Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Horvaatia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
horvaatia, gerda, zagreb, horvaadi, töötus, tööstusharud, maavarad, riigikord, religioonTALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE ÜLEVAADE RIIGIST HORVAATIA Referaat Juhendaja: Helna Karu-Baher Tallinn 2014 SISUKORD ÜLEVAADE RIIGIST.........................................................................................................1 HORVAATIA.......................................................................................................................1 Juhendaja: Helna Karu-Baher..................................................................................................1 PEAMISED ANDMED..............................................................................................................3 AJALOOLISED MÕJUTUSED TEISTE RAHVUSGRUPPIDE POOLT JA MÕJUTUSTE PEAMISED AJAJÄRGUD.......................................
HORVAATIA SÜMBOOLIKA Punane – tugevus, julgus ja kõvadus LIPP Valge – rahu ja ausus Sinine – tõde ja ustavus ÜLDIST Pealinn: Zagreb Pindala: 56 542 km2 Rahvaarv: 4 495 800 Keel: horvaadi keel Raha: kuna KUNAD Paberraha Mündid ÜLDIST Balkani poolsaare loodeosas Jaotatud 20 maakonnaks Rahvastikust 89.6% horvaadid Usk : Rooma-katoliku SUUREMAD LINNAD Zagreb – 779 000 inimest Split – 189 000 inimest Rijeka – 144 000 inimest Osijek – 115 000 inimest PIIRKONNAD Kesk-Doonau madalik Dinaari mäestik Dalmaatsia rannik KESK-DOONAU Sava Drava Doonau Parasvöötme mandriline kliima Majanduslikult tihedamini asustatud DINAARI MÄESTIK Pikkus 650 km Laius 60-230 km Kõrgeim tipp 2692 m PLITVICE RAHVUSPARK Palju jugasid 16 järjestikku järve
Nimi: Patrik Sebastian Unt EUROOPA RIIKIDE TUNDMAÕPPIMINE 2 RIIGI VÕRDLUSENA. VÕRDLUSE RIIK - Horvaatia RIIK - Portugal ALUS Pealinn Zagreb Lissabon Pindala 56 610 km2 (UMA) 92 345 km2 (UMA) 1p. Asukoht: Põhi - 46°33 N, 16°22 E Põhi - 42°9' N, 8°11' W geograafilised Lõuna - 42°23 N,16°21 E Lõuna - 36°57' N, 7°53' W koordinaadid Ida - 45°12 N, 19°27 E Ida - 41°34' N, 6°11' W 2p. Lääs - 45°29 N, 13°30 E Lääs - 38°46' N, 9°30' W
Horvaatia rahvastik ja Majandus Kalle Tark 9a Horvaatia Vabariik -Hrvatska Republika Pealinn Zagreb Rahva arv 4,5 mil. Pindala 56 542 km² Rahvastiku tihedus 83 in/km² Lipp Vapp Asend Horvaatia asubBalkani ps Aadria mere rannikul. Ta naabrid on Bosnia-Hertzogoviina, Sloveenia, Serbia ja Ungari. Satelliidipilt Horvaatiast Horvaatia suurimad linnad Zagreb 691 700 Split 175 100 Rijeka 143 800 Osijak 90 400 Zadar 69 600 Slavonski Brod 58 600 Pula 58 600 Majandus Enne Jugoslaavia lagunemist oli Horvaatia majanduses teine Jugoslaavia piirkond,Sloveenia järel. Pärast iseseisvumist pidas Horvaatia
Horvaatia Sisukord Sisukord......................................................................................................................... 2 Majandus....................................................................................................................... 7 Vaatamisväärsused........................................................................................................ 8 Üldandmed Horvaatia pindala : 56 542 km2, Pealinn : Zagreb Rahvaarv : 4 495 800 (2005) inimest Rahvastiku tihedus : 83 in/km2 kohta Riigikord: Presidentaalne vabariik Rahaühik : Kuna Riigikeeleks on seal horvaadi keel Põhirahvused on horvaadid. Muud tähtsamad etnilised grupid on serblased, bosnialased, ungarlased, sloveenid, tsehhid ja mustlased. 1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks. Pilt 1 Horvaatia lipp Pilt 2 Horvaatia vapp
<
Horvaatia ehk Kroaatia Koostaja: ...................... Geograafiline asend Horvaatia pindala on 56 542 km² ja elanikke umbes 4 535 000, keskmiselt 80 inimest ruutkilomeetril. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia pealinn on Zagreb. Geograafiline ehitus Kiltmaa laiub Istria poolsaarelt Gorski Kotari suunas ning lõppeb künklikus Zagorje viinamarjakasvatuspiirkonnas. Karstimaastikke, mis on poorsest lubjakivist geoloogilised formatsioonid, näeb Gorski Kotaris ning need jätkuvad lähedases Istrias ja Velbeti mägedes, kus tuul ja vihm on üheskoos kaljudest vorminud veidrad kujud, kukovi. Loodusvarad
HORVAATIA Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) ehk Kroaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb. 3. sajandil eKr alustasid roomlased Horvaatia ala vallutustega. Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. Kui 395. aastal impeerium jagunes, jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alad Lääne-Rooma Impeeriumile ning Serbia, Kosovo ja Makedoonia jäid Ida-Rooma Keisririigile (hilisemalt tuntud kui Bütsantsi riik). Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud praegustelt Poola aladelt.
Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. Riigikord lk. 9 9. Turism lk. 10 10
Saksamaa & Ungari SAKSAMAA ● Fakte ● Pealinn: Berliin ● Pindala:357 111,91 km² ● Asukoht: Euraasia, Euroopa ● Riigikord: Parlamentaarne liitvabariik ● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit, ÜRO, G8 ● Rahaühik: Euro Fakte ● Suuremad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln ● Rahvaarv: 81 757 600 ● Keskmine eluiga: 70 ● * naistel 80 * meestel 73 ● Kõneldavad keeled: saksa, türgi, taani, balkani ● Valdavad usundid: Luterlus, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 43,5 miljonit, töötus 7,5%
Andmed Pealinn Ankara Pindala783 562 km² Rahvaarv 70 586 256 (2007a) Rahvastiku tihedus 90 in/km² Riigikord parlamentaarne vabariik Sümboolika Lipp Vapp Kaart Kaart Türgi territoorium asub nii Euroopas kui ka EdelaAasias. Aasiaosa nimetatakse Anatooliaks. Türgi piirneb idast Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaani ja Iraaniga, lõunast Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Kaart Asulastik Rahvastiku tihedus 90 in/km² Asustus on tihedam lääne ja
c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Horvaatia territoorium jaguneb kahe kliimavöötme vahel. Split ja Sibenik on lähistroopilise lääneranniku vahemerelises kliimavöötmes, kus suvi on kuiv ja sademeid esineb rohkem talvekuudel. Keskmine temperatuur aastas on 15,8(aktiivsete temperatuuride summa tuli 189) kraadi. Zagreb asub aga üleminekualal niiskelt mereliselt kuivemale mandrilise agrokliimaale, keskmine temperatuur on 13,4(aktiivsete temperatuuride summa tuli 161) kraadi. Nendes kohtades sajab üle 800mm aastas, aga soojemas kliimas on aurumine suurem. Vegetatsiooniperiood on 5-7 kuud ja aastas saab keskmiselt 2-3 saaki. d) Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) Riigis on viljakad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. e) Maaparandustööd ( niisutamine, kuivendamine) mida selles riigis arvatavasti
Majandus.........................................................................................................7 - 9 5.1. Energeetika..........................................................................................8 5.2. Põllumajandus......................................................................................8 5.3. Kalandus.........................................................................................8 - 9 5.4. Tööstusharud........................................................................................9 5.5. Metsandus............................................................................................9 6. Teenindus ( haridus, tervisehoid, transport, kommunaalteenused )..............9 -10 7. Turism ( kaubandus, toitlustus, majutus )...................................................10 - 11 Kokkuvõte.......................................................................................
Nimi... FAKTID Pealinn ... Praha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik Riigikord: parlamentaarne demokraatia President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvastiku tihedus ... 134 in/km² Rahvaarv ... 10 548 500 (2011) Rahaühik ... Tsehhi kroon Iseseisvus ... Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg
a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha. Riigikeeleks on tsehhi keel ja rahaühik tsehhi kroon. Riik on jaotatud 14 maakonnaks. Tsehhi riigikord on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament. Ülemkoja e. Senati 81 liiget valib 6 aastaks rahvas ja iga kahe aasta tagant valitakse 1/3 Senati koosseisust ümber. Alamkoja e. Esindajatekoja 200 liiget valitakse 4 aastaks. Valimisõigus on alates 18. eluaastast. Tsehhis on mitmeparteisüsteem. Rahvastiku keskmine tihedus on 129 in/km2. Tihedaimalt on asustatud rasketööstuse
Ajatsoon: GMT+1h Sõidab: paremal Inimarengu indeks: 0.873 e. Telefonikood: 420 väga kõrge Tippdomeen: .cz Lipp ja vapp Asend Kaart Satelliitpilt September 2003 Loodus Künklik ja mitmekülgne maastik Kõrgeim tipp Snzka Põhja-Tsehhis (1602 m) Vesi jõgedest voolab Põhjamerre (Elbe) ja Läänemerre (Odra) Merepiir puudub Maapiir Saksamaa, Poola, Austria ja Slovakkiaga Tähtsamad maavarad: antratsiit (kivisüsi), kaoliniit (savimineraal), savi, grafiit, puit, uraan Loodus Mõõdukas mandriline kliima Kuumad suved; külmad, pilvised ja lumised talved Suured temperatuurivahed Parasvöötmele omane loomastik ja taimestik Riigikord Mitmeparteiline parlamentaarne esindusdemokraatia President on riigipea (piiratud võimuga) Peaminister on valitsusjuht Seadusandlik võim on parlament Parlament on kahekojaline (Saadikutekoda ja Senat)
§ kirjakeel põhineb keskmurdel, Makedoonia keelt kirjutatakse kirillitsas § Makedoonia keelt peetakse Bulgaarias bulgaaria keele murdeks. Kõneldav keel § Makedoonia keelesugulus: indoeuroopa keeled slaavi keeled lõunaslaavi keeled makedoonia keel Ametlik keel/riigikeel Makedoonia Piirkonnaks Balkan Kõnelejaid 2.1 miljonit MAJANDUS § käibel Makedoonia denaar(rahaühik) § töötus 2010. aasta andmetel 33,1% § alla vaesuspiiri elas 2008. aastal 28,7% SEKTORITESSE JAOTUMINE SKP ja tööjõu jaotumine sektoritesse: § PÕLLUMAJANDUS SKP 12,1% ; tööjõud 18.6% § TÖÖSTUS SKP 29,6% ; tööjõud 29,5% § TEENINDUS SKP 58,3% ; tööjõud 51,9% VÄLISKAUBANDUS § suurimad ekspordiartiklid on toiduained, joogid, tubakas, tekstiil, tööstuskaubad ning raud ja teras §
suurima osakaaluga SKT-st (sisemajanduse kogutoodangust) , tähtsuselt järgmisel kohal on tööstus. Alates sellest ajast, kui 1992 aastal oli majanduslangus, on briti majandus tänaseni nautinud pikimat perioodi majanduskasvu: kasv on jäänud 2-3% ulatuses aastast 2004, ületades ülejäänud Euroopat. Hetkel aga on ka Suurbritannia majandus languse teel, nagu mujalgi. Majandusteadlased on prognoosinud, et ees on ootamas kasvav töötus, langevad kinnisvarahinnad ja seda sügavamalt ja pikemalt (umbes kaks korda kauem) kui 1990. aastate alguses. Suurbritanniat tabas sel aastal kaks järjestikust negatiivse SKP-ga kvartalit ja eksperdid on kindlad, et pea kahekümne aasta suurimast majanduslangusest pole pääsu. Inglismaa Keskpank on seega jäänud keerulisse olukorda, kus inflatsioon püsib jätkuvalt üle panga poolt sihiks seatud 3% ning majanduslangus on maad võtmas. On olnud ka spekulatsioone, et keskpank edaspidigi
Medeta ja seda ümbritsevate mäestike (Kantaabria, Pürenee, Andaluusia)vahele on kiilutud tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Poolsaare kõrgeim tippPico de Teide (3718 m). 2. Majandus 2.1 Tööstus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Uued tööstusharud Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni kuulub 119 ettevõtet, millest 49% tegeleb tervishoiuga, 37% tegutseb toiduainetetööstuses ja 14% keskkonnakaitse alal
Medeta ja seda ümbritsevate mäestike (Kantaabria, Pürenee, Andaluusia)vahele on kiilutud tasandikud (Andaluusia madalik, Ebro madalik). Poolsaare kõrgeim tippPico de Teide (3718 m). 2. Majandus 2.1 Tööstus Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Uued tööstusharud Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni kuulub 119 ettevõtet, millest 49% tegeleb tervishoiuga, 37% tegutseb toiduainetetööstuses ja 14% keskkonnakaitse alal
Sissejuhatus ja üldiseloomustus Ungari on väga vana ja võimas riik, kus on säilinud vanad kirikud ja muud huvitavad hooned, mida tänapäeval turistid uudistamas käivad. Ka Ungari pealinnas Budapestis on enamus hooned ja majad ammustest aegadest säilinud siiamaani.Ungari on väga ilus ja loodusrikas maa. Ungaris kasvab nt palju taimi, mida Eestis ehk tavainimene ei tunnegi. Ungari kuurortlinn on Balatonfüred, mis asub Balatoni järve ääres. Ungari jagab piiri Austria (366km), Horvaatia (329km), Rumeenia (443km), Serbia ja Montenegro (151km), Slovakkia (677km), Sloveenia (102km) ja Ukrainaga (103km). Ungari riigipiir on kokku 2171km. Ligi pool Ungari rahvastikust elab linnades. Suuremad linnad peale Budapesti on Miskolc, Debrecen, Szeged ja Pécs. Külad, valdavalt sumb-ja tänavkülad, on rahvarohked. (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; Eneke 4) Jõed, järved Balatoni järv on suurim järv Ungaris (598 km2), mis on 70km pikk, kuid väga madal
Kreeka Tairi Kaarna 11 B-K Sisukord Üldinfo Asend Rahvastik Majandus Maavarad ja eksport Reisimine Vaatamisväärsused Suhted Eestiga Veel huvitavat. Mida kaasa osta Kreekast Kasutatud materjal Üldinfo Asukoht: Balkani poolsaar Pealinn: Ateena, ligikaudu 5 miljonit elanikku Rahvaarv: ligikaudu 12 miljonit inimest Pindala: 131 944 km 2 Riigikord: Kreeka on parlamentaarne vabariik, riigipea president Rannajoone pikkus: 17 500 km Suuremad saared: Kreeta, Euboia, Kerkira, Kefalonia Saari kokku: 760, millest asustatuid 350 Kõrgeim mägi: Olümpos 2917 m Viisa: Eesti passi omanikele viisavaba: punase ja halli passi omanikele viisa kohustuslik Elektrivool: 220 V Vaktsineerimised ei ole kohustuslikud. Asend Põhjas asub neli naaberriiki: Albaani, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi.
Petrooliumi kasutakse 203,600 0,04 Fosiilsedkütused bbl/day (2011) Hüdroenergia Petrooliumi ekporditakse 0,21 Teised 15,100bbl/day taastuvad Petroolimu imporditakse energiallikad 107,000 bbl/day (2008) 0,68 Maavarad Kõige olulisemal kohal on fosfaat, mille varudest kogu maailmas omab Maroko 75%. Palju leidub ka raua-, Fosfaadi varude mangaani-, plii-, tsingi-, osakaal maailmas koobalti-, vase-ja tinamaaki, püriiti, hõbedat, kulda, jakeedusoola. Energeetilistest maavaradest toodetakse kivisütt, väheses koguses naftat ja maagaasi. Gaasi kasutamine inimese kohta Õli kasutamine Metsandus
Linnastumise määr on 0.31 %. Linnastumise tase on keskmine, kuid kasvab veel. Suurima rahvaarvuga linnad selles riigis on: Bratislava (419 678), Kosice (239 464), Presov (90 187), Banska Bystrica (79 027). Pealinn Riigi pealinn on Bratislava ning sealne populatsioon on 419 678 inimest, mis teeb linna kõige suurema rahvaarvuga linnaks Slovakkias. Pealinn asub riigi edela servas, seda läbib Doonau jõgi (lisas pealinna tänavapilt). Riigi majandus ja arengutase Riigi loodus- ja maavarad: pruunsüsi, väikeses koguses rauamaaki, vase ja mangaanimaak; sool; põllumaa. Majanduslikud näitajad SKT in/kohta: 28 200 USA dollarit Koht maailmas: 61 SKT kasv: 2,4% Koht maailmas: 76 Kui suure osa SKT-st annab - - põllumajandus: 3.4% - tööstus: 22,5% - teenindavad harud: 74,1% Tööpuuduse määr: 13,2% Koht maailmas: 132 Tööstustoodangu kasv:3,2% Koht maailmas: 30 Hõive: - põllumajandus: 3,5% - tööstus: 25,9% - teenindavad harud: 70,6% Mida ekspordib?
Lõunaosa jääb segametsavööndisse ning SKÅNE madalik jääb lehtmetsa vööndisse. Põhjaosa jääb tundravööndisse. Lõunaosa lehtmetsad on põllumaastatud ja looduslikku taimkatet praktiliselt ei esine. Muldkate Muldadest levivad maa lõunaosas suhteliselt viljakad mullad metsapruunmullad, põhja pool on leetmullad. Loodusvarad Mets – 57% territooriumist metsa all. Vesi – hüdroenergia; vesi tööstusele. Maavarad – rauamaak, uraanimaak, vasemaak. RAHVASTIK Keskmine tihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt. 90% rahvast elab riigi lõunakolmandikul, kolmandik elab 3 suuremas linnas. Linnades elab ~85%. Riigikeeleks on rootsi keel, kuulub indoeuroopa keelkonda, germaani keelrühma. Kuni II maailmasõjani oli Rootsi rahvusriik, 20. sajandi viimastel kümnenditel seoses väga
seal kasvab palme. Cul de Sacis ja teistes kuivades piirkondades (tasandikel) kasvavad kaktused ja astelpõõsad. 8 Loomad Haitil on palju putukaliike, kuid suuri imetajaid ja mürkmadusid ei ole. Tavalised on padid, pärlkanad, flamingod ja metsikud tuvid. Mitmete endeemsete liikide seal on üks ohustatumaid haiiti pilukoonu. Loodusvarad Haiti loodusvarade hulka kuuluvad maavarad boksiit, vask, kaltsiumkarbonaat, kuld ja marmor, ning hüdroenergia. Keskkonnaprobleemid Metsade pindala väheneb hoogsalt, sest metsamaad põllustatakse ja puitu kasutatakse kütusena. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib. Loodusõnnetused Aastatel 1965, 1975, 1977 ja 1980 olid pikad põuad, mis kahjustasid kohvi ja suhkru eksporti ning tekitasid näljahäda. Purustavad orkaanid on sagedased. 1979 ja 1980 kahjustasid need põllumajandust.
Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast segamajandust, milles on ühendatud vaba turumajandus ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kõrgele haridustasemele on Norra kujunenud heaoluriigiks, mis on üks maailma jõukamaid. Riik on suuresti sõltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.
.......................................................................................6 4.8. Usund.......................................................................................................................6 4.9. Aeg...........................................................................................................................6 4.10. Rahühik.................... .............. .............. .............. .............. .................................6 4.11. Riigikord................................................................................................................6 5. Majandus........................................................................................................................7 5.1. Import ja eksport......................................................................................................7 6. Loodus....................................................................................................................
2002, 80 kuni 100 protsenti paljudele põhi klambrid nisu, riis, suhkur, taimeõli, jahu-ja valgurikaste imporditi. Metsandus Koguriigi pindalast moodustava metsad ainult 2 % ja seda on suhteliselt väga vähe. Suuremad alad mis on metsaga kaetud asuvad jõgede ja veekogude ääres. Metsi kasutatakse ainult edasi arendamiseks ja hoolitsetakse edasikasvu pärast. Iraak ei osale metsaga seotud majanduslikus sektoris. Kui ainult siis vajadusel impordib puitu. Tööstuse areng Peamised tööstusharud on nafta rafineerimine, toiduainete töötlemine, tekstiil, nahktooted, tsemendi-ja muu ehitusmaterjali-, tubaka-, paberi-, ja väävliühendeid ekstraheerimist. Iraagis on kümne rafineerimistehast, kõik, mida haldab valitsuse naftarafineerimistehaste administratsioon . Iraagi-Iraani ja Pärsia lahe sõdades sai tõsiselt kannatada Iraagi rafineerimisega tegelevad ettevõtted. Iraak on kokku rafineerimistehaste tootmisvõimsus 350000 barrelit päevas (Iraagi valitsus väidab 700
inimeste sissetulekud on kasvanud rohkem vaba aega transpordi areng (võimaldab kiirelt ja mugavalt reisida) erinevate reisipakettide pakkumine internet (reisi on kerge arvuti teel broneerida) 13.Millised on maailma kõige populaarsemad turismiregioonid, miks? Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, Inglismaa, Türgi hea kliima, kultuur erinevad atraktsioonid (muuseumid, lõbustuspargid, loodusobjektid) kerge ligipääsetavus 14.Loetle põhjusi miks inimesed reisivad? puhkus, tervis ja religioon, äri- ja ametireisid jne. 15.Miks on turism kujunenud oluliseks majandusharuks? Sest ta on seotud paljude teiste majandusharudega nt: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus. Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. 16.Too näiteid turismi negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest turismipiirkonda? loodusvarade raiskamine ja väär kasutamine looduse mitmekesisuse vähenemine prügi, reostusoht
Analüüs Norra riigi kohta geograafiliste kaartide põhjal 1) Riigi pindala: 323 782km², rahvaarv: 5 051 275, pealinn: Oslo, riigikord: konstitutsiooniline monarhia, rahaühik: kroon(NOK) 2) Geograafiline asend: manner-Euraasia, maailmajagu- Euroopa äärmuskoordinaadid- 71º N ja 21º E ning 56ºN ja 3º E vahel, naaberriigid-Venemaa, Soome, Rootsi, Taani 3) Pinnaehitus: Norra on väga mägine. Ta moodustab suurema osa mägismaa. Tähtsamad mäestikud on: Galdhøpiggen(2469m), Glittertind(2464m), Store Skagastølstind(2403m), Sentralntind(2348m) Madalike leidub ainult Oslo ja Trondheimi ümbruses.
Riigikeel(ed) rootsi Rahvaarv 9 142 817 (2006) Rahvastiku 20,1 in/km² tihedus Riigikord konstitutsiooniline monarhia Kuningas Carl XVI Gustaf Peaminister Fredrik Reinfeldt Iseseisvus 6. juuni 1523 Rahaühik rootsi kroon (SEK)
tootmise potentsiaal olemas. Tähtsaim looduslik energia on hüdroelekter. Teisel kohal on puusüsi, mille varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni. Siiski sisaldab Türgi puusüsi suures koguses vett ja väävlit ning seda on raske töödelda, mis omakorda saastab tugevalt õhku. Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni. Maagaasi varusid on ligikaudu 12,4 kuupmiljardit meetrit. Kivisöe varusid on umbes 1 miljard tonni. Türgi maavarad on märkimisväärselt suured, kuid arvatakse, et siiamaani pole kõiki maavarade leiukohti veel täielikult uuritud. Vajadus elektri järele on kasvanud tormakalt, suuresti just 56% riigi elektrit tarbiva tööstuse tõttu. 8 Põllumajandus Põllumajandus on Türgi tähtsaim majandusharu, kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast. Umbes 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks. Suurem osa paremast
annaabi.ee 
