Eriti tahaks välja tuua kahte põhilist jõgede ookeanidesse suubumise ala tüüpi: estuaarid ehk lehtersuudmed ning deltad. Estuaarid on lehtrikujulised (sealt ka nende teine nimetus) jõesuudmed, mis tekivad peamiselt ookeani- või mereranniku maismaa vajumise või meretaseme tõusu tõttu ning ka loodete toimel. Delta on aga jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mis sarnaneb kujult kreeka tähele. Delta kujuneb, jõevoolu, lainetuse ja loodete tõttu ja võib kiirelt kasvada. Mõlemate jõesuudmete aladel on väga muutlik vee soolsus, kuna pidevalt võib merevesi neisse sisse kanduda ja samas voolab sisemaalt kogu aeg juurde magevett. Elukeskkonna pideva muutlikkuse tõttu saavad seal elada ainult hea kohastumisvõimega looma ja taimliigid. Lähistroopikas on vesi soolasem tänu suure auramise tõttu. Ekvatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele.
Aurumine(sõltub õhutemp ja niiskusest, tuule kiirusest) reljeef- valgla (suurus ja kuju,), läbivool järvedest, veehoidlatest, soodest, valgla taimkate, muld, maakasutus 2. mis on veedefitsiidid (aurumise ja sademete vahe) ? defitsiit- puudujääk, nt veevaene piirkond- kõrb 3. üleujutuste võimalikud tagajärjed ning majanduslikud kahjud Linnas kus on ainult asfalt tõuseb jõgedes veetase tohutult kiiresti, sest jõgedele pole antud ruumi seda vett infiltratsioon on tohutult kiire aga kui need kaldad on lauged ja kallastel on palju metsa siis infiltratsioon on aeglasem 4. Mille poolest erinevad suurvesi ja tulvavesi? Suurvesi- on jões siis, kui tavalisest kõrgem veetase püsib pikemat aega. Jõgi tõuseb üle kallaste ja tekitab üleujutusi.Korrapäraselt esinev vee hulga tõus Tulvavesi- Ebakorrapäraselt esinev järsk lühiajaline vee hulga tõus (hoovihmad, ilma järsk soojenemine) 5
Kehra Gümnaasium 11.A klass Triin Kviljus HÜDROSFÄÄR Kehra 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Hüdroloogia kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka ja on kõige tihedamini seotud hüdrosfääri uurimisega. Inimasustuste levik sõltus joogiveekohtade paiknemisest. Vee sügavuse, voolukiiruse, lainetuse mõõtmiseks hakati keskajal konstruee- rima mõõteriistu. Vee uurimisel on suur roll ka laevaliikluses. Nimelt 19. sajandil hakati rajama suuri vesiehitisi nagu paisud, veejõujaamu, kanaleid ja lüüse. Selle tulemusena arenes hüdroloogia väga kiiresti. 20. sajandil hakati uurima veekvaliteeti, sest paljudes piirkondades on reostuse tõttu puudus just kvaliteetsest veest. Hüdroloogia jaguneb kahte rühma: merehüdroloogia ja sisevete hüdroloogia
põhjaveekiht. PÕHJAVEE LIIKUMISE KIIRUS maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Veejuhtivust väljendatakse filtratsioonimooduli k kaudu (meetrit ööpäevas), mille väärtused võivad sõltuvalt setete ja kivimite koostisest erineda miljoneid kordi. Põhjavee lang i avaldab vee liikumisele samasugust mõju nagu jõelõigu lang jõevee voolamisele, mida suurem on lang, seda kiiremini saab vesi kivimites liikuda, v=ki. ALANDUSLEHTER igast suunast kaevu poole alaneva põhjavee tasemega ala. Suure veevõtu korral kujneb kaevu ümber alanduslehter, kus sügavamate kaevude jaoks vett jätkub, aga madalad jäävad kuivale. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. RANNIK rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Rannikuks loetakse
Kuiva mis on otseseks või kaudseks energiaallikaks kõigile teistele meres elavatele kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud suudmeta jõed. organismidele. Maailmamere eri piirkondades toodetavaorgaanilise aine hulk Infiltratsioon- osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse ja kõikuda. P-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust sellest saab põhjavesi. See protsess ongi infiltratsioon. Kohtades, kus ning soojade hoovustega soojast mereveest. Maailma veerohkeimad jõed on maad katavad lõhelised kivimid, on imbumine kõige suurem. Väike seal, madala produktiivsusega, kuna hoovustega kantakse sealt taimetoitained kiiresti kus pindmise kihi moodustavad savid või turvas. Põhjavee väljavool eemale. moodustab omakorda ühe lüli maa veeringes. 6.3 Rannaprotsessid
Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 . 6.3. Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on tuule tekitatud lainetus. Mõnikord tekivad lained ka maavärinate ja vulkanismi ning inimtegevuse tagajärjel. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub paljudest teguritest, eelkõige aga veealuse rannanõlva reljeefist. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone
Bioproduktsioon ulatub u 200m sügavusele, kuni on päikesevalgus ja toimub fotosüntees. Rannik on randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannikud jaotatakse järskrannikuks-järsult sügavneva merepõhjaga rannik ja laugrannikuks-lauge reljeefiga rannik. Viimase piires eraldatakse järsak- ja lauskranda. Eesti rannik, kaasaarvatud pankrannik on täies ulatuses laugrannik. Järskrannik on näiteks fjordrannik. Rannikute geomorfoloogia põhilise kujundaja lainetuse mõju rannale sõltub eelkõige sellest, kuidas merepõhi avamere suunas sügavneb ja ranna veepealse osa kallakusest. Meil Eestis on merepõhi reeglina väiksema kallakusega ja rannik tervikuna laugrannik. Rannaprotsessid- Pôhilisteks faktoriteks erinevate rannikualade pinnavormide kujunemisel nagu märgitud on ala geoloogiline ehitus koos reljeefiga ning lainetus. Lähtereljeefist sôltub lainetuse iseloom ning selle pinnavorme kujundav tegevus. Aladel kus rannanôlv on järsk,
hoovus, Põhja- Atlandi hoovus) · KAGUPASSAAT lõunapoolkeral · Hoovused liiguvad ringlevalt · Hoovused- ammendamatud energiaallikad 29. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; RANNIKUPROTSESSID Mitmete tegurite mõju rannikutele ( tv. lk. 58 ül. 3) Tegur Mõju rannikule lainetus Järskrannikud taanduvad lainetuse tõttu. Lauged rannikud täituvad setetega. TEKIVAD RANNAVALLID, MAASÄÄSRED.Need tekivad kujherannikutel hoovused Kannavad ära jõgede poolt kaasa toodud setted tuul Kuhjab liivastel rannikutel setteid, tekivad LUITED taimed, loomad taimejuured takistavad setete ärakannet, kinnistavad pinnavorme. Suured loomad lõhuvad taimejuuri
biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi sisaldab mineraalaineid, soolasid, gaase, orgaanilisi aineid. Min. koostises on kõige rohkem kloriide, sulfaate, karbonaate. Keskmine soolsus on 35. Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub. Merevees olevate liikide arv on kõige suurem 35-40 juures, kõige väiksem 5-15 juures. *Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nim rannanõlvaks. Rannanõlva osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab, nim rannaks. Rannamoodustised on rannajoone läheda maismaal kujunenud pinnavormid. Rannik hõlmab rannaga piirneva maismaa ja mere osa. *Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Moodustuvad suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nim seda pangaks, vastavat rannalõiku pankrannaks.
Jõgede äravool Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Mida rohkem sajab, seda suurem on äravool Jõgede äravoolualad ehk valglad (valgala, jõgikond) - maa-ala, millest veekogu või selle osa saab oma vee Tegurid: Sademed, õhutemperatuur, lume sulamine (liustikud), juurdevool lisajõgedest, läbivool järvest, paisu ehitamine, vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Põhjavee kujunemine ehk infiltratsioon Sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse Põhjavee äravool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel ühe lüli maakera veeringes Mõjutavad tegurid - Saju kestus – esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud
* Vesi liigub pinnases seni, kuni kohtub vettpidavat kivimikihti ja jääb sellele püsima. Koha geoloogilisest ehitusest sõltuvalt vahelduvad vettkandvad ja vettpidavad kihid ning seetõttu on põhjavesi maakoores kihilise paigutusega. Sageli asetsevad mitu vettpidavat kihti üksteise all ja nii kujunevad eri sügavusel asuvad põhjaveekihid. * Põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt * Tagajärjed: madalamate kaevude kuivaksjäämine, mere lähedal võib põhjustada põhjavee sooldumist, kuna merevesi hakkab valguma põhjavette. * Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt * Tagajärjed: joogivee kõlblikkuse vähenemine ning võimalik kahjulikkus tervisele Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni pinnal mulla teke
● Maailmamere keskmine temperatuur on 3,8 kraadi(Celsiuse järgi). ● Globaalne soojenemine on hiljuti tõstnud keskmist temperatuuri 0,5 kraadi võrra. ● Mere temperatuuri mõjutavateks teguriteks on ookeani hoovused, tuuled ja soolsus. Maailmamere reostumise põhjused ● Tööstuste ja olme reoveed juhitakse merre ja jõgedesse ● Põldude liigväetamine ● Tihe laevaliiklus ● Meresügavustesse maetud mürkained ● Kliima soojenemine ● Prügisaarte tekitatud keemiline reostus Prügisaared ● Koostis: vedel segu mereveest, planktonist ja prügitükkidest ● Umbes kahekordse Ameerika Ühendriikide pindalaga ● Vees hulpivad plastikuosakesed meenutavad planktonit ja kilekotid meduuse ● Vees toimub fotodegratsioon- suuremad esemed lagunevad aina väiksemateks tükikesteks, kuid polümeerstruktuurid püsivad endiselt alles ● Mürkained konsentreeruvad toiduahela kõrgemates lülides ● Merre sattunud prügi tapab igal aastal vähemalt miljon merelindu
Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. Seda mõjutab sademete hulk, lume paksus ja sulamise kiirus kevadel ning liustiku vee sulamine. Põhjavee väljavool jõkke, järve või merre on üks lüli. Seda mõjutab sademete hulk ning infiltratsioon. 3.Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele Inimsene tarbib põhjavett, mis vähendab väljavoolu veekogudesse. Inimese tegevusesr tingitud kliima soojenemine, muudab sademete hulka eri piirkondades, aurumist, transpiratsiooni ning suurendab inflitratsiooni. 4.Selgita sademete ja auramise vahekorda eri kliimavöötmetes. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Mida kaugemale mandrite
ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mispärast tekivad rannajärsakud ning võib tekkida pankrannik. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Tormilainetus suudab kaasa haarata jämedamat kruusast ja savist settematerjale ja paisata seda rannajoonest kõrgemale, sinna kujunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid. Lainetus võib haarata ka peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kujuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kohtades kus rannajoon muudab järsult suunda võivad tekkida maasääred. 13. Selgita seost jõe langu, voolukiiruse ning vee kulutava, transportiva ja kuhjava tegevuse vahel. 14. Iseloomusta erinevate jõeorgude (sälk-, lammorg) kujunemist. Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud
Tõusu ja mõõna tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille pikem telg suundub Kuu keskpunkti poole. Kuul on loodete tekkimises põhiosa. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on korrapärased (perioodilised), kuid nende periood pole igas kohas ühesugune. 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel. Mõistetes lahti seletatud! 8. Too näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele. Süvendamine muudavad lainetuse mõju ja setete liikumist. Otsene mõju on ehitustegevus rannikul (sadamaehitised), kaudselt jõgede paisutamine, kus piiratakse setete juurdevoolu rannikualale, mis on viinud lainetuse purustava tegevuse aktiivistumiseni. 9. Nimeta maailmamere reostumise põhjuseid ja analüüsi nende mõju vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust. Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse
(ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean Veebilanss Veekogudesse või teatud maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord. Tulupool sademed Kulupool - auramine juurdevool äravool
29.Põhjavee kujunemine: Sdemete vesi imbub põhjavette. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad eelkõige poorsusest. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust. Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused: Inimtegevus, intensiivne väljapumpamine, kaevandamine. Tagajärjed: Kaevud jäävad kuivaks, põhjavesi sooldub, põhjavesi reostub. MÕISTED Veereziim-vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul erinevates veekogudes. Rannaprotsessid-ranniku lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. Rannavall-rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Jõgede äravool-jõe kaudu äravoolava vee hulk pikemas ajaühikus kui üks sekund. Valgla-äravooluala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. Infiltratsioon-vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse.
Termokliini sügavusvahemik sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus. leetseljak - madal ja lauge, pikliku kujuga liivavall jões (ülaosa madalveega veest väljas) või rannalähedases meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti). maasäär - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. laguun madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või paikneb atolli ( rõngassaar) keskel 2) vesikesta osad magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri).
Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse Inflatsioon (Põhjavee kujunemine, vee imbumine pinnasesse) mõjutavad tegurid: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus (pooride maht-suurem veekogus) 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus Põhjavee reostusallikad: 1. Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekokku, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus. Üleväetamine ja valel ajal väetamine. Reostus, sõnnikuhoidlad. 3. Trantspordireostus. Õnnetused teedel, teede soolatamine. 4. Olmereostus, prügilad. Kaevandamine. Põhjavee taseme alanemis põhjused: 1. Suur veevõtt 2. Pikk kuivaperiood 3. Kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine 4. Maaparandustööd kuivandamine
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI
Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine. Mandrisisestel aladel on vesi maailmamerega ühendatud ainult atmosfääri kaudu. Üha rohkem suunatakse vett põldude ja istanduste niisutamiseks jõed jäävad veevaesemaks, ei jõua suudmepiirkonda järved võivad jääda veevaesemaks. Infiltratsioon. Osa vihma-, lume- ja liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee infiltratsioon. Kohad, kus maapinna ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem, peamised toitealad. Infiltratsioon väike, kui pindmise kihi moodustavad savid ja turvad, põhjaveetase ulatub maapinnale. Põhjavee väljavool moodustab ühe lüli maakera veeringes.
kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid. lainetuse poolt ning kantakse eemale
26. Mere kuhjuva ja kulutava tegevus järsk-ja laugrannikutel; näited inimtegevuse mõjust rannikutele Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunenud kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadel on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutmine ehk õgvenemine. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lainetel ei ole suur energia, kui nad jõuavad rannajoonele lähedale neil on vaid setteid liigutav jõud. On kujunenud kuhjerannad. Kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid ehk rannavallid
Tallinna Tehnikaülikool Referaat Eesti põhjavesi, selle reostus ja kaitse Liisi Kink 095675 YAGB31 Tallinn 2010 1 Sisukord · Sissejuhatus lk. 3 · Mis on põhjavesi? lk. 4
Jõgede äravool · Sõltub sademete ja auramise vahekorrast · Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool · Jõgede äravoolualad ehk valglad on maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee MÕJUTAVAD TEGURID · Sademed · Õhutemperatuur · Lume sulamine (liustike sulamine) · Juurdevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Põhjavee kujunemine - infiltratsioon On sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse Põhjavee äravool jõesängidesse, järvenõgudesse ja otse merre moodustab veel ühe lüli maakera veeringes. MÕJUTAVAD TEGURID · Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest pinnasekihid on veega küllastunud. · Saju intensiivsus: intensiivsuse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
Mis on soot? Vana jõgi, mis on eraldunud sängist, tavaliselt muutub ta kinnikasvanud järvikuks, ning soot võib tekkida üheainsast üleujutusest. Milline on põrkeveer ja milline on laugveer? Põrkeveeru tegevuseks on jõgedes intensiivne kulutamine. Laugveeru tegevuseks on jõgedes settimine. Millest sõltub vee liikumise kiirus maa sees? kivimite veejuhtivusest ja pinnase kallakust, mida suurem on kihi kallakus, seda kiiremini saab vesi kivimites liikuda. Kuidas tekkib põhjavee reostus ja millised on tagajärjed? Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide liigne kasutamine. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinna kattega aladel. Mida aeglasemalt liigub veist maapinnalt põhjavette seda parem. Tagajärgedeks on veepuudus, ning inimeste joogivee kvaliteedi halvenemine.
mussoonkliimaga alade jõed. Üleujutuste mõju inimesele POSITIIVNE Üleujutuse taandumisel viljakad mullad NEGATIIVNE 1. Teede ja ehitist jne hävimine 2. Inimohvrid 3. Üleujutustega kaasnevad maalihked Maalinke põhjustavad: a) Paduvihmad, kestvad sajud b) Vett läbilaskvad kivimid asuvad savi peal c) Metsnõlvad mahavõetud d) Järvekaldal süvendatud paadisadam Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel Rannaprotsessid 1. Järskrannikutel on ülekaalus lainete kulutav tegevus, sest lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga(sügav). Kui järsak on kujunenud aluspõhja kivimitesse, siis nim.seda pangaks 2. Kulutusrannad Iseloomulik on rannajoone sirgemaks muutumine ehk ÕGVENEMINE 3. Laugrannik Ülekaalus lainete kuhjav tegevus, lainete energia rannajoonel väike. Liigutavad vaid setteid ringi.
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantu
kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale
kihtidest Atlandi ookeani Hoovuste tähtsus · Soojusvahetus erinevate laiuste vahel · Setete transportijad savi või muda · Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) · Mõju kliimaleTULETA MEELDE! Mere kuhjav ja kulutav tegevus rannikul RANNAPROTSESSID · Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga kujunevad kulutusrannad Pankrannik murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID · Kuhjav tegevus laugrannikutel Tekivad kuhjerannad Rannavallid Rannabarridveealused vallid Maasääred TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE! MAAILMAMERE REOSTUMINE · Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostusjõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine
..............................1 JUHENDAJA: ÕPETAJA MAARIKA LAANISTO............................................................................................1 RAPLA 2010............................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 1. VEE REOSTUS...................................................................................................................................................4 1.1. SINIVETIKAD..................................................................................................................................................5 1.2. NAFTA REOSTUSED.........................................................................................................................................6 1.3
aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Jõgede äravool sõltub sademete ja aurumise vahekorrast. Jõgede äravoolualad e. valglad: 1) perifeersed äravoolalad, mille pindalal on kokku 117 mln km2 ja jõgede veest jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Põhjavesi maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. Merevee omadused: 1) temp. veekogude paari meetri paksune pinnakiht on palju soojem kui sügavamate kihtide vesi 2) soolsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
