docstxt/11974035072.txt
docstxt/11974027762.txt
docstxt/1315489792114449.txt
docstxt/13170586674545.txt
docstxt/13146278551019.txt
docstxt/134012684434.txt
KUMUs olevat John Constable näitust"John Constable.Victoria ja Alberti muuseumi kogudest" mis andis meile suurepärase võimaluse tutvuda väljapaistva inglise maastikumaalija,John Constable,loomingut. KUMUsse jõudes võttis meid vastu giid,kes tegi kohe meile väikse tutvustava ? John Constable- st ning tema kuulsamatest teostest,et me saaks ikkagi mingi ettekujutuse mehest kelle maale hinnatakse maailmas nii kõrgelt.Pärast tutvustavat loengut liikusime 3 korruse B-tiiba kus meid ootas ees J.Constable kuulsad teosed. Väljaspool Suurbritanniat on Constable'i loomingut ulatuslikult välja pandud ainult 2002. aastal Pariisi Grand Palais' mis teeb näituse veelgi erilisemaks. Pärast 23.jaanuarit 2011 läheb näitus edasi Saksamaale ja Ameerika Ühendriikidesse. Näitus koosneb suures osas natuurist maalitud eskiisidest ja visanditest,mida hinnatakse pärast kunstniku surma enam kui lõpetatud teoseid.Väljasolevadest maalidest jäi
Elamu ja tänava vahelisele alale on kavandatud tänavakivi-kattega ala. 3.ARHITEKTUURNE LAHENDUS Elamu on lihtsa vormikeelega kahekorruseline hoone. Hoonele on kavandatud lamekatus. Elamu planeeringu läbiv idee on ruumide maksimaalne avatus lõunakaarde. Esimesel korrusel paiknevad elutuba-köök (kust on antud pääs hoone-esisele terrassile), trepihall, tuulekoda, katlaruum, tualettruum ja saun. Teisel korrusel paiknevad puhkeruum (mis on läbi õhuruumi ühenduses esimese korruse elutoaga), kolm magamistuba, garderoob ja duŝiruum. Kõikidest magamistubadest on antud pääs lõunakülge avatud rõdule. 4.KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Kandekarkass ja välisseinad Hoone rajatakse metallkarkassile (postid : kanttoru 160x160 mm, hoone pikisuunas vahelae ja katuslae konstruktsiooni kandvad talad : kanttoru 100x 200 mm, viimastele toetuvad vahelae puittalad (50x200 mm) ja katuslae metallkattega kihtpaneelid
4 2 Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm. koormust; Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses; Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses; Rippuv sein on karkasshoone seina, mis kinnitatakse karkassile. 5 Välisseinte osad Rõdu: hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm; Lodža: on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm; Ärkel (erker): hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken; Fassaad: välisseina väliskülg.
• Õppimine – Milano Kunstiakadeemia, Riia Tehnikaülikool • Töö – Moskva, Venemaa • Arhitektuuri stiil – konstruktivism • Tähtis ehitis – Narkomfini maja Moisei Ginzburg, 1920 a. PROJEKTID JA EHITISED • Tekstiili maja (1925 a.) • Perspektiiv ja plaan PROJEKTID JA EHITISED • Valitsuse Maja 1928-1931 • Almatõ (Alma-ata), Kasahstan • Tänapäeval – Rahvusvaheline Kunstiakadeemia Esimese korruse plaan Teise ja kolmanda korruse plaanid PROJEKTID JA EHITISED • Valitsuse Maja 1928-1931 • Almatõ (Alma-ata), Kasahstan Esimese korruse plaan Teise ja kolmanda korruse plaanid PROJEKTID JA EHITISED • Nõukogude loss (projektikonkurss, 1932 a.) • Makett ja plaan NARKOMFINI KORTERMAJA • Narkomfini 6-korruseline kortermaja (valminud 1930) • Asukoht – Moskva, Venemaa • Arhitektuurne stiil – konstruktivism • Konstruktivismi arhitektuurimälestis
Ehitusmaterjalid ja keemia on jäetud järel valveta kõigile kättesaadavaks. Akende kohal on piiritlemata ala, kust lapsed võivad õnnetult kukkuda Ettepanekud: Panna ohutusse kohta ehitusmaterjalid ja keemia Piirata võimalust ronida akende peal olevale alale. Esimese korruse koridor Head küljed: Olemas on evakuatsiooni plaan, tulekustuti, hädaabi nupp Läbipaistvatel ustel on olemas märgistus Elektri kapil on olemas märgistus Väljapääsu märk on valgustatud ja hästi nähtav Esimese korruse koridor Halvad küljed:
Kõrgrenessansi arhitektuur. / .Itaalia arhitektuur 16.saj BRAMANTE · Esiteoseks väike kabel (TEMPIETTO) · ROOMA PEETRI KIRIK, mis lammutati ning Bramante plaanis selle ehitada tsentraalehitisena. Selle ehitamine jäi aga tema surma tõttu pooleli. MICHELANGELO · Jätkas Bramante tööd, muutis selle projekti. · Michelangelo kuppel mõjub erinevalt Bramante omast kergemana. See on tänu üle kahe korruse ulatuvate pilastripaaridele. Vertikaalsust rõhutas veelgi tambuuri ümbritsevad paarissambad ning kuplit katvad ribid. Rõhutati ka horisontaalsust: simss teise ja kolmanda korruse akenderea vahel. PALLADIO · Veneetsia kuulsaim meister. · Matkis antiikarhitektuuri: ainult väärikatele eeskujudele toetudes saab luua ilusaid hooneid. · Kavandas SAN GIORGIO kiriku. · Erinevalt Albertist ja Michelangelost kasutas kõrgete pilastrite juures poolsambaid
Mõõtmiste kuupäev ja kellaaeg. 20. november 2014 Kell 10:35 – 10:50 Kirjeldada, kas mõõtmiste ajal Mürarikkaid töid sel ajal ei tehtud, väljast ei kostunud tehti mingeid mürarikkaid töid müra. või oli väljas mingi müra allikas.. Jrk Koht, kus mürataset Mõõtmis- Mõõtühik Hinnang: kas kahjustab nr mõõdeti tulemus õppimist ? JAH, EI 1 SOC 3. korruse koridor 62 db (A) Jah 2 SOC 2. korruse koridor 28 db (A) Ei 3 Raamatukogu esine 28,6 db (A) Ei 4 Raamatukogu 2. korrus 28,1 db (A) Ei 5 Raamatukogu 3. korrus 28,5 db (A) Ei 6 Raamatukogu 4. korrus 28,3 db (A) Ei 7 Raamatukogu 4. korruse 28,2 db (A) Ei individuaalruum
ainukeseks pääseteeks keldrisse, kus hoiti nii laske- kui toidumoona. Esimene korrus oli töötegemiseks, viimane korrus aga vahipidamiseks. Linnus restaureeriti endise Vao sovhoosi eestvedamisel 1986. aastal. Töid teostas Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse Rakvere osakond . Linnust on võimalik külastada alates 1991. aastast. 1991-1997 tegutses endises valitsejamajas Vao muuseum Janis Tobrelutsu eraalgatusel. 1998. aastal valmis torni esimese korruse ekspositsioon koostöös Väike-Maarja Muuseumiga. Stendid tutvustavad torni, mõisa ja ümberkaudsete külade ajalugu. Torn oli aastaid lagunenud ja seda kasutati isegi sigade laudana. Fotod jutustavad linnuse restaureerimisest, mõisahoonete järkjärgulisest valmimisest, elust mõisas ja külades.
tähtsus Tallinna Raekoda on ainus säilinud Gooti stiilis raekoda Põhja- Euroopas Raekoja ehitus lugu algab 13. sajandil ja oma keskaegse ilme sai ta aastatel 1402-1404. Uurimused näitavad, et sama koha peal oli ka 13. sajandil rae kooskäimise koda juba olemas 1322. aastal mainiti kinnisvararaamatus raekoda esimest korda, siis oli seal suur koosolekuruum ja hiiglaslik kaubaladu 1371.-1374. aastal sai raekoda oma praeguse esimese korruse suuruse. 1402-1404 sai raekoda omale 2. korruse, 14. saj. 1 veerandil tehti sinna ka eesruuum ja tagakamber. 17.sajandil sai rakoda endale uue tornikiivri, sest eelmine hävis märtsipommitamise ajal. 1650-1652 peaportaal suleti ning peasissepääs viidi üle maja keskossa, esimese korruse aknad müüriti kinni ja kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ning moodustati toad. 1667. ajakohastati koja sisekujundus ja telliti piiblilainelised lünettmaalid seintele 19.sajandil ehitati neogooti stiilis ümber aknad ja idafassaad 20
....................12 Riidepesuruum...........................................................................13 PESURUUMID, LAOD, TAGALAD...................................................13 KOHVILAUAD KONVERENTSIDEL...................................................16 TEENINDUSE A ja O.....................................................................18 3 PILETIKONTROLL Enne maja avamist Piletikontrolli aparaadid 3. korruse kontorist tuua. Jääcoolerid tuua piletikontsude kogumiseks. Raadiosaatja ette valmistada - saatja on 2. kanalil ja käed- vabad süsteem ühendatud ning töökorras (saatja olgu sellel teenindajal, kes jääb viimaseks piletikontrolli). Lindipostid valmis seada. Kohe kui võimalik, lähevad 1;2 teenindajat kõrgematele korrustele abiks suunama külastajaid kontserdisaali.
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1 SELETUSKIRI Sissejuhatus
seitsmekorruselise Kaitsetorni krgus on 37 m. Välismüüride peal asuv sakmelise rinnatisega umbes meetri laiune katustamata kaitsekäik taastati 1980. aastate 1. poolel. Seda mööda oli hlbus liikuda linnuse ühest tiivast teise nii vahiteenistust pidades, kui ka vaenlast trjudes. Kuna eriti tugevat kaitset vajas linnuse värav, näeme Kaitsetorni krval kahekorruselist eenduvat nooltekoda e. ärklit. Selle alumisel korrusel paikneb langevärava tstemehhanism, ülemise korruse phjaavadest sai vaenlasele kive ning kuuma pigi, trva ja vett pähe visata vi nooli lasta. See kaitsesüsteem taastati analoogiate alusel; originaalsed on vaid dolomiidist turbad, mida mööda liikus langevärav. Värava kohale paigutati 1876. aastal. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, phielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk
puidust. Katusekatteks on Rannila PP-45A profiilplekk. Hoone tulepüsivusklass on TP-3 1.2.2. Mahulis-plaaniline lahendus ja tehnilis-majanduslikud näitajad. Hoone on eluhoone. Esimesel korrusel asuvad kabinet, magamistuba, köök, WC, vannituba, sahver ja hall, millest saab keerdtrepi kaudu teisele korrusele. Teisel korrusel asuvad kaks tuba ja panipaik, kuhu saab koridori kaudu. - Hoone parameetrid: Pikkus: 12,58 m Laius: 9,58 m Korruse kõrgus: 2,83 m Hoone üldkõrgus: 8,2 m Sokli kõrgus: 51 cm - Tehnilis-majanduslikud näitajad: Tubade arv: 5 Hoone korruselisus: 2 Brutopind: 165,3 m2 Netopind: 158,1 m2 Kasulik pind: 146,1 m2 Hoone ruumala: 593 m3 Sh. Hoone maaalune kubatuur 0 m3 Sh. Hoone maapealne kubatuur 593 m3 Hoone alune pind: 120,5 m2 Krundi pind: 1810 m2 Täisehituse protsent: 6,66 % 5 1.2.3
" vastas ta. Ühelt õpetajalt küsiti sama, ta mõtles viivu Ning vasatas: ,,Aeg lendab linnutiivul" ARMAS LÕPETAJA! Nagu Viivi Luik oma jutus on kirjutanud just nõndasamuti on ka elus: sulle tundub see üheksa aastat igavikuna; mulle lühikese viivuna. Üheksa aastat tagasi hakkasid sa ehitama haridusemaja. Ettevalmistus selleks ehituseks oli kestnud siis juba seitse aastat. Sinu hariduse vundament oli valminud kodus ja tugevdatud lasteaias. Koolis ehitasid sa esimesel aastal esimese korruse ja teises klassis teise korruse ja nii aina edasi. Olen uhke , et olen saanud osaleda teie majaehituse kuuel korrusel. Olen püüdnud teid juhendada nii, et maja saaks tugev, kuid samas just teielik isikupärane ja omanäoline. Iga korrust pidite te hoolega ehitama see tähendab hästi õppima. Kes püüdlik pole ja oma hariduse korruse lohakalt ehitab, selle maja saab vildakas ja ebakindel ning siis tuleb mõnikord korrus teisel aastal uuesti ehitada.
- '-.{v) _-,/ L t{{+ // 1/ ,l G) 17. HOONEII KORRUSE PLAAN (M1:100) Joonestada uste lihtsustatud kujutised (!'t. lk. 19 ). Kanda joonisele vajalikud m66tahelad. /3.CA ru 11 18' Joonestada sansdlme, vannitoa, WC ja k6okide plaanidele santehnilised seadmed ning seintesse ventilatsioonil66rid (m66tkava 1:50), vt. tk. 20
- '-.{v) _-,/ L t{{+€ // 1/ ,l G) 17. HOONEII KORRUSE PLAAN (M1:100) Joonestada uste lihtsustatud kujutised (!'t. lk. 19 ). Kanda joonisele vajalikud m66tahelad. /3.CA ru 11 18' Joonestada sansdlme, vannitoa, WC ja k6okide plaanidele santehnilised seadmed ning seintesse ventilatsioonil66rid (m66tkava 1:50), vt. tk. 20
sanatooriumid, koolid, kauplused, klubid, teatrid, kinod, administratiivhooned, spordihooned). Tööstushooneteks on tööstusettevõtete põhitootmishooned, olmehooned ja muud abihooned. Põllumajandushoonete hulka kuuluvad põllumajanduslikud tootmishooned ja põllumajandussaaduste töötlemise ja säilitamise hooned. Korruste arvu järgi liigitatakse hooned ühe ja mitmekorruselisteks. Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. Kui korruse ruumide põrand on maapinnast või kõnnitee pinnast madalamal, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgusest, nimetatakse seda soklikorruseks. Kui korruse ruumide põrand on maapinnast või kõnnitee pinnast madalamal enam kui ruumi poole kõrguse võrra, nimetatakse seda keldrikorruseks. Hoonetele esitatavateks põhinõueteks on otstarbekus, tugevus, püsivus, kestvus, tulekindlus, majanduslikkus ja nägusus. Hoones toimuva tegevuse kogusummat nimetatakse funktsionaalseks protsessiks
Isa Goriot 1. Proua Vauquer’ pansion ja selle elanikud Pansioni alumine korrus oli mõeldud pansionäridele ühiseks kasutamiseks ning seal asusid ka kaks kõige luksuslikumat korterit. Korruse üks pool koosnes esimesest ruumist, mille kaudu pääses söögituppa. Esimest ruumi, mida võis kutsuda ka salongiks eraldas köögist trepikoda, mille puuastmete ruudud olid värvitud ja läikivad. Salong oli sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida kattis tugev jõhvriie. Selle keskel seisis marmorplaadiga söögilaud. Laual asetses tuhmunud kuldäärtega kohviserviis. Kogu salong nägi välja väga kurblik ja nukker
Riski- ja ohutusõpetus praktikum Mõõtmised: Luksmeetriga hoones Kopli tn. 101: II korruse suur koridor: 35 lux Trepi stend: 136 lux Fuajee: 48 lux Stend I korrusel: 30 lux Taksofoni laud: 65 lux Kelder: 11-13 lux Klassiruum 130: 350 lux Tuule kiiruse mõõtjaga väljas: 9-11 m/s Müra tugevus eelnimetatud hoones ja selle lähistel: Vaikselt olles hoones sees: 58 db Jutuajamine: 70-75 db Õues: 90 db
Kool: Hoone asukoht. · Minu kodu asub Hoone otstarve läbi aastate · Hoone otstarve on läbi aastate olnud tsiviilhoone. Kasutatud materjalid algselt · Vundament on valatud säästbetoonist · Väliseinad on laotud väikeplokist (20cm* 6cm) silikaadist tellisvooder 12cm · Sisemised kandeseinad on laotud silikaattellistest 25cm vaheseinad on laotud silikaattellistest 12cm · keldri ja esimese korruse vahelagi on monteeritavatest paneelidest. Teise ja kolmanda korruse vahelagi on puittaladest(20*8cm vahekaugusega 75-85cm) · Katusekandjateks on sarikad (20*6)Sarikatele on naelutatud laudis (2.5cm) millele on peale pandud ruberoid · Alumine korstna osa on laotud punasest savitellistest. Korstna ülaosa on laotud silikaattellistest. · Välisviimistlusel domineerib puhta vuugiga laotud silikaattellis ja osa on laudisest. Kasutatud materjalid peale
17. Maapinnamudel koostatakse, et oleks lihtsam luua reljeefi kujutavaid horisontaale. 18. Äärekivide puhul mõõdistatakse tasapindade absoluutkõrgused kahel pool äärekivi. Tellija erinõudel mõõdistatakse lisaks äärekivi absoluutkõrgus äärekivi keskelt. 19. Kõlvikud ja muud pinnaerisused, sh ka pindobjektidest ehitised näidatakse plaanil nende väliskontuure kujutavate murdjoonte abil. Kasutatakse erinevaid joonetüüpe 20. Hoone väliskontuur on esimese korruse välisseinte väliskontuur või vundamendisokli väliskontuur juhul, kui see ulatub esimese korruse väliskontuurist väljapoole. Juhul kui hoonel on kas esimesest korrusest kõrgemal väliskontuurist väljaulatuvaid osasid või esimese korruse tasapinnas katusega katmata väljaulatuvaid osasid (nt rõdud), ei arvata neid ehitusaluse pinna sisse. Katusega katmata esimese korruse rõdusid või muid väliskontuurist väljaulatuvaid osasid kujutatakse ainult tellija erinõudel
Ülevalt saalist kõlas imeilus muusika ja kogu maja põrus nagu tohutu arvu tantsijate sammudest. Kui kell lõi üks, oli kogu kummitus jälle kadunud. Majaomanik pidi palju raha saama, sest ta alustas - enne üleni võlgades - veel samal hommikul hiilgavamat elu kui kunagi varem. Samal ajal aga suri äkki ta kammerteener, kes kohalekutsutud vaimulikule veel õelda jõudis, et ta kuradi pulma oli salaja pealt kuulanud. Majavalvur aga on nüüdki kuulnud trepil samme, mis teise ja kolmanda korruse vahel hääbuvad. Selle maja fassaadil kolmanda korruse kõige vasakpoolsema akna taga on sein. Väljastpoolt paistab, nagu oleks aknal kardin ees - see on aga aknatagusele müürile maalitud. Legendi kohaselt olla peremees sulgenud siin toaukse jäädavalt, selleks aga, et varjata kasutamata tuba, lasknud maalida kinnimüüritud akna ette kardina.
7. ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................ 5 8. TULEOHUTUS.............................................................................................................5 10. TEHNILISED NÄITAJAD.........................................................................................7 11. RUUMIDE LOETELU JA PINNAD..........................................................................7 JOONISED Joonis 1. 1.korruse plaan M 1:50 Joonis 2. 2.korruse plaan M 1:50 Joonis 3. Vundamendi plaan M 1:50 Joonis 4. Lõige A-A M 1:50 Joonis 5. Vaade eest M 1:100 Joonis 6. Vaade vasakult M 1:100 Joonis 7. Vaade tagant M 1:100 Joonis 8. Vaade paremalt M 1:100 Joonis 9. Asendiplaan M:1:500 Materjalide spetsifikatsioon on toodud ka joonistel. 2 SELETUSKIRI 1
Sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Keskel seisab marmorplaadiga ümmargune laud. Seinu katab rinnakõrgune paneel, osa seintest on kaetud lakkpaberiga. Lisaks on veel kivikamin kuid seal tehakse tuld vaid suurte sündmuste puhul. Esimesel korrusel asuvad kaks kõige kallimat tuba. Nende tubade pansionimaks ulatub 1800 frangini kuus! Teisel korrusel asuvad kaks korterit, mis on odavamad kui esimese korruse omad umbes 72 franki kuus. Kolmandal korrusel asuvad neli korterit millest kaks on välja üüritud. Nende korterite maksumus on umbes 45 franki kuus. Neljandal korrusel asub pööning pesu kuivatamiseks ning 2 katusekambrit, mis on köögitüdruku ja jooksupoisi kasutuses. Iga korruse viit väikeseruudulist akent ehivad varbkardinad. Maja otsmises seinas on kaks akent, varustatud alumisel korrusel raudlattidest võrega.
...............................................................41 Lisa 4 Vaade E-A......................................................................................................................42 Lisa 5. Vaade 4-1........................................................................................................................43 Lisa 6. Keldrikorruse plaan........................................................................................................44 Lisa 7. 1. korruse plaan..............................................................................................................45 Lisa 8. 2. korruse plaan.............................................................................................................46 Lisa 9. 3. korruse plaan.............................................................................................................47 Lisa 10. Lõige 1-1.................................................................................
inventeerimisruumiga. Ruumid on lahendatud viie sessepääsuga: peasissepääs tänava poolt, parklast trepikoja, parklast inventeerimisruumi, põhjapoolt korridori, ning põhjapoolt teisele korrusele korridori. Pääs 2. korrusele on lahendatud trepiga (22 astmed h=15,0 cm, b=28cm), trepi puhas laius on vähemalt 1,2m. Pääs põhikatusele on ettenähtud luuk-redeli kaudu (1400x1000mm) pööningust. Pääs pööningule on 2. korruse trepikojast (ruum nr 206) luuk-redeli kaudu (1400x1000mm). 3.2.2. Sisekliima Sisekliimat mõjutavate tegurite üldised normatiivsed väärtused on: minimaalne sisetemperatuur talvel +20°C maksimaalne sisetemperatuur suvel +26°C; õhuniiskus peab jääma piiridesse 25-45 % talvel ja 30-70 % suvel; soojusliku mugavuse klass B. 11 3.2.3
arv Ühene tuba 2 25 1100.- 27 500.- Sviit 2 2 1980.- 3 960.- Majutus Kokku: 31 460.- KOOSOLEKURUUMID Ruumi nimetus Aeg Kogus Hind Maksumus 8. KORRUSE 11.juuni 6 h. 1 2200.- 2200.- KONVERENTSIRUUM 8. KORRUSE 13.juuni 3 h. 3 450.- 1350.- KONVERENTSIRUUM Koosolekuruumid 3550.- kokku: TOITLUSTAMINE Aeg Menüü Inimeste Hind Maksumus
200 lx Mõõtmiste kuupäev ja kellaaeg 20. november 2014 Kell 10:10-10:20 Kirjeldada, milline oli ilmastik Väljas on pilvitu, piisavalt valge ja päikeseline. väljas (pime, valge, päikeseline, pilvine jne) Jrk Koht, kus valgustatust Mõõtmis- Mõõtühik Hinnang: kas võib nr mõõdeti tulemus lugeda ? JAH, EI 1 SOC 3. korruse koridor 503 lx Jah 2 SOC 2. korruse koridor 300 lx Ei 3 Raamatukogu esine 127 lx Ei, vägagi silmadele kahjustav 4 Raamatukogu 2. korrus 710 lx Jah 5 Raamatukogu 800 lx Jah individuaalruum 3. korrus 6 Raamatukogu 3
tornipaigale suured suurtükikuulid sisse. Torn taastati tõenäoliselt aastatel 16011602. Seoses uute kaitsebastionide ehitamisega ehitati torn aastatel 16931697 põhjalikult ümber. Torni jalam jäi uue Ingeri bastioni kehandi sisse ning uus sissepääs tehti 3. korrusele (see on ka tänapäeval alles). Torni ülaosa ehitati paksemaks, tornile lisati seest kupli ja väljastkoonuse kujuline kuni 3,5 meetri paksune paest katuslagi, mis kaeti katusekividega. Esimese korruse põranda keskel olevast sepisvõrega kaetud luugist pääses keldris asuvasse soolalattu. Torni kasutati püssirohuhoidlana. Kui Tallinna kindlus Venemaa maakindluste nimekirjast välja arvati, andisVene keiser Aleksander II 1864. aastal Kiek in de Kök torni ja kõrval asunud Komandandi maja (Kaarli tänav1) koos suure viljapuuaia ja linnatorniga Toompea Kaarli kogudusele. Torni kasutati laona. Kui Tallinna Toompea Kaarli kogudus hakkas 1939. aastal uut kogudusehoonet Toompuiestee 4 ehitama,
Vanim Lihula mõisa plaan pärineb aastas 1645, sellel on näha eluhoonet (peahoone), tall ja ait. Hiljem ehitati mõisale lisahooneid juurde, millest paljud on tänapäevani säilinud. Mõisa peahoonel on tänapäevani ideaalselt säilinud kelpkatus, mille fassaadi kaunistab kolme sambaga portikus ning mida ilmestab kolmnurkfrontoon. Frontooni karniise kaunistab hammaslõige. Hoonele on iseloomulikud ka madalad pööningukorruse, nn mezzanino-korruse aknad. Hoonet on restaureeritud. Mõisast edelas asub Lihula linn, mis kujunes välja ajaloolise Risti-Virtsu maantee äärde. See linn on kasvanud välja juba 13. sajandisse tagasi ulatuvast alevist, kuid sai oma linnaõigused alles 1993. aastal. Mõisas tegutseb hetkel Lihula muuseum. 1870. aastal on mõisas tegutsenud ka kool. Lihula mõis on ehitatud klassitsistlikus stiilis. Hoone on kahe korruseline ja hoone ees neli sammast
veevooluhulgaga 2,5l/sek IV tulekaitsetase · Nõutud esmased tulekustutusvahendid · Nõutud automaatne tulekahjusignalisatsioon · Nõutud tõhustatud tulekustutusvahendid · Nõutud automaatne tulekustutussüsteem Ehitise tuleohutuse määramine · VV määruse nr 315 täpsustus TP klassi kohaldamisel: TP2 1 korruselisena kuni 18m kõrgus ja 2 korruselisena kuni 8,5m kõrgus. · Ühekorruselises hoones on vähesel määral (max 15% I korruse kogupindalast kuid kuni 200m2) paigutatud ruume, loetakse hoone 1 korruseliseks. · Üle 50m2 teise korruse pindala puhul, kui seal on töökohad, peab lahendama evakuatsiooni vastavalt kahekorruselisele hoonele. · Üldjuhul peab hoone iga korruse tasandilt olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatult asetsevat evakuatsioonipääsu. 1 pääs otse välja on lubatud 1 korruselisel hoonel kui ruumis töötab : 1 tuleohuklassi puhul kuni 50 inimest
Arvutivõrgu dokumenteerimine Arvutivõrgu kaardistamine korruseplaan füüsiline võrgudiagramm loogiline võrgudiagramm Võrguseadmete dokumenteerimine Adminitreerimisalase info dokumenteerimine Arvutivõrgu kaardistamise vahendid Microsoft Visio Dia CADE Diagram Designer ... https://www.techrepublic.com/blog/five-apps/five-free-apps-for- diagramming-your-network/ https://www.pcwdld.com/top-10-network-diagram-topology-and-map ping-software Korruse plaan Korruse plaan + kaabeldus Füüsiline võrgudiagramm Füüsiline võrgudiagramm Füüsiline võrgudiagramm Füüsiline võrgudiagramm Loogiline võrgudiagramm Võrguseadmete dokumenteerimine Võrguseadmed seadme tüüp tootja/mudel seerianumber portide arv Võrgukaart tootja/mudel MAC aadress ühenduse tüüp (RJ45/fiiber/raadio) Võrguseadmete dokumenteerimine Konfigureerimisalane info konfiguratsioonifailide väljatrükk
........ 10 5. HOONE SISEARHITEKTUUR....................................................................................... 10 6. EHITUSKONSTRUKTSIOONID ................................................................................... 10 7. ERIOSA ............................................................................................................................ 12 Joonised Asendiplaan M 1:500 Joonis 1 1. korruse plaan M 1:100 Joonis 2 2. korruse plaan M 1:100 Joonis 3 Põhilõige M 1:100 Joonis 4 Vaade lõunast M 1:100 Joonis 5 Vaade põhjast M 1:100 Joonis 6
Ka nende losside looduslik paiknemine on võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus. Paralleele võib luua ka tudorkaarsete peasissepääsude ja konsoolidele toetuvate teravkaarviiluliste ärklitega. Hoone parempoolne osa on kahe-, vasakpoolne aga ühekorruseline. Põhiplaanilt on loss ebasümmeetriline ja kauni siluetiga. Maalilist muljet rõhutavad arvukad eri kõrgustel paiknevad nurgatornid, samuti risaliidid ning teise korruse akende astmikfrontoonid. Esifassaadi ilmestab suur altaan, mis on kaunistatud sakmikrinnatisega tornilaadsete tulpadega. Parempoolsel nurgal on kaheksatahuline torn, vasakul fassaadinurgal ning parempoolsel taganurgal on terava kiivriga ümartornid. Hoonel on suhteliselt rikkalik krohvdekoor: tornidel masikuliitaolised karniisid, profileeritud korrustevahelised simsid jne. Tähelepanu väärib detailide kõrgekvaliteediline viimistlus, kus nt vundament on
- Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad - Puidust seinad - Metallist - Klaasist KIVISEINAD
Neumanni ja H. Seuberlichi juhtimisel. Ehitati üles kaitsetorni kaks ülemist korrust, taastati peakorruse ristikäigu akende raidraamid ning kabeli ja pidurefektooriumi vaheline sein, muudeti uste paiknemist ja suurendati aknaid, rajati ahjud ja uusi treppe, paigutati ristikäigu seintele kohalike aadlike vapid. Kaitsetorn Kaitsetorn on konvendihoone kõige enam kannatada saanud ja ümber ehitatud osa. Teise korruse interjöör on säilitanud põhiliselt sellise ilme, nagu sellele anti käesoleva sajandi algul: krohvitud seintel neogooti stiilis maalingud, põhielemendiks Buxhoevedenite vapisümbol, kahhelkividest ja dolomiidist kamin, tammepuust trepp ja galerii. Samast algab uus betoontrepp, mis viib seitsmendale korrusele, kus nüüd on suviti avatud Tornikohvik. Ent kogu torni ulatuses on säilinud ka keskaegsed kitsad müürisisesed trepid, mis omal ajal
ehitusel Arvestamine Keldri uks Maksimaalselt Maksimaalselt Suuremad pinnad, ilmakaartega/tuulte projekteeritud põhja päikeseküllased päikeseküllased ruumid aknad suunatud poole, aknad mere ruumid, hoone lõunasse. Põhjafassaad suunaga (ruumide, poole lääneküljes soojust ühe korruse kõrgune, maja paigutus) salvestav savisein väikeste akendega Hoone põrandapind 400 290 200 120 (m2) Köetava pinna 200 250 200 80 suurus (m2) Kust tuli idee rajada Ökoehitus on hobiks, Oli soov teha midagi Idee tekkis Saksamaal Suur huvi ökoloogilise
Muusika Jääajas koos Sandra Nurmsalu kvartetiga Külastasin reedel, 26.detsembril kell 19:00 Jääaja Keskust Äksis, Tartumaal, kus esines kontserdiga Sandra Nurmsalu kvartett. Kontserdi pealkirjaks oli “Muusika Jääajas” ning kontsert toimus läbi Jääaja Keskuse kolme korruse kõrguva aatriumi. Nagu öeldud, esines Sandra Nurmsalu kvartett, mille koosseisu kuulusid klahvpillidel Pille Piir, tšellol Silvia Ilves, perkussioonidel Oliver Rõõmus ning vokalistiks oli Sandra Nurmsalu. Peamiselt esitati teiste artistide lugusid, kuid kontsert algas kvarteti enda loodud teosega, mille pealkirjaks oli “Jäälilled”. Kontsert kestis 2 korda 45 minutit ning üldiselt valitses jõulumeeleolu. Kontserdil esitati mitmete erinevate heliloojate teoseid
pärnad ning ka hoopis haruldased puuliigid, mida paikkonnas leidub ohtrasti, sest siin asus kunagi Tallinna linnaaedniku Hans Lepa (1873-1951) aed ja puukool. 1993-st aastast on ala võetud looduskaitse alla kui väärtusliku puittaimestikuga piirkond. Kogu elamurajoon piiratakse aiaga, mille sisse jääb park koos jalutusradadega, tiik ja lastemänguväljakud. 1.2. Hoone Hoone on 6-korruseline, keldriga. Esimese korruse korteritel on piiretega varustatud terrassid, kõrgemate korruste korteritel on rõdud. Viimase korruse kolme- ja neljatoaliste korterite juurde kuulub katuseterrass. Hoones on üks trepikoda, mis avaneb edelasse ja valgustab ühtlasi trepikoda. Sissepääs hoonesse on elamu läänepoolsest 2 küljest. Kokku on elamus 48 korterit; millest: kahetoalisi 24 tk; kolmetoalisi 12 tk; neljatoalisi 12 tk.
Massiivsed tellisseinad kaeti vajaduse korral väärtuslikumast materjalist (nt. marmorist) voodriga. Püüe dekoratiivse toreduse ja paraadlikkuse poole kasvas pärast keisririigi kehtestamist. Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljastpoolt neljakorruseline. Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest (arkaadidest), neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Sambastiilide niisugune jaotus näitab, et rooma arhitektid pidasid silmas kandvate ja kantavate osade vahekorda. Alumise korruse poolsambad, mis näivalt kannavad kogu ehitist, on kõige massiivsemad ja rangemad, kolmas korrus on aga kõige kergema ja elegantsema stiili päralt. Ometi on säärane sammaste valik üksnes
ulatuslikku rekonstrueerimist lossifoogt H. Raspe juhtimisel oli taas kasutusel 1642. aastal. Hoone põles 1667 ja taastati Academia Gustaviana Carolina päevil. Säilinud on fortifikatsiooniinseneri Paul von Esseni plaanid. Peale Academia kolimist Pärnusse jäi maja komandandile ja läks varemetena peale Põhjasõda Vene kroonule. 1766. aastal taastati Ökonoomia ja kohtuhoonena, hiljem lisandus vangla. Silmapaistvalt kõrge katusega barokselt sümmeetrilist peafassaadi ilmestasid läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid, räästaalune friis ja ümarakendega katuseuugid, keskkohta rõhutasid vabatrepp ja väike kolmnurkfrontoon. 19. sajandil täiendati hoonet korduvalt, sajandi lõpus rekonstrueeriti see arhitekt R. Guleke projekti järgi 3- korruseliseks. Fassaad sai praeguse kujunduse, kus korrustevahelisi simsse tasakaalustavad rustikaliseenid ja pilastrid. Hoone tunnustena on säilinud 19. sajandi IV veerandile iseloomulike detailide ja ülesehitusega fassaadijoonis, müüritises on 19
Katusel asuvat üksikut hoone tehnoruumi, sealhulgas liftiseadme ruumi, ventilatsiooniseadme ruumi, väljapääsu katusele ja muud seesugust, ei võeta hoone korruselisuse arvestamisel korrusena arvesse. • Korrused liigitatakse maapealseteks korrusteks ja maa-alusteks korrusteks. • Maa-aluseks korruseks on korrus, mille põrand on madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust ja selle kohal asuva korruse põrand ei ole kõrgemal kui 2,5 meetrit hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast või katendist. • Hoone korruselisuse kirjeldamisel esitatakse maapealsete ja maa-aluste korruste arv eraldi. Maa-aluste korruste arvu näitava numbri ette lisatakse miinusmärk. • Kui maapinna kalde tõttu on osa korrusest maa-aluse korruse tunnustega ja osa maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks.
annaabi.ee 
