1. Millist osa tekstist (täht, sõna, lause, lõik) märgitakse ära, kui tegutsed nii, nagu on paremal pool öeldud? Vastuse teadasaamiseks võta hiir ja proovi siinsamas järele! Vastused kirjuta punktide asemele. Tselekteeris sõna kaks klõpsu sõnal hiire vasaku nupuga. Tselekteeris rea lohistame hiirekursori üle sõnade, hoides samal ajal vasakut nuppu all. Tselekteeris rea üks klõps rea ees vabal pinnal (kui hiirekursor on noolekujuline). Tselekteeris rea kaks klõpsu lõigu ees vabal pinnal (kui hiirekursor on noolekujuline). Tselekteeris rea ctrl + klõps suvalisel lause osal. Tselekteeris kogu töö kolm klõpsu teksti ees vabal pinnal (hiirekursor noolekujuline). 2. Joonda järgmine lõik paremale. Kui oled teksti ära märkinud, siis märgistuse võtab maha hiireklõps
erilises seisundis. Nimelt vedeliku sees ümbritsevad ja mõjutavad igat molekuli tema naabrid kõikides suundades ühtmoodi. Pinnamolekulidel aga ühest küljest naabrid puuduvad (vt. alltoodud joonist). Kuna vedeliku sees mõjutatakse molekuli kõikides suundades ühtmoodi, siis mõjud sellele kompenseeruvad, resultantjõud on null ning molekul on tasakaalus. Pinnamolekulile mõjuvad jõud aga pole tasakaalus ja nende resultant on suunatud vedeliku sisse (vii hiirekursor joonisel nupu "Vaata resultantjõude" kohale). Selline sissepoole suunatud resultantjõud mõjub kõikidele vedeliku pinnal asuvatele molekulidele (vii hiirekursor joonisel nupu "Vaata pinnamolekulide seisundit" kohale). Pinnamolekulid üritavad kõik vedeliku sisse pääseda ja seepärast püüab vedelik oma pinna suurust vähendada. Nähtust, kus vedelik püüab oma pinna suurust vähendada, nimetatakse pindpinevusnähtuseks.
¤ rahamärk % protsendimärk ^ katusemärk (tsirkumfleks) _ alajoon Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatuuri kohal tuleb unustada, sest kõik see peenike pudi, võib klaviatuuri sisse pudeneda. Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiirt tuleb libistada hiirematil. Hiire sees olevad andurid edastavad juhtprogrammi (driver) abil hiire liikumise matil arvutile. Selle tulemusena sooritab hiirekursor ehk hiireviit monitori ekraanil täpselt samasugust liikumist, nagu liigutatav hiir matil. Rullikuga hiir Optiline hiir Laser hiir juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Optilistel hiirtel. Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Punane valgusdiood, mis pimedas toas hästi paistab, on tegelikult vaid abi valgustus, et kaamera näeks aluspinnast
2. Vaikimisi on iga lahtri pikkus 10 tähemärki. Kui lahtrisse sisestatav tekst on pikem, siis näidatakse temast seega ainult 10 esimest tähte. Kogu tekstinähtavale toomiseks tuleb nihutada lahtri või rea laiust just samamoodi nagu seda tehti akende laiuse muutmisel (viia hiire nool ülemise aadres-sirea: A, B, C, .... peal selle veeru lõppu, mille suurust on vaja muuta (hiirekursor peab muutuma kaheotsaga noole kujuliseks) ja lohistada vasakule-paremale). 3. Tuleb selektida lahtrite rida ning tööriistade ribapealt valige ikoon mille nimi on täitevärv (pildil on kujutatud värvi pott) ning seda vajutades muutub see selektitud ala soovitud värvi. Et sellel värvitud ala oleksid endiselt lahtrid siis tuleb valida tööriistarealt ikoon mille nimi on äärised ning vali valik mille nimi on ,,kõik äärised'' 4
vajuta Sobib. 5. Diagrammitüübi muutmine Kui diagramm on aktiivne avage Vormindus ning valige Diagrammi tüüp avanenud aknas näete erinevaid diagrammi tüüpe, valige sobiv klõpstes sellel nüüd näete Variantide all erinevaid alamtüüpe mille vahel on võimalik valida vajutades sobivale, kui valikud on tehtud vajutage Sobib. 6. Diagrammi suuruse muutmine Diagrammi suuruse muutmiseks tehke üks hiireklõps diagrammil viige hiirekursor diagrammiala nurka, hiirekursor muutub toplelt nooleks. Vajutage alla hiire vasak klahv ning lohistage hiirt, punkttiirjoon näitab missuguses suuruses diagramm tuleb, kui punkttiirjoon näitab soovitud suurust vabastage hiire klahv ja diagramm on soovitud suuruses. 7. Diagrammi kustutamine Diagrammi kustutamiseks aktiveerige kustudamiseks mõeldud diagramm, vajutage klaviatuurid Del klahvile ning diagramm on kustutatud.
ja parempoolne paoklahv (Esc).) Leidub hiiremudeleid, millel klahvide arv ulatub viieni ja mis on mõeldud töö hõlbustamiseks Windowsis ja Internetis (Geniuse EasyScroll). 5. HIIRE FUNKTSIOONID Üldiselt võib eristada kolme peamist hiirefunktsiooni: Osutamine (pointing) Klõpsutamine (click) Lohistamine e. vedamine (dragging e. drag and drop) 5.1. Osutamine Kui liigutada hiirt tasapinnal, nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et selleg saab osutada mistahes kohale ekraanil. Et küündida ekraani kõikidesse nurkadesse, piisab hiirele tööpinnast 25x20 cm. Ekraanil oleva osuti (hiirekursori) kuju sõltub programmist: graafika programmides on see nool, tekstittöötlusel- rõht- või püstkriips või vilkuv ruuduke. Kui hiir tõsta üles ja panna teise kohta lauapeal, siis kursor ekraanil muidugi ei nihku. 5.2. Klõpsutamine Klõpsutamise all mõistetakse hiireklahvi allavajutamist ja järgnevat
jääb muutmata kujul alles) · Save Workspace - salvestab tööpiirkonna ekraanikuju (järgmine kord Excelisse sisenedes avatakse need tabelid, mis salvestamise ajal · avatud olid ja paigutatakse nad ekraanile nii, nagu nad salvestamise ajal paiknesid) · Find File - saab faile otsida · Summary Info - saab vaadata ja muuta dokumendiga seotud informatsiooni · Page Setup - saab vaadata ja muuta lehekülje parameetreid Lahtrite märgistamine Hiirekursor töölehe lahtril on ristikujuline. Kui lükkame selle mingile lahtrile ja vajutame hiire vasemale nupule, siis tekib selle lahtri ümber raam. Exceli tegijad nimetavad seda ka lahtri aktiveerimiseks. Kui sisestame andmeid, siis kirjutatakse need raamiga märgitud lahtrisse. Kasutatud allikad · http://msofficeprogramm.weebly.com/ms-excel- kasutusjuhend.html · https://support.office.com/et-ee/article/Sissejuhatus- rakendusse-Excel-2010-d8708ff8-2fbd-4d1e-8bbb- 5de3556210f7
selline riistvarakomponent nagu hiir. Hiirt nimetatakse osutusseadmeks, sest selle põhiliseks funktsiooniks ongi osutada ja sellega arvutile öelda, mida me edasi teha tahame. See osutamine toimub põhiliselt kolmel erineval hiire kasutamise viisil: 1. Hiireklõps (vasaku, kui pole just öeldud, et parema) hiireklahvi hetkeks allavajutamine. 2. Topeltklõps (vasaku) hiireklahvi vajutamine kiiresti kaks korda järjest; 3. Lohistamine e. vedamine hiire liigutamine klahvi all hoides, kuni hiirekursor (hiire liigutamisele reageeriv nool) on ekraanil soovitud kohas. Tarkvara moodustavad mitmesugused arvutile koostatud programmid arvutile arusaadavad käskude jadad, millel on eesmärgiks jõuda mingile kindlale tulemusele. Süsteemne ja rakenduslik tarkvara. Tarkvara võib jagada kahte suurde rühma: 1. Süsteemne tarkvara: 1.2 Operatsioonisüsteem see on programm, mis piltlikult öeldes tõlgib meie
Suhteline ja absoluutne aadress Suhteline aadress kopeerimisel muutub. Enamasti valemit kopeeritakse kas piki veergu (alla) või piki rida (kõrvale). · Piki veergu kopeerimisel muutub reanumber. · Piki rida kopeerimisel muutub veerutähis. Lahtrisse I3 on sisestatud valem =G3*H3. Valemi kopeerimiseks viia hiirekursor lahtri parempoolsesse allnurka. Kui kursor muutub mustaks ristiks, lohistada vasakut hiireklahvi all hoides üle lahtrite, kuhu on vaja valemit kopeerida. Absoluutne aadress kopeerimisel ei muutu ja jätkab viitamist samale lahtrile, millele ta viitas
leheküljele. NB! VAJUTADES SISSE NUPU, SAAD NÄHA, KUST JOOKSEB LEHEKÜLJE KATKESTUSE PIIR. SEDA SAAB NIHUTADA ALLA- JA ÜLESPOOLE, VIIES TEKSTIKURSORI MÄRGISTUSE ETTE JA VAJUTADES ENTER VÕI DELETE KLAHVI. Allmärkuse lisamine Insert > Footnote või Lisamine > Allmärkus NB! TEKSTIKURSOR VII SELLE LÕIGU (LAUSE, SÕNA) TAHA, MILLELE TAHAD VIITE LISADA. VALI KÄSK JA EKRAANIPILT HÜPPAB LEHEKÜLJE ALLA. HIIREKURSOR VILGUB JOONE ALL NUMBRI TAGA, KUHU KIRJUTAD VÕI KOPEERID ALLIKA, KUST MATERJALI SAID. INTERNETIAADRESS ALATI KOPEERI, HOIAD SEL JUHUL AEGA KOKKU JA VÄLDID VIGU!! Sisukorra automaatne koostamine (koosneb 2st osast) 1. Pealkirjade määramine laadide (style) abil Märgista tekst, mis on pealkiri ja vali kas Heading 1 1. taseme pealkiri e suur pealkiri Heading 2 2. taseme pealkiri e alapealkiri Heading 3 3
v Enter) või klahv Enter) Valemite kopeerimine lohistamisega a b S P a 5 6 4 8 7 5 5 4 20 18 b 4 3 3 5 3 5 6 3 S 20 4 3 P 80 8 5 7 3 Valemite kopeerimine lohistamisega 5 5 1. Valida lahtriplokk (lahter) , kus asuvad valemid. 2. Viia hiirekursor lahtriploki (lahtri)i alumises paremp Paljundamise pide nurgas asuvale ruudukesele (paljundamise pide) - hii muutub väikeseks mustaks ristiks. 3. Vajutada alla hiire vasakpoolne nupp ja lohistada (v hiirega üle lahtrite, kuhu on vaja kopeerida valemid. NB! Kui tulpade kõrval, kus on vaja kopeerida, on täide
Lihtsa hiireklõpsuga saab nende vahel valiku teha. · Page Range - printimise järjekord. All prindib kõik dokumendi lehed järjest, Pages võimaldab mitmelehelisest dokumendist ainult vajalikud lehed välja trükkida, lahtrisse tuleb kirjutada vajaliku lehe number või siis lehtede vahemik. Paljudes programmides on selle alajaotuse all veel käsk Current Page - selle valimisel prinditakse käesolev leht - see, millel hiirekursor parasjagu asub. · Number of copies võimaldab määrata dokumendi koopiate arvu. 4 KOKKUVÕTE Selle referaadi läbi töötamisel peaks algaja arvuti kasutaja õppima kasutama lihtsamaid võtteid teksti vormindamisest ning kuidas dokumente printida. Kogu tekst on väga lihtsalt "inimeste keeles" kirjas ja ka piltidest peaks olema palju abi. 8 5 KASUTATUD MATERJAL · Vormindamine: http://abc.paideyg.ee/content/view/30/133/
menüüs käsk Jaota veerud ühtlaselt (ingl. Distribute Columns Evenly) või klõpsa tabelite ja äärejoonte nupuriba nupul . Lahtrite ühendamine ja jagamine Lahtrite ühendamisega ühendatakse üheks terveks lahtriks kogu selekteeritud ala. Selle teostamiseks märgista soovitud lahtrid ja vali menüükäsk Tabel > Ühenda lahtrid (ingl. Table > Merge Cells). Lahtrite jagamisega jaotatakse lahter vastavalt sisestatud numbritele ridadeks või veer- gudeks. Selleks aseta hiirekursor soovitud lahtrisse ning vali menüükäsk Tabel > Tükelda lahtrid… (ingl. Table > Split Cells…). Veergude arv (ingl. Number of columns) – jagab võrdseteks veergudeks; Ridade arv (ingl. Number of rows) – jagab võrdseteks ridadeks; Ühenda lahtrid enne tükeldamist (ingl. Merge cells before split) – kui valitud mitu lahtrit, siis võimalus lasta Word-il ühendada need enne tükeldamist üheks lahtriks. Lahtri piirjoonte ja sisutausta muutmine
tegemisel optilisi sensoreid. 3. optiline hiir: Kasutab hiire liikumise kindlaks tegemisel laserit ja vajab oma tööks spetsiaalset alust. Sellisel hiirel pole mehaaniliselt liikuvaid osasid. Nad reageerivad kiiremini ja täpsemini kui mehaanilised ja optilis-mehaanilised hiired, kuid nad on ka palju kallimad. Hiirel on üldiselt kolm põhifunktsiooni: 1. Osutamine Kui liigutada hiirt alusmatil, nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et sellega saab osutada mistahes kohale ekraanil. Selleks, et ulatada hiirega igasse ekraani nurka on vaja 25x20 cm suurust tööpinda. Ekraanil oleva hiirekursori kuju sõltub programmist: graafika programmides on see nool, tekstitöötlusel püstkriips. Kui hiir tõsta üles ja panna teise kohta lauapeal, siis kursor ekraanil ei nihku. 2. Klõpsutamine Klõpsutamise all mõistetakse hiireklahvi allavajutamist ja järgnevat lahtilaskmist. Klõpsutamisega
) Maksimeerima (Maximize) Akna suurendamiseks nii, et see täidaks terve ekraani klõpsake nupul Maksimeeri või topeltklõpsake akna tiitliribal. Maksimeeritud akna eelneva suuruse taastamiseks klõpsake selle nupul Taasta (see kuvatakse nupu Maksimeeri asemel). Või topeltklõpsake akna tiitliribal. Akna suuruse muutmiseks (teeb selle väiksemaks või suuremaks), osutage suvaliselt akna piirile või nurgale. Kui hiirekursor muutub kahe tipuga nooleks (vaata pilti allpool), lohistage piiri või nurka akna vähendamiseks või suurendamiseks. Lohistage akna piiri või nurka selle suuruse muutmiseks Maksimeeritud akna suurust ei saa muuta. Te peate esmalt selle eelneva suuruse taastama. Märkus Kuigi enamust aknaid saab maksimeerida ja nende suurust muuta on mõned aknad, mille suurus on fikseeritud nagu dialoogiboksid. Akna maksimeerimine Lohistage akna tiitliriba kuva ülemise servani
Konnektoritena toimivad alamgrupis Lines asuvad jooned Insert / Shapes menüüst. Abipomo Pomo Asepomo Sekretär Müügidirektor Ostudirektor Ostuosakond Müügiosakond Uue konnektori lisamiseks: Klõpsata sobivat konnektorit. Hiirekursor muutub väikeseks ristikeseks. Kui kursor on kujundi kohal ja ilmuvad nähtavale kujundi sidumispunktid (punased punktikesed, punktide arv sõltub kujundist: 2 kuni 8), valida sobiv punkt ja klõpsata seda. Viia kursor teise kujundi sobiva ühenduspunkti kohta ja klõpsata seda. Konnektor jääb aktiivseks ja tema markerid peaks olema rohelised. Kui side on katkenud (marker on tuhm), vedada marker vastava kujundi sidumispunkti kohta ja lasta hiire nupp lahti
15 · Ridade ja veergude peitmine ja peidust väljatoomine · Valida välja read või veerud, mida tahetakse peita, ja valida korraldus Format Row - Hide või Format Column Hide. Peidust väljatoomiseks vastavalt korraldus Unhide. 16 11. Enamkasutatavad hiirekursori tahendused Programmi Excel kasutades ja erinevaid toooperatsioone tehes muutub hiirekursor pidevalt. Oluline on jalgida hiirekursori kuju, et mitte anda valesid korraldusi. Jargnevalt on valja toodud enamkasutatavad hiirekursori tahendused: 12. Aktiivne lahter ja lahtriplokid Exceli töölehe lahtritest on üks alati aktiivne. Aktiivne lahter on ära märgitud ning kuvatakse paksema äärisega. Selle sisu ilmub valemiribale. Samuti saab lahtritest hiirega üle lohistades märgistada terve lahtrigrupi (ploki). Kus siis keegi annab
kaardus“ nool. Kas märkasid selle nupu kõrval olevat allapoole suunatud noolekest? Kui sellele klõpsata, siis avaneb aknake valikutega, kus saad määrata, mitu tegevust saad tagasi võtta ehk tühistada. Selle nupu kõrval olev nupp („paremale kaardus“ nool) tühistab tagasivõttu (ingl. Redo) ehk sooritab toimingut uuesti. Selekteerimine Selekteerimisega märgitakse märk, sõna, lõik või kogu tekst, millele soovitakse näiteks rakendada vormindust. Selleks tuleb hiirekursor viia märgistatava osa algusesse ning vasakut hiireklahvi all hoides vedada kursor märgistatava osa lõpuni. Märgistatud tekst inverteeri- takse, s.t ta on valge mustal taustal. Kui märgistus haaras liigseid või liiga vähe sümboleid, siis hiire abil korrigeerimiseks hoia all Shift-klahvi ja vii märgistuse lõpp sobivasse kohta; nn „peenhäälestust“saab teha ka nooleklahvide abil, hoides samal ajal Shift-klahvi all.
tehtemärkide sisestamise reziimi ja vastupidi. 9 Marcella Jatsinjak Hiir Peamiseks sisendseadmeks Windows´i keskkonnas töötamisel on hiir (mouse). Hiire abil on võimalik anda peaaegu kõiki käske (v.a need, mis vajavad teksti sisestamist). On olemas tegevusi, mida saab sooritada ainult hiire abil Kui liigutad hiirt, siis liigub ka ekraanil olev hiirekursor. Tavaliselt on kursor noolekujuline, kuid sõltuvalt käsil olevast tegevusest võib selle kuju muutuda Hiire vasaku nupu vajutus ehk klõps tähendab ekraanil oleva objekti valikut (näiteks kohta tekstis, mida kavatsed parandada). Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse internetis uuele leheküljele. Hiirega on võimalik joonistada, teksti kerida, programmi küsimustele vastuseid valida ja palju muud teha Klõpsuks nim. ühekordse vajutust hiire nupule
Akna vasakus ülanurgas on pildiga nupp (1), millele klõpsates avaneb aknamenüü, kust saab valida korraldusi aknaoperatsioonideks. Topeltklõps sellel nupul suleb akna. Paremas ülanurgas on kolm olekunuppu (2). Klõps vasakpoolsel nupul viib akna tegumiribale, keskmine nupp suurendab akna üle ekraani või vähendab selle esialgse suuruseni. Klõps parempoolsel nupul sulgeb akna (vastab aknamenüü korraldusele Close). Akna nimi paikneb tiitliribal (3). Akna asukoha muutmiseks tuleb hiirekursor viia tiitliribale, vajutada vasakule hiirenupule ja seda vabastamata pukseerida aken ekraanil sobivale kohale. Akna mõõtmete muutmiseks tuleb kursor viia akna nurgale või küljele, kus selle kuju muutub kahe otsaga nooleks, vajutada vasakule hiirenupule ja seda vabastamata sikutada akna nurka või külge vajalikus suunas. Akna mõõtmete või asukoha muutmiseks võib kasutada ka aknamenüü korraldusi Move (siirda) ja Size (suurus) koos nooleklahvidega.
vaikefaili tooltip kuvab faili pealkiri, autor, teema ja kommentaare; Selle metaandmeelemendi võib lugeda eriline NTFS stream, kui fail on NTFS mahu, või OLE struktureeritud ladustamine oja, kui fail on üles ehitatud ladustamiseks dokument . Kõik Microsoft Office dokumentidele, kuna Office 4,0 kasutavad struktureeritud ladustamise, et nende metaandmete kuvatava Windows 2000 Explorer vaikimisi tooltip. Pilt otseteed saab salvestada ka kommentaare, mis kuvatakse tooltip kui hiirekursor otsetee. shell tutvustab venivusega kaudu toetama metaandmetega käsitleja, icon overlay käitlejate ja veerus käitleja Explorer Details vaade. Parempaanil Windows 2000 Exploreril, mis on tavaliselt lihtsalt nimekirjad failidest ja kaustadest, saab ka kohandada. Näiteks sisu süsteemi kaustu vaikimisi ei kuvata, selle asemel hoiatakse kasutajat kuvades paremal paanil ,,sisu, mida muuta soovite võib kahjustada teie süsteemi ja arvutit".Võimalik on ka
vormindamiseks. Näiteks on teil võimalus valida oma teksti fonti, värvi ja joondust. Joonlaud. Kasutage joonlauda, et kontrollida oma dokumendi teksti paigutust ja asukohta. Dokumendi ala. See on koht, kus te tipite oma dokumenti, muudate teksti ja kasutate vormindamist. Teksti valimine: Millal iganes te soovite teha midagi oma dokumendi tekstiga, nt kopeerida või vormindada, peate esmalt selle valima. Teksti valimiseks viige hiirekursor kohast, kust te soovite oma valikut alustada, vasakule. Kui kursor on paigas, klõpsake ja hoidke all vasakut hiire nuppu, samal ajal kursorit üle valitava teksti lohistades. Valitud tekst tõstetakse esile. Kui olete oma valiku lõpule viinud, vabastage hiire nupp. 4 Teksti kopeerimine ja teisaldamine Kui teil on ühes dokumendi osas tekst, mida soovite viia teise ossa, on teil kaks võimalust teksti
tsentrit, mille suhtes pööramine toimub 23 Attributes Atribuuditabeli väärtuste modifitseerimine Sketch properties objekti geomeetria/käänupunktide redigeerimine Sketch töövahendi puhul on rakendatavad veel mitmesugused operatsioonid (käänupunktide kustutamine, objektide nihutamine jne) mis avanevad vastava töövahendi alammenüü kaudu. Sõltuvalt asjaolust, kas hiirekursor on täpselt viimase käänupunkti kohal või mitte, erinevad ka alammenüü käsud (vt. ka joonis 24). Sketch alammenüü Hiirekursor asub täpselt viimase käänupunkti kohal Hiirekursor ei asu viimase
Lahter tuleb Sul endal laiemaks teha. Selleks liigu hiirega üles kahe veeru vahelisele eraldusjoonele, hiire kuju muutub kahe otsaga nooleks. Hoia all hiire vasakut klahvi ja venita veerg laiemaks. Kirjuta lahtrisse B4 füüsilisele isikule Maksuameti poolt antud registreerimis- kood. Selle alla lahtrisse B5 oma isikukood ja B6 oma aadress. Ja sarnaselt nime lahtriga venita ka see veerg laiemaks. Veergu ei saa laiemaks venitada, kui Sul on teksti sisestamine pooleli, s.t. hiirekursor vilgub mõnes lahtris. Sellest vabanemiseks vajuta lihtsalt Enter-klahvile. Veerge laiemaks venitades jälgi ka lehe parempoolset serva, et kuupäev ei läheks üle piiri. Meie poolt näidisena kujutad arvel joonisel 5.7.2 on kuupäev arve paremas servas. Proovi veerge laiemaks ja kitsamaks venitades see sinna paigutada. Kui midagi läks valesti või kadus hoopis ära, vajuta ülemisel töövahendiribal olevale tagasivõtmisnupule Undo . Selle abil
5 5 Vaadake kuidas käituvad suht- ja absoluutaadressid. NB! See ei sõltu kopeerimise viisist. Paljundamise pide Valemite kopeerimine lohistamisega 1. Valida (märgistada) piirkond (lahter), kus asuvad valemid 2. Viia hiirekursor märgistatud piirkonna (lahtri)i alumises parempoolses nurgas asuvale ruudukesele (paljundamise pide) - hiir muutub väikeseks mustaks ristiks. 3. Vajutada alla hiire vasakpoolne nupp ja lohistada (vedad hind 2000 üle lahtrite, kuhu on vaja kopeerida valemid.
Hiir Windows' töökeskkonnas sooritatakse enamik juhtimistegevustest arvutihiirega. Hiir on sisestusseade (nagu klaviatuurgi), mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire kasutamiseks tuleb teda hiirematil libistada. Tulemusena veereb hiire all olev kuulike, mis omakorda paneb liikuma hiire sees olevad püst- ja rõhtliikumise rullikud, millega on seotud andurid, mis edastavad juhtprogrammi (driver) abi kasutades hiire liikumise matil arvutile. Selle tulemusena sooritab hiirekursor ehk hiireviit monitori ekraanil täpselt samasugust liikumist, nagu liigutatav hiir matil. Hiirekursori kuju võib graafilises keskkonnas muutuda vastavalt rakendusprogrammist ja asukohast selle aknas. Kursori kujust sõltub, mida hiirega antud olukorras teha saab. Hiirel on enamasti kaks või kolm nuppu ehk klahvi (mouse button), kuid on olemas ka ühe ja viie nupuga hiiri. Enamiku tegevuste juures kasutatakse hiire vasakpoolset nuppu. Windows töökeskkond ja põhimõisted
Vaadake kuidas käituvad suht- ja absoluutaadressid. 5 5 NB! See ei sõltu kopeerimise viisist. Paljundamise pide Valemite kopeerimine lohistamisega 1. Valida (märgistada) piirkond (lahter), kus asuvad valemid. 2. Viia hiirekursor märgistatud piirkonna (lahtri)i alumises parempoolses nurgas asuvale ruudukesele (paljundamise pide) - hiirekursor muutub väikeseks mustaks ristiks. 3. Vajutada alla hiire vasakpoolne nupp ja lohistada (vedada) hiirega hind 2000 üle lahtrite, kuhu on vaja kopeerida valemid.
TABELID Tabelit kasutatakse sageli teabe ülevaatlikumaks esitamiseks. Tabelisse võib paigutada nii teksti, numbreid kui ka graafikat. Ääristeta tabeleid kasutatakse teksti veergudesse paigutamiseks TABELI LOOMINE: LISATABEL (INSERTTABLE) Tabeli lisamiseks asetada tekstikursor sellesse kohta, kuhu on soov tabel lisada ja valida Lisa (Insert) vahekaardilt . Kui tekstikursor on tabelilahtris, siis loodav tabel koostatakse selles- se lahtrisse. Avanevast ripploendist lohistada hiirekursor üle sobiva arvu lahtrite (kuni 10x8) ja teha hiirekõps viimases laht- ris. Joonisel on näidatud, et koostatakse 4 reast ja 3 veerust koosnev tabel. Suuremate tabelite koostamiseks valida Lisa tabel (Insert Table), mil- les määrata tabeli suurus, st veergude (Number of columns) ja ridade arv
Sisemise tabelivormingu kasutamiseks klõpsake käsku AutoFormat. Valige soovitud suvandid. Tabeli loomine teise tabeli sisse Veebilehtede kujundamiseks looge pesastatud tabeleid. Kujutlege veebilehte ühe suure tabelina, mis mahutab teisi tabeleid -- teksti ja piltide paigutamine erinevatesse tabelilahtritesse aitab teil oma lehe eri osi küljendada. Klõpsake menüüs Table käsku Draw Table. Ilmub tööriistariba Tables and Borders ning hiirekursor muutub pliiatsiks. Asetage pliiats lahtrisse, kuhu soovite pesastatud tabelit (või teise tabeli sees paiknevat tabelit). Joonistage uus tabel. Tabeli servade määratlemiseks joonistage ristkülik. Seejärel tõmmake ristküliku sisse veeru- ja reajooned. Kui olete pesastatud tabeli loomise lõpetanud, klõpsake mõnda lahtrit ja alustage tippimist või sisestage pilt. Märkus. Kui teil on mõni valmistabel, saate selle kopeerida ja teise tabeli sisse kleepida.
mustvalgelt prindituna alati head välja näha. Design View aknas olevaid objekte saab hiirega valida ja ekraanil ümber paigutada kas ükshaaval või gruppidena. Väljadega on seotud nende nimed {attached label). Hiireklõps väljal või s e l l e nimel v a l i b osutatud objekti, mis ümbritsetakse raamiga, m i l l e nurkades ja keskel on kontrollruudukesed. Väiksematest ruudukes test saab objekti suurust muuta, sel juhul on kursoriks kaldnool. Objekti nihutamiseks tuleb hiirekursor paigutada suuremale kontrollruudukesele ja pukseerida väli või s el le nimi vajalikule köhale. Kursor on s iis väljasirutatud esisõrmega käe kujuline. Asendit saab kontrollida akna servas oleva joonlaua a b i l . Nime ja välja koos nihutamiseks tuleb kursor paigutada kästi küljele, kursor on s i i s avatud käe kujuline. Mitut välja on kõige lihtsam valida, tõmmates neist läbi punktiir-raami. Selleks tuleb kursor
Käsukomplekt – käskude jada, mille lõpptegevust võib vaadelda ühe väga keeruka käsu toimena. AutoCAD kasutab oma selgitustes siin oskussõna Macro Käsurida – tavaliselt kuvari alaosas eraldatud ala – tavaliselt kolm kuni kuus rida. AutoCAD-19.0 puhul on võimalik paigutada Käsurida joonestusväljale (joonisel) suvalisse kohta: Käsureale on kirjutatud Type a command (tipi käsu nimi). Kui viia hiirekursor Käsurea vasakpoolsesse otsa kahekordse joone kohale, saab teda nihutada joonestusväljal suvalisse kohta. Viies aga kursori Käsurea piirjoonele, tekub sinna topeltnool või ( ) ja vajutades hiire vasakule nupule ning hoides seda allasurutuna, saab Käsurea piirdejooni nihutada kõrgemaks, tekitades selliselt Käsupiirkonna, kus eelnevate tegevuste
Vali Photoshop ja vali menüüst Edit>Paste või lihtsalt Ctrl+V. Uus kiht lisatakse aktiivse kihi kohale. Kui uus pilt on liiga suur, siis tuleb see muuta väiksemaks, kasuta selleks Ctrl+T kahvi kombinatsiooni. See lisab pildi ümber kontroll kastid, millest saad muuta pilte väiksemaks. Et pilt ei muudaks külgede suhet, hoia all Shift klahvi. 79 Kui viia hiirekursor väljapoole kontrollpunktides, siis on võimalik pilti pöörata. Pildi väiksemaks tegemisel või pööramisel on oluline oma tegevus lõpetada. See tähendab, et kas soovid loobuda (Esc) või nõustuda (Enter). pilt arvutist - kui pilt on arvutisse juba salvestatud, siis võid proovida lohistamist või menüüstFile>Place. Selline meetod muudab kihi nö nutikaks (Smart Object). Selle tunneb ära pisikese
hiljem, tekkis seoses hiirega mõningaid tehnilisi probleeme. Algul kasutati arvuti sisse paigutatavat hiireliidese lisakaarti või standartset jadaliidest RS-232 (operatsioonisüsteem võimaldas ainult kahe RS- liidese kasutamist; kui üht kasutati näiteks printeri ja teist hiire jaoks, ei jäänud vabaks enam ühtegi jadaporti). Üldiselt võib eristada kolme peamist hiirefunktsiooni: · Osutamine (pointing) Kui liigutada hiirt tasapinnal, nihkub ekraanil ka hiirekursor, nii et selleg saab osutada mistahes kohale ekraanil. Et küündida ekraani kõikidesse nurkadesse, piisab hiirele tööpinnast 25x20 cm. Ekraanil oleva osuti (hiirekursori) kuju sõltub programmist: graafika programmides on see nool, tekstitöötlusel- rõht- või püstkriips või vilkuv ruuduke. Kui hiir tõsta üles ja panna teise kohta lauapeal, siis kursor ekraanil muidugi ei nihku. · Klõpsutamine (click)
tarbeprogrammide kasutamise juhtimine ja kõigi juhtimis- ja järelvalvefunktsioonide teostamine. Personaalarvutites kasutatakse tänapäeval mitmeid operatsioonisüsteeme: MSDOS üksikkasutaja operatsioonisüsteem alates 1981. aastast. Kõige populaarsemateks töökeskkondadeks olid MSDOS-iga NortonCommander ja graafiline töökeskkond Windows3.1 ja 3.11 Windows ("aknad") kujutab endast graafilist kasutajaliidest, mida iseloomustab selliste vahendite nagu hiir (osutusseadis), hiirekursor (osuti), ekraanil olev töölaud (ingl. Desktop), aknad ja ikoonid kasutamine. Alates Windows 95-st pole enam tegemist DOS-i najal töötava graafilisem töökeskkonnaga, vaid täiesti iseseisva op.süsteemiga. Windows võeti kasutusel 1985. aastal. Peamised lisavõimalused võrreldes MS-DOS-iga: · 32-bitistel programmidel lubab kasutada failinimesid kuni 250 sümbolit. Nimed võivad sisaldada suur- ja väiketähti, mille vahel tehakse vahet, tühikuid, eesti eritähti ja kirjavahemärke
annaabi.ee 
