Minimaalsed vooluhulgad on juunis, juulis ja veebruaris. Läbivooluaeg on jõgedel 4-8 päeva ning veetaseme kõikumise amplituud 1,5-5,5m. Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal. 38. Järvede liigitus toitelisuse järgi. Vähetoitelised järved on mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Palkna, Udsu). Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad
Iseloomulik on veehulga sesoonne muutumine. Läbivooluaeg on jõgedel 4-8 päeva ning veetaseme kõikumise amplituud 1,5-5,5m. Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal. 38. Järvede liigitus toitelisuse järgi. Vähetoitelised järved - mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Udsu). Poolhuumustoitelised - mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega (Kurgjärv). Huumustoitelised järved - väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised - toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad pehmeveelisteks
Läbivooluaeg on jõgedel 4-8 päeva ning veetaseme kõikumise amplituud 1,5-5,5m. Väikestel jõgedel ja ka suurematel Lääne-Eesti jõgedel võib kevadise suurvee osatähtsus moodustada 40-90% aastasest äravoolust. Kõige intensiivsemalt toimuvad kulutus-kuhjeprotsessid kevadise suurvee ajal. 39. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus, näited). Vähetoitelised järved on mineraal-, toit-, ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved (Palkna, Udsu). Poolhuumustoitelised mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. (Kurgjärv, Väikjärv). Huumustoitelised järved on väga happelised ja pruuni veega, mineraal- ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. (Põlva ja Räpina ümbruse järved). Rohketoitelised toitaineterikkad, humiinainete vaesed. Jagunevad
täielik hapnikukadu veekogu põhja/sügavais kihtides; LOA muudab veekogu optilisi omadusi neelates nii nähtavat valgust kui ka UV kiirgust (suureneb veekogu termiline kihistumine ja väheneb eufootilise kihi paksus). LOA-st tingitud valgustingimuste halvenemine pärsib primaarproduktsiooni [5], kuid samas kaitseb veeorganisme UV-kiirguse kahjulike mõjude eest. LOA tähtsus LOA mõjutab toitainete peetust/vabastamist ning metallide kättesaadavust; LOA osaks olevate humiinainete happelised omadused langetavad veekogu pH taset; Lisaks soodustab LOA rohke esinemine vees saprofüütsete mikroorganismide elus püsimist ning viitab tõvestavate mikroobide leidumise võimalikkusele. Seepärast omistatakse vee orgaaniliste ainete määramisele suurt loomatervishoiulist tähtsust ning vee kvaliteedi hindamisel määratakse kindlasti ka vees leiduvate LOA hulk. LOA kui esmane toiduallikas · Polükariootide ja
Raba ehk kõrgsoo on soo arengu viimane staadium. Seega on kõik rabad sood, aga kõik sood ei ole rabad. Raba on liigivaene, kuid väga stabiilne kooslus põhjuseks suur isereguleeruvus ja suhteline autonoomsus ümbritsevate alade aine- ja energiaringe suhtes. See tuleneb suurel määral turbasammaldest, kes toituvad sadeveest ning suudavad palju vett vastu võtta ja endas hoida. Raba on suur veereservuaar. Enamik veest on aga seisev ning sisaldab vähe mineraalaineid ja hapnikku. Humiinainete sisalduse tõttu on rabavesi pruunikas ja happelise reaktsiooniga. Just vähese mineraalainesisalduse tõttu ei kustuta rabavesi hästi janu, ehkki on puhas ja seda võib juua. Viru Raba Viru raba matkarada on 3,4 kilomeetri pikkune, kulgeb enamasti mööda laudteed ja on tähistatud valge-rohelise-valge markeeringuga puudel. Eraldi on tähistatud ka pikem rada, 5,5 kilomeetri pikkune ringikujuline õpperada, mis kulgeb mööda laudteed ja loodeserval olevat luiteharja
· Rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Mullutu-Suurlaht, Linnulaht jne) · Soojärved (Loosalu, Kakerdaja) · Lammi- ehk soodijärved on moodustunud jõelookeist (Emajõe rohked vanajõed) · Ainulaadne on meteoriidikraatris kujunenud Kaali järv Saaremaal. 28. Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks · Vähetoitelised ehk oligotroofsed (8%) (mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed): Selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostusõrnad. · Poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (5,8%), (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega. On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad. · Huumustoitelised ja ehk düstroofsed (9%), (mineraal- ja toitainetevaesed,
lateriiti edukalt ehitus-materjalina. Kuna need on hästi savikad, saab neist troopilise päikese käes kergesti telliskive valmistada. Vihmametsade punamullad · Toiteelementide sisaldus mullas on väike. · Mullad on erosiooniohtlikud. · Puude maharaiumisega viiakse suur kogus toiteelemente ära, muld vaesub. Humifitseerumine taimsete ja loomsete jäänuste biokeemiline ja mikrobioloogiline muundumine, lähteainetest keerukama ehituse ja koostisega humiinainete ja huumushapete teke ning huumuse moodustumine. H.on mullateket iseloomustav akumulatiivne sünteesiprotsess, mis algab huumushapete lahustuvate molekulide moodustumisega, jätkub nende hapendumise, liitumise ja tihkestumisega ning lõpeb beseenringiga ühendite liitumisega lämmastikuliste sildade abil. H-se iseloom ja ulatus olenevad muunduvate jäänuste hulgast ja koostisest, mulla mineraalosa keemilisest koostisest ja lõimisest ning
orgudes (Pühajärv) Rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Linnulaht) Soojärved (Loosalu)Lammi- ehk soodijärved on moodustunud jõelookeist (Emajõe vanajõed) Ainulaadne on meteoriidikraatris kujunenud Kaali järv Saaremaal. 28.Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks Vähetoitelised (mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed): Selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide arv ja isendite arv on väike, kuid suur osa liikidest on haruldased. Atraktiivsed rekreatsiooniks kuid väga reostusõrnad. Poolhuumustoitelised (mineraal- ja toiteainevaesed, keskmise humiinainete sisaldusega.) On rekreatiivselt atraktiivsed ja ei ole eriti reostusõrnad. Huumustoitelised (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaneterikkad). Tüüpilised pruuni veega
Järved on tähtsad ka maastikupildi rikastajana ning vaba aja veetmise paigana. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 282) Järvetüübid Ökosüsteemis väikejärvedel on mitmekesised. Põhilisemaid järve tüüpi ja tema ökosüsteemi iseloomu määrav tegur on järve akumulatsiooni tüüp, mis põhineb mineraal-, toite- ja humiinainete omavahelisel suhtel. Nii jaotataksegi järved 8 põhitüübiks, need omakorda alltüüpideks, misa on 27. uuritud järvedest on- 8% vähetoidulised ehk oligotroofsed, 5,8% poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed, 9% huumustoitelised ehk düstroofsed, 36,4% rohketoitelised ehk eutroofsed, 36,6% segatoitelised ehk düseutroofsed, 2,6% lubjatoitelised ehk alkalitroofsed, 1,4% soolatoitelised ehk halotroofsed, 0,2% rauatoitelised ehk siderotroofsed.
aasta jooksul kümneid korda (Porijärves 170 korda). Järvevee suuremad temperatuurimuutused toimuvad mais kiire soojenemise ja oktoobris kiire jahtumise ajal. Tugevam stratifikatsioon tekib sügavates järvedes (suvel vahe kuni 20 °, nt Nohipalu Mustjärves). Eestis esineb ka meromikseid järvi (segunemata veega), kus sügavamates kihtides täielikku segunemist ei toimu (nt Rõuge Kaussjärv ja Kooraste Linajärv). Vähetoitelised ehk oligotroofsed – 8 % järvedest. On mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Need on selgeveelised (läbipaistvus > 4 m) unikaalse elustikuga järved. Poolhuumustoitelised e semidüstroofsed – 5,8 % järvedest. On mineraal- ja toitainetevaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. Huumustoitelised e düstroofsed – 9 % järvedest. Mineraal ja toitainetevaesed, humiinainete rikkad. Esineb madal pH. Peamisel soojärved, laukad. Rohketoitelised e eutroofsed – 36,4 % järvedest. Toitaineterikkad ja humiinainete vaesed. Pehmeveelised. Kalgiveelised.
). Läbipaistva vee tõttu on alkalitroofsetes järvedes head tingimused suurtaimestiku arenguks. Düstroofsete ja atsidotroofsete järvede iseloomulikeks joonteks on nende kõrge allohtoonse orgaanilise aine (peamiselt humiinained) hulk, tumeda värvusega vesi ja madal pH. Vaatamata mõningale sarnasusele on siiski tegemist funktsionaalselt väga erinevate järverühmadega. Atsidotroofsete järvede madalt pH tase (<4) hoolimata nende paiknemisest mineraalmaal. Kõrge humiinainete sisalduse tõttu on nende järvede näol arvatavasti tegemist kõige tumedaveelisemate veekogudega Euroopas. Humiinainete rohkus on tingitud intensiivsest veevahetusest metsa- ja soorikaste aladega. Vee värvus varieerub tumepruunist punakaspruunini. . Nad on teravalt kihistunud ning hüpolimnionis puudub enamasti hapnik. Praeguseks on need veekogud siiski üha enam omandamas segatoiteliste järvede jooni. Atsidotroofsed järved
lagunemisel. VEE SAASTUMINE 1. Peamised saasteained, mida inimühiskond toodab on suhteliselt vähetoksilised loomsed ja taimsed jäätmed. Need jäätmed on rikkad orgaanilise süsiniku ja energia poolest ja tavaliselt lastakse nad veekogudesse olmeheitveena, toiduainetööstuse jäätmetena ning samuti paberitootmise ja paljude teiste tööstusharude heitveena. Orgaaniline aine on neis vetes tavaliselt süsivesikute, valkude, rasvade, humiinainete, pindaktiivete ainete ning nendega seotud ja neist tekkinud ainete kujul. 2. Fotosüntees ja hingamine on kaks fundamentaalset keemilist protsessi, mis toetavad elu Maal. Neid protsesse saab lihtsalt esitada järgnevalt 6CO2+6HO->6(CH2O)+6H2 3. Orgaaniliste ainete poolest rikaste heitvete lisandumine võib stimuleerida hingamisprotsesse mikroorganismide kasvukiirenemise tõttu. See haarab kaasa ka
savi paigutatakse ülemistest kihtidest alumistesse ilma keemiliste muutusteta. Vaja: savi olemasolu, laskuv veeliikumine, filtratsioon peal olema võimalik, kerge lõimis ja neutraalsed tingimused. Toimub: mulla pindmistes kihtides, muld käitub kui sõel: üks kiht vaesub teine rikastub. Tekib: A horisondi all tekib heledam savist vaesunud El horisont edasi pruun Bt. Leetumine- eluviaalne mtp, primaarsed ja sekundaarsed mineraalid lagundatakse fulvohapete ja humiinainete mõjul lihtaineks. Vees lahustuvad ühendid eemaldataske mullast. Vaja: liigivaest taimkatet, happeline huumus, alustevaene lähtekivim, kerge lõimis, laskuv veevool,agressiivsed org ained. Tekib: Ea- hele horisont ülemisse kihti. Alusmised kihid tihenevad ja tumenevad: Bh, Bs, Bhs. Gleistumine- liigniisketes tingimustes toimuv mtp, kus org aine hapendamiseks vajalik O2 võetakse taandumisvõimelistelt ühenditelt. Väljendub sinaks-rohekashallide plekkide või pideva kihi esinemises
meteoriidikraater Saaremall Toitumise järgi: oligotroofsed... pole vaja! 29. Järvede liigitus toitelisuse alusel ning sobivus rekreatsiooniks- vähetoitelised ehk oligotroofsed (selgeveelised unikaalse elustikuga järved, liikide ja isendite arv on väike, kuid suur osa neist haruldased, atraktviised rekreatsiooniks, kuid väga reostusõrnad); poolhuumustoitelised ehk semidüstroofsed (mineraal- ja toitainevaesed, kesmise humiinainete sisaldusega, rekreatiivselt atraktviised ja ei ole reostusõrnad); huumustoitelised ja ehk düstroofsed (mineraal- ja toitainetevaesed, humiinaineterikkad, tüüpilised pruuni veega rabajärved, rekreatiivsest aspektist väga tervislikud ja pehme veega, kuid reostusõrnalised); rohketoitelised ehk eutroofsed (toitainete ja humiinaineterikkad, ei ole eriti reostusõrnad, kuid mõned neist
Mulla raskemetallide sisaldus kõigub suuresti, sõltudes selle metalli sisaldusest lähtekivimistes, mullatekketingimustest ja ka inimtegevuse mõjutustest. Raskemetallide lahustuvus sõltub konkreetselt elemendist, tema iooni laengust, lahuse pH-st ning teiste ioonide ja mitmete teiste ühendite olemasolust keskkonnas. Metallid kui elemendid keskkonnas ei lahustu, nende liikuvus väheneb, kui seotakse neid kompleksidesse. Raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. o Elavhõbe (Hg) Lähtekivim ei mõjuta mulla elavhõbeda sisaldust väga suurel määral. Mullas sisaldub elavhõbedat enam kui lähtekivimis. Erinevalt teistest raskemetallidest on leavhõbe lenduv. Kõige olulisemat elavhõbedareostust on läbi aegade tekitanud elavhõbeda kasutamine pestitsiidina. Anorgaanilist elavhõbedat kasutas puidutööstus puitmaterjali hallituse tõrjeks. o Plii (Pb)
Kompleksühendid (-ioonid) - iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Komplekse moodustavad ligandid vees Kloriidid (merevees), Humiinained; AminohappedAntropogeense päritoluga ligandid _ Na-tripolüfosfaat;_ Na-etüleendiamiintetraatsetaat (EDTA);_ Na-nitrilotriatsetaat (NTA). Komplekseerumine humiinainetega Vegetatsiooni bioloogilise lagunemise jäägid HUMIINAINETE KLASSIFIKATSIOON: humiinid,humiinhapped,fulvohapped ! Ühendite rühmad, sarnased omadused, sarnane päritolu vees lahustumatud M 10000...100000 vees lahustuvad M 300...10000. Metallide komplekseerumine Humiinainetega Fulvohapped + metalliioonid ,metalliioonide lahustumine ja transport loodusliku vee kollakas värvus (nt Fe3+) Humiinid, humiinhapped + metalliioonid metallioonide akumuleerumine põhjasetetes metallide seondumine turbas, mullas.
Kogunemine keskkonnas Kasutatakse isolatsioonimaterjalidena transformaatorites ja kondensaatorites PCB-sid on võimalik ka kahjutuks teha (ühendite tuhastamine) Neid leidub palju pinnases, põhja- ja pinnavees ning lindude ja kalade kudedes küllaltki suurtes kontsentratsioonides. 68. Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC). VOC-d on levinud pinnase ja põhjavee saastust põhjustavad ained tööstuspiirkondades. 69. Raskmetallid. Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. 70. Pestitsiidid. Taimekaitsevahendid. Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas.
Kasutatakse isolatsioonimaterjalidena transformaatorites ja kondensaatorites PCB-sid on võimalik ka kahjutuks teha (ühendite tuhastamine) Neid leidub palju pinnases, põhja- ja pinnavees ning lindude ja kalade kudedes küllaltki suurtes kontsentratsioonides. 68. Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC). VOC-d on levinud pinnase ja põhjavee saastust põhjustavad ained tööstuspiirkondades. 69. Raskmetallid. Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. 70. Pestitsiidid. Taimekaitsevahendid. Insektitsiidid putukate hävitamiseks, fungitsiidid seente hävitamiseks, herbitsiidid umbrohu hävitamiseks. nematotsiidi usside hävitamiseks, bekteritsiidid bakterite hävitamiseks. 71. Mullareostuse mõju elusorganismidele. Mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud (nt nitrifikatsioon); populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 72. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas.
Kogunemine keskkonnas, kasutatakse isolatsioonimaterjalidena transformaatorites ja kondensaatoristes. PCB-sid on võimalik ka kahjutuks teha. Neid leidub palju pinnases, põhja- ja pinnavees ning lindude ja kalade kudedes küllaltki suures kontsentratsioonides. 70. Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC) VOC-d on levinud pinnas ja põhjavee saastust põhjustavad ained tööstuspiirkondades. 71. Raskemetallid: Cd, Pb, Hg, raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt. 72. Pestitsiidid 73. Mullareostuse mõju elusorganismidele: mulla reostumise käigus paljud protsessid oleksid häiritud; populatsioonidevahelise tasakaalu rikkumine; saasteainete säilivus mullas. 74. Lahustunud saasteainete transport keskkonnas: adsorbtsioon, ioonvahetus, lenduvus, red- ox reaktsioonid. 75. Mille alusel jagatakse lahuseid tõelisteks lahusteks ja kolloidlahusteks? Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus
farmireovetest, mis põhjustas kiiret eutrofeerumist. Kolhoosikorra lagunemisega soikus põllumajanduslik tootmine ja 1990-ndate aastate algul hakkas järvede, eriti väikejärvede, seisund paranema. Eutrofeerumine aeglustus, lämmastikusisaldus järvevees vähenes. Majandusolukorra paranemisega on lähitulevikus oodata eutrofeerumise taastõusu. 3 Eesti järvede tüübid (1995 a) · 8% vähetoitelisi ehk oligotroofseid järvi. Mineraal-, toit- ja humiinainete poolest vaesed. Selgeveelised unikaalse elustikuga järved. · 5,8% uuritud järvedest on poolhuumustoidulised ehk semidüstroofsed ehk mineraal- ja toitainete vaesed, keskmise humiinainetesisaldusega. · 9% on huumustoitelised ehk düstroofsed. Mineraal- ja toitainete vaesed, kuid humiinaineterikkad. · 36,4% uuritud järvedest olid rohketoitelised ehk eutroofsed, mis omakorda jagunevad pehmeveelisteks ja kalgiveelisteks
Troofsus Vee omadused Soo arenguetapp Eutroofne Kõrge toitainete ja Madalsoo mineraalainete sisaldus Mesotroofne Keskmine toitainete ja Siirdesoo mienraalainete sisaldus Oligotroofne Madal toitainete ja Siiredesoo mineraalainete sisaldus Düstroofne Kõrge humiinainete sisaldus Raba HÜRDOKEEMIA Ained vees: hõljuvained, enamkomponendid (HCO3; Cl; SO4; Ca; Mg; Na; K), biogeenid (N ja P ühendid, Fe; Si; Mn), orgaaniline aine, raskemetallid, radioaktiivsed ained, gaasid (O2 ja CO2). Sulfiidne vesi Sulfiidioonid satuvad vette setetest ja kivimistest, happevihmadest. Samuti ka põlevkivi kaevandamise tagajärjel. (Allmaa kaevandustes sadestub lõhkamise tahajärjel SO4). Sulfaat on vees seotud O2-ga
Peab eelistama töötlemist neutraalses või nõrgalt leeliselises keskkonnas ning kõrgemaid osooni kontsentratsioone osooni-õhu segus. O3/H2O2 (peroxone®) Veel üheks võimaluseks osoonimisprotsessi kiirust suurendada on vesinikperoksiidi lisamine. Ka selle protsessi puhul kulgevad erinevad reaktsioonid, mis viivad hüdroksüülradiraalide tekkeni. Üldkokkuvõttes võib seda väljendada nii: 2O3 + H2O2= 2 OH* + 3O2 Sellise protsessi rakenduse alad on kelaatühendite (EDTA jm), humiinainete, klorobenseenide, värvainete, pestitsiidide, MTBE ja ETBE, DDT jms, PAH-de lagundamine reovees. Ka selline protsess sobib eeskätt lahjemate vete töötlemiseks ning on tundlik pH, alkaliteeti, osooni doosi ja O3-H2O2 suhe suhtes. Viimase mass-suhte optimum on H2O2/O3 0,35 kuni 0,45. Kavitatsioon Väga lühikese aja (millisekundite) jooksul tekivad, kasvavad ning lagunevad mikromullikesed ning selle protsessi käigus vabanevad suured energiahulgad
nendega uhutakse kividelt sinna kinnitunud vetikad. Enamus makrofüütidest ei leia suurtes jõgedes head kasvukohta (liikuvad põhjasetted, kõikuv veetase ja kehv läbipaistvus.) Suurtes jõgedes on Secchi ketta läbipaistvus ainult 1-100 cm, potentsiaalne eufootiline vöönd on 5cm-3 m, enamasti <1m sügavusel. Võrdluseks järvedes on euf. vööndi väärtus enamasti 2-10 m. Paljud suured jõed läbivad soid, siis on vesi humiinainete tõttu tume, happeline (madal pH), toitainete poolest vaene, seega ebasobiv nii vetikate kui soontaimede fotosünteesiks. Toiteahelad põhinevad allohtoonsel (juurde toodaval) materjalil. Üleujutuste ajal rikastavad jõed üleujutatavaid alasid biogeenidega, tõstes nende viljakust, pakuvad elupaiku näit. amfiibidele. Päikesele avatud kärestike kivid on sageli kaetud makrovetikate ja sammaldega, mis on seal peamised primaarprodutsendid. Eesti jõgede
· Ebaühtlaselt jaotunud- veevaesem tööstuslik Põhja-Eesti · Jõed lühikesed, väikese valgalaga · Jõed veevaesed, ebaühtlase äravoolurziimiga: - veerikkad kevadperioodil( suurvesi) - veevaesedmadalvee perioodidel (suvi, talv) - äravoolu suur erinevus-suhe Qmax/Qmin · Narva jõe minimaalne äravool on suuem kui ülejäänud Eesti jõgede keskmine äravool 13 · Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel - madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust - vajalik tagala sanitaarvooluhulk · Laialt levinud karstinähtused
· Mulla raskemetallide sisaldus kõigub suuresti, sõltudes selle metalli sisaldusest lähtekivimites, mullatekketingimustest ja ka inimtegevuse mõjutustest · Raskemetallide lahustuvus sõltub konkreetsest elemendist, tema iooni laengus, lahuse pH-st ning teiste ioonide ja mitmete teiset ühendite olemasolust keskkonnas · Metallid kui elemendid keskkonnas ei lahune, nende liikuvus väheneb, kui seotakse neid kompleksidesse · Raskemetallid on mullas kinni hoitud humiinainete poolt Peamised saasteained, mis mulda satuvad on: raskmetallid, lenduvad orgaanilised ühendid (VOC), polükloreeritud bifenüülid (PCB) ja radionukleiidid. Peamised allikad nende saasteainete tekkeks on järgmised: looduslike protsesside tulemusena või siis inimtegevuse tagajärjel. Inimtegevusel on siin kõige suurem roll, sest palju on tehaseid ja tiheda asustusega alasid, mis väga suuresti paigutavad saasteaineid mulda iga päev.
· Ebaühtlaselt jaotunud- veevaesem tööstuslik Põhja-Eesti · Jõed lühikesed, väikese valgalaga · Jõed veevaesed, ebaühtlase äravoolurziimiga: - veerikkad kevadperioodil( suurvesi) - veevaesedmadalvee perioodidel (suvi, talv) - äravoolu suur erinevus-suhe Qmax/Qmin · Narva jõe minimaalne äravool on suuem kui ülejäänud Eesti jõgede keskmine äravool 13 · Suhteliselt kõrge humiinainete sisaldus (sood, rabad), mille lagundamine nõuab palju hapniku · Järved madalad · Soodsad eeldused entrofeerumiseks · Üldiselt vähe kõlblikud veetranspordiks, kalapüügiks, hüdroenergeetikaks jne. · Eesvooluks heitvee ärajuhtimisel - madalveeperioodidel (talv, suvi) ääretult veevaesed aga taga nõutavat lahjendust - vajalik tagala sanitaarvooluhulk · Laialt levinud karstinähtused
jõgedes on Secchi ketta läbipaistvus ainult Põhjaelulised (luts) 1-100 cm, potentsiaalne eufootiline vöönd Avaveelised (viidikas) on 5cm- 3m, enamasti <1m sügavusel. · Lendkala suudab lennata, Võrdluseks järvedes on euf. vööndi mudahüpik komberdada maal ja ronida väärtus enamasti 2-10 m. Paljud suured puudel. Põhiline kulgemisviis on liikumine jõed läbivad soid, siis on vesi humiinainete kas keha lainete abil (unduleeriv tõttu tume, happeline (madal pH), liikumine)-angerjas või liikumine paariliste toitainete poolest vaene, seega ebasobiv nii uimede abil (ostsillatoorne liikumine)- vetikate kui soontaimede fotosünteesiks. kaladel, kelle keha on paindumatu. Toiteahelad põhinevad allohtoonsel (juurde Liikumisviis oleneb keha kujust. toodaval) (võrdlus: autohtoonne-kohalikul
Selles tüübis on kihistunud järvi nagu Viitna Linajärv ja Erastvere. Suurtaimestik on liigivaene. Kaldaveetaimestikus on tihti hundinuia. Miksotroofsete järvede asukohad on peamiselt madalikel, orundites ja nõgudes ning on oma olemuselt küllaltki erinevad. Mitmed selle tüübi järved asuvad Peipsi madalikul, olles kunagiste suurjärvede jäänukid, näiteks Kalli, Leego, Parika. Neid järvi on veel Lääne-, Põhja-Eesti madalikel. Peamiselt asuvad soode ümbruses, mille tulemusena on humiinainete kuhjumine. Kalgiveelisetes miksotroofsetes järvedes on liigirikkus suurem kui teistes järvetüüpides. Mõõdukas orgaanilise aine olemasolu mõjub positiivelt vetikate kasvule. 75% biomassist moodustavad sinivetikad ja ränivetikad. Nendes järvedes on arvukalt mändvetikat. Ujuvetikad muutuvad koos veekogu vananemisega, kuid peamiselt on ujuv penikeel ja vesikupud. 8.2. Elupaigad ja eluvormid jões, vee vool (organismide kohastumused kiire ja aeglase vooluga).
Mitmekihilised lähtekivimid: kihi tüseduse järgi Pinnakattesetted aluspõhjakivimitel: huumuse hulk nähtav silmaga tumeduse järgi merepõhjasetted liivakivil Huumuse kvaliteet humiinainete rohkusel intensiivsem, vulvohapete rannasetted kambriumi liivakivil ülekaalu puhul ebatäiuslik merepõhjasetted karbonaatkivimil rannasetted karbonaatkivimil Mullatekkeprotsessid: Moreenid karbonaatikivimil: 1. tavalised lihtsad keemilised reaktsioonid:
Pandivere lubjatoiteliste järvede valdkond pinnakate on karbonaatne, aluspõhi tugevasti karstunud. Osa järvi ajutise iseloomuga (täituvad veega vaid kevadisel suurvee perioodil). Erilist kala- ja puhkemajanduslikku tähtsust valdkonna järvedel ei ole 5. Vahe-Eesti düstroofsete järvede valdkond omanäolised ökosüsteemid 6. Madal-Eesti düsetroofsete järvede valdkond pinnakate on õhuke, järved asuvad sageli karbonaatsel aluspõhjal. Lubiainete ja humiinainete kuhjumine. Väikese puhke-ja kalamajandusliku väärtusega, sobivad veelinnukasvatuseks 7. Lääne-Eesti halotroofsete järvede valdkond pidevalt tekib uusi ja kaob vanu järvi Eesti jõed · 1755 jõge, oja või kraavi · Arvestades jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust võiks Eesti jõgede arvuks lugeda siiski 200 · Järvede nimed sealt kust jõgi läbi läheb, selle nime ta ka kannab
Arvukus on suurem kaldalähedastes piirkondades, kus leidub rohkem toitu. 3. Sood. Sood on mitte eriti sügavad veekogud, mis on pealt osaliselt või täiesti kaetud taimestikuga - üleminekuala vee ja maismaa vahel, kus piiri on võimatu kindlaks teha. Iseloomulik on turbakihi moodustumine surnud samblast ja teistest veelembestest taimedest. Soode elustik on vaene nii liigiliselt koosseisult kui arvukuselt. Negatiivselt mõjuvad: humiinainete olemasolu vees, madal hapnikukontsentratsioon, suur happesus. Veed on vaesed toitainetest, kuna turbakiht blokeerib biogeenide sattumise vette. Taimestik madalsoodes - rohelised samblad, tarnad, osjad, pilliroog; kõrgrabades - turbasamblad, jõhvikas, sookail jt. Loomne plankton - keriloomad, vääneljalalised jt. Loomne bentos - äärmiselt vaene, põhjuseks ebasoodne gaasirežiim (vähe hapnikku, metaan jt. mürgised gaasid). Happelise vee tõttu ei esine lubiskeletiga loomi (molluskid). 4
annaabi.ee 
