10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kodutoo2
Õppematerjali autor
Hüdroenergia ja geotermiline energia Sissejuhatus ·Hüdroenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Hüdroenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. ·Geotermaalenergia mis see on ja kuidas tekib? ·Geotermaalenergia ressursid, eelised ja keskkonnaprobleemid. Hüdroenergia ·Hüdroenergia ehk vee-energia on üks taastuvenergia liikidest, mis vabaneb vee vabal langemisel. ·Vee-energiat kasutati juba Mesopotaamias ning Vana- Egiptuses (rohkem kui 2000 aastat tagasi). ·19. sajandi alguses võeti kasutusele vesiveskid. ·19. sajandi lõpus hakati hüdroenerigast tootma elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joal). ·Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama. Hüdroenergia ·Hüdroenergia muundatakse põhiliselt
võimsusega hüdroelektrijaama ja mitu väga väikest hüdroelektrijaama. * Ehitatakse suurtele jõgedele, kus paisuga ülespaisatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektrigeneraatoritega. KUIDAS TOIMIB? http://www.tahvel.ee/images/7/7a/H%C3%BCdroelektrijaam.swf Väike Hüdrogeneraator 3 suurimat maailmas: 1. Hiinas Kolme Kuristiku 18200 MW 2. Brasiilias Paraguay 12600 MW 3. Venezuela Guri 10300 MW 2/3 maailma hüdroenergia toodangust annavad 10 riiki: Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa, Norra, Jaapan, India, Venezuela ja Rootsi. Kolme Kuristiku HEJ Hiinas Kolme Kuristiku hüdroelektrijaama paisu pikkus on 2335 m ja kõrgus on 185 m. Hüdroelektrijaama võimsus oli 2009. aastal 22,4 GW ja energiat toodeti 85 miljardit kWh. Kolme Kuristiku Tammi HEJ asukoht Kolme Kuristiku piirkond enne HEJ rajamist
Hüdroenergia kasutuselevõtt ei lahenda probleeme Eesti energeetikas. Narva jõele rajatud hüdroelektrijaam annab, paraku küll Venemaale, neli korda rohkem elektrienergiat kui kõik ülejäänud Eesti jõed võiksid anda kokku. Viimaste tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab vaid protsendi või paar meie praegusest energiatarbimisest. Kui järgida kõiki mõistlikke keskkonnanõudeid, mille hulka kuuluvad ka korralikult töötavad kalateed, siis ei ole elektri tootmine tegelikult tulus ühelgi Eesti jõel. Nõuetekohaste kalateede ehitus on sedavõrd kallis, et muudab ettevõtmise majanduslikult mõttetuks. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud
Sissejuhatus Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Põhja Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Ajalooline ülevaade Inimesed on hüdroenergiat kasutanud juba üle 2000 aasta. Alguses olid kasutuses lihtsad vesirattad, mida kasutati niisutamiseks. Hiljem hakati hüdroenergiat kasutama ka veskites jahu jahvatamiseks. 19 saj lõpus hakati kasutama hüdroenergiat elektri tootmiseks. Selleks ajaks asendus vesiratas turbiiniga. Eestis Veejõu kasutamine on meie maal tuntud juba ammusest ajast. Kirjalikud andmed vesiveskite
Tõsisem õnnetus tuumajaamas ohustab tõsiselt ümbruskonda. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas Hüdroenergia Hüdroenergia on energia liik, kus energia vabaneb vabal langemisel raskusjõu toimel. Hüdroenergiat saab muuta otse mehhaaniliseks energiaks (näiteks vesiveskites) ja elektrienergiaks (hüdroelektrijaamas). Maailma teoreetiline hüdroenergiabaas on neli korda suurem kui praegu kasutusel olevad ressursid. Enamik reallsest hüdroenergia potensiaalist asub Aasia ja Aafrika arengumaades. Arendamine võimalik vaid väga suure välisabi toel. Põhja-Ameerika ja Lääne- Euroopa hüdroenergia varud on juba suuresti kasutuses. Täiendavate hüdroskeemide areng põrkuks elanikkonna vastuseisule (üleujutused,tammid). Hüdroenergia tootmise kasv tuleb olemasolevate seadmete täiustamisest ja energiakadude vähendamisest. Suurimad hüdroenergia tootjad on Hiina, Kanada, Brasiilia. Suurimad jaamad USA, Hiina, Kanada, Brasiilia.
Euroopa Liidu suurimad ressursid asuvad Alpides(Prantsusmaa, Itaalia, Sveits ja Austria kasutavad 35% hüdroenergiast Lääne-Euroopas), Püreneedes(Hispaania, Prantsusmaa), Appenniinides(Itaalia) ja nagu öeldud Skandinaaviamaades. Põhja-Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas. Kolme Kuru hüdroelektrijaama on valmimise järel maailma võimsaim elektrijaam. Võimas hüdroelektrijaam asub Lõuna-Ameerikas, Paraná jõel Brasiilia ja Paraguay piiril.
SISSEJUHATUS 4 1. TAASTUV ENERGIARESSURSS 5 1.1. Päikeseenergia 5 1.2. Tuuleenergia 6 1.3. Bioenergia 6 1.4. Biogaas 7 1.5. Geotermaalenergia 7 1.6. Loodete energia 8 1.7. Hüdroenergia 8 1.8. Laineteenergia 9 2. ALTERNATIIVENERGIA EESTIS 10 2.1. Tuuleenergia Eestis 11 2.1.1. Tuuleenergeetika eelised Eestis 11 2.1.2. Tuuleenergia tuleviku Eestis 12 2.2. Biomassi ja biogaasi energeetika Eestis 12 2.2.1. Biomassi energia kasutamise eelised Eestis 13 2.2.2
Alanud sajandil on inimkonna üheks põhimureks kujunenud üha kasvavate energiavajaduste rahuldamine. Abi otsitakse alternatiivsete taastuvate energiakandjate kasutamisest. Seeläbi loodetakse vältida ka kliimakatastroofi, vähendades kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist. Oluline roll on selle juures kanda eeskätt hüdroenergial kui kõige levinumal taastuvenergia liigil see moodustab 88% taastuvenergia varust ning teeb 20% kogu maailmas toodetavast elektrienergiast. On ka riike, kus hüdroenergia on elektri tootmisel domineeriv, näiteks Norras isegi üle 98%. Loomulikult sõltub see peamiselt ressurssidest, mis on kahjuks riigiti väga erinevad. Hüdroelektrijaamade rajamise kulutused on küll suured ja nõuavad enamasti riiklike finantseeringute kaasamist, kuid tasuvad end üsna ruttu ära, sest jooksvad tootmiskulud on suhteliselt väikesed. Reeglina on hüdroelektrijaamades toodetav elekter seda odavam, mida võimsam on jaam
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid