§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast...
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu *Kuuria-paavstivõimu kõrgeim valitsusorgan Katoliku kiriku lõhenemine nimetatakse paavstide ajaloos suureks skismaks (kr. k. schisma- lõhe) Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate va...
tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja palvete vahel. Tsistertslased- 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid, rajasid põlde ja palvetasid. Fransisklased- 12.saj lõpp, rajas franciscus assists, riietuseks oli jämepruunikas või hall vöötatud kareda nööriga kuub. Kerjasid ja jutlustasid Dominiiklased--12.saj lõpp, rajas dominicus, must kuub, jutlustasid ja kerjasid
Vaatamisväärsused · Kirikuaia vanad paekiviristid. · Mälestusmärk esimesele eestikeelsele Piiblile (1739 Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes, mis avati 14. oktoobril 1989 250. aastapäevaks. · Puitpitsilise võrega altar maaliga "Kristus ristil" (C. Greger). · Võidukaare lõunaküljel kõrguv kantsel. · Oreliprospekt. · Hiigelsuur puidust kroonlühter. Vanast kirikust on säilinud vaid tornikellad (vanim on hiliskeskaegne). Kaks renessanss-stiilis kroonlühtrit ja veel teisigi kirikuriistu on vanast pühakojast alles, samuti üks siledaks kulunud pealispinnaga keskaegne hauaplaat peaportaali mademena ja teine, hilisem, eeskoja põrandas.
riigis valitsejadõnastia positsiooni.Sõja järel saavutas Louis XI võidu Burgunda hertsogi üle ja viis Prantsusmaa ühendamise lõpule.Inglismaal tekkis mitmekümne aasta pikkune kodusõda valitseva dünastia kahe haru vahel,mis on tuntud Rooside sõjana. Pühas Rooma riigis oli keisrivõim kaotatud ning Saksamaa jäi poliitiliselt killustatuks.Ida-Euroopa tugevaimateks riikideks said Leedu suurvürstiriik,Kuldhordi khaaniriik ja tugevnes Moskva suurvürstiriik. Hiliskeskaegne paavstlus oli minetatud oma senise autoriteedi ja kirikul tuli toime tulla sisemiste kriiside,Avignoni vangipõlve ja skismaga,ning väliste kriitikutega,kelleks olid hussiidid.Paljud vaimulikud leidsid,et kirikut tuleks reformeerida,kuna elati pillavat elu ning kasutasid kogu Euroopast laekuvaid kirikumakse suurejoonelisteks ehitusteks ja kaunite kunstide edendamiseks.Osa paavste arvas,et Jumala tahet ei esinda mitte paavst,vaid kõigi usklike ühendus,seega
ajaloolised mõõgad. Avatud on veinikelder, piinakamber, surmatuba ja põrgu, Punaste laternate tänav, keskaegne pordumaja ning habemeajaja töötuba, alkeemiku töötuba, kus saad aimu keskaja inimese maailmapildist ja selle muutumisest ajas. 1. päev Edasi lähme jalutame Rakvere ajaloolisel Pikal tänaval ning külastame ka Rakvere Kolmainu kirikut. See omapärase kõrge saleda tornkiivriga hiliskeskaegne kirik on ehitatud XV saj., ümber ehitatud XVII saj. Kirikus köidavad pilku barokse puunikerduse meistriteosed. Suundume tagasi Puhkekeskusesse. Õhtusöök Vaba aeg Majutus: Okka külalistemaja Rakvere linnus Rakvere Kolmainu kirik 2. päev Hommikusöök on kell 8.00-11.00 Külastame Aqva Hotel & Spa vee- ja saunakeskust. Atraktsiooniderikkas veekeskuses leidub tegevust nii suurtele kui väikestele
Bergman on sellega väga hästi hakkama saanud. Film on ärgitab filosofeerima elu ja usu üle kasvõi näiteks siis, kui Antonius lausub, et usk on suur kannatus. Kas tema religioossus peab sellele kannatusele vastu? Kas vaataja on sellega nõus ja miks? Kõigele lisaks annab ,,Det sjunde inseglet" võrdlemisi hea pildi hiliskeskaegsest Rootsist. Tegelased kehastavad inimesi, kes osadest olis pimedas usud, teised kahtlesid ning kolmandad naersid selle üle. Hiliskeskaegne madalseisak tähendas, nagu film näitas, viletsust, vaesust Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Skandinavistika osakond Skandinaaviamaade kultuur I 05.11.2011 Katrin Kampura ning katku. Oma laastavat tööd tegi Euroopas ka saja-aastane sõda ja ristisõjad. Jõukamad said võimu juurde ning ka nende huvi vähenes jumala vastu.
linnaväljakutele ja turuplatsidele, muutus müsteerium rahvakeelseks ja mängima hakkasid nt käsitöölised. Nt müsteerium “Aadama mäng”. -Miraakel– liik keskaegseid draamasid, milles kujutatakse pühakute ja märtrite elu ja imetegusid, eriti legende, mis on seotud Jumalaemaga. Nt Rutebeuf “Miraakel Théophile’ist” – lugu oma hinge saatanale müünud inimesest, üks Fausti-lugude prototüüpe. -Moralitee– hiliskeskaegne allegoorilis-moralistlik draama, mille tegelasteks olid isikustatud abstraktsed mõiste ja ideed, nagu Tõde, Usk, Truudus, Armastus, Meeleheide, Patt, Surm jm. Aines pärines pühakute elulugudest piiblist, moraaliõpetuslikest teostest. -Farss – pilkeline, jämekoomika võtteid, hoogsalt arenev intriig, kiirelt vahelduvad koomilised situatsioonid ja tüüptegelased; nt “Farss isand Pathelinist”. -Sotii- narri-või lollimäng 17
figuurid haaravad kaasa nii võimsad linnakodanikud, kui ka väetid. Ainult üks fragment sellest maalist, millel algselt oli kokku 50 figuuri esindamas ühiskonna läbilõiget, on Niguliste kirikus praeguseni eksponeeritud. Arvatavasti on see teos meistri uuem variant Lüübekis 1461. aastasse dateeritud analoogsest maalist.. Dance of Death, samuti prantsuse Danse Macabre, hispaania ja itaalia Danza Macabra või saksa Totentanz on üldlevinud hiliskeskaegne allegooria. Tüüpiliselt tantsivad maalidel valitseja, kuningas, papp, munk, noormees, ilus tütarlaps. Maal pidi vaatajale meenutama, kui habras on elu ja kui tühised maised rõõmud. Maali looja Bernt Notke oli Baltimaade ala kuulsaim puuraidur, põhiliselt töötas ta lüübekis, kuid tema kuulsaim töö asub Rootsis Sten Sture võidumonument.
Hoidsid isikliku vabaduse mõtet elus. Hansa liitu kuuluvad linnad kultuuriliste uuenduste vahendajad. Teatud vastukaal feodaalsele mõtteviisile ja aadlile. Miks kirik ei otsinud koostööd päriselanikega? Usaldamatus (eriti peale 1223 mässu, ei võetud eestlasi enam linnustesse); teine põhjus feodalismil põhinev mõtteviis eesti ja läti talupojad undeutsche ehk alam seisus. Vähesed tõusid sellest seisusest kõrgemale. Haridus: kiriku kaudu teatud võimalus. Hiliskeskaegne feodaalne sunnismaisus sulges selle tee. Ainult linnaeestlaste poegadel võimalus. Nii ei tekkinudki eestis oma rahvusest preesterkonda. Eestis oli kirik koloniaalvõimuks (piiskopkonnad) ja suhtumine pärisrahvasse tõrjuv. Päriselanikel 3 võimalust: - uue korra omaksvõtmine ja hüvede korral sellega kaasaminek - neutraalne kohanemine ja passiivne vastupanu - aktiivne vastupanu, sissisõda, maalt lahkumine
paavst vs keiser, Canossa, Rooma ja Rencaglia) Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine Euroopa eritüüp (lähim vaste Jaapan) Saksa Rahva Püha Rooma Riik 800-1806 Seisusteriik Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad sei- sustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes Kuningas kõrgemalseisva vahendajana Suurem institutsionaliseeritus Hiliskeskaegne Prantsusmaa (ka 1789. a parlamendis kolm seisust: aadlikud, vaimulikud, ,,kolmas seisus"= linnakodanikud, kaupmehed, käsitöölised jt. Talupojad esindamata) Absolutismi põhijooned Absolutismiga ilmus riigivorm, mis põhines väiksemate ja nõrgemate poliitiliste üksuste sulatamisel suuremateks ja tugevamateks, tugevnenud suutlikkusel ühendatud maa-ala valitseda, tihenenud õiguskorra rakendamisel kogu alal, ühtsema, järjepidevama,
sau) keisrivõim polnud sellest huvitatud. Ketserlus ketseriteks nim inimesi kelle usulised tõekspidamised ei ühti katoliku kiriku õpetusega. Neid peetikirikkona õõnestajateks. Eriti tuntud on lõuna-prantsusmaal kõrgkeskajal levinud katarite liikumine. Inkvesitsioon See oli katoliku vaimulike kohtumidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsioonikohus kujunes välja 13.saj I poolel ning selle tegevust kontrollis paavst. Hiliskeskaegne kirik Vaimulikud ordud vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad, kes koondusid kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse- vaimulikesse ordudesse. Munklus sao alguse idamaadest. Tavaliselt juhtis kloosrit apt (aptiss) või prior (prioriss). Benediktlased 520-530 aastatel koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja rajas kloostri itaaliasse Monte Cassinosse. Ajapikku tõrjus see välja ida ja iiri reeglid
tekst: toimub dialoog keskajal asus vb Nigulistes nt Matteuse kabelis või dominiiklaste kloostri ristikäigus 1. pilt on meil kantsli luukere, aga Lübecki oma algas torupilli mängiva skeletiga Notke Niisama LOOMING: suures osas täpselt määratlemata. 3 tööd on dokumentaalselt mainitud: triumfirist 1477, taani altariretaabel 1479 ja pühavaimu retaabel 1483, teised tööd on talle omistatud stiili põhjal. kuulsaim hiliskeskaegne kunstnik, töötas peamiselt Lübeckis u. 1440 paiku oli Pommerimaal. 1467 Lübeckis nimetu meistrina, ta oli oma töökoda ja oma sellid. õpiaastate asukoht teadmata. vb madalamaades. sest madalmaade mõju on ta loomingus.. Lübeckis saab Notkest kuulus meister: tal on suur töökoda, kus tehakse maali- ja puunikerdustöid Ta kuulus levib väljapoole ja tuleb tellimustöid nii Taanist kui Rootsist + Tallinnast TÖÖDE ERILISUS tohutult suured ei olnud kinni stereotüüpides
(73) Kauni elu ideaalina on rüütlimõte väga erilist laadi. Olemuselt on see esteetiline ideaal, kokku punutud kirevast fantaasiast ja hingeülendavast tundmusest. Kuid see tahab olla eetiline ideaal keskaja vaateviis võis eluideaalile üksnes seeläbi õilsa koha anda, et viis ta suhtesse vagaduse ja voorusega. (73) Charles Südi näide on sobilik osutama, kuidas renessansi vaim, kihk ilusa elu järele antiikaja vaimsus, juurdub juba otseselt rüütliideaalis. (76) Hiliskeskaegne kangelaste austamine leiab oma kirjandusliku vormi täiusliku rüütli eluloos. (77) Säärastes vagaduse ja vaoshoituse, lihtsuse ja truuduse värvides maaliti ideaalse rüütli kaunis pilt.(79) Rüütliideaali ühendamine religioosse teadvuse kõrgete väärtustega kaastunde, õigluse ustavusega pole seega sugugi kunstlik või pealiskaudne. Ometi pole tema see, mis teeb rüütekkusest ilusa eluvormi. (81)
sõjateenistuseks asemiku palkama. 12. saj sai võimalikuks ka võõrandada. Läänist oli saanud 13. saj sisuliselt mitteaadlike lääniomanikeks, nt rikkad linnakodanikud.See loob aluse mehhanismidele, millega hiliskeskajal hakkavad kujunema territoriaalriigi alged. Keegi koondab mingil alal võimalikult palju võimu ja võimalikult suure territooriumi, saabki hiljem aluseks territoriaalriigile. Nt allutatakse nõrgema naabri allood feoodiks. Isiklike suhete osatähtsus väheneb. Kuid hiliskeskaegne territoriaalvõim on ikkagi erinevatest õigus- ja omandisuhetest kokkulapitud. Ühiskondlikud püramiidiskeemid ei kehti enam, on tugevalt lihtsustatud (nt kuningas-vürstid-jne-talupojad). Meeslään- meesliini pidi pärandatav lääne Kogukäeõigus- lääni koos haldamine Sotsiaalse karjääri võimalused hiliskeskajal: Sotsiaalne karjäär oli hiliskeskajal võimalik vaid vaimulikkonnas, kus karjääri eelduseks oli haridus, mille eelduseks omakorda oli raha
Järk-järgult langesid kõik inglaste valduse Prantsusmaal. 1453 kui sõda lõppes, oli inglastele jäänud vaid Calais sadamalinn Prantsusmaa põhjarannikul. Tagajärjed: Prantsusmaa ühendamine sai Prantsuse kuningate juhtimisel teoks, loodi eeludse Prantsuse rahvusriigi loomiseks. Rahutingimuse tulemusena loobus Inglise kuningas troonitaotlusest ja territooriumides peale Calais’i. Prantslaste rahvaarv oli 1/3 võrra vähenenud ja põllud olid võsas. HILISKESKAEGNE BURGUNDIA 1477 NANCY LAHING JA SELLE TAGAJÄRJED: 1477 toimus otsustav lahing, kus Charles Südil tuli võidelda šveitslaste ja oma võimsa naabri naaberfeodaali Lotringi hertsogi ühendatud vägedega. Charles langes lahingus ja Burgundia sai lüüa. Pärast seda võis Louis XI ilma igasuguse vaevata liita Burgundia hertsogkonna oma valduste külge. INGLISMAA ANGLOSAKSIDE RIIGID: Briti saarte muistseteks asukateks olid keldid ehk britid. Suurbritannias
n Linnade eriseisund ja järkjärguline tugevnemine n Euroopa eritüüp (lähim vaste Jaapan) n Saksa Rahva Püha Rooma Riik 800-1806 Seisusteriik n Feodalismi-absolutismi vahejärk, kus oluliselt on suurenenud linnade tähtsus. Kaupmehed (gildid) ja käsitöölised (tsunftid) nõuavad sei-sustena tunnustust ja esindust aadlike suhtes n Kuningas kõrgemalseisva vahendajana n Suurem institutsionaliseeritus n Hiliskeskaegne Prantsusmaa (ka 1789. a parlamendis kolm seisust: aadlikud, vaimulikud, ,,kolmas seisus"= linnakodanikud, kaupmehed, käsitöölised jt. Talupojad esindamata) Modernse riigi areng n Eelarve kasv: 1700 rahuajal 5% SKT-st, sõjaajal 10% SKT-st, 1810: 25%-35%. Viimane määr omane ka tänapäevale n Avaliku bürokraatia suurenemine ja õigusriik n Julgeolekuteenistuste ja jälgimisvahendite areng
Sevilla muhamedlaste kontrolli alla jäi vaid Granada mägikinungriik. Selle tsivilisatsiooni loojangul ehitati Alhambra, valitsejate palee, -mauride kunsti ja arhitektuuri kõrgaeg- järgiti Koraani 1479-Hispaania uuendamine-ühendati ühendati Aragoni ja Kastiilia kuningriik 1492-vallutati Granada, Granada viimane muhamedlaste ala. Rekonkista lõpp Algas konkista-indiaanlaste purustamine ja hävitamine HILISKESKAEGNE KIRIK JA PAAVSTLUS Kiriku võim kahanes, sest ilmaliku võimu organisatsioon tugevnes ja haridus edenes, kiriku tahtejõud ja teotahe langes. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: - Paavstid avigonis 1305-1378 - Suur skisma ehk kirikulõhe 1378- 1409 - Kirikukogude aeg 1409-1447 1305- paavst Clemens V, Itaalias valitseva segaduse tõttu jäi Avigoni residenteerima, peale teda valitsenud prantsuse soost kardinalid jäid samuti sinna.
Nendes maades, kus säilis talupoegade vabadus, olid ka nemad esindatud, nt. Rootsis. 2.2 Katoliku kirik ja paavsti võim kõrg-keskajal Paavst Gregorius VII reformid · Vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt · Vähendada vaimulike ilmalike huve, keelates neil perekonnaelu · Distsipliini tugevdamine · Jumalateenistuse tähtsuse tõstmine Kirikukogu otsustas 11ndal saj. , et edaspidi valivad paavsti Rooma peapiiskopkonna kardinalid. 3.9 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kirikumõju vähenema. 1305a valiti paavstiks prantsllane Clemens V.Kuna Itaalias valitses segadus, otsustas paavst jääda Prantsusmaale Avigon'i. Ta hakkas kardinalideks nimetama ainult prantslasi ja seetõttu valiti järgmiseks paavstiks samuti prantslane. Paavsti viibimist Avigmon'is nimetati vangipõlveks. 1376a otsustas paavst Urbanus VI Roomasse jääda. Urbanus hakkas nõudma kommete rangust. Urbanuse vastased valisid paavstiks Clemens VII ning
14. sajandil on kaks suuremat autorit, üks oli Juan Manuel (Alfonso X vennapoeg), elas 14. Sajandi esimesel poolel. Võttis osa ühiskonna sündmusest, kindlasti ka mingitest lahingutest. Kirjutanud hulga raamatuid. Kirjutanud nii relvadest kui armastusest. Kirjanduslukku on läinud teosega ,,El Conde Lucanor", paigutatakse selle raamatu lõpetamisaastaks 1335. Juan Manuel kirjutas enne Boccaciot juba novelle, aga Boccaciol oli juba uuema aja vaimus ja pikemad, arenenumad. Hiliskeskaegne kirjandus, hispaaniakeelne. ,,Conde Lucanoris" on 51 juttu, väiksem kui ,,Dekameron". Eesti keeles on ainult mõned üksikud kirjandusnäited, tõlkinud Artur Robert Hone. Raamis on krahv Lucanor, tal on nõudandja Patronio. Kui krahvil tekib mingi probleem, mida ta ise ei saa lahendada, küsib nõu Patroniolt. Patronio jutustab probleemi peale loo, milles on oma moraal. Need pole ka jutud, vaid ejemplod. Esile tõstetud meelekindlus, ausus. Tema suur kaasaegne on Juan Ruiz(1283-1350?)
Liidendades 1477 Burgundia ja Picardie ning 1481 Anjou, Maine'i ja Provence'i, viis põhiliselt lõpule Prantsusmaa ühendamise. Arendas tööndust ja kaubandust. Rajas Prantsusmaal aluse absolutismile. Kuningas ei kutsunud enam kokku oma vasallide väesalku selle asemel oli moodustatud alaline sõjavägi, mille varustamiseks ja ülalpidamiseks koguti kuninga kassasse iga-aastast maksu. Erinevaid piirkondi valitsesid kuninga ametnikud. HILISKESKAEGNE BURGUNDIA Philippe Julge Burgundia hertsog 1364-1404, Pr kuninga Jean Hea poeg. Rajas tugeva riigi, liidendas 1384 Burgundiaga Flandria, Artois' ja Nevers'i ning Franche-Comté. Jean Kartmatu Burgundia hertsog 1398-1419 Philippe Hea Burgundia hertsog 1419-67. Osales saja-aastases sõjas esialgu Inglismaa poolel. 1435 läks Prantsusmaa poolele, tunnistas Charles VII seaduslikuks kuningaks, sõlmis temaga Arrasi lepingu ja sai tasuks Picardie
sajandi alguseni. Ordu loodi eesmärgiga kaitsta Jeruusalemma seldzukkide rünnakute eest, kaitsta palverändureid. 1190. aastal asutati Teutooni ordu loodi sarnasel eesmärgil, et kaista kristlasi Pühal Maal. Tuntud on ka Malta ordu, mis tegutses algselt hospidalina, mida pidasid mungad, keda kutsuti kaitsepühaku järgi johanniitideks. III 1. Kiriklik ja rahvalik vagadus ning kultuur keskajal. Sakraalsed ruumid ja toimingud. Pühakutekultus. Sotsiaalsed muutused. Hiliskeskaegne kirik ja eelreformaatorid. Keskajal eksisteeris rahvalik usukultuur paralleelselt ametliku teoloogiaga, enamasti täiendas seda, kuid vahel olid need kaks ka vastuolus. Kui kõrgteoloogia tegeles pühaduse ja sakramentide filosoofiaga, siis rahva seas said populaarseks kristliku sisuga näidendid, müsteeriumid ja moraliteed. Samas oli ka kristlikku satiiri (näiteks narripiiskopide ja narripaavstide kujutamine), mille vastu kirik tulutult võitles ja mis jäi püsima kuni 19. sajandini
ja keskaadlile toetudes suurfeodaalide separatismi. Liidendades 1477 Burgundia ja Picardie ning 1481 Anjou, Maine'i ja Provence'i, viis põhiliselt lõpule Prantsusmaa ühendamise. Arendas tööndust ja kaubandust. Rajas Prantsusmaal aluse absolutismile. Kuningas ei kutsunud enam kokku oma vasallide väesalku selle asemel oli moodustatud alaline sõjavägi, mille varustamiseks ja ülalpidamiseks koguti kuninga kassasse iga-aastast maksu. Erinevaid piirkondi valitsesid kuninga ametnikud. HILISKESKAEGNE BURGUNDIA Philippe Julge Burgundia hertsog 1364-1404, Prantsuse kuninga Jean Hea poeg. Kapetide dünastiast. Rajas tugeva riigi, laienes Burgundiat, liidendas 1384 Burgundiaga Flandria, Artois' ja Nevers'i ning Franche-Comté. Jean Kartmatu Burgundia hertsog 1398-1419. Philippe Julge poeg. Aitas Sigismundile (Saksa-Rooma keisrile) vastu türklaste. Lahingu pärast sai oma nime. Hertsog Louis Orleans'iga tal oli tüli( jeani naise pärast- armastusekolmnurk) ja ta tapis teda. ;
ning 1453 vallutati üks viimaseid inglaste valdusi Guyenne. Sõja lõpuks jäi inglastele Prantsusmaal vaid üks valdus Calais. Louis XI (kuningas 1461-1483)Võitles edukalt suurfeodaalidega. 1467-1477 sõjad Burgundiaga, mille ta lõpuks allutas. Rajas tugeva tsentraliseeritud kuningriigi. Pidas sõdu Aragoniga. 1482, kui Burgundia Maria suri, andis Maximilian kuningale Burgundia ja Picardia ja Artois. Tugevsuurriik-allutasBurgundia Hiliskeskaegne Burgundia: 1361 suri Burgundia hertsogite liin välja, Burgundia liideti kuningriigiga. 1363 sai Burgundia hertsogiks Prantsuse kuninga vend: Philippe Julge (1363-1404) Oli Prantsusmaa tegelik valitseja 1392-1404. 1382 surus maha mässavad flaamid.1384 sai abieluga Flandria, Artois ja Nevres'. 1384 sai Saksa-Rooma keisrilt lääniks Franche-Comte ehk Burgundia markkrahvkonna. Tegelikvalitseja-abiellussaiFlandria-Sks-R = Burgundiamarkkrahvkond
Kui peetakse lahing, eestlased ristitakse, siis sellel samal hetkel nad saavad kristlasteks. Alates 13. sajandist kerjusordude kontekstis hakkas tekkima mõte, et vb paganad pole paganad sellep, et nad on kurjad, vaid vb nad on lihtsalt rumalad. Vb tuleks neid õpetada ja alles siis nad saavad aru, mis on õige ja mis on vale. Veel enam süvendas arusaama, et juriidilisest ristimisaktist ei piisa, hiliskeskaegne kontekst - usuline liikumine, mis seadis esikohale sisemise läbielamise ja seda kajastava kirikupoliitilised otsused. Preisimaal oli toimunud kristianiseerimine ristisõdade kontekstis, probleemiks selle olemuse sisu muutub alles 15. sajandil, kui vaimulikud hakkavad küsima, mida talupojad oma igapäevaelus teevad, et mis see on. 16. saj II poolel luterlikus kontekstis, mille näiteks on Balthasar Russowi Liivima kroonika, kus kirjeldatakse paganlikuks Neitsi Maarja austamist
R on üks autoreid, kes rõhutab oma teostes loodusikkust, loomulikkust. Kirik või institutsioon rikub ka loomuliku usu ära ja kirik hakkab teda sellep jälitama. Tekkisid ka konfliktid. R oli alamkihtide vastu. Tema kunstiline looming. 1761 a ilmunud ,,Uus Héloise ehk Julie" , siis ,, Rousseau pihtimus" ja ,,Üksildase uitaja mõtisklused". Uus Héloise- see on viide kuulsale armastusloole, mis on läänekultuuris tuntud. See on lugu Hélouse ja Avelari armastusest. See lugu on kuulus hiliskeskaegne lugu. Siin on näha tsitaatsus. Keskseks on naine , kelle nimi on Julie. R mängib siin oma kaasaega ümber selle kuulsa loo. Siit võib aimata, et teose keskmes ongi armastuslugu, aga teos on vastuoluline. Koosneb 4 osast. R kuulub sentimentalistide kilda, sest teda huvitab oma tegelaste psühholoogia. Siin pole antud tegelaste liikumist reaalsel taustal, vaid siin huvitab teda tegelaste psühholoogia. Uus H on sentimentalismizanris kirjutatud- kiriromaan
annaabi.ee 
