Kriitiline mass. 1919 sooritas Rutherford esimese tuumareaktsiooni, pommitades lämmastikku -osakestega. 14 7 N +24He178 O +11H Füüsika jäävuse seadused on universaalsed. Kirja pandud reaktsiooni nimetatakse tuumareaktsiooniks. Siin kehtivad laengu jäävuse seadus (7+2=8+1) ja massi jäävuse seadus (14+4=17+1). Neutron avastati mäletatavasti 1932 (Chadwick). 9 4 Be+24He126C +01n Protsessi käigus avastati tegelikult suure läbitungimisvõimega kiirgus, mis läbis isegi 10-20 cm paksuse pliiplaadi, kiirguse osakesteks osutusid neutronid. Nii pärast 1919. aastast kui ka 1932. aastat intensiivistusid uurimistööd tuumareaktsioonide alal. 1939 jõuti selgusele, et uraani tuumade lagundamisel, kui neid pommitada neutronitega, võib saada väga suurt energiat. Põhimõtteliselt on energia kättesaamine aatomist lihtne. Joonisel mõjutab neutron uraani tuuma poolduma ja muunduma kaheks uueks elemendiks, seejuures aga vabaneb 2-3 neutronit. Need
Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5) Arvutn toru ristlõike pindala ja selle viga. 2.2 Mõõtmised kruvikuga 1) Määran kruviku sammu ja jaotiste arv trumlil.
2 2 S S S = ( ) U c d v + U c ( d s ) d v d S Plaadi paksus (nihikuga) Plaadi keskmine paksus valemiga (1): Plaadi paksuse A-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (2): = 0,95 ; 0,0125 U ( d ) = 2,3 A 10 (10 - 1) = 0,0271mm Plaadi paksuse B-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (3): (Nihiku täpsus ) 0,05 U B ( d ) = 2,0 3 = 0,0333mm Plaadi paksuse liitmääramatus valemiga (4): U ( d ) = ( 0,0271) + ( 0,0333) 2 2 C = 0,0429mm 0,043mm
Seda omakorda katab juba värvi ning lakikiht. Kehvasti ja valede töövõtetega teostatud tööd annavad endast märku aja möödudes. Meie kliimas võib kuluda paar aastat või vähemgi, kus ebaprofessionaalsed lahendused rooste või värvi koorumise näol esile kerkivad. See tähendab hilisemat lisakulu autoomanikule, ning ka kurba saatust. Meetodid ja vajalikud seadmed selle teostamiseks. Esiteks, et riske vähendada, on loodud värvi- ja lakikihi paksuse mõõtja. Nimelt on see seade, mis võimaldab tuvastada järeltöödeldud pinda ning ka pinna kvaliteeti. Aparaat loeb sõiduki kere ja mõõteriista kontaktpinna vahelist ala. Piirväärtuste põhjal on võimalik tuvastada, kas auto on tehasekonditsioonis või hoopiski tugeva pahtlikihi all. ●Auto värvikihi paksuse määramise mõõtja teeb väga täpselt kindlaks autokerel oleva värvikihi paksuse ja katvuse. Kasutades saadud informatsiooni,
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Tutvumine Töövahendid: Nihik, kruvik, nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Skeem Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga. Katse nr. di, mm - di, mm ( di)2, mm 1 1,90 0,00 0,00 2 1,90 0,00 0,00 3 1,85 0,05 0,0025
4. Mõõtke antud toru sise- välisläbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutage toru ristlõike pindala ja selle viga. Mõõtmised kruvikuga 1. Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2. Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3. Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4. Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Mõõtmistulemused kandke kõigil mõõtmistel tabelisse. 1. MÕÕTMINE NIHIKUGA Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T, mm Null-lugem, mm detail - di - katsekeha paksus keskmine katsekeha paksus KATSE NR di, mm -d1, mm (-di)2, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. = Kokku: 2. MÕÕTMINE KRUVIKUGA Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. Kruviku samm, mm Jaotiste arv trummlil Null-lugem, mm detail - di katsekeha paksus
Õpperühm: IABB22 Kaitstud: Töö nr: 1 TO: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, null-lugem mm. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga: Tabel 1.1 Katse nr. di, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga: Tabel 1.2 Siseläbimõõt Välisläbimõõt Katse nr. di, mm di, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga: Tabel 1.3 Katse nr. di, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10
Mõõteskaala Noonius M N L L = M + NT = 12 + 3 · 0.1 = 12.3 Töö käik Mõõtmised nihikuga 1. Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse. 2. Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugemi di. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmise plaadi paksuse d ja tema vea. 4. Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. 5. Arvutan toru ristlõikepindala ja selle vea. Mõõtmised kruvikuga 1. Määran kruviku sammu ja jaotiste arvu trumlil. 2
n n 1 90 2 2 d s d 0,05 0,0333 3 3 d js d 2j d s2 0,126 2 0,0333 2 0,01698 0,13 Järeldus: Toru välisläbimõõt on d=32,28 ± 0,13 mm, usaldatavusega 0,95. 3. Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga. 2 n d d i 2 0,0226 d j t n 1, i 1 2,3 2,3 0,0002511 2,3 0,01585 0,0364
Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. Arvutn toru ristlõike pindala ja selle viea. 2.2 Mõõtmised kruvikuga 1) Määran kruviku sammu ja jaotiste arv trumlil.
Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. Arvutn toru ristlõike pindala ja selle viea. 2.2 Mõõtmised kruvikuga 1) Määran kruviku sammu ja jaotiste arv trumlil.
Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea. 4) Mõõdan antud toru sise- ja välisläbimõõdud kümnest eri kohast. Arvutan keskmised läbimõõdud ning nende vead. Arvutn toru ristlõike pindala ja selle viea. 2.2 Mõõtmised kruvikuga 1) Määran kruviku sammu ja jaotiste arv trumlil.
..10 katset. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 21.1. 1 0 7. Leidke iga katse korral polarisatsioonitasandi pöördenurk α =α1 −α0 . Arvutage nende aritmeetiline keskmine . 8. Leidke suhkrulahuse eripöörang valemi (5) abil. 9. Hinnake tulemuse liitmääramatus, kasutades pöördenurga A-tüüpi ning kontsentratsiooni ja lahusekihi paksuse B-tüüpi määramatust. (Kuna lahuste eripöörangu sõltuvus temperatuurist on üldiselt nõrk, siis parand, mis tuleneb sellest, et lahuse temperatuur ei ole täpselt 20 ºC, on üsna väike ega vaja arvesse võtmist). 10. Võrreldes oma tulemust töökohal antud tabeliväärtustega, määrake suhkru liik. 3 Tabel 21.1
....... mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm , mm , mm2 nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Tabel 1.2 Toru välismõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm , mm , mm2 nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Tabel 2.1 Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm , mm , mm2 nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Tabel 2.2 Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. ... Nooniuse täpsus T = ........ mm, null-lugem - ........ mm Katse , mm , mm , mm2 nr. 1 2 3 4 5 6 7
F......Poolitusnuga G.....Juhtpiire H......Kaldekäepide I.......Tera tõstmise käepide J.......Pööratavate jalgadega alus Joonis 1 Ohutusnõuded: Ei tohi kasutada seadet, kui pealüliti korralikult ei tööta. Kõiki reguleerimis- ja hooldustöid tohib teha ainult siis, kui seade on toiteallikast lahti ühendatud. Uue saetera paigaldamisel peab veenduma, et see on poolitusnoa suhtes sobiv. Poolitusnoa paksus peab jääma saetera paksuse ja lõikelaiuse vahele. Peab veenduma, et saetera on lõigatava materjali jaoks sobiv. Detaili käsitsemine: Käed detailil lõikepiirkonnast väljas. Lükake detaili saetera poole Lõikejoone suunas. Lükake detaili ühtlaselt ettepoole; teostage lõige ühes järgus. Toestage pikad ja laiad detailid abitugedega.
, mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 10 2 ´ d=¿ ( d i-d´ ) =¿ i=1 Mõõtmised nihikuga Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, nullnäit mm Katse nr d i ,mm d i-d´ , mm ( d i -d´ ) 2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 2
1 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. 2 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. 1 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. 1 Nooniuse täpsus T= ...... mm, null-lugem - ...... mm. Katse d1, mm d-d1, mm (d-d1)2, mm nr. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
9 10 d´ = Tabel 1.2 Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm d´ -d1, mm ´ ( d -d1)2, mm2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 d´ = Tabel 2.1 Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm. Katse nr. d1, mm d´ -d1, mm ´ ( d -d1)2, mm2 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 d´ = Tabel 2.2 Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga nr. ... Nooniuse täpsus T= ..... mm, null-lugem - ..... mm.
Osoonikihi kaitse Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe . Selle lepingu kohaselt pidi külmutites ja aerosoolides kasutatavate freoonide tootmine jääma 1986. aasta tasemele kuni 1989. aastani ja vähenema 1993. aastaks 20% ning 1998. aastaks 50% võrra. Osoonikihi jälgimise ajalugu Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu ulatub tagasi 1920 -ndatesse aastatesse. Kõige ühtlasem mõõtesari on tehtud Sveitsis Arosas. Seal on vaatlused toimunud juba ligi 60 aastat. 1985. a avastasid briti teadlased Antarktika kohal ligi 1000 km läbimõõduga osooniaugu . See tuli nähtavale igal augustil ning detsembriks või jaanuariks oli see taas kadunud. Arktikas on avastatud teine väiksem osooniauk. Osoonikihi jälgimise seisukohalt on väga olulised pikad katkematud mõõtesarjad, sest
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 24.09.2014 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr: 1 OT: Üldmõõtmised Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega, nihiku Nihik, kruvik, mõõdetavad ja kruviku kasutamine pikkuste esemed (plaat ja toru) mõõtmistel. Tabel 1.1 Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T= mm, null-lugem – mm. Detail Katse 2 2 di , mm d-di , mm (d-di ) , mm nr. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1.72 R d 2-0.56 R 2=¿ 1202+4 * 120 * 120-1.72* 10* 120-0.56* 10 2= 264,34mm D-detaili välisdiameeter (mm) H-detaili kõrgus (mm) R-detaili välisnurga raadius (mm) Võtan tooriku läbimõõduga D=280mm ja paksusega s=1mm Kasutan kaheoperatsioonilist stantsimist seega, I tõmme Tõmbeteguri m1 leian tooriku suhtelise paksuse järgi: s 1 D 100% = 280 100% =0,36 m1=0,56 Tooriku diameeter dt1 peale esimest tõmmet (mm): dt1=D*m1=280*0,56=156,8mm II tõmme t1 120 Tõmbetegur m2 = d2 ¿ = = 0,77 d¿ 156,8 Lubatud tõmbetegur suhtelise paksuse järgi s 1 suhteline tooriku paksus: d 100% = 100% =0,64
kuivama 28 ööpäeva, põranda pind jääb krobeline ning tihti on vaja valatud põrandat veel täiendavalt tasandada/pahteldada. Teine variant on kasutada selleks otstarbeks väljatöötatud kvaliteet-põrandasegusid Vetonit 5000 või Vetonit 6000. Need on väga hea töödeldavusega kiiresti kivinevad ja kuivavad segud, mistõttu võib hüdroisolatsiooni ja plaadid paigaldada 1-3 päeva pärast põranda valamist. Vetonit 5000-ga võib valada 5-50 mm paksuse kihi, Vetonit 6000-ga alates 10 mm paksuse kihi. Nende segude põranda pind jääb sile. Põrandate tasandamine parketi või PVC alla Parkett, PVC ja keraamiline plaat nõuavad siledat ja kvaliteetselt ettevalmistatud aluspinda. Tavalise betooniga on väga raske nõutud siledust saavutada. Sellistel puhkudel on hea kasutada isevalguvaid segusid. Kõige rohkem kasutatakse peenefraktsioonilist isevalguvat segu weber.floor 4150. See on isevalguv ja -tasanduv segu, millega võib valada 4-30 mm paksuse kihi
!"#$ % && ' !( )*( && +, &&00 -./ 1/2 Katseandmete tabelid Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di , mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Antud toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse di sise , mm di sise di sise )2 di välis , mm di välis di välis )2 nr
!"#$ % && ' !( )*( && +, &&00 -./ 1/2 Katseandmete tabelid Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse nr. di , mm di , mm di )2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. ............... Antud toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. .......... Nooniuse täpsus T = ......... mm, null-lugem ........ mm. Katse di sise , mm di sise di sise )2 di välis , mm di välis di välis )2 nr
S = d v d v + - d S d S 2 2 (7) 3.1. Plaadi paksus (nihikuga). Keskmine plaadi paksus 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,65 + 3,70 + 3,70 d= = 3,695mm 10 Kasutades valemit (2) arvutan plaadi paksuse juhusliku vea: 0,0025 d j = 2,3 = 0,012mm 10 (10 - 1) = 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,0120 ) + 2 2 = 0,035mm 3 = 0,95
ebatäpsusega ja sellega läbi korrutades leitakse täpsem toru soojuskadu. 3. Muutuksid temperatuurid, soojusvoog ja parandustegur. 4. Termiliselt stasionaarse olukorra all mõistetakse seda, kui temperatuur keha üheski punktis ajas ei muutu. 5. Ilma äärekaitsevööta viga suureneks. 6. Termoisolatsiooni soojusjuhtivusteguri ülempiir võiks olla 0,5 W/(m*K). 7. Silindrilise seina soojusjuhtivustakistuse ja soojusülekandel väliskeskonda esineva takistuse summa võib seina paksuse suurenedes kasvada või kahaneda, seega võib seina paksuse suurendamine põhjustada nii soojuskadude suurenemist kui ka vähenemist. Kriitilise läbimõõdu alla mõistetakse isolatsiooni välisläbimõõtu, mis vastab minimaalsele soojatakistusele ehk suurimale soojuskaole. 3
nooniusega. Nihiku ja kruviku mõõdetavad esemed (plaat ja kasutamine katsekehade toru). joonmõõtmete määramisel Skeem Töö käik Mõõtmised nihikuga Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsuse ja nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud toru sise-ja välisdiameetrid kümnest erinevast kohast. Seejärel mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmised ja nende laiendatud liitmääramatused ning toru ristlõike pindala ja selle laiendatud liitmääramatus. Mõõtmised kruvikuga Määran juhendaja poolt antud kruviku keerme sammu, jaotiste arvu trumlil ja nooniuse täpsuse, samuti nullnäidu. Mõõdan juhendaja poolt antud katsekeha paksuse kümnest erinevast kohast. Arvutan mõõtmiste keskmise paksuse ja selle laiendatud liitmääramatus. Toru sisediameeter mõõdetud nihikuga
3. Leian kogusoojustakistuse ülemise piirväärtuse valemiga: 5 = (Valem 3) kus: Aa, ..., An piirde üksikute sektsioonide osapindalad (osakaalud) RTa, ..., RTn piirde üksikute sektsioonide soojustakistus Arvutan kogusoojustakistuse ülemise piirväärtuse Valem 4-ga = 4. Mittehomogeensete materjalikihtide soojustakistused Arvutan 50 mm paksuse soojustus kihi soojustakistuse R50 mm soojustus/ sörestik= 1,07 Arvutan 50 mm paksuse soojustus kihi soojustakistuse R200 mm soojustus/ sörestik= 4,30 5. Leian kogusoojustakistuse alumise piirväärtuse RT''=Rsi+R1+R2+...+Rn+Rse, (m2K)/W ( Valem 5) kus: Rsi piirde sisepinna soojustakistus, (m2K)/W
Valitud kontsentratsioonidel leitud Z väärtused asendatakse Gibbsi adsorptsiooniisotermi võrrandisse . Väärtused on järgmises tabelis ning joonistatud on adsorptsiooniisoterm =f(c) Joonestan graafiku 1/=f(1/c), millest leian adsorptsiooni suuruse max pinna maksimaalselt täitumisel. Selleks kasutan Langmuiri võrrandi teisendatud kuju Leitud max järgi arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S 0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: Leain butanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109° Järeldus Eksperimantaalne ja arvutuslik tulemus on natukene erinevad ()
III. Valtsi freesimine. Töölauast valtsikõrgusele seatud silinderfrees pannakse juhtlati vahelt valtsi laiuselt välja ulatuma. IV. Tapiõlgade freesimine V. Õnaruse- kumeruse freesimine jne Rihthöövelmasin rihthöövelmasin koosneb masina alusest, töölaua esimisest ja tagumisest poolest , elektrimootorist ja noavõllist . Töölaua tagumine pool seatakse yhele kõrgusele nugade pöörlemis joonega ja esimene pool seatakse kangi abil maha hööveldatava kihi paksuse võrra madalamale . Töölaual asetseb juhtlatt , mille abil saab tooriku serva külje suhtes täisnurga alla hööveldada , juhtlatti on võimalik töölaua suhtes kaldu asetada ja noa võlli osad mõlemal pool juhtlatti on kaetud kaitse kattega! Rihthöövelmasinal sooritatakse järgmisi operatsiooni: 1.toorikute rihtimine selle operatsiooni põhi eesmärgiks on baas pindade moodustamine , mille järgi saab hiljem paksus höövel masinal toorikuta täpse paksuse ja laiuse anda .
Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikusest ja üks poolest laiusest. B. Kui katsekeha pikkus on suurem kui 1,5 m võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemused esitatakse aritmeetilise keskmisena. 4.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine. Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistulemused esitatakse 0,5 mm täpsusega. 4.2 Soojusisolatsioonmaterjalide tiheduse määramine Tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kg/m3 ] valemi 1 järgi: Valem 1. 0 = ( m/Vbr )*1000 m proovikeha mass [g] Vbr proovikeha maht [ cm3 ] 4
Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse mõõdud täpsusega 0,5 mm alltoodud eeskirja järgi: A. Kui katsekeha mõõtmed on väiksemad kui 1,5 m, võetakse üks mõõde katsekeha poolest pikusest ja üks poolest laiusest. B. Kui katsekeha pikkus on suurem kui 1,5 m võetakse üks täiendav mõõde iga meetri kohta ja tulemused esitatakse aritmeetilise keskmisena. 4.1.2 Katsekeha pikkuse, laiuse ja paksuse määramine. Tootest väljalõigatud katsekeha mõõtetakse nihikuga täpsusega 0,1 mm. Iga katsekeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistulemused esitatakse 0,5 mm täpsusega. 4.2 Soojusisolatsioonmaterjalide tiheduse määramine Tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kg/m3 ] valemi 1 järgi: Valem 1. 0 = ( m/Vbr )*1000 m proovikeha mass [g] Vbr proovikeha maht [ cm3 ] 4
Mahukaal vastavalt normidele 1350 kg/m³ Tõmbetugevus perpendikulaarselt pinnale min. 11,5 N/mm² vastavalt normidele Survetugevus 0,63 N/mm² Kihistumine tsüklilise niisutamise min. 0,41 MPa tagajärel vastavalt normidele Elastsusmoodul 6800 mPa Tasakaaluniiskus temperatuuril +20ºC ja 9,50% suhtelise õhuniiskuse korral 50% Veeimavus 24 tunniks vette asetamisel 16 % Paksuse suurenemine 24 tunniks vette 0,28 % asetamisel Soojajuhtivus ~0,2 W/mK Külmakindlus 100 tsükli RL = 0,97 Helipidavus vastavalt normidele 30 dB Tempsi COLORE fassaadiplaat Tempsi COLORE ehitusplaadid on valmistatud Tempsi Base tsementlaastplaadist, mis on krunditud ja kaetud ilmastikukindla värvkattega. Plaatide suur värvivalik ja erinevad kinnitusmeetodid annavad arhitektidele ning ehitajatele
· Kõikuvliikumistel on iseloomulik: vahelduvus, järgenevus, laineline iseloom. Praktiliselt ei ole maakeral kohta, mis püsiks täiesti liikumatuna. Maakoore kõikuvad liikumised jagunevad: 1. Nüüdisaegsed ja uusimad kõikumisviisid 2. Varasemad kõikumisviisid Kõikuvliikumiste uurimine: · geodeetiline- mõõdistamine. · geomorfoloogiline- vanad rannikujooned jne. · Geoloogiline- setete leviku, paksuse ja nende tekkeviisi uurimine. Paksuste meetod: Kuhjunud setete paksuse kajastab vajumiste ulatust. (Samas on teada piisavalt alasid, kus vajumist ei kompenseerita settimisega- materjali ei tule piisaval hulgal.) Faatsieste meetod: Merelised setted. Settelünkade meetod. Mahu meetod. Trangressioon ja regressioon, transgressiivne ja regressiivne setete seeria. 1.Kurrutusliikumised: · Kivimkihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata.
0,0625 16 11,5 0,0115 0,000004721 211826,2609 0,125 8 12,5 0,0125 0,000005131 194880,16 0,25 4 13 0,013 0,000005337 187384,7692 Joonistatud graafik 1/ = f(1/c) Graafikult näeb, et max = (166090)-1 = 0,00000602 Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: Leian isopropanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109 L0 = (0,10 + 0,14 + 0,30 + 0,10) * sin = 0,521 nm = 5,2 *10-10 m Vastus: Eksperimentaalne ja arvutuslik viga on veidi erinevad. Aga ma usun, et see võib olla tingitud sellest, et tilkade lugemisel võis esineda ebatäpsusi ja ka graafikule puutujaid
(termo-elektromotoorne jõud), mis on võrdeline temperatuuride vahega. Selle pinge alusel saabki määrata lahuse temperatuuri. Termopaar on ühendatud läbi muunduri firma Pico analoog-digital (A/D) muunduriga TC08 ja see omakorda arvutiga, nii et temperatuuri saab jälgida tabeli või graafikuna arvutiekraanil. Algul mõõdetakse puhta lahusti külmumistemperatuur. Lahustit valatakse katseklaasi 1 kuni 1,5 cm paksuse kihina ja asetatakse kohale termopaar nii, et ta ulatub kindlalt vedelikku. Katseklaas asetatakse jahutisse ning alustatakse temperatuuri fikseerimist. Tavaliselt toimub enne lahusti kristallisatsiooni allajahtumine. Kristallisatsioonisoojuse eraldumisel tõuseb temperatuur tõelise külmumistemperatuurini. Pärast allajahtumist esinev maksimaalne temperatuur (puhta lahusti korral jääb see teatud ajaks püsima) ongi külmumistemperatuur
PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid Saematerjali valmistatakse enamasti okaspuidust, lauda tehakse ka lehtpuidust. Saematerjali mõõtühikuks on m3.kvaliteedi järgi jagunevad nad kvaliteediklassidesse (A,B,C,D). Pooltoodete valmistamisel on neid peale saagimise veel töödeldud. Hööveldatud lauad Põranda lauad, paksus 22-37mm Voodrilauad, paksus 12-22mm Piirlauad ja liistud Sindlid 0,5-0,7m Katuselaastud 0,5m Kattevineer (spoon)
Kõigil kruvikuga mõõtmistel on vajalik, et surve mõõtepindadele oleks ühesugune. Selleks on kruviku trummel varustatud friktsioonsiduriga (käristiga), mis kindla surve korral hakkab libisema. Näidu võib võtta alles siis, kui sidur on hakanud libisema. Varrel oleval põhiskaalal on täis- või poolmillimeetrid ning sajandikud on trumilil asuval abiskaalal. Lõppnäit arvutatakse valemi L=M+N*T järgi. Katseandmete tabelid Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr ... Nooniuse täpsus ... mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.1 Katse nr di , mm , mm , mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga nr ... Nooniuse täpsus ... mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.2 Katse nr di , mm , mm , mm 1. 2. 3. 4. 5.
vaid üksikutest pealinna ja teiste suuremate Eesti linnade kohvikutest. Eesti üks esimene jäätisetootja on Evald Rooma. Tema esimene suurem jäätisepartii läks Tartu laulupeole. 1932.a. ostis Evald Rooma oma esimese pisikese jäätisevalmistamise käsimasina. Esialgu müüdi jäätist vaid surnuaiapühadel, laatadel, mitmesugustel väljanäitustel. Et alguses külmutusseadmeid ei olnud, kasutati jäätisetööstuses jääd, mis seisis 3-4m kõrguse hunnikuna õue peal 0,5m paksuse saepurukihi all. Viimane hoidis jääd ka suvel suuremast sulamisest. Jäätiseid transporditi hobustega külmakastides, hiljem autoga. Jäätised olid pakendatud vahvlitorudesse, mida algul osteti kohvikust, hiljem hakati vahvleid ise küpsetama. 1934.a. algas jäätise suurtootmine. Samal aastal asutas Evald Rooma firma ,,Eskimo", millel oli oma reklaam ja sümboolika. Algust tehti ka pulgajäätiste valmistamisega, mille paberisse pakendamine käis käsitsi. Jäätisetootmise
- b ± b 2 - 4ac 2a - 800 ± 800 2 - 4 * ( - 10000 ) * 900 - 800 ± 6000 Ka = = 2 * ( - 10000) - 20000 Ka1 = -0,26 - ei.sobi Ka2 = 0,34 Ka = 0,583 Ka = tan( 45 - ) 2 0,583 = tan( 45 - ) 2 arctan 0,583 = 45 - 2 = 45 - arctan 0,583 2 = 2( 45 - arctan 0,583) = 29,5 o Variant 2: Ülesanne 2 4,5m paksuse liivakihi all on 5m savi. Liiva erikaal on 26,2kN/m3 ja veesisaldus 20%. Poorsus 0,64. Savi E=1,1 Mpa. Kui palju muutub savikihi paksus ehk palju vajub liiva surve tõttu? Arvutada pinged savi pinna peal. S 26,2 kN e= -1 d = s = = 16,0 3 d e + 1 0,64 + 1 m kN = d (1 + w) 16,0(1 + 0,20) = 19,2 3 m Pinged:
15. Taimed lisavad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast vett ja toitaineid. Sellest oleneb ka juurte sügavus mullas ning taimedest oleneb ka loomastik, mis mõjutab omakorda muldade teket. Okasmetsades tekib muldade leetumine (mineraal osa laguneb ja lahustub, see uhutakse välja ja mulla viljakus langeb). Lehtmetsades tekib aga leostumine (vees lahustuvate soolade lahustumine ja väljauhtumine). MULLAHORISONDID 16.Muld jaotub erineva värvuse, paksuse jms erinevateks kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tihedus muutub nii ajas kui ruumis s.t mulla arengu käigus. Horisonte eristataksegi nende paksuse, värvuse, tiheduse jms põhjal. 17.*Must huumushorisont – näitab orgaanilise aine sisaldust ehk seega viljakust. Hall huumushorisont* - see on toitaine vaesem ja kuivem Horisondi sinakashall toon* - märg, gleistunud muld
kus: uuritav lahus Seega saame: Lahjade vesilahuste korral , seega: Pindpinevuse isotermist saab iga puutuja abil leida ordinaattelje lõigu pikkusega Z, kusjuures: Valitud kontsentratsioonidel leitud Z väärtused asendatakse Gibbsi adsorptsiooniisotermi võrrandisse: Langmuiri võrrand: Teisendatud kujul: Kui pinnal absorbeerub mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on ja ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saame seosest: Katseandmed Võrdluslahuse tilkade arv: I katse: II katse: III katse: Keskmine: Katse temperatuur: Vee pindpinevus: Tabel . Katseandmete tabel Lahuse nr Lahuse Tilkade arv Pindpinevus ,
nende metallide keevitamisel, mille sulamistemperatuur on madalam kui terasel. Hapniklõikamisel kasutatakse põlevgaase, mis hapnikuga segatult annavad vähemalt 2000ºC-se leegi. Propaan (C3H8) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Propaani ja hapniku segu leegi temperatuur on 2600...2700ºC. Kasutusala: hapniklõikamine, värviliste metallide keevitamine ja jootmine, kuni 6 mm paksuse terase keevitamine, õgvendamine, painutamine, leegiga puhastamine. Vesinik (H2) on normaaltingimustes värvitu ja lõhnatu põlevgaas. Ta on üks kergemaid gaase, õhust 14,5 korda kergem. Teatud vahekordades õhu ja hapnikuga moodustab vesinik plahvatusohtlikke segusid. Seetõttu tuleb keevitustöödel rangelt täita ohutusnõudeid. Keevituskohale toimetatakse vesinik terasballoonides, gaasilises olekus rõhu all.
Osoonikihi hõrenemine on üks globaalprobleemidest, mis on seotud osooni sisalduse vähenemisega stratosfääris polaaraladel ehk osooniaugu teke. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986 avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Tagajärjed Suurenev Maale jõudva UV-kiirguse hulk võib põhjustada mutatsioone organismides. Võib muutuda rakkude keemiline koostis ja pidurduda nende kasv. Naha kiire vananemine. Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam.
mis tagavad sileda pinna värvi, tapeedi või muu viimistlusmaterjali alla. weber LR+ sobib ainult kuivade ruumide (eluruumid) seinte ja lagede pahteldamiseks. weber VH on tsemendil baseeruv viimistluspahtel ning seda võib kasutada lisaks eluruumidele ka vannitubade, pesemisruumide, trepikodade ning muude niiskes ja ka külmas keskkonnas olevate ruumide pahteldamiseks. Kui alusmüür on ebatasane, sobib seina tasandamiseks krohvisegu weber.stuck 313. weber.stuck 313-ga võib teha kuni 25 mm paksuse tasanduskihi. Üksikute aukude ja lohkude täitmisel (pistikupesad, kaablisooned, torude läbiviigud) võib kihipaksus olla kuni 5 cm. weber.stuck 313 on tsemendil baseeruv niiskus-, külma- ja kuumakindel krohvisegu, mida võib kasutada nii sise- kui välistingimustes, kuivades ja märgades ruumides. See segu sisaldab ka kiudusid, mis armeerivad segukihi ühtlaselt ning aitavad ära hoida pragude teket. weber.stuck 313-ga tasandatud sein tuleb enne värvimist või tapetseerimist
3) Joonestan graafiku 1/=f(1/c), millest leian adsorptsiooni suuruse max pinna maksimaalselt täitumisel. Selleks kasutan Langmuiri võrrandit teisendatud kujul . Graafikult on leida, et max = (195000)-1 = 5,13x10-6 mol/m2. 4 4) Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: 5) Leian isobutanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109 o. JÄRELDUSED Arvutuslik pikkus ja eksperimentaalne pikkus erinevad 0,521-0,473=0,048 nm võrra. Erinevus on tegelikult üsna väike (ühe C-C sideme pikkus on 0,15 nm). Ma usun, et säärane mitteühtivus on tulnud
Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004
ARVUTUSED 1. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus T=0,05 mm, null-lugem 0 mm Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine ehk keskmine paksus: n ´ 1 ∑ xi d= n i=1 (1) n ´ 1 ∑ x = 4 ∙ 6,10+3 ∙6,05+2 ∙ 6,00+6,15 =6,07 mm d= n i=1 i 10
Välisilme poolest erineb männipuit oma punaka keskosa ja kollaka välisosaga ühtlaselt heledast kuusest. Lehtpuu (haava, lepa, kase jne) saematerjale ja höövelmaterjale kasutatakse reeglina siseviimistluses. Tähtsamad saematerjalid on: · poolpalgid (ümarpalk lõhki saetud), · servatud palgid (kahest küljest saetud); · servamata lauad, paksus 13... 100 mm; · servatud lauad (neljast küljest saetud), paksus 13... 100 mm, laiuse ja paksuse suhe on üle 2; · prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe on alla 2, paksus üle 100 mm; · latid, erinevad prussist sellega, et paksus on alla 100 mm, · liiprid igasugustele rööbasteedele. Puidust saematerjale: a poolpalk; b - servatud palk; c - servamata laud; d - servatud laud; e latt; f pruss; g - liiper. Höövelmaterjalid Nelikant höövelpuit on kõigist neljast küljest hööveldatud saematerjal. Selline materjal sobib
6 0 Joonis . Adsorptsiooni isoterm 3) Joonestasin graafiku 1/=f(1/c), millest leidsin adsorptsiooni suuruse max pinna maksimaalsel täitumisel. Selleks kasutasin Langmuiri võrrandit , teisendatud kujul Graafikult saan, et 1/max=161480 4) Leitud max alusel arvutasin molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli pikkusele. Kui 1 m2 pinnal adsorbeerub max mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on maxNA ja ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis on: , kus NA = 6,02*1023 mol-1. Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saab seosest , kus M on aine molaarmass g/mol. NB! aine tihedus g/m3 (see on mittesüsteemne ühik) ja l0 on adsorptsioonikihi paksus m;
annaabi.ee 
