Kõlar ehk akustiline agregaat (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

pdf

Kõlar

............................................................................................................... 4 Kõrgsageduskõlarid ............................................................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................. 5 Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas. Klassikalise kõlari koostisesse kuuluvad valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, ühendustarvikud, vooder, elektrilised kontaktid juhtmete ühendamiseks. Kõlarikasti eesmärk on kogu süsteem mugavasse korpusesse koondada ning helikvaliteeti tõsta, ülejäänud komponentide ülesanne on helikvaliteeti tõsta või kõlari kunstilist disaini täiendada. Peale

Rakendusfüüsika

10

doc

Referaat "Heli edastus ja taasesitus"

Heliedastus ja taasesitus Juhendaja: Mihhail Lavrov Tallinna Tehnika Ülikool XXXX21 999999XXXX silveeer  Sisukord Sissejuhatus 3 Helivõimendi ajalugu 4 Võimendi disain ja parameetrid 5 Edasised arengud võimendi disainis 6 Kõlari ajalugu 7 Kõlari ehitus 8 Kasutatud kirjandus 10  Sissejuhatus Heliedastus elektroonika abil koosneb mitmest järgust, käesolevas referaadis keskendun helivõimendile ja kõlari elemendile(e. valjuhääldile). Helivõimendi on elektrooniline võimendi, mis võimendab väikese või

Elektroonika

5

docx

MAGNETISM JA ELEKTROMAGNETISM

tõmbusid. Valemis (1) on suurus K konstant, mille väärtus lõpmatult pikkade paralleelsete juhtmete korral on Konstandi K väärtus sõltub juhtmete pikkusest ja vooluringi kujust, kuid enamasti võib kasutada lõpmatult pikkade juhtmete jaoks kehtivat väärtust. Ka 0 on konstant. Seda nimetatakse magnetiliseks konstandiks: Kõlar Kõlar on elektroaukustiline andur mis muundab elekrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). Klassikalise kõlari koostisesse kuuluvad valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, ühendustarvikud (kruvid, liimid jne), vooder, elektrilised kontaktid juhtmete ühendamiseks ning viimistlust täiendavad materjalid ja komponendid. Neist kriitilise tähtsusega on valjuhääldid ning elektrilised kontaktid, et üleüldse süsteem heli tekitaks. Kõlarikasti eesmärk

Elektroonika

6

docx

Kõlarid ja mikrofonid

Rakvere Ametikool Taivo Kutter AV12 b. Kõlarid ja Mikrofonid Essee Juhendaja: Jelena Laidinen Rakvere 2013 Kõlar Klassikalise kõlari koostisesse kuuluvad valjuhääldid, kõlarikast, kõlarifiltrid, invertertoru, ühendustarvikud (kruvid, liimid jne), vooder, elektrilised kontaktid juhtmete ühendamiseks ning viimistlust täiendavad materjalid ja komponendid. Neist kriitilise tähtsusega on valjuhääldid ning elektrilised kontaktid, et üleüldse süsteem heli tekitaks. Kõlarikasti eesmärk on kogu süsteem mugavasse korpusesse koondada ning helikvaliteeti tõsta, ülejäänud

Arvutite lisaseadmed

2

docx

Füüsika küsimused heli, laine

1.Millest heli koosneb? V: Elastsest keskkonnast lainena levivast mehhaanilisest võnkumisest. 2. Mille kaudu levib heli? V: Vedelat, tahkete kehade kaudu ja gaasides. Alati peab olema keskkond, mis heli endasi kannab. 3. Mis sagedus on basskitarril ja mis või kes saab tekitada samasuguseid sagedusi? V: 30 Hz kuni 200 Hz . Klaver tekitab samasuguseid sagedusi . 4. Kuidas töötab kõlar? V: Kõlar ehk akustiline agregaat on elektroaukustiline muundur, mis muundab elektrilise signaali heliks. Kõlar liigub vastavalt elektrisignaalide muutumisele ja põhjustab helilainete levimise keskkonnas (õhus, vees). 5. Millised loomad kuulevad suuremat sagedusala, kui inimene? Lammas, lehm , hobune , koer, jänes, delfiin, kass, rott, hiir, nahkhiir. 6. Kui pikk on inimese poolt tekitatav keskmine helilaine? V: 680 Hz 7. Millised loomad kuulevad ultraheli? ?

Füüsika

9

pdf

Mikrofon

Tallinna Tehnikaülikool Rakenduselektroonika õppetool Mikrofon Elektroonika LEA3020 Erki Suurjaak 970772 LAP41 Tallinn 1999 Sisukord Sisukord ...............................................................................................................................2 Mikrofonid ja nende tööpõhimõtted ....................................................................................3 Helirõhule tundlikud mikrofonid.........................................................................................3 Süsimikrofonid .................................................................................................................4 Piesoelektrilised mikrofonid ............................................................................................4 Elektrodünaamilised mikrofonid........................................

Elektroonika

22

docx

Auto hifi helisüsteemi ehitus

20kHz). Võimendatud elektrisignaal juhitakse edasi kõlari(te)sse. Helisagedusvõimendi kuulub iga raadio, teleri, arvuti ja nutiseadme koosseisu ning on stereoseadmestiku oluline osa. Autor kasutas oma autos Pioneer GM- A5602 kahe kanalist helivõimendit. Antud võimendi maksimaalne võimsus on 900w ja nominaalne võimsus on 2x150w või 1x450w. Töö koostaja valis antud võimendi hea hinna ja kvaliteedi suhte pärast. 3. Subwoofer ehk bassikõlar Subwoofer on kõlar, mille põhitööks on tekitada madalsagedusheli. Subwoofer töö ala on enamasti (20Hz kuni 250HZ). Tavaliselt paigaldatakse bassikõlar risttahukakujulisse kõlakasti. Kõige tavalisem kasti tüüp on avatudkast(kastil on ava, kus õhk pääseb liikuma) Autor valis subwoofrite laiast valikust välja Pioneer TS-WX305B. Antud subwooferit müüakse juba tehases kasti paigaldatuna. Selle subwooferi element, mille nominaal võimsus on 350w (1300w MAX), on 12“ läbimõõduga.

Elektriõpetus

54

pdf

Andurid

3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaanilisi omadusi; 5. pneum

Automatiseerimistehnika

Meedia

Kommentaarid (0)