Arutlev kirjand Fausti teekond hingerahuni Hingerahu- mida see õieti tähendab. Targad raamatud ja filosoofid seletaksid seda sõna kindlasti mitme lehekülje pikkuselt. Ise ma selle sõna täpset tähendust peast ei tea ja sobiv definitsioon ei torganud raamatutestki silma. Oma sõnadega ütleksin, et hingerahu tähendab inimese vaimset heaolu, kuid ,,Faustis" mõeldakse selle all kindlasti elu mõtte leidmist. Iga inimene tahab jõuda hingerahuni. Seda soovis ka Faust. Tema elu oli olnud külm, üksildane ja tume
Teine probleem: kui me ei saa väita asjade kohta, mis nad päriselt on, siis kuidas neisse suhtuda. Skeptikute arvates võib tõde, kui niisugune, olla osaliselt kõigis - aga ka mitte milleski ja skeptikute arvates ei ole vaja tõde ka otsida. Kolmas teema on otse eetikasse puutuv: kui me asjade olemusest ei või midagi kindlat teada, siis kuidas otsustada, mis on tõeliselt hea ja mis mitte. Skeptikute tee hingerahuni erineb nõndaks kardinaalselt epikuurlaste omast, kes pidasid arukaks ja tulemuslikuks teeks hingerahuni teadmiste omandamist maailma kohta. Skeptikud on eetilises plaanis järjekindlalt relativistlikud (Tartu Ülikooli Eesti Kirjandusmuuseum, 2013) Akadeemiline skepsise esimene kuulsam skeptik oli Aiooliast pärinev Arkesilaos, kes toetab Pyrrhoni ja järglaste skeptitsismi ja kahtleb radikaalsena ka kahtlemise õigsuses. Kuulsaim selle perioodi skeptik oli Karneades Küreenest
Tundmused, mõtted, mälestused, hoiakud, olemasolu õigustatus, iseenda otsimine. Alustuseks julgeksin kohe tõmmata paralleeli peategelase ja autori vahel, ühest rääkimine nõuab mingil määral ka teise kaasamist, kogeb peategelane teoses ju läbielamisi, mis selgelt tulenevad autori isiklikust identiteedikriisist või püüdest enesemääratluse otsinguile ning teose minategelase kaudu püüab ta selgitada eksistentsi vajalikkust/mõttetust ja eksleb teel hingerahuni. Antud peatükkides iseloomustab minategelast taas pealesuruv tõelisuse igav leigus, samuti läbib teksti ka tegelase teatav valiku-ja otsustusvabaduse puudumine, teisisõnu valdab üldine ettemääratus. Talle on ette nähtud kindlad kohtumised, vestlused, millest ta ei saa ega võtagi vajalikuks loobuda, mis omakorda võiks sümboliseerida tegelase soovi asetleidvatest sündmustest osa saada. Oluliseks aspektiks on kindlasti ka peategelase (seejuures tahan tähelepanu juhtida ka
Hellenismiperioodil linnad aina kasvasid ja muutusid rahvarohketeks, kuid need ei olnud enam linnriigig - hakkasid tekkima ühtsem Kreeka riik. Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofid panid suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja milline on ideaalne ühiskond. Hellenismi ajajärgu filosoofe aga ideaalne ühiskond enam ei huvitanud, nemad juurdlesid selle üle, kuidas võib inimene jõuda õnne ja hingerahuni. Kui ennem oli teater olnud väga kõrgel kohal ja sellest peeti väga lugu, siis hellenismi ajal teater kaotas oma senise tähenduse. Ka luulelt oodati nüüd peent ja elegantset stiili, sisul polnud enam tähtsust. Kuigi klassikalisel ja hellenismi ajajärgul on palju erinevusi, on neil ka üks suur sarnasus - usuti alati oma jumalaid ja nad olid väga tähtsal kohal. Tõsi, hellenismi ajal anti koht ka paljudele ida jumalatele, kuid sellepärast ei olnud
teemasid ning tragöödiate puhul piirduti klassika ettekandmisega. Esiplaanile tõusis luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, siis tuntakse selleaegset poeesiat Aleksandria luule nime all. Poeedid olid erudeeritud, luulelt ei oodatud sügavat sisu, see pidi lihtsalt naudingut pakkuma. Filosoofia. Kodanikuvoorustel polnud enam tähtsust, juureldi selle üle, kuidas jõuda saatuse heitlikkusest hoolimata õnne ja hingerahuni. Tähelepanu pöördus isiklikele hingevajadustele. Teadus. Hellenismiaegset teadust iseloomustab teadusharude süvenev harunemine. Leidus väga mitmekülgseid õpetlasi. Nt matemaatik Eukleides, kes kirjutas põhjapaneva teose ,,Elemendid"; matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes, kes formuleeris hüdrostaatika seaduse; astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse maailmapildi. Religioon. Ülelinnaliste usupidustuste asemele kerkisid isiklikku kontakti pakkuvad
tähtsuse minetanud, aga komöödiate kirjutamine jätkus(armastus, perekonnaelu) · esiplaanile tõusis luule(hellenistlik poeesia- Aleksandria luule), luules ei tuntud huvi ühiskonnaelu ja moraali küsimuste vastu, pigem ülistati valitsejate perekonnaliikmeid, luulelt oodati sügava sisu asemel elegantset stiili, luule pidi naudingut pakkuma · kodakondsusel ega kodanikuvoorustel ei olnud endist tähtsust, juureldi selle üle, kuidas inimene saaks jõuda õnne ja hingerahuni, filosoofia pöördus inimeste hingevajadustele · Epikuros- kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. · Stoitsism-maailm toimis õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi, kõik oli jumalatest ja saatusest ette määratud ja saatusele ei olnud mõtet vastu hakata, himud ei laskunud saatuega leppida. Filosoofia aitab muredest vabaks saada · filosoofia teadusharude eraldumine: Eratosthenes- astronoomia, geograafia, ajalugu;
Egiptuses, väike aasias ja mesopotaanias tekkisid kreekapärased linnad. Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur.aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde rammatukogu, mis sisaldas peagi enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Teater asemel tõusis tähtsale kohale luule. Hellenismi periood ,-osa 2 Ka filosoofia elas läbi muutusi.nüüd juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõisteledavalt selge, et maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, aristarchos, aga esitas ajaloos päikesekeskuse maailmapildi. Hellenistlikul perioodil toimus teadusharude süvenev eraldumine filosoofiast. Isikud epikurus, eukleides, arcimades, ptolemaius.
ühiskonna probleeme, aines mütoloogiast, karjuste armastus,valitsejate perekonna ülistus, tähtsal kohal teater, eelistati komöödiaid argielu temaatikaga Filosoofia-juureldi üksikisiku probleemide ja hingevajaduste üle, otsiti vastust küsimusele kuidas võiks inimene elu raskuses hoolimata leida tee õnnele ja hingerahule Epikuros-väitis et inimest ei oota pärast surma midagi, pole mõtet karta, ka jumalaid ei tule karta neid inimeste asjad ei huvita,filosofeerimine aitab hingerahuni Stoitsistlik koolkond- kõik jumaliku korra järgi ette määratud, lepi saatusega vabasta end hirmudest, nii saad hingerahu Religioon-hakati austama paljusid idamaiseid jumalaid, kuulsaim Isis,astroloogia,sodiaagi tähtkujud Teadus- spetsialiseerumine, tähtsaim keskus Aleksandria, matemaatik Eukleides- sõnastas ja tõestas geomeertia põhialused, Archimedes-kuulsaim füüsik ja leiutaja, kruvi veetõstukina,kivi ja
individuaalsus. Lysippose valmistatud kuju Aleksander suurest, kujutab meest pigem jumalikuna, kui mehise ja karmi sõjamehena. 4. sajandi keskpaigas, kui söandatai naisi juba täiesti lahti riietada, lõi Praxiteles kümbluseks valmistuva Aphrodite alastiskulptuuri. Erinevalt klassikalise ajajärgu filosoofidest, kes juurdlesid küsimuse üle, millised voorused peaksid olema heal kodanikul, mõtlesid hellenistlikud filosoofid selle üle, kuidas jõuda õnne ja hingerahuni saatuse heitlikkusest hoolimata. Filosoof Epikuros, koos oma järgijatega, uskus, et surm pole muud, kui inimese hingeaatomite ahela lagunemine. Seega tuli hingerahu saavutamiseks lihtsalt elu nautida. Teine filosoofide koolkond, stoikud, uskusid, et kõik on saatusest ja jumalatest ette määratud Püsiva hingerahu tagamiseks, pidi oma saatusega leppima ja himudest vabanema, mis vabastas inimese kõigist muredest.
Parem seda siis mitte otsidagi. Kolmas küsimustering on juba otsesemalt eetikasse puutuv: kui me asjade olemusest ei või midagi kindlat teada, siis kuidas otsustada, mis on tõeliselt hea ja mis mitte. Arusaadavalt saab targa inimese hoiak selle probleemi suhtes olla tagasihoidlikult eemale hoidev: ükskõikne, häirimatu (,,ataraxia"). Tuleb hoiduda otsustamast asjade loomuse üle ("epoche", ,,peatus") ning saavutada sel teel hingerahu ("ataraxia"). Skeptikute tee hingerahuni erineb nõndaks kardinaalselt epikuurlaste omast, kes pidasid arukaks ja tulemuslikuks teeks hingerahuni teadmiste omandamist maailma kohta. Skeptikud on eetilises plaanis järjekindlalt relativistlikkud. 2.2 Akadeemiline skepsis Akadeemilise skepsise rajajaks loetakse Arkesilaos Pitanest (u. 318- 243 eKr), kes võttis kursi skeptitsismile, kui ta sai Platoni Akadeemia kuuendaks juhiks. Arkesilaos oli suur Pyrrhoni
ees. Epikuros võttis omaks Demokritose atomismi aatomid on igavesed, aga nende liikumine ettearvamatu. Inimene on aatomite kombinatsioon, surm on vaid aatomite ümberpaiknemine, mida pole vaja karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike seda mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda · Stoikud (stoa sammas) stoitsismi rajaja Zenon, kes kogus kuulajad Ateena agoraad piirava sammaskäigu alla. Stoikud väitsid, et pole olemas kõrgemat autoriteeti kui mõistus. Maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu hakkamine on ühtviisi nii rumal kui ka halb. Tark lepib saatusega, sest see on jumalatest määratud ja seega hea.
jumalikke, vaid mõistupäraseid seletusi. Mitmed õpetlased ei uskunud enam jumalate otsest sekkumist, vaid tõlgendasid jumalikkust kui maailmakorralduse üldist alust. Esimesed filosoofid tegelesid maailma seletamisega ja probleemiga, millest maailm on tehtud. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Hellenistlikul perioodil juurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism
ühiskonna probleemide üle. Sageli otsiti ainest mütoloogiast. Filosoofia hellenistlikku maailma tähtsaim filosoofiakeskus oli Ateena. Sel perioodil juurdlesid filosoofid inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros väitis, et surma pole mõtet karta. Ja et ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Et filosofeerimine aitab inimestel kõike mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda Stoitsistlik koolkond väitis, et tark lepib saatusega, sest see on jumalatest määratud ja seega hea. Et hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad hingerahu. Haridus olid templikoolid ja rikkamad saatsid enda lapsed filosoofide juurde.
Üksindus on inimese psüühika jaoks kõige raskem. Selle talumine tekitab palju süümepiinu ning enese hukkamõistmist. Kas nõustud seisukohaga, et inimene on moraali valdkonnas vaba? Jah! Igal inimesel on õigus tunda ennast vahel üksikuna, see aitab ennast taas tasakaalu seada. 3. Kristlik allegooria: inimese teekond kui palverännak Milliseid kristlikke motiive romaanis esineb? Minategelane teeks justkui palverännakut, et jõuda hingerahuni. Millised on pastor Rothi kristlikud vaated? Arvas, et inimese elutee on üks palverännak, mis on ette määratud. Mil viisil sarnaneb see teekond reisikirjeldusega? Teekonnal on mitmeid seiklusi, probleeme ja takistusi. Milles minategelast süüdistatakse? Teda süüdistatakse uhkuses, ahnuses, vaimses laiskuses, minnalaskmises, tuimuses, elutüdimuses, kõige olemasoleva tühisuse tunnetamises, isegi roimas ja selles, et ta üldse elab.
Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Jätkus küll tragöödiate ja komöödiate kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, tuntaksegi hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Nüüd jurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute
Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). c) Filosoofia: · Keskuseks endiselt Ateena. · Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. · Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees surm kui hingeaatomite lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole. · Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. · Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks. d) Kirjandus ja teater: · Teatris poliitika ja moraaliküsimuste asemel igapäevaelu. · Luule esiletõus armastus, valitseja ülistamine. · Sügava sisu asemel elegantne stiil pakkuda lugejale naudingut mitte lahendada elulisi probleeme.
Egiptuses, Väike-Aasias ja Mesopotaamias tekkisid kreekapärased linnad. Nii segunes kreeka ja idamaade kultuur. Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Jätkus küll tragöödiate ja komöödiate kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Nüüd jurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi
Teater kaotas hellenismiperioodil oma senise tähtsuse. Jätkus küll tragöödiate ja komöödiate kirjutamine, kuid nende traditsioonilised teemad vahetusid. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Kuna tähtsaim luulekeskus oli Aleksandria, tuntaksegi hellenistlikku poeesiat peamiselt Aleksandria luule nime all. Ka filosoofia elas läbi muutusi. Nüüd jurdlesid filosoofid selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Kujunes välja mitu mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid inimese hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet seda karta. Tuleb vaid surmahirmust üle saada ja inimene leiabki hingerahu. Suurema populaarsuse saavutas aga teine koolkond stoitsism
· Poliitiline teema oli asendunud argieluteemadega. · Teater oli igas suuremas linnas. Filosoofia: · Juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle, hingevajaduste üle. Kodanlik voorus kaotas tähtsuse. · Epikuros lähtus atomistide õpetusest. Kuna surm tähendab hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma midagi, karta pole mõtet. Mõistlikult elu nautides jõutakse hingerahuni. · Stoitsistlik koolkond (sõnast stoa ,,sammaskäik") -maailmas on kõik jumaliku korra järgi ette määratud. Tark lepib saatusega. Vabaneda himudest, siis tuleb hingerahu. Küünikud Diogenes. Epikuurlased Epikuros. Stoikud Zenon. Teadus: · Kreeka teaduse hiigelaeg. · Teadusharud eraldi valdkonnad. Spetsialiseerumine. Teaduskeskus Aleksandria. · Eukleides matemaatik. 4. saj eKr. ,,Elemendid" kogu senises Kreeka
Filosoofia Filosoofid juurdlesid selle üle, kuidas võiks inimene jõuda hingerahu ja õnneni. Epikuros kuna kõik koosneb aatomitest ja surm on vaid inimese hingeaatomite lagunemine, pole mõtet surma karta; surmahirmust üle saades ja elu nautides saabki saavutada hingerahu. Stoitsism maailm toimib õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Kõik on jumalatest ja saatusest ette määratud, saatusele vastu hakkamine mõttetu. Paramatuse mõistmine ja hirmudest vabanemine viivad hingerahuni. Teaduse areng Teadusharud hakkasid eralduma. Eratosthenes juhtis Aleksandria raamatukogu; tundis astronoomiat, geograafiat, ajalugu; arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu ja koostas kogu varasemat Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi. Eukleides ,,Elemendid"; sõnastas elementaargeograafia põhialused Archimedes matemaatik, füüsik, leiutaja; formuleeris hüdrostaatika seaduse (Heureka) Astronoomid teadsid, et maa on kerakujuline
kultuurielu-Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion, millest sai kultuuri-ja teaduskeskus, sinna rajati ka raamatukogu. kirjandus-teater kaotas tähenduse, sest linnriik ja kodakondsus oli oma tähtsuse kaotanud; luule oli tähtsal kohal, kõige täht. luulekeskus oli Aleksandria(Aleksandria luule);luulelt oodatud peent ja elegantset sisu, luule eesmärk oli pakkuda naudingut. filosoofia-arutati küsimust, kuidas inimene saaks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Epikuros ja tema järgijad uskusid,et kõik koosnb. aatomitest ja surm täh. inimese hingeaatomite ahela lagunemist; stoitsism-maailm toimub jumaliku korra järgi, tark inimene lepib oma saatusega ja saab oma hirmudest võitu. teadus-Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu, koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi;matem. Eukleides koostas teose ,,Elemendia", Archimedes-kehade veeväljasurve seadus,astronoom Aristarchos;hakati koostama horoskoope
Teatri taandudes tõusis esiplaanile uuesti luule, mida tuntakse peamiselt Aleksandria luule (sest keskus oli Aleksandrias) järgi. Poeedid ülistasid näiteks mõnda valitseja perekonnaliiget või lõid värsse lihtsate karjuste imeilusast armastusest Kreeka maalilise looduse taustal. Luulelt ei oodatud nüüd sügavamat sisu, vaid peent ja elegantset stiili. Filosoofia Filosoofid juurdlesid nüüd märksa enam selle üle, kuidas võiks inimene saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikelt probleemidelt inimeste isiklikele hingevajadustele. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna kõik koosneb aatomitest ja surm tähendab vaid hingeaatomite ahela lagunemist, siis pole mõtet teda karta. Suurema populaarsuse saavutas stoitsismi koolkond. Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja vääramatu jumaliku korra järgi. Nii Epikurose järgijad kui ka stoikud rõhutasid, et filosoofia aitab inimestel hirmust ja muredest vabaks saada.
peale tuli vannis "Heureka!" Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). Filosoofia: Keskuseks endiselt Ateena. Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees surm kui hingeaatomite lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole. Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks. Kirjandus ja teater: Teatris poliitika ja moraaliküsimuste asemel igapäevaelu. Luule esiletõus armastus, valitseja ülistamine. Sügava sisu asemel elegantne stiil pakkuda lugejale naudingut mitte lahendada elulisi probleeme. Muutused religioonis: Hakati kummardama ka Idamaa jumalaid.
kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis "Heureka!" Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). Filosoofia: Keskuseks endiselt Ateena. Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees surm kui hingeaatomite lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole. Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks. Kirjandus ja teater: Teatris poliitika ja moraaliküsimuste asemel igapäevaelu. Luule esiletõus armastus, valitseja ülistamine. Sügava sisu asemel elegantne stiil pakkuda lugejale naudingut mitte lahendada elulisi probleeme. Muutused religioonis: Hakati kummardama ka Idamaa jumalaid.
kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis – “Heureka!” Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). Filosoofia: Keskuseks endiselt Ateena. Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees – surm kui hingeaatomite lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole. Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark lepib saatusega, vabastades nii ennast hirmudest hingerahu leidmiseks. Kirjandus ja teater: Teatris poliitika ja moraaliküsimuste asemel igapäevaelu. Luule esiletõus – armastus, valitseja ülistamine. Sügava sisu asemel elegantne stiil – pakkuda lugejale naudingut mitte lahendada elulisi probleeme. Muutused religioonis: Hakati kummardama ka Idamaa jumalaid.
selgelt ka filosoofias. Klassikalisel perioodil olid filosoofe pööranud suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nüüd aga polnud kodanikuvoorustel enam endist tähtsust ja filosoofid juurdlesid märksa enam inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Paljusid filosoofe paelus küsimus sellest, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. IV sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu. Epikurose õpetusest suuremagi populaars saavutas teine koolkond stoitsism (nimetus
selgelt ka filosoofias. Klassikalisel perioodil olid filosoofe pööranud suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nüüd aga polnud kodanikuvoorustel enam endist tähtsust ja filosoofid juurdlesid märksa enam inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Paljusid filosoofe paelus küsimus sellest, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. IV sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu. Epikurose õpetusest suuremagi populaars saavutas teine koolkond stoitsism (nimetus
Nüüd juurdlesid filosoofid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros lähtus atomistide õpetusest ja väitis, et kuna surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma mitte midagi ja seda pole mõtet karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike seda mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda. Stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu hakata on ühtviisi nii rumal kui ka halb. Tark lepib saatusega, sest see on jumalatest määratud ja seega hea. Saatusega suudab aga leppida vaid see, kes vabastab end hirmudest, sest just hirmusid orjates soovivad inimesed seda, mida saatus pole neile määranud. Hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovat hingerahu. 1
Epikuros Samoselt (~341-270 eKr). Atomist, kes eitas absoluutset paratamatust, kuna aatomid võivad liikumises ka kõrvale kalduda. See võimaldab ka inimese tahte vabaduse. Ka inimene ja tema hing koosnevad vaid aatomitest. Tuleb elada väärtuslikku elu. Õnn on saavutatav, kui hoiduda kuulsusest, suhelda vaid sõpradega ning nautida elumõnusid, kuid mõõdukalt, muidu võime endale kahju teha. Teadmised annavad meile võimaluse valida õige elu ning sel viisil on võimalik jõuda hingerahuni. Kuulsaim Rooma epikuurlane oli Titus Lucretius Carus (~95-52 eKr.) kes kirjutas poeemi "Asjade loomusest" (ld. De rerum natura), kus ta kaitseb erakordselt vaimukas stiilis Epikurose seisukohti ning arendab neid edasi. STOIKUD Soitsismi (stoa) rajaks on Zenon Kitionist (Küprosel) (~334-262 eKr.). Kõige kõrgemaks tuleb hinnata inimese mõistust. Loodus ongi tegelikkus, meie oleme osa sellest ja võimelised maailmast aru saama. Tõeline voorus on kiretu meelerahu - apaatia
tegutsema. Selle läbi in vabaneb hirmudest ja saavutab hingerahu apaatia (kannatusetus). In vabaneb kannatusest jumaliku mõistmise läbi. Selleläbi saab saavutada ka õnne. In-d on kõik võrdsed selles osas, et on ühtviisi saatuse mängukannid ja saavad filosofeerimise kaudu apaatiani jõuda. Edaspidi hakati stoa fil-s rõhutama rohkem ka kohusetunnet. Paratamatuse järgimine tähendab ka oma kohuse täitmist, mis on ka oluline komponent hingerahuni jõudmises. Filosoofia tähtsaim keskus oli jätkuvalt Ateena. Teadus. Matemaatikas tuntud nimi Eukleides. Tema võttis kokku oma teoses ,,Elemendid" kogu varasema mat kogemuse, esitas selle süsteemitult, teoreemide kaupa, mis olid koos tõestustega. Kujundas väga hästi läbitöötatud terviksüsteemi, mis oli edaspidi väga mõõtuandev. Tegutses Alexandrias 4. saj lõpupoolel. Füüsika tegelane Archimedes, kes elas ja tegutses Sürakuusas 3. saj, sai surma, kui
annaabi.ee 
