Hiiepaigad Romet Pazuhanits Mis on hiis? · Eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik · Taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut · Tänapäeval mõistetakse Maardu hiis hiie all peamiselt püha puudesalu · Hiisi peetakse üldiselt Eesti rahvausundi keskseteks rituaalpaikadeks · Hiis oli pühakoht, kuhu toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud · Eestis on pühapaiku ligi 550 Kiigeoru hiiesalu Tartumaal Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega Pärnamäe hiis Hiiekohas ei tohtinud: · Raiuda/ murda puid ja oksi · Niita heina, künda, kaevata ega karjatada loomi · Roojata ega prügi maha jätta · Lärmata · Vanduda ega tülitseda · Rah...
Hiljem, kui rahvapärimuses hiisi enam surnutega ei seostatud, ohverdati maaalustele, haldjatele ja teistele üleloomulikele jõududele, keda usuti asuvat hiies või hiiepuudes. Arvati, et hiied võivad ka rännata ja asukohta vahetada. Ohverdati ka üksikult seisvatele pühadele puudele ja kividele, mis arvatavasti samuti olid kuulunud kunagi hiite juurde. Ristiusustamisega algas hiite hävitamine. Katoliku kirik püstitas hiite kohale oma riste ja kabeleid, luteri kirik aga püüdis vanade hiite, hiiekohtade ja puude pühaks pidamist ja ohverdamiskommet täielikult välja juurida. Sellest hoolimata on hiitesse maetud surnuid veel 17. – 18. sajandil. Hiite ja pühade puude kummardamine lakkas 19. sajandi algul. Rahvapärimuses säilisid mälestused vanadest hiiekohtadest ja puudest 20. sajandi
Selle tagamiseks viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad hiied. Hiis võis olla nii kivi, puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk lohukivi kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk. Muinasusundis esinevad kaks nähtust, millel usk põhineb. Need on animism ja esivanematekultus. Animism on uskumus, et eluta asjadel ja loodusnähtustel on hing. Esivanematekultus on usundiline nähtus, mis seisneb surnud esivanemate või nende hingede austamises ja palvlemises. Selle aluseks oli on usk, et inimese hing pärast surma jätkab
1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "... Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus.
eestis levinuimad igeusk ja luterlus RELIGIOON- uskumuste, normide, tavade ssteem, mille keskmes on jumalikeks, phadeks ja leloomulikeks peetavad jud ning inimese ja kiksuse suhteid reguleerivad philised vrtused. Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kikehlmavasse Jumalasse Polteism on kui on palju jumalaid, loodusjude, kellesse usutakse Loodususundiks nimetatakse harilikult plisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnhtuste ja looduslike objektide (mgede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) vi nendega seotud leloomulike olendite austamisel. KRISTLUS- maailma suurim usund erinevad harud 1) Katoliiklased- kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana 2)Protestandid- roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste ldnimetus, konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega 3) igeusk- igeusu primuses kuuluvad lahutamatult kokku petus, jumalateenistus ja usuline kogemus Anglikaanid- protestantluse haru
Muinaseestlaste loodususund Loodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja
Taara üle on palju arutatud. Kroonikud on nimetanud ka Tharapitat, mis aga tõenäoliselt on tulnud appihüüdest " Taara avita!", tema poole karjuti appi tavaliselt lahingus.Taara oli Eesti usundi võtmefiguur ja olevat sündinud 13.sajandi algul Ebavere mäel. Rahvas pidas Taarat vägevaimaks jumalaks, kes müristas ja ka valitses välku. Tara kuju kohta ei ole kahjuks säilinud ei kuju ega ka pilti. Talle oli pühendatud neljapäev, siis käidi hiies ohvipidusid pidamas. Hiite kohta on andmed üsna lünklikud. Ohverdamise kohtadeks olid kalme, hiiekoht ja ka kodused ohvrikohad ka taluaias. Näiteks uudseohver-esimesest viljast mingi osa või kalapüügis, et esimene kala lasti vette tagasi nii öelda tänutäheks. Muistse eestlase elu oli võrreldes tänasega palju rahulikum, samas oli palju rituaale, mida me teeme ka tänapäeval, ilma, et me teaks, kus kohast need tulnud on. Tore näide selle
või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks. Sa süütad siis lõhnava sigari suhu ja tasa kaod kodust, tont ise teab kuhu.
või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju - olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aega astus. KUI MUSTAVAD UDUD Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks, saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks. Sa süütad siis lõhnava sigari suhu ja tasa kaod kodust, tont ise teab kuhu.
ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud talupojakoormisi, aga sõja korral pidid teenima feodaali ratsaväes. 9. Kuidas mõjutas ristisusu vastuvõtmine eestlaste vaimuelu? (lk.69) – algas saksa mõju sissetund kõigis kultuurivaldkonddades. Juurdus keskaja jooksul eesti keelde küllaltki palju saksa laene. Seniseid usulisi tõekspidamisi kõigutas kasvõi seegi, et saksa preestrite lõhutud jumalakujudest ei voolanud verd ka pühade hiite ning ohvripuude maharaiujaid ei tabanud surm, nagu oli usutud seni. Katoliku kiriku kombed. Nõidade tagakiusamine. Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingete vastu. Pühakud. 10. Millised muinasusu elemendid jäid püsima? (lk.70) – austus esivanemate hingede vastu. 11. Kuidas valitseti keskaegset linna? (lk.75) – Linnaõigus – saadi maaisandaalt, tagas linnakogukondnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevat keskkonnast
Praeguseks on suur osa ohvrisaludest alles, ehkki paljudes palvusi enam ei peeta. Pühas salus hoiti iga puud, eriti aga onapuud. Arvati onapuu ladvas elavad jumalad. Seetõttu oli nendega seotud terve rida tabusid, mis osalt laienesid kogu küsoto’le. Küsoto oli püha, seal ei tohtinud vanduda, tülitseda, halba mõelda, sülitada, loomulikke vajadusi rahuldada, vilistada, kõvasti naerda, puid lõhkuda, neilt oksi murda ega lehti katkuda. Hiite juures asusid ka saunad. Saunad asusid nendes hiites, kus inimesed tulevad väga kauge maa tagant kokku ning oli nõue, et enne hiiele minekut peavad inimesed saunas käima. Ohvritalitusi peetakse mõnes kohas ka mäejalamil, kuna mäe otsas paiknev hiis on nii püha, et sinna ei tohigi sisse minna. Mari pühapaikades on keelatud juua ning purjus inimestel on keelatud pühapaikadesse minna. Udmurtide pühad salud Ohvrihiis oli püha, hiiepuud ei tohtinud raiuda ega murda neilt oksi
Mu meeled ammu oodand ärevil nii mõne pika igatsuseaja. Ei täna elumõtet küsi ma, ei päri: seks aega küll, seks aega sügisel ja kurval, kalgil, kainestaval talvel. Nüüd elu jaoks ma värisedes valvel: kui kirsipung mus õitsema puhkeb veri, nüüd ainuvalitsus mu hullul südamel. Ma rie Under Sügiselaul Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimase vase vahtraladvad poetand rohtu. Üksik uib, mis viljast rase, trotsimas veel hallaohtu. Üksik uib täis ruskeid vilju- olgu see ka minu vastus Hallataadile, kes hilju ahtasse mu aeda asus. Heiti Talvik Tuisk Tuisk jookseb võidu tuisuga, ei teine teisest mööda saa: üksteise ette tõttavad, üksteist nad maha jätavad. Ma vaatan, kuni väsib silm,
paljude endiste pühade kohtade nimetused nagu Pühajärv, Võhandu jõe ülemjooks kuni Vagula järveni – Püha jõgi, Saaremaal on Püha küla ja varem oli seal Püha kihelkond jne. Säilinud on paljud ohvrikivid, ohvriallikad, hiiekohad jm. Hiis oli pühaks peetud metsatukk, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Hiied koosnesid lehtpuudest ja olid tavaliselt kogu külal ühised. Hiiekultust püüti hävitada paljude endiste hiite kohale ristiusu kirikute ehitamisega. Hiies kasvanud hingepuud (neid ehiti paelte, riiete, loomaluudega jm.) otsekui juhtisid mõtted hingede surematusele. Seepärast keelati pühapaiku rüvetada ja rikkuda (oksi murda, tallata jms.). Surnutele toodi siia sööke, jooke, rõivaid, ehteid, raha jne. Ohverdamine toimus peamiselt hiites. O. Looritsa järgi oli ohverdaja puhtais valgeis rõivais, puhtas pühas paigas, puhta siira südamega. Lapseliku usalduse, andumuse ja
suve lõpul rändmesilaid. Katsetused näitasid, et ühe hooaja jooksul korjasid mesilased kanarbikumett keskmiselt 100 kg/ha. Kanarbikumesi on teatavasti omapärane - tumedat värvi ja erilise aromaatse lõhnaga. Kuid kahtlemata on see toode ökoloogiline ja saasteainetest puhas. Metsmesindusel rändmesilatega kanarbikunõmmedel on kahtlemata perspektiivi ka tulevikus. HIIED JA PÄRIMUSPUUD Hiied ja pärimuspuud ajaloo erinevatel etappidel Hiite kohta leidub vanimaid kirjalike andmeid 13. sajandist pärit Hendriku kroonikas. Seal kirjeldatud püha mets, mille mungad maha raiunud, asus ajaloolaste oletust mööda Ebavere mäel Lääne-Virumaal. Tol ajal oli meie esivanemate valitsevaks usuks loodususk ning hiisi ja pühapuid pidi olema kõigi suuremate asulate ja keskuste ümbruses. Pärast Eesti ametlikku kristianiseerimist jäi endine usund suurelt jaolt kristlusega segunenult püsima veel paljudeks sajanditeks. Kristluse sügavam
......................... 27 LISA 8. Kirstkivi ...................................................................................................... 28 Sissejuhatus Ma valisin enda uurimistöö teemaks ,,Hiiekohad Urvaste kihelkonnas". Seda teemat soovitas mulle õpetaja. Hiie-teema on põnev ning igale huvilisele jagub avastusruumi, kuna hiis on mõistatus, millel võib täna olla mitu vastust. Üks ei pruugi olla õigem kui teine. Selle tööga tahan ma saada rohkem informatsiooni hiite kohta, sest see on minu jaoks teema, mille kohta ma midagi eriti ei tea. Selle käigus soovin ma teada saada, kuidas hiiel käidi, kuidas ohverdati ning mida ohvriks toodi ja millal oli ohverdamise aeg. Selle töö jaoks kasutan ma põhiliselt Internetti ja raamatuid, millest saan vajaliku informatsiooni. Ma olen teadlik ka uuest materjalist pühadepaikade kohta, aga selle uurimiseks pole mul aega. Põhilise materjali saan ma muinasmälestiste registrist ning hiitest rääkivast raamatudest
Kuid Eestis on ju vaja Euroopa ees Kiriku ülemvõimu ülistada, hoolimata ohust kaotada sedasi õigusriigile omased jooned. USA-s ja mõnes Euroopa riigis on jõutud selles asjas kaugemale igal inimesel on õigus vastavalt oma usutunnistusele valida 6 vaba päeva, kust palka maha ei arvata. Ootaks sama ka 9 meie riigilt. Maaseadus ja -maksud: Eesti riik ei käsitle hiite-aluseid maid sakraalmaadena. "Maamaksuseaduse" § 4 lõike 1 punkti 5 kohaselt ei maksta maamaksu kirikute ja koguduste pühakodade aluselt maalt. Maamaksuseaduse kontekstis on pühakoja mõiste puhul silmas peetud sakraalarhitektuuri, see tähendab, et tegemist on usuliste talituste läbiviimiseks mõeldud ehitisega, milleks on Eestis eelkõige kirik, mosee, sünagoog, aga ka klooster. Tuleb välja, et Eesti põlisusund on
keresse olid peidetud sõdalased. Pahaaimamatud troojalased tõmbasid hobuse oma linna, hobusesse peitunud sõdurid avasid öösel omadele linna väravad. Järgnes otsustav lahing ja Trooja langes. Trooja hobune olevat olnud meisterdatud vahtrapuust. Kreeklaste puukultus, mis omakorda oli eeskujuks roomlastele, sarnaneb paljuski Põhja- ja Lääne- Euroopa rahvaste, keltide ja germaanlaste poolt omaks võetud tavadega. Puude ja hiite austamise kommetes on palju paralleele. Ka kreeklased pidasid puud elavaks olendiks ja nümfide elupaigaks. Viimased sündisid ja surid koos puudega. Sageli kuuldi neid kaeblevat, kui kirvehoop puud tabas ja veritses hoopide all nagu elusolend. Kui puuderüvetaja jumalanna Cerese hiies püha puu pihta lõi, purskus veri haavadest ja puu südamest kostus nümfi anuv hääl, et teda säästetaks, sest on ta ju jumalanna teener
o Vabadikud maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööga elatuv talupoeg o Sulased ja teenijad müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all o 13-14 saj. träälid (sõjavangid, võlgnikud) o 1424 maapäeva otsus · Eestlaste vaimuelu · Eestlaste kujutelmi mõjutas see, et muistses vabadussõjas jäid nende jumalad alla ristiusu jumalale · Nüüd ei tabanud ohvripuude ja pühade hiite maharaiujaid surm ning see lõi eelduseid ristiusu vastuvõtuks · Salajaselt austati pühasi hiisi, puid, kive ja allikaid · Pühakud o Jüri karjakaitsja (Georgius) o Peeter kalajumal (Peetrus) o Kadri lammaste kaitsja (Katariina) o Tõnn koduloomade, eriti sigade kaitsja (Antonius) · Andameid koguti Tõnni vakkadesse · Põletusmatused kadusid 13. sajandi jooksul · Iseloomulikuks jäi austus esivanemate hingede vastu
Huntidel aga kõrvad vaiku täis,neil ajus viimane käsklus tappa,Leemet aga tapab ise hundi.Ka Ints oma poegadega tapab hunte. Hiie tahab pulmakingiks,et hiis maha põletataks.Mallile see idee ei meeldi,õtleb et sellest tuleb veel kahju.Leemet läheb suurima hea meelega. Hiite on väga kerge raiuda,kuna pehmed puud,nagunii oleks varsti ise alla kukkunud. Peagi hiilib juurde Meeme,kes tuleb alati salaja.Arutlevad,kuidas Meeme tahaks surra-mädanened,jätta sinna kus ta on . Ennem pulmi võtavad Ints ja Leemet mukande veinikaariku rajalt maha. Pulma on uhke
hiis kui jumal või haldjas (vt ka hitto, hiisi, hiidenväki) hiis kui kalme, teispoolsus (vrd Hiiela) hiis kui hiid (hiiglane) Pole ühtlaselt tuntud lms rahvastel; osalt suuremad puuderühmad, osalt üksikud puud. Puid ei tohtinud segada, puutuda ja kindlasti mitte maha võtta. Ka ei tohtinud korjata hiiest oksarisu või muud maas vedelevat. Sealt ei tohtinud heina niita. Pühakoha puutumiskeeld. Hiite rändamine? hiis kui kultussalu, selgelt piiritletud pühakoht (vt hiieaiad); kõrvalises kohas asuv paik; hiis kui kalmistu; nt Kodavere iite-kalme, Jõhvi ijekalmu hiis kui (demoniseeritud) üleloomulik olend; soome hiidet `hiiud', hiidenväki `hiie elanikud' (vrd kalmanväki `kalmulised'), vesihiisi (=veehaldjas), hiidenkarja `hiie kari' (vrd liivi siist ni'emõd `sinised lehmad', mje'r-niemõd `merelehmad')
piiramine” saigi nõukogulike tavandite loomise üheks peamiseks põhjuseks. Uutest tavanditest võib ära nimetada laste kevadpäevad, laste sünni piduliku registreerimise, abielu sõlmimise, hõbe- ja kuldpulmad, ilmalikud matused, mälestamispäevad kalmistutel. Selgeid paralleele annab siin tõmmata kristliku kiriku legaliseerimise algaastatel toimunud suundumusega Rooma impeeriumis - paganlike kommete murdmiseks püstitati uued pühakojad endiste templite või pühade hiite kohale, kus rahvas oli harjunud käima. Üritused pidid olema “sisult sotsialistlikud, vormilt rahvuslikud”. Eelmainitute kõrval oli veel teisigi, mis ei olnud aga otseselt kiriklike tegevuste väljatõrjumiseks ette nähtud, näiteks pidulikud initsiatsiooniriitused organisatsiooni (kool, oktoobrilapsed, pioneeriorganisatsioon, komsomol, armee) astumise puhul, samuti aga ka passi kättesaamise puhul, kooli õpetamise puhul
· Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks- ülalilm kõrgemate vaimuolendite tarvis, keskmine ilms lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimuolendite jaoks · Horisontaalselt jaotab ilmapuu- see maailmatelg või naba kogu ilmaruumi neljandaks ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones samanistlikust kultuuriruumist. Pühad hiied · Pühade puude ja pühade metsasalude(hiite) kultus on väga vana ja laialt levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähematest naabritest ka balti ja germaani rahvastele . · Puude poole pöördutakse palvetega ning antakse oma haigused puule edasi. · Puud on maastikumärgid, elavad inimestest kauem ning selle tõttu on neid pühadeks peetud. Ristimärk ja ristiusk · Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol · Rist(krest, Christ) ja (k)ristlus- sünonüümid
Ta ratsutas kaheksajalgsel hobusel ja tema päev oli kolmapäev. - Samuti päikesekultusest pärineb skandinaavlaste kolmas tähtis jumal Frej, kelle naispoolsuseks oli Freja. Tema oli viljakusejumal ja tema päev oli reede. Oli veel hulk teisi jumalaid, kes moodustasid aaside perekonna. Nende jumalate vaenlane oli saatana osa etendav hiiglane Loke. - Jumalate austamine toimus enamasti kodus, kuid on ka teateid pühade hiite ja templite kohta. - Viikingiajal algas Skandinaavias ka ristiusu levitamine. Ristiusuga tutvuti juba Bütsantsi ja sõjavangide kaudu. Rootsi ristiusustamiseks saadeti 829. aastal Karolingide riigist sinna benediktiiki munk Ansgar. Teda rünnati teel Rootsi ning saagiks langes ligi 40 käsikirjaline raamatukogu. Ta jõudis Birkasse, kuid ristiusu levikuks kulus veel sajandeid. KIRI, KIRJANDUS JA KUNST - Viikingite kasutatud kiri on tuntud ruunikirja nime all
· s: n vaheldusega sõnad, nagu küüs VORMISTIKUST: · ains part on tugevaastmeline kons.tüveline t-lõpuline, lõpp on kokkusulanud tüve t-ga ja kirja pandud ühe tähega (hiit, köit, reit, täit, õit) · ains illat nõrgaastmeline sse-lõpuline ja tugevaastmeline vokaaltüvi (kuuesse e kuude, köiesse e köide, niiesse e niide, õiesse e õide) · de-mitmuse vormides, mis on tugevas astmes, on tunnuse t kokku sulanud tüve t-ga ja kirja pandud ühe tähega (hiite, köite, niite, täite) · mitm part lõputa (köisi, põisi, reisi, õisi) · i-mtimus moodustatakse tugevaastmelisest (s säilib), kuid II-vältelisest tüvest (hiisisse, köisis, niisist, õisil) need vormid on vähe kasutusel. · Voos: voe, voot: voesse e voode, voote: voosi: vootesse e voosisse. Voos:voosi: voosi Alltüüp VARS · Varre, vart, varresse e varde, varte, varsi, vartesse e varsisse · Rs: rr (hirs, kirs, kõrs, pars, tõrs, õrs)
vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunud hinged jaoks ja ka pahatahtlike vaimolendite jaoks. Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu – see maailmatelg või maailmanaba – kogu ilma neljaks ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones šamanistlikust kultuuriruumist. Räägitakse, et puu juurte all on olevus, kes korda peab. Pühad hiied 11 Pühade puude ja pühade metsaalade (hiite) kultus on väga vana ja lailt levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähemates naabrites ka balti ja germaani rahvastele. Loodususundite puhul on tunnuslik, et erinevates paikade viiakse läbi riituseid, talitusi, mis on seotud sigivusega või mõne muu toiminguga. See on veel soomeugris usundis olemas, kuid mitte enam mujal maailmas. Paljud looduslikud pühakohad on taastatud alates 1990. aastatest.
Oluline on: See on suuline pärimused antakse edasi suuliselt Põhineb traditsioonidel, aga kogukonnas on ka usulised ja vaimsed liidrid Maastikukatkestus inimeste religioosset tähelepanu pälvib kui maastikus midagi teisiti (ala mingi kõrgem koht), loevad muistendit, et kuidas mägi tekkis või mingi koobas või allikas osutab maagilisele väravale Pühad hiied pühade puude ja metsasalude (hiite) kultus on väga vana ja levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste tunnuslik ka balti ja germaani rahvastele Hiis: vanim tähendus surnute austamise koht; looduslik pühakoht, kus võib asuda "halb hingeolend"; soome-ugri rahvaste erineva tähendusega ohvrihiied Surnuteriik ja sealsed asukad: manala, põhjala, kalm (istu), mis asub teiselpool vett Kalmistu kui surnute "küla", elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi esimesena maetu Soome-Ugri usundid II :
· taime juured ei tohi olla istutusaugus kokkusurutult. Masinistutusel kasutati tihti omakonstrueeritud istutusmasinaid, või Venemaal toodetud istutusmasinat SBN-1A või "Maardu-1", istutamiseks rekonstrueeritud kaevandustealadel, loopealsetel jne. 30. Looduskaitse ajalugu Eestis, kaitsealade jaotus ja meie rahvuspargid. Looduskaitse ajalugu lahti mõtestades võiks ilmselt esmasteks looduskaitselisteks sammudeks lugeda muistsetele eestlastele oluliste pühapaikade - hiite(pärnikute, tammikute) kaitsmist ja säilitamist. Samuti kaitsti teisi pühasid paiku - allikaid, kive, jõgesid, järvi ja panku. Dateeritud looduskaitse algas 1297. aastast, kui Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Möödus peaaegu kolmsada aastat, kui 1664. a. laienes Rootsi metsaseadus ka Eesti aladele. Selles anti juhtnööre säästvaks metsanduseks ja keelati mõnede väärispuuliikide raie (mets-õunapuud,
koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana, puupaljaks, et Rooma päike otsekohesemalt tema pimedat hinge valgustaks, peksid ta armetuks, et ta kristlikku armu saaks maitsta, tegid ta teoloomaks, et ta ristiusu 7 õnne ja õnnistust ning keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta tööle Issanda viinamäele, see on tema endisele pärispõllule, kus kupja tuline piits temale uue peremehe õigust, haridust, katoliku usku ja ebajumalate vilude hiite põlgamist üheskoos kätte õpetas. Niisugused halastajad, õpetavad naabrid olid taanlased ja sakslased. Teised naabrid -- rootslased, venelased, lätlased, leedulased -- ei varjanud kiskja hambaid mahedate mokkadega, vaid näitasid neid ausa otsekohesusega, kus võisid. Nad käisid sagedasti eestlaste kehval laual söömas, aga kui kõht täis või peremehe malakas tüsedam juhtus olema, vantsis palumata külaline jälle kodu poole, paganaid paganateks jättes.
annaabi.ee 
