elektri tootmine • 2 suurt elektrijaama - 2000 MW • 1 suurem koostootmisjaam - 165 MW • ~ 6 kohalikku koostootmisjaama - 116 MW • 8 + tuuleelektrijaama ~ 60 MW • 22 + hüdroelektrijaama ~ 5,4 MW • (5 suuremat hüdroelektrijaama – 2 MW) Kokku 2350 MW Hüdroenergia • Üle 20 hüdroelektrijaama (10…1100 kW), • Kokku võimsust 5,4 MW (~ 25 GWh) • Aastal 2010 – 10,5 MW • Peamised takistused – kalakaitse, rohelised Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis Jaama nimi Võimsus MW Toodang MWh Eesti Energia AS hüdroelektrijaamad Keila HEJ 0,32 847 Linnamäe HEJ 1,1 7000
· Infostendide uuendamine & hooldus · Käimlate hooldus · Müügiputka toodete valik · Parkla mahutavus suuremate ürituste korral või kõrghooajal RETKELE... LONNY SADAM · Saesaare paisjärvel teeb suvisel külastusperioodil regulaarseid sõite huviparvlaev Lonny, mille sadam asub Saesaare parklast 500m kaugusel. · Sadama koordinaadid: X:6445639 Y:679796 B:58o6`54" L: 27o3`5" HÜDROELEKTRIJAAM & TAMM · Saesaare hüdroelektrijaama tamm täidab kahte ülesannet: *Veehoidla tekitamine hüdroelektrijaama varustamiseks veega. *Liikluse tagamine üle jõe · Hüdroelektrijaam valmis aastal 1952, selle omanik on AS Generaator. · Tammi koordinaadid: X:6445618 Y:679808 B:58o6`53" L: 27o3`6" TREPID... · Trepid on vanad, lagunenud ja viltu vajunud. · Vihma ja lumega on trepid libedad · Käsipuud on mõne koha peal viltu. LUSTIOONE PLATS · Lustioone plats oli
Nõuetekohaste kalateede ehitus on sedavõrd kallis, et muudab ettevõtmise majanduslikult mõttetuks. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud liigid, sõltuvad kiirevoolulistest jõelõikudest: ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult või enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid. Hüdroelektrijaama tarbeks ehitatud pais muudab täielikult elu jões: * ujutab üle kiirevoolulised lõigud, hävitades seega kaladele ja muule vee-elustikule väärtuslikud elu- ning sigimispaigad; * rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu; * tõkestab kalade kudemisrände. Lõhe, meriforell, jõesilm ja vimb, kes saavad kudeda ainult jõgedes, rändavad koelmutele väga pikki maid. * rikub allavoolu jäävate koelmute hüdroloogilise reziimi
Samas on hüdroenergia kasutamise maht Eestis piiratud, teoreetiliselt on seda hinnatud 30 MW, millest tegelikult on kasutatav vaid kolmandik.Eestisse on rajatud märkimisväärne hulk hüdroelektrijaamasid, kuid maailmamastaabis on need siiski mikro-hüdroelektrijaamad. Kuigi suuremahulises elektritootmises ei suuda Eesti hüdroelektrijaamad kaasa rääkida, on siiski mõistlik olemasolevat ressurssi kasutada - seetõttu on Eesti Energia investeerinud mitmesse hüdroelektrijaama.Eesti Energia kasutab elektritootmiseks vett alates 2002. aastast, mil renoveerisime Linnamäe hüdroelektrijaama. Linnamäe hüdroelektrijaamast saadud positiivne kogemus ajendas renoveerima lisaks Keila-Joa hüdroelektrijaama. Tuuleenergia Tuulest toodetud elekter on keskkonnasõbralik - õhku ei paisku kahjulikke heitmeid.Tuuleenergia kasutamisele seab praegu piiranguid vaid juba olemasolev elektritootmissüsteem. Olenevalt elektritootmissüsteemi
................................................................. 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalooline ülevaade.....................................................................................................................3 Eestis...........................................................................................................................3 Üldiselt Hüdroelektrijaama tööst................................................................................................ 3 Hüdroelektrijaamad Eestis.......................................................................................................... 4 Linnamäe hüdroelektrijaam........................................................................................ 5 Hüdroelektrijaamade kasutamise suurendamise võimalused......................................................6
Alternatiivenergia Aap Merisalu, Kevin Ree, Martin Rander, Otto Terask Mis see on? Tuuleenergia Päikeseenergia Hüdroenergia Jt. Tuuleenergia 11. oktoobril 2001. a. Virtsu tuulepark. 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Probleemid Müra tekitamine Lindude lennu segamine Maastikupildi rikkumine Hüdroenergia Neli üle 100 kW hüdroelektrijaama 7000 jõge 400 jõge on pikemad kui 10 km Eesti jõed väikesed Päikeseenergia Eluiga 25 aastat Toodab 1kW kuni 10kW Eelised Päikeseelektri süsteem töötab hääletult. Päiksepaneelil pole kuluvaid osi. Päiksepaneelid on hooldusvabad. Päikeseelektri tootmine on keskkonnasõbralik
Vee- energia Traditsiooniline(hüdroenergia) Alternatiivsed (laineteenergia; tõusu-mõõna energia) Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuv energiaallikas. 65% kogu taastuvenergia toodangust Millise jõe energiat kasutatakse hüdroelektrijaama ....? (panama) Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada
2. Mis on kildagaas ja kuidas seda ressurssi maapõuest kätte saadakse? Kildagaas on kiltkivi pooridesse kogunenud maagaas. Toodetakse horisontaalsete puuraukudega ja saadakse kätte kildakihi hüdraulilise purustamise teel, vajalikud on vesi, liiv ja kemikaalid. Protsessi nimetatakse frakkimiseks. 3. Nimeta maagaasi 1 eelis ja 1 puudus naftaga võrreldes. Eelised: keskkonnasõbralikum Puudused: keerulisem ja ohtlikum transportida 4. Milliseid probleeme (2) võib kaasa tuua hüdroelektrijaama ehitamine? Elanike evakueerimine (lähedal olevad piirkonnad ujutatakse üle), kalade liikumise häirimine. 5. Miks on Prantsusmaal ja Jaapanis nii suur tuumaenergia osakaal? Jaapasin ja Prantsusmaal puuduvad teised energiaallikad, neil on piisavalt kapitali. 6. Too välja alternatiivsete energiaallikate 2 eelist ja 2 puudust. Eelised: tooraine ei lõpe (taastub), keskkonna saastavust ei kaasne Puudused: Korraga saab vähe energiat, energia tootmine on kallis. 7
Jägala jõgi Jägala jõe lähe asub Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külas ja suubub Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe pikkus on 97 km. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem-ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Keskmine vooluhulk on 10-12 m3/s. Suurvesi on kevadel, kui lumi sulab ja sügisel kui sademeid on palju. Madalvesi on suvel ,kui on palavad ilmad ning sademeid ei esine. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Soodla jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Sae jõgi, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, kõrgeim neist on jõe suudmest 1,3 km kaugusel asuv Linnamäe hüdroelektrijaama pais. 1975. aastast on Jägala jõgi ühendatud Tallinna veevarustussüsteemiga.
osad autod.Veel pole levinud elektrienergia tootmine Päikese energia abil. See on väga loodussõbralik elektrienergia tootmise viis. Eestis on juba käivitatud projekte keskkonda säästvate energiaallikate propageerimiseks. Näiteks, Eesti Energia käivitas aastal 2001 projekti “Roheline energia”. Rohelise energia ostjad tarbivad tuulest, veest toodetud elektrit, sellega toetades taastuvaid energiaallikaid.Rohelise Energia ostjate toel on Eesti Energia rajanud riigi suurima, Linnamäe Hüdroelektrijaama. 11. oktoobril, 2002. aastal hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark – Virtsu Tuulepark. Kerli Uibo 9. klass 2016
installeeritud võimsusest. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1...0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15...0,3 milj. tonni põlevkivi. Hetkel töötab Eestis viis üle 100 kW hüdroelektrijaama koguvõimsusega umbes 600 kW ja mitu mõnekilovatist mikrohüdroelektrijaama. Probleemid Hüdroelektrijaamade ehitamine on väga kallis, seetõttu ei saa paljud riigid, kus oleks suurte hüdroelektrijaamade ehitamiseks väga head keskkonnatingimused, endale neid lubada. Hüdroelektrijaama ehitamine on pikk ja palju raharessurssi nõudev töö ning seetõttu saavad heade jaamade ehitamist lubada ainult rikkamad riigid.
Suessi kriis Suessi kriis oli diplomaatiline ja sõjaline vastasseis ühelt poolt Egiptuse teiselt poolt Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeliga. See toimus 29. oktoobrist 1956 7. novembrini 1956 Gaza sektoris ja Egiptuses Siinai ja Suessi kanali tsoonis. Selle rünnaku põhjuseks oli 26. juulil 1956. aastal tehtud Egiptuse presidendi G.A.Nasser'i otsus natsionaliseerida Suessi kanal. Sellele otsusele ei oleks pidanud tulema selline tagajärg, kuna 1936. aastal sõlmiti Inglise-Egiptuse leping, kus britid said oma sõjaväge kanalis hoida veel 20 aastat (aastani 1956). Nasser plaanis rajada Niiluse jõele paise ja hüdroelektrijaama, kuid selleks oli temal raha vaja. Ta pöördus Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA poole laenu saamise palvega, mille nemad oleks ka täitnud. Paraku sõlmis Nasser ka idablokiga tehingu, kust ta oleks saanud sõjarelvi. Kui lääneriigid said sellest teada, olid nad hämmelduses ning ...
· Laastavate üleujutuste ärahoidmine; · Keskkonnasäästliku elektrienergia tootmine; · Jõe laevatatavuse oluline parandamine 600 km pikkuse veehoidla alal. · Tammi ehitamiseks oli vaja üle ujutada 1000 km² suurune ala. · Selle tulemusena uppus umbes 100 linna ja jäi vee alla umbes 1000 arheoloogilist vaatamisväärsust. Kolme kuristiku tamm Linnamäe hüdroelektrijaam Hüdroenergia ressursid · Kiirevoolulised veekogud · Suure vooluhulgaga jõed · Tihti ehitatakse hüdroelektrijaama efektiivsuse tõstmiseks tamme · Eestis ressursid väikesed · Suures mahus hüdroenergiat toodetakse Põhja- Ameerikas, Hiinas, Venemaal ja Skandinaaviamaades. Hüdroenergia eelised · Energiat on võimalik toota siis, kui parasjagu vaja on · Elektrienergia tootmine kõige odavam · Ei saasta õhku · Töökindel ja saab saavutada kiiresti tippvõimsuse võrreldes teiste jaamadega. Hüdroenergiaga kaasnevad keskkonnaprobleemid · Jõevee omadused halvenevad
14. Miks energiarikaste jõgedega Aafrika riigid ei kasuta hüdroenergiat? Sest hüdroelektrijaama ehitamine on väga kulukas ning Aafrikal pole selleks resursse. Kardetakse et mõju ökosüsteemile oleks laastav. 15. Kus paiknevad Euroopa peamised hüdroenergia tootmise piirkonnad? Hiinas, Kanadas, Brasiilias, USAs ja Norras 16. Miks ei tasu Eestisse rajada hüdroelektrijaamu? Meie jõed pole suure vee laenguga, vaid sõltuvad paljudest teistest jõgedest ning kui hüdroelektrijaama ehitamine niivõrd kallis on, pole motet nii suurt riski võtta kuna see ei pruugi end ära tasuda. 17. Mis võiks olla need põhjused, et Soome ja Rootsi elektrienergia tarbimine ühe inimese kohta on suurem kui samal arengutasemel oleval Saksamaal ja Prantsusmaal? Saksamaa ja Prantsusmaa toodavad rohkem elektrienergiat ning selletõttu on ühe inimese kohta tarbimine ka väiksem 18. Milliseid negatiivseid tagajärgi on tekitanud biokütuste tootmine õlikultuuridest
Energiamajandus. Kordamisküsimused. Õppimiseks vajalik materjal: õpik lk.65-84, koolielu.ee 2 energiamajanduse osa (taastuvad energiaallikad ja taastumatud energiaallikad). Tunnimaterjal vihikus. 1) Millega tegeleb energiamajandus?(3) a) Energiavarude hankimisega (primaarenergia) i) Nafta ja gaasi ammutamine (söe, turba, põlevkivi, uraani jm. kaevandamine) b) Energiavarude töötlemine i) elektriks (elektrijaamades) ii) mootoritöölemiseks (nafta töötlemistehastes) iii) ahjukütteks (kütteõlide tootmine) c) Energia kättetoimetamisega tarbjale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgus, torujuhtmed, tanklad) 2) Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara? 3) Miks kasutatakse siiani põhiliselt taastumatuid energiaallikaid, kuigi need on keskkonnale ohtlikumad? (2) 4) Nimeta 3 maavara, mille osatähtsus energiamajanduses on suurim.* a) Nafta b) Maagaas c) Ta...
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaaro...
• Osalemine keskkonnaotsuste tegemises • Koosneb kahest osast: 1) Juhend 2) Andmebaas - Planeeringud - Keskkonnamõju hindamine - Arengukavad Osalusaabits Keskkonnakirves- ja tegu • EKO liikmed valivad alates 2004. aastast • Eesmärk: juhtida tähelepanu keskkonnale ja tuua välja eredamad näited Eesti ühiskonnast • 2012. a keskkonnategu oli Jääaja Keskus • 2012. a keskkonnakirves oli Sindi paisu hüdroelektrijaama arendaja AS Raju Sorex • Üldsuse ökoloogilise teadlikkuse ja loodushuvi arendamine • Loodust ja keskkonda säästva mõtteviisi kujundamine noorte hulgas • Keskkonnakaitseliste ja -hariduslike ürituste korraldamine Kuidas saada liikmeks? • Võivad kuuluda noored alates 16 eluaastast • Vabatahtlikud, aktiivsed ja tegusad inimesed • [email protected] Info jagamine • Üldsusele: - meedia - www.eko.org.ee ; [email protected]
seda parki arendada, kuid siiani on see paik jäänud ideaalseks kohaks õudusfilmide jaoks. Underwater City - Shicheng, hiina Click to edit Master text styles Second level Third level Chicheng on olnud vee Fourth level all 53 aastat, ning selle Fifth level põhjustas hüdroelektrijaama üleujutus. Linn asutati 1300 aastat tagasi. Military Hospital - Beelitz, saksamaa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haiga kompleksis oli 60 hoonet. Ehitatud oli 1898
· vihiku skeem. 3) selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale · Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis · Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Loodust (metsi , viljapõlde) jääb vähemaks 4) analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel 5) analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust; iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel · kohalikud kütused( turvas, puit, põlevkivi) · elektri-ja soojusenergia toomineà(elektriliinid, kütusetanklad,soojatrassid)energia tootmine tarbijale. 6) toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta · Tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega
lõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia suurvee ajal. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku tööd. Näiteks jõe vooluhulk ei vähene sellest, kui jõele rajatakse hüdroelektrijaam. (Vikipeedia D 22.03.2013) Hüdroelektrijaama töö põhimõtetest annab ülevaate allolev joonis. 8 Joonis 1. Hüdroelektrijaama tööpõhimõte. 1.8. Laineteenergia Loodete energia kõrval on lainete energia kasutamine uus ja kiiresti arenev suund. Ookeanide ja merede pinnal levivad peaaegu alati lained, mis kannavad hiigelsuurt energiakogust, mille nad on saanud tuulelt. Lainetes peituva energia üldkoguseks on hinnatud 2700 gigavatti ning sellest praktiliselt kasutatavaks 500 gigavatti. Iga üksiku lainega edasikantav energia ehk võimsus sõltub väga tugevasti laine kõrgusest, olles võrdeline selle ruuduga
sh. pakkevahendite valmistamisel(foolium) Pulber hõbevärvi pigmendiga Alumiinium on kasutusel masina-, mootori- ja suurtükitööstuses Alumiiniumi tootmine Alumiinium on maakoores levinuim element hapniku ja räni järel(massisisaldus 8.2%) Alumiiniumi tootmine on suure energiakulu tõttu kallis Tonni alumiiniumi tootmiseks kulub 6,5 korda rohkem energiat kui tonni terase tootmiseks Vanasti rajati alumiiniumi tootmistehased hüdroelektrijaama lähedusse, tänapäeval sadamatesse Faktid alumiiniumist Alumiiniumnõus ei tohi hoida hapuka maitsega sööke/jooke, sest alumiinium on keemiliselt aktiivne hapete suhtes Alumiiniumi eelis on vastupidavus hapnikule ja veele ning madal hind Miinusteks on vähene mehhaaniline vastupidavus Deralumiinium on alumiiniumi sulam, millel on paremad mehhaanilised omadused(vastupudavam, kõvam, kergem) Alumiiniumist "Rahakristall"
elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt veskites). Elektrienergia tootmine toimub hüdroelektrijaamades. ·Maailma suurim hüdroelektrijaam asub Jangtse jõel Hiinas. Eesti suurim hüdroelektrijaam on Jägala joal asuv Linnamäe HEJ. Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaamad Linnamäe hüdroelektrijaam Kolme Kuristiku tamm Hüdroenergia ressursid ·Kiirevoolulised veekogud. ·Suure vooluhulgaga jõed. ·Tihti ehitatakse hüdroelektrijaama efektiivsuse tõstmiseks tamme. ·Eestis ressursid väikesed. ·Suures mahus hüdroenergiat toodetakse Põhja- Ameerikas, Skandinaaviamaades, Hiinas ja Venemaal. Hüdroenergia eelised ·Energiat on võimalik toota siis, kui parasjagu vaja on. ·Elektrienergia tootmine kõige odavam. ·Hüdroelektrijaamad ei saasta õhku. Hüdroenergiaga kaasnevad keskkonnaprobleemid ·Jõevee omadused halvenevad. ·Veeorganismide arvukuse vähenemine. ·Rändetõkked kaladele. ·Üleujutused.
* Toitub peamiselt sademetest 3)Ganges * Asub mussoonkliimaga alal * Toitub peamiselt sademetest * Toitub ka mäestikes lume sulamisest * Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi * Talvel on madalvesi 5. Jõgede vooluhulga reguleerimine. Miks seda tehakse? Selle mõjud keskkonnale Näiteks, et elektrienergiat toota. Rajades hüdruelekrtijaamu. Vee-energia hind on madal ja hüdroelektrijaama ehitamine on kallis. Neide ehitamine on mõtekas vee rikastele või suure languga jõgedele. Ära vooluühtlustamiseks on vaja rajada tamm, mis toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimile: 1)takistavad settee edasi kandumist. 2)häirivad kalade liikumist. Positiivsed küljed: 1)väheneb üleujutuse oht. 2)veetagavara. 3) Põldude niisutamine 6. Jõgedega seotud mõisted: jõe lang, langus, valgala Jõe lang - mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe.
TUUMAENERGIA Tartu 2006 Energia aatomitest · Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine). Selle käigus eralduv soojus aurustab vee ning tekkiv aur käivitab energiat tootvad turbiinid. 1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning lõhustumise käigus vabaneb energia. · Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumakütuse tsükkel · Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). · Rohkem kui poole oma elektrist saavad tuumajaama- dest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. · Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim ...
Suurimad gaasi tootjad: Venemaa ja USA Tahked kütused: *kivisüsi (ainus millega kaubeldakse maailmaturul) *pruunsüsi *põlevkivi *turvas Kivisüsi: kasutatakse elektrijaamades ja katlamajades. Suurim söe tootja/kaevandajad: Hiina, Euroopas(Ukraina, Skm, Poola), Austraalia, India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa Vee-energia (taastuv energiaallikas) Vee-energia oma hind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis (tasub rajada veerikastele või suure languga jõgedele). *Veehoidlad vähendavad üleujutusi *Tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks. *Rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks Suurimad hüdroenergia tootjad: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa, Norra, Jaapan, Euroopas(Norra, Rootsi, Pr, It, Sveits, Austria ja Venemaa)
ehitati Norsk Hydro* firma poolt ja avati 1911. Aastal. Selle peamine eesmärk oli parandada lämmastikku, et toota väetist. Vemork oli esimene tehase ala, kus toodeti massiliselt raskevett, mida moodustati vesinikust Haberi protsessiga. Teise Maailmasõja ajal oli Vemork Norra raskevee sabotaazi ohver, kui Sakslased ehitasid seal oma tuumapommi. Raskeveejaam suleti 1971. aastal ja 1988. aastal avati seal Norra Tööliste Muuseum. Ajalugu 1906. aastal alustas Norsk Hydro* maailma suurima hüdroelektrijaama rajamist. 60 megavatine elektrijaam asus Rjukani kose lähedal ja oli peale 6 aastat ehitamist maailma suurim hüdroelektrijaam. Projekt oli nii suur ja kallis, et seda pidid toetama allikad üle ookeani. Jaam oli Norsk Hydro kuulutaja. 1911. aastal lõppesid ehitustööd. Jaam iseenesest oli ehitatud, et üleval hoida lähedal töötavat tehast, kus Kristian Birkeland avatas uue mooduse kuidas valmistada kunstlikult väetist.
elektrisüsteemi struktuur tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendab elektri hinda. Tuulest toodetava elektri mahtude suurendamiseks tuleb teha mahukaid investeeringuid elektrisüsteemi paindlikkusse nii elektrivõrgu kui tootmisvõimsuste osas ning rajada gaasiturbiine. Eesti tehniliselt rakendatavaks hüdroenergia potentsiaaliks on kuni 40 MW paigaldatud võimsusi, arvestamata seejuures Narva hüdroelektrijaama potentsiaalset võimsust. Taastuvate energiaressursside alla liigituvad ka must leelis ja prügilagaas, millest Eestis samuti elektrit toodetakse. Mitmetes põllumajandusettevõtetes on käimas uuringud biogaasi tootmise alustamiseks energeetilisel otstarbel, perspektiivikas on ka prügipõletamise energia potentsiaal. Praegu toodetakse üle 90% elektrienergiast põlevkivist, seetõttu kütuse tarnekindlusega Eestis probleeme ei ole
tagasihoidlik. Tänapäeval hüdroelekter Eesti (taastuv)elektri toodangust väga suurt osa ei moodusta. Palju veejõujaamu, mis on väikesed. Hüdroenergia ressursi potentsiaali tõus Eestis: ühest võimalikest prognoosidest ütleb, et aastaks 2020 on see 34 GWh ja aastaks 2050 38 GWh. Suurimad hüdroelektrijaamad Eestis on Keila HEJ ja Linnamäe HEJ. Seisuga märts 2011 oli Eesti elektrivõrkudesse ühendatud 47 erinevat hüdroelektrijaama. Tallinna tehnikaülikool EELISED Vesi on taastuv loodusvara. Hüdroenergia tootmine on keskkonnasõbralik (nt. ei teki õhusaastet). Hästi väljaarendatud tehnoloogia – jaamad on lihtsad, töökindlad ja pika tööeaga. Nad ei raiska ressursse – jaama läbinud vesi jääb endiselt kasutuskõlblikuks. Vee-energia omahind ei allu oluliselt inflatsioonile. Elektri omahind on suhteliselt väike
keskkonna kompleksluba alles siis, kui laudas on üle 400 lehma või 800 mullika. Siiani kehtis piir 300. 19.September: Kuressaare prügimäest sai puhkeala Saaremaal avati Kudjape endise prügila asemel puhkeala. Kudjape prügila kattekiht rajati prügilademetest väljasõelutud pinnasest ning tänaseks on endisest prügilast saanud kõrghaljastatud ja terviseradadega kaetud vaba aja veetmise keskus. 20.September: Keskkonnaamet Sindi paisule hüdroelektrijaama ei luba Üle kümne aasta olid kestnud vaidlused selle üle, kas omanik saab Sindi paisul hakata hüdroenergiat tootma või mitte. Nüüd ütles Keskkonnaamet esimest korda välja, et elektrit paisul toota ei saa, sest hüdroenergia tootmine võib vaatamata kalapääsude rajamisele siiski kalastikule negatiivselt mõjuda. 22.September: Nõmmel tähistati autovaba päeva Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames peeti Euroopa autovaba päeva kogupereüritusena Nõmmel
Viimasel ajal on tihti kuulda arvamust, et hüdroenergia tekitab loodusele suurt kahju. Eelmisel kümnendil ei peetud hüdroenergiat Eestis mitte mingil määral loodusele kahjulikuks, sest see oli tookord ainus alternatiivne energialiik, mis aitas vähendada põlevkivienergeetikast tulenevat saastamist. Hüdroenergia hoiab põlevkivi kokku. Keila-Joa hüdroelektrijaam on ehitatud Keila jõele Keila Joa kõrvale. Hüdrojaam on ühendatud energiasüsteemiga läbi Keila-Joa. Peale Keila-Joa hüdroelektrijaama on Eestis ka näiteks Linnamäe hüdroelektrijaam. Eesti tulevikuks peetakse energia salvestamist metanooli abil, Peipsi tuuleparki. Metanooli saab kasutada teatud kütuseelementides elektritootmisel, samuti õnnestub metanoolist kütusetanklas odavalt vesinikku sünteesida. Metanooli-kütuseelementide areng on algusfaasis, aga on huvipakkuv selle poolest, et nendes toimuv keemiline protsess on
Elektromagneetiline induktsioon Elektromagneetiline induktsioon on nähtus, mille puhul magnetvälja toimel tekib juhtmes elektrivool. See nähtus avaldub selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetatakse induktsioonvooluks. Selle füüsikalise suuruse avastas inglise füüsik Michael Faraday 29. augustil 1831. aastal. Oma uuringuid alustas 1822 aastal ja tal kulus oma eesmärgi teostamiseks ligi 10 aastat. On olemas isegi legend, et ta kandis taskus traadijuppi ja magnetit uurigute algusest lõpuni. Kuid tegelikult soovis ta tõestada ,et kui Oerstedi ja Amperei poolt avastatud elektrivoolu magneetiline toime peabk esinema ka vastupidiselt. Ehk kui elektrovool tekitab magnetvälja, kas siis ei võiks magnetvälja abil tekitada elektrivoolu. On olemas kolm viisi kuidas kuidas magnetvälja abil elektrivoolu tekitada. Esiteks kui juhet ...
Töölabasid on tavaliselt 4 või 6, suurte turbiinide tööratta läbimõõt võib olla kuni 10 m. Turbiinide pöörlemissagedus on üldiselt väiksem kui sama võimsusega Francise turbiinidel ja jääb tavaliselt alla 100 p/min. Joonis . Kaplan turbiin Eesti väikehüdroelektrijaamades on peaaegu eranditult kasutusel Kaplani turbiinid. Seda liiki turbiinid võimsusega 40 MW on paigaldatud ka Narva hüdroelektrijaama. Kaplani turbiiniga on väga sarnane Deriaz tüüpi turbiin, mida ehitakse ka pump-turbiin konstruktsioonina. Deriaz turbiini erinevus Kaplan turbiinist seisneb töölabade konstruktsioonis ja nende kallutuse muutmise võimaluses. Deriaz pump-turbiinide kasutamist on otstarbekas kaaluda väiksematel, alla 80 m töökõrgustel, kus selle töönäitajad on sarnased Francis pump-turbiinidega. [3: 19] 4.3. Petlon turbiinid
ning peegelpildis. Seega saab ülesannet algkiiruse leidmiseks vaadata nii nagu keha kukkus teatud kõrguselt ja omandaks igas sekundis lisakiirust vaba langemise kiirenduse g arvelt. Seega suurima tõusu kõrgus on määratud valemiga h=gt 2/2, kus t=4 s ja seega saame ligikaudu 80 m. Kiirus vastavalt v=gt=40 m/s (arvutades täpsema g väärtusega 9,81 m/s2 tulevad veidi teised tulemused) Kui palju tõuseb vee temperatuur hüdroelektrijaama tammist langemisel, kui oletada et kogu energia muundub soojuseks ja tammi kõrgus on 420 m? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. Langeva vee energia määratud potentsiaalse energiaga, mis arvutatav E=mgh. Kui kogu energia soojuseks, siis Q=mcT ja E=Q. Siit T= mgh/mc = gh/c Pannes sisse väärtused saame temeperatuuri tõusuks 1 kraadi. Auto hakkab sõitma ning läbib esimesed 100 m jääva kiirendusega a1, järgmised 100 m aga kiirendusega a2
Kahjuks enamik neist on lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Seega on Eesti jõed väikesed ja suhteliselt veevaesed. Tasase pinnamoe tõttu on ka jõgede keskmine kalle väike. Eesti hüdroenergeetiline potentsiaal on seetõttu tagasihoidlik ning puuduvad võimalused suurte hüdroelektrijaamade rajamiseks. Samas leidub meil siiski ka suurema koondatud langusega jõeosi, mis on kõlbulikud vee-energia tootmiseks. Hetkel on eestis 2 toimivat hüdroelektrijaama Linnamäel ja Keila-joal. Plaanitakse korrastada ka üks Põltsamaal. Laiaulatuslikku päikeseenergia rakendamist ei kavandata, katsetusi siiski tehakse. Olulisim ettevõtmine on Vändra haigla päikesekollektorite süsteem, mis toetab nii haigla kütte- kui ka soojaveevarustust. Eestis paitab üldiselt vähe päikest, et rajada midagi suuremat. Tuumaenergia oleks efektiivne Eestis kasutada sellepärast, et kui just midagi õhku ei
ning peegelpildis. Seega saab ülesannet algkiiruse leidmiseks vaadata nii nagu keha kukkus teatud kõrguselt ja omandaks igas sekundis lisakiirust vaba langemise kiirenduse g arvelt. Seega suurima tõusu kõrgus on määratud valemiga h=gt 2/2, kus t=4 s ja seega saame ligikaudu 80 m. Kiirus vastavalt v=gt=40 m/s (arvutades täpsema g väärtusega 9,81 m/s2 tulevad veidi teised tulemused) Kui palju tõuseb vee temperatuur hüdroelektrijaama tammist langemisel, kui oletada et kogu energia muundub soojuseks ja tammi kõrgus on 420 m? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. Langeva vee energia määratud potentsiaalse energiaga, mis arvutatav E=mgh. Kui kogu energia soojuseks, siis Q=mcΔT ja E=Q. Siit ΔT= mgh/mc = gh/c Pannes sisse väärtused saame temeperatuuri tõusuks 1 kraadi. Auto hakkab sõitma ning läbib esimesed 100 m jääva kiirendusega a1, järgmised 100 m aga kiirendusega a2
põhjaosas Pandivere kõrgustiku jalamil. Lääneosas on suurim Neeva- Prandi puis-põõsassoo (3062 ha), põhjaosas on suurimaks Silmsi madalsoo (3449 ha), keskosas Vistjärve-Jalametsa soo (2853 ha). Suurim lammisoo on Rutikvere soo (639 ha), mis asub kahel pool Põltsamaa jõge (linnast põhja pool). Veestik Põhiliselt esinevad jõed, millesse on juhitud hulgaliselt kuivenduskraave, järvi peaaegu polegi. Suurim seisuveekogu on Kamari hüdroelektrijaama paisjärv (u 25 ha) Põltsamaa jõel. Jõed voolavad lõuna-edela suunas, kuna maapinna kallak on selles suunas. Idaosa veestab Pedja jõgi (122 km), mille lisajõgedeks on Kaave (38 km), Pikknurme (35 km), Neanurme (18 km), Umbusi (34 km) ja Põltsamaa (135 km) . Viimane algab Pandivere kõrgustiku karstiallikast ning on Eesti üks veerikkamaid jõgesid (kuuendal kohal) ja aasta kõige suurema keskmise äravoolumooduliga (10 l/s/km2).
kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutamiseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatu tehisveekogu sobib puhkemajandse arendamiseks jne. Kuid sageli ei kaalu üles keskkonnale tekitatud kahju. Seetõttu püütakse arenenud riikides loobuda uute kõrgete tammide ehitamistest. Arengumaades on see aga sageli ainuke võimalus kiiresti kasvavat energiavajadust rahuldada. Hüdroelektrijaama rajades on oluline arvestada piisava tarbimise olemasoli, sest suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat väga kaugele vedada. Kui odavat veeenergiat on palju, nt. Alumiiniumi,mõnede rauasulmaite ja kemikaalide tootmiseks. Selliseid kaupu valmistades ja eksportides saab elektrit välja vedada kaudselt, nende toodete ,,koosseisus". Niimoodi on elektri eksportijatena maailmaturule tulnud näiteks Norra ja Island ja mitmed arengumaad.
Energia tootmine Hüdroenergia · Hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. · Hüdroelektrijaama energiaallikaks on liikuv vesi. · Tavaliselt ehitatakse hüdroelektri- jaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektri- generaatoritega · Ehitamine on aeganõudev ja kulukas Päikeseenergia · Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast . · Päikese ümbruses on päikese kiirgusenergia tihedus umbes 1,3 kW igale kiirguse suunaga risti oleva pinna ruutmeetrile.
Suessi kriis - 1952 aastani oli Egiptus kuningriik. 52. aastal toimus riigipööre. Võim läks G. A. Nassari kätte. Eesmärgiks oli 1) et Egiptus hakkaks arenema kommunistlikult ja 2) Egiptuse majanduse parandamine. Üheks vahendiks, kuidas majandust elavdada pidi saama Niiluse jõele ehitatud hüdroelektrijaam. Rajati Assuani linna lähedale. Polnud raha. Hüdroelektrijaama ehitamist pidid rahastama Suurbritannia ja Prantsusmaa aga nad keeldusid. Samal ajal hakkasid tihenema Egiptuse suhted NSVL- iga, tõonäoliselt NSVL soovitusel otsustas Egiptus kanali riigistada. See riigistati 26. juuli 1956. Egiptuse, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelised suhted muutuvad teravaks, sest Inglismaalt ja Prantsusmaalt on ära võetud nende varandus. 1) Esialgu püütakse olukorda lahendada diplomaatiliselt 2) Nähakse Nassari kukutamist 3) Nähakse sõjalist sekkumist.
· Soojus-elektrijaamadeks toodetakse maailma elektrienergiast üle poole. Soojuselektrijaamade paiknemine sõltub maavarade leiu kohtade lähedusest. Soojus- elektrijaamade tõttu tekib palju kasvuhooneid, gaase ja tahkeid jääkaineid. · Hüdroelektrijaam- toodetakse maailma elektrienergiast 10-20%. Asukoht sõltub vee rikaste ja suure languga jõgede olemasolust. Suurimad jaamad asuvad Aasias, Aafrikas, Lõuna-ja Põhja Ameerikas. Hüdroelektrijaama ehitamine Jangaste jõele toob kaasa suurte alade üleujutused ja veereziimi muutumise. · Tuumaelektrijaam. Tuumaenergiat hakati kasutama 20 saj. teisel poolel. Tuumajaamade kütteks kasutatakse uraani maad. Suurimate uraanivarudega riigid on Austraalia, Lõuna- Aafrika Vabariik, Kesk-Aafrika riigid. Tuumaenergia osakaal riigi energiabilansis on suur USA-s, Prantsusmaal, Saksamaal, Jaapanis ja Venemaal. Tuumaenergiajaamad on
kuni 2 m pikk. Tema hüppevõime on 5m.Tal on lühike karvastik.Kaal umbes 150 kg. Eluiga ligi 20 aastat. Puuma on lihatoiduline loom. Sööb mitmesuguseid loomi alates hiirtest ahvideni. 8. Inimtegevus 1)Karjakasvatus, nisu ja puuviljade kasvatamine. 2) Kuna seal on suured rohumaad soodustab see lammaste ja veiste kasvatamist. 3)Maavarasid sellel alal ei leidu. 4) Üheks probleemiks on see, et inimesed reostavad jõgesid. Itaipu tamm Parana jõel tõkestab vee voolu maailma ühe suurema hüdroelektrijaama jaoks. Teine probleem on iga-aastane metsade raiumine 6000 km² suurustel aladel. Need probleemid soodustavad ka õhu saastumist , ning õhk on saastund ka sellepärast, et see on ümbritsetud õhusaaste hajumist takistavatest mäestikest. Kokkuvõte Referaati oli raske teha, aga sain teada palju huvitavaid asju. Kindlasti jääb meelde see, et kaugel asub La Plata madalik minu kodust. Loomadest meeldis mulle nandu, kellest ma
1.Asend Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Island on saar, mis asub Atlandi ookeanis. Euraasia mandril, Euroopa mailmajaos.Islandi naaberriigid on Norra, šotimaa, Gröönimaa. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. 2.Rahvastik Inimesi elab Islandil 329 807. Island on väikeriik. Rahvaarv on Islandil kõik aeg üsna ühtlaselt tõusnud. Ja arvatakse, et rahva arvu tõusmine ei ole enam nii suur nagu olid varasemad aastad. Rahvastiku tihedus on 3,2 inimest/km². Rahvaarvu tiheduse poolest on Island naaberriikidest ainult Gröönimaast üle. Pea 60% islandlastest elab pealinna piirkonnas. Islandi sise-kõrgmaa on elamiskõlbmatu, mistõttu valdav enamik asulaid paikneb rannikul ja selle läheduses. 3. Energiamajandus Vulkaanilise aktiivsusega aladel Islandil kasut...
kaitsekategooria liik. Allika juures oli taimi palju vähem, seal oli väga palju pilliroogu. Kaldal leidus rohkelt harilikku kalmust, vesimünti ja metskõrkjat (Scirpus sylvaticus). Vähe leidus soovõhka, kollast võhumõõka, vesiputku ja hundinuia (Typha) . Paberivabriku vastaskaldal leidus palju harilikku kalmust, metskõrkjat ja sootarna. Vähe leidus kollast võhumõõka ja vesioblikat (Rumex aquaticus). Räpina hüdroelektrijaama juures leidus palju sootarna, harilikku luga (Juncus effusus) ja pilliroogu, soo-osi (Equisetum palustre) leidus vähem. Vees oli ka valge vesiroosi lehti. Võru silla juures leidus vees palju kollast vesikuppu ja ujuvat penikeelt (Potamogeton natans). Mõlemal kaldal oli palju hundinuia, soo-osi, metskõrkjat ja harilikku kalmust. Liikudes Võru silla juurest mööda jõe kallast paberivabriku poole, leidus kaldataimestikus veel palju vesimünti. Pilt 1. Vaade tammile
ressursist). Energia mõõtühikud: Energiamõõtmise standardühikuks on 1 dzaul (J) mõõta saab ka ühikuna 1 vatt-tund (Wh) 1 vatt-sekund = 1 dzaul; 1 vatt-tund = 3600 dzauli. Suuremate energiakoguste puhul kasutatakse järgmist lühendatud kirjaviisi: 1 kWh üks kilovatt-tund (1000) 1 MWh üks megavatt-tund (1 000 000) 1 GWh üks gigavatt-tund (1 000 000 000) 1 TWh üks teravatt-tund (1 000 000 000 000) 1 PWh üks petavatt-tund (1 000 000 000 000 000) Millised tegurid on määravad hüdroelektrijaama? rajamisel. 1. Veerikkad või suure languga jõed (vooluhulk, voolukiirus, jõe lang, jõe langus, jõe veereziim). 2. Piisava elektritarbimise olemasolu (suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele transportida; elektrijaam rajatakse energiamahukate ettevõtete lähedusse). Maailma suurimaid hüdroenergiat tootvad riigid? Suurimad hüdroelektrijaamad? KAnada, Usa, Brasiilia. Hiina - Kolme Kuru, Brasiilia-Paraguay - Itaipu, Venezuela - Guri
kõrge kvaliteediga sütt. Kiiresti on kasvanud nii kivi- kui pruunsöe kaevandamine Austraalias. Sütt tarbitakse siseturul ja veetakse välja lähematesse regioonidesse, peamiselt Jaapanisse. Arvestatavad söekaevandajad on ka India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Venemaa. 4- Vee-energia Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Vee-energia omahind on maadel, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa ka suuri muutusi jõgede veereziimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla paljud maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Peale energia saamise on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
