sajandi algul kunstide õitseng, eriti metallivalamise ja kullassepa kunsti alal. Meuse`i kullasseppade kuulsus oli erakordne, neid kutsuti igalepoole töötama. Kullasseppade kõrval olid väljapaistval kohalmetallitöötlejad ja valamismeistrid. Sageli nimetati ja vahel ka isegi kujutati pronksuste autoreid. Säilinud on ka mõnede romaani perioodi miniaturistide nimed ja kujutised. Üks esimesi miniatuurmaalijate autoportreede loojaid oli munk Hugo kes kujutas ennast püha Hieronymuse teksti kõrval sule ja kaabitsaga nagu kirjutajat. Võis ka juhtuda et scriptor oli miniaturist, või et miniaturist viljeles teisigi tehnikaid. Üks tähelepanuväärseim dokument räägib 11.sajandi lõpu kunstnike ühiskondliku staatuse tasustamist. Vaimulike kunstnike teema seondus tihedalt piiskoppide, abtide ja teiste kõrgete usutegelastega, kes polnud mitte üksnes tellijad, vaid tegelesid otsese kunstiloominguga. 12.sajandi algul tekkis Itaalias uutmoodi suhtumine kunstnikesse
maastikutele kui Dürer. ,,Alpide maastik" Brueghel ,,Väike kala sööb suurt kala" Brueghel ,,Laiskus" Brueghel Ilmselgelt on näha kui palju oskuslikum oli Dürer trükkistega. Ta trükkised kujutavad vormi ja sügavust nii palju tugevamini millele aitab kaasa perspektiiv. Mis jätab nii tugevad mulje vaatajale, nagu öeldakse ,,Hieronymuse kohta", et jääb selline tunne nagu oleks seal toas koos temaga, et trükkis kutsub sind sinna sisse niiöelda. On näha miks Dürerit peetakse graafika üheks suurkujuks. Bruegheli tööd jätavad alati midagi soovida, kui hakkata võrdlema neid Düreri omadega. Nendes ei ole nii palju vormi, sügavust või varju kui Düreril. Muidugi ei õpinud Brueghel nii kaua kui Dürer itaalias ja üle Euroopa. Tema graafika töödes on samuti tunda nii palju sellist põhja euroopa graafika stiili
Algselt oli Jeesuse sõnum mõistetav Vana Teastamendi (heebrea keelest tõlgitud kreeka keelde) taustal, mis oli samavõrd püha nii juutidele kui kristlastele, aga kirstlaste pühakirjas pidi olema ka kuulutuste teokstegemine; Kujunes Uus Teastament (kreekakeelne): 4 evangeeliumit rõõmusõnumit (Markus, Matteus, Luukas, Johannes), lood apostlite tegudest, Johannese ilmutusraamat. Vana ja Uus Teastament moodustavad kokku Piibli. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4. saj. pKr Hieronymuse poolt. 313. - keiser Constantinus legaliseeris ristiusu, sellest sai impeeriumi valitsev religioon, Milano edikt 330. - Constantinus muutis pealinnaks Konstantinoopoli, keiser Julianus üritas taastada vanu jumalaid, algatada kristlaste tagakiusamise, pärast ta surma loobuti paganlikkuse taastamisest. 381. kristlus kuulutati Rooma riigiusuks, algas paganate tagakiusamine, keelati usupidustused (olümpiamängud) 395. Rooma impeeriumi lõplik lõhenemine: Ida-Rooma e.
Sardiinia soolakaevandustesse sunnitööle. Selles nimekirjas oli ka Calixtus. Kui keiser vabastas kristlased neile määratud karistusest, saatis Victor preester Hyacinthuse Sardiiniasse, et tuua vabastatud kristlased sealt ära. Victori ajal olid mitmed keisri õukonna ametnikud kristlased, neist tuntuim oli Prosenes. Victor I oli esimene paavst, kes hakkas Rooma koguduse senist orientaalsete mõjutustega liturgiat latiniseerima. Hieronymuse andmetel oli Victor I esimene kristlik autor, kes kasutas teoloogiliste tekstide koostamisel ladina keelt. Kristliku traditsiooni järgi lubas Victor I ristimisel kasutada tavalist vett, kui pühitsetud vee kasutamine pole võimalik. Tema ajal võidi koostada ka varane pühakirjakaanon. Ta võis vaimulikele tutvustada sekventse. Talle on omistatud ka täringumängu taunimine. Victor I on traditsiooni järgi maetud Vatikani. Temale pühendatud kirikud asuvad
nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale. Lohe on Püha Margareta ja Püha Marta jt pühakute atribuudiks, kes olevat lohega võidelnud. Madu kui inimkonna ahvatleja patule, pakkudes Eevale paradiisiõuna. Pealuu - maapealse elu kaduvuse sümbol, maiste asjade tühisuse sümbol. On kasutatud ka pattu kahetsevate pühakute - Püha Maarja Magdaleena, Püha Pauluse, Püha Hieronymuse ja Assisi Püha Franciscuse atribuudina. Ka eremiite on tavaliselt kujutatud koos pealuuga, et viidata nende mõtisklustele surma üle. Kui koos pealuuga esineb rist, viitab see eremiitide meditatsioonile surmajärgse igavese elu üle.
Pontifex maximus riigi ülempreester (suurim pontifex) Augurid riigi poolt määratud preestrid, kes tegelesid ennustamisega Sibülliraamatud kõige kriitilistemal hetkedel pöörduti nende poole Kapitooliumil, sibüll oli kreeka päritolu ennustajanna Metseen rikka kultuurisoosija üldnimetus Apostel kristlust levitavad usukuulutajad Evangeelium kristlike autorite poolt kirja pandud lood Jeesuse elust ja õpetusest Vulgata Hieronymuse poolt parandatud ja kokkupandud ladinakeelne Piibel, kogu keskaja peamine pühakirja tõlge Lääne-Euroopas Katoliiklus üleüldine usk Roomas, mis polnud veel jagunenud Sinod kirikukogu, mida korraldati aeg-ajalt Diötsees piiskopile alluv piirkond Dogmaatika õige uskumine, millele pööras tähelepanu ristiusk Ortodoksne usutunnistus õige usu tunnistus Ariaanlus laialt levinud õpetus, millele pani aluse piiskop Arius, väideti , et Kristus ei saa olla igavene
vastuvõtjast. Ühes ja samas teoses võib näha väga erinevaid põhjuseid. Mis ühele on rämps, võib teisele olla aare. Kolmas heidab kunsti aga hoopis kõrvale nagu härra Klöterjahn "Tristanis". Thomas Manni novellides esineb pidevalt vastuolusid. Vastuolud vaimu ja elu, kunstniku ja ühiskonna, kunstniku ja tavainimese vahel. Novellis "Gladius Dei" on selgelt näha vastuolu esteetilisuse ja moraali vahel. Kui enamus inimesi tänavalt näevad Madonna pildis puhast naiseilu, siis Hieronymuse jaoks on see absoluutselt kole moraalitus. Ta väidab, et moraalitu kunst on ebavajalik ja seda ei pea armastama ainult esteetilisuse pärast, kuna see rikub vaimu; ilu ei tohiks ülistada, kuna see ei varja maailma viletsust. Samas ütleb sama novelli tegelane, noor müüja, et pilt on kunstiteos, mida tuleb mõõta vastava mõõdupuuga. Seega ei tohiks kunsti moraaliga üldsegi piirata. Midagi uut kunstniku eesmärgis leiab novellis "Seadus", kus Mann kujutab Moosest
mõnevõrra masoreetide VT tekstist, on selle tõlke autoriteet suur. Nii on näiteks õigeusu kirikus võetud just Septuaginta VT aluseks. Kõrvuti Septuagenintaga tekkisid veel mitmed VT kreeka tõlked. See pani aluse VT levikule Vahemeremaades ja mõjutas oluliselt VT arvamist Piibli koosseisu. Teiste tähtsamate tõlgetena tuleks mainida arameakeelseid laiendavaid seletusi sisaldavaid targumeid, 1. sajandil pKr Lähis-Idas tekkinud süüriakeelset Pesitat ja Hieronymuse poolt aastal 405 pKr lõpetatud ladinakeelset Vulgatat. VT ARHEOLOOGIA Iga Piibliga tegelejat kannustab idee jõuda lähemale kirjapandu algsele mõttele. Selle eeldusteks on võimalikult täpne algtekst ja Piibli kaasaja hea tundmine. Üha uute arheoloogiliste andmete ja käsikirjaleidudega täienev uurimistöö on pikk ja lõputu protsess. Ühelt poolt toimub küll pidev ajaline kaugenemine Piibli kaasajast, teisalt aga muutuvad sellealased teadmised sügavamaks.
Kaasaegsed iseloomustavad Leonardot kui erakordselt kaunist ja rahuliku loomuga meest, kelle riietus oli alati hoolikalt valitud. Nendel aastatel huvitas maalikunst teda enam kui miski muu. Lisaks Neitsi Maarja teemalistele maalidele, mille järgi oli sel ajal suur nõudlus, maalis ta ka esimese portree. Lõpuks hakkas Leonardo maailma esimest suurt altarimaali ''Tarkade kummardamine''. Mitmed tema töödest on halvas seisukorras ja seetõttu halvasti tõlgendatavad või ''Püha Hieronymuse'' moodi pooleli jäänud. Sellele vaatamata on nendes töödes juba näha uuelaadsust ja eripära. Leonardo oskas paremini kui keegi muu anda oma figuuridele elavust. Leonardo leidis Milano õukonnast selle, mida kodulinn Firenze ei suutnud pakkuda: tema majanduslik toimetulek oli tagatud ning ta sai proovida oma võimeid mitmesugustel aladel. Ta tegutses porteemaalijana ja teatris lavakujundajana, koostas arhitektuurijooniseid ja kavandas suurt ratsamonumenti
Rõhutakse pigem vaatlemise, kõne, sõnavara ja loovuse arenggu soodustamist. Kuni seitsmenda eluaastani tuleks last julgustada mängima, joonistama, jutustama, tegelema loodusteaduste ja loodusest pärit asjadega ning väärtustama kodu. Põhjuseks võib pidada, et lugema õpetamine eeldab lapse kujutlusvõime arendamis Meetodid Tähemeetod Vanimat lugemaõpetamise meetodit (347-419 p.kr.) seostatakse ladina kirikutegelase Hieronymuse nimega. Kord lugema õppimisel oli niisugune: tähtede nimetuste selgeks õppimine tähestiku järjekorras, silpide kokkulugemine ja sõnade lugemine.Tänapäevalgi peetakse sellist õpetusjärjekorda kõige loomulikumaks. Esmalt tähed selgeks ning siis sõnu lugema. Sellise meetodi puhul õpiti tähti ning loeti vaid silpe ja sõnu väga pikka aega mitu aastat. Lugemise mõttest ja rõõmust ei saadudki arugi. John Locke (17.saj.) pakkus välja tähtede õppimise vahendiks täringut
Uus Testament I saj kirjutatud evangeeliumid. Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumitest said pühakirja osad. Lood apostlite tegudest, apostlitelt pärinevad kirjad. Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist jumalariigi saabumise eel ja viimset kohtupäeva. Algusest peale kreeka keeles. Piibel Vana Testament + Uus Testament. Terve piibel ladina keeles IV saj pKr Hieronymuse poolt. Matteus ingel või inimene. Sümboliserib Jeesuse sugupuud evangeeliumi alguses. Markus lõvi. Sümboliseerib Ristija Johannese hüüdajt häält kõrbes. Luukas sõnn. Ristija Johannese ise ohvrit. Johannes kotkas. Johannese evangeeliumi kõrget teoloogilist mõttelendu. · Kristlased ja Rooma Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keeldumisest keisrile rituaalset austust avaldada nähti märki allumatusest.
Kui oodati last, sooviti, et ta oleks poiss. Poisslaste rohkust peeti suureks varanduseks. Keskaja kasvatus oli peamiselt perekonnakasvatus. Sealt sai laps esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, tihti ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise. Keskajal peeti oluliseks lapse varakult kasvatama hakkamist, sest tulevase arengu alus pannakse lapsepõlves. Kasvatamise all peeti silmas kristluse juurde viimist. 10aastane laps pidi oskama vahet teha heal ja halval. Hieronymuse järgi tuleks jälgida, et laps ei tüdineks õppimisest ning teda tuleb ergutada, mitte temaga riielda. Mida rohkem läks aeg edasi, seda enam on viiteid koolile, kooliõpetajale ja süsteemsele haridusele. 2. KOOLID KESKAJAL Koolid tekkisid vajadusest valmistada ette vaimulikke. Esialgu usaldati vaimulike harimine hellenistlike humanitaarkoolide kätte, kuid kirikuisade töö tulemusena muutus haridus järjest religioossemaks ning antiikkool jäi minevikku. Keskaja koolide õpetus
suur. Nii on näiteks õigeusu kirikus võetud just Septuaginta VT aluseks. Kõrvuti Septuagintaga tekkisid veel mitmed VT kreeka tõlked. See pani aluse VT levikule Vahemeremaades ja mõjutas oluliselt VT arvamist Piibli koosseisu. Teiste tähtsate tõlgetena tuleks ära mainida arameakeelseid laiendavaid seletusi sisaldavaid targumeid, 1. sajandil p. Kr Lähis-Idas tekkinud süüriakeelset Pesittat ja Hieronymuse poolt aastal 405 p. Kr lõpetatud ladinakeelset Vulgatat. Vana Testamendi arheoloogia ja Vana Testamendi käsikirjad. Iga Piibliga tegelejat kannustab idee jõuda lähemale kirjapandu algsele mõttele. Selle eelduseks on võimalikult täpne algtekst ja Piibli kaasaja hea tundmine.Üha uuemate arheoloogilist andmete ja käsikirjaleidudega täienev uurimistöö on pikk ja lõputu protsess. Ühelt poolt toimub küll pidev ajaline
keelest kreeka keelde. Uus Testament I saj kirjutatud evangeeliumid. Markuse, Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumitest said pühakirja osad. Lood apostlite tegudest, apostlitelt pärinevad kirjad.Johannese ilmutusraamat, mis kirjeldab saatana võimutsemist jumalariigi saabumise eel ja viimset kohtupäeva. Algusest peale kreeka keeles. Piibel Vana Testament + Uus Testament. Terve piibel ladina keeles IV saj pKr Hieronymuse poolt. Matteus ingel või inimene. Sümboliserib Jeesuse sugupuud evangeeliumi alguses. Markus lõvi. Sümboliseerib Ristija Johannese hüüdajt häält kõrbes. Luukas sõnn. Ristija Johannese ise ohvrit. Johannes kotkas. Johannese evangeeliumi kõrget teoloogilist mõttelendu. Kristlased ja Rooma Rooma riigivõimu silmis oli ristiusk ebasoovitav, keeldumisest keisrile rituaalset austust avaldada nähti märki allumatusest
Püha Hieronymus - Miks on Hieronymus tuntud erakust õpetlasena? Hieronymus sündis u 347. aastal Dalmaatsias. Ta õppis Roomas, valdas ladina, kreeka ja heebrea keelt. Kui ta oli end ristida lasknud, siirdus ta Süüria kõrbesse, et seal erakuna elades meelt parandada. Aastal 382 naasis Hieronymus Rooma, hakkas tööle preestrina ja paavst Damasuse sekretärina. Paavst tegi talle ülesandeks tõlkida ladina keelde Vana ja Uue Testamendi kreekakeelne versioon. Ülesande täitmine võttis Hieronymuse elust kakskümmend aastat. Vanemaid piiblitõlkeid redigeerides ja mitmeid osi algkeelsetest tekstidest tõlkides koostas Hieronymus ladinakeelse Piibli, mis sai ,,Vulgata" nime all hiljem katolikus kirikus ainukehtivaks. ,,Vulgata" valmis 405. aastal. Hieronymuse taotluseks oli elegantne tõlge, mis vastaks ,,kiriku auväärusele". Tema põhimõte oli tõlkida lauseid, mitte sõnu. Eelkõige pidas ta silmas teksti mõtet ja keele kõla. Maalikunstis on Hieronymust sageli kujutatud istumas oma
kõik rahvad, ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. Ja ta asetab lambad oma paremale käele, aga sikud vasakule käele." Selles ettekuulutuses viimsest kohtupäevast sümboliseerivad lambaid vagasid ja sikud õelaid. 32. Luucifer (Luutsifer; Lutsifer, lad. Lucifer) Rooma mütoloogias Aurora poeg, koidutäht Veenus (lad. k. lucifer ,,valgusekandja"), ehatäht Hesperuse vend. Keskaja käsitus Luutsiferist kui langenud inglist toetub Püha Hieronymuse ladinakeelsele piiblitõlkele, millest aujärjelt paisatud Paabeli kuninga kohta käiv pilkav epiteet ,,koidutäht" on saanud vasteks Lucifer. Üksikasjalikult on Luutsiferi vastuhakku Jumalale ja pagendamist taevast kirjeldanud inglise luuletaja J. Milton oma suurpoeemis ,,Kaotatud paradiis". 33. maa sool ,,Teie olete maa sool. Aga kui sool tuimub, millega saab teda teha soolaseks? Ta ei kõlba enam millekski kui välja visata ja inimeste tallata
käsitlevatest kirjutistest, apostlite kirjadest ja neile omistatud tegudest ja Johannese ilmutusraamatust, kus kirjeldatakse viimse kohtupäeva saabumist. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4. saj kristliku õpetlase Hieronymuse poolt, kes parandas ka varemtõlgitud osi (ld k Vulgata rahvapärane). 4.6. Ristiusu kirik hilise keisririigi ajal (3. saj lõpp 5. saj): Kristlus legaliseeriti 313. a keiser Constantinuse poolt ning see samm tõi enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu
-2.saj jooksul algselt kreeka keeles, tänu millele levis kristlus eriti kiiresti just Rooma idapoolsetes provintsides. Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist (kr k euangelion – rõõmusõnum)- Jeesuse elu ja tegevust käsitlevatest kirjutistest, apostlite kirjadest ja neile omistatud tegudest ja Johannese ilmutusraamatust, kus kirjeldatakse viimse kohtupäeva saabumist. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4.saj kristliku õpetlase Hieronymuse poolt, kes parandas ka varemtõlgitud osi (ld k Vulgata – rahvapärane). 4.6. Ristiusu kirik hilise keisririigi ajal (3.saj lõpp – 5.saj): Kristlus legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt ning see samm tõi enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 15
-2.saj jooksul algselt kreeka keeles, tänu millele levis kristlus eriti kiiresti just Rooma idapoolsetes provintsides. Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist (kr k euangelion rõõmusõnum)- Jeesuse elu ja tegevust käsitlevatest kirjutistest, apostlite kirjadest ja neile omistatud tegudest ja Johannese ilmutusraamatust, kus kirjeldatakse viimse kohtupäeva saabumist. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4.saj kristliku õpetlase Hieronymuse poolt, kes parandas ka varemtõlgitud osi (ld k Vulgata rahvapärane). 4.6. Ristiusu kirik hilise keisririigi ajal (3.saj lõpp 5.saj): Kristlus legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt ning see samm tõi enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima Vana-Rooma ANTIIKAEG 15 ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks
-2.saj jooksul algselt kreeka keeles, tänu millele levis kristlus eriti kiiresti just Rooma idapoolsetes provintsides. Uus Testament koosneb neljast evangeeliumist (kr k euangelion rõõmusõnum)- Jeesuse elu ja tegevust käsitlevatest kirjutistest, apostlite kirjadest ja neile omistatud tegudest ja Johannese ilmutusraamatust, kus kirjeldatakse viimse kohtupäeva saabumist. Terve Piibel tõlgiti ladina keelde 4.saj kristliku õpetlase Hieronymuse poolt, kes parandas ka varemtõlgitud osi (ld k Vulgata rahvapärane). 4.6. Ristiusu kirik hilise keisririigi ajal (3.saj lõpp 5.saj): Kristlus legaliseeriti 313 a keiser Constantinuse poolt ning see samm tõi enesega kaasa kristlaste arvu veelgi kiirema kasvu. Ristiusk hakkas levima ka rikaste hulgas ja usku hakati vahetama ka näiteks riigiametnikuks saamiseks. 4.saj lõpul kuulutati
tõrjumist ja ignoreerimist. Ta pidas humanistide vastu võitlust, kuna need põlgasid teda tema hariduse olematuse tõttu. Lorenzo di Medici ei mõistnud tema kunsti ning ühes teiste kunstnikega, nagu Botticelli, Perugino, Ghirlandio, Pinturicchio, Piero Cosimo, Rosselli ja Signorelli, teda Rooma ei saatnud. Aastal 1482, kui Leonardo oli kuusteist aastat Firenzes elanud, lahkus ta sellest linnast. Enne seda alustas ta "Püha Hieronymuse" (1480, Vatikani Pinakoteek, Rooma) maalimist. Ta ei lõpetanudki seda. Stiililt meenutab see "Kuningate kummardamist". On üksainuke saladuslik figuur, alandlik, kõhn ja vaevu elus. Ta on koopa ees laskunud ühele põlvele, tema ees on kiskija, kes teda valvab. Pilt oli rebitud kolmeks tükiks. Leonardo hakkas palju ringi rändama, käis Küprosel, Egiptuses ja paljudes Idamaades. Seda, et ta neis eksootilistes maades tõepoolest käis, tunnistavad tema detailsed teadmised neist maadest
Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides. Poiste elu oli karmim nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja hoovis võitluskunsti omandama. Kui isaga midagi juhtus, pidi poeg vastutuse perekonna eest enda peale võtma. Aaskeetlik kasvatus Karm kasvatus ja füüsiline karistamine, võõrasse peresse saatmine. Tüdruk võidi juba beebina tulevase ämma hoolde jätta, et kasvaks meelepärane minia. Populaarne oli kirikuisa Hieronymuse õpetus lapse (eriti tüdruku) kasvatamisest. Vanemaid hoiatati tüdrukule ilusate riiete ja maitsvate toitude andmise eest. ,,Ära lase tal kunagi kõndida mööda tänavaid, ära luba tal avalikult süüa, olgu see kas või vanematekodu peolauas, et ta ei näeks meelitavaid magusaid palu." Päev soovitati sisustada lugemisega, palvetamisega, psalmide laulmisega ja tööga tuleb õppida ,,... valmistama heiet, punuma võrku, valmistama korve, keerutama värtnat ja looma kangast ..
poistele. Tüdrukud kasvasid naiste hulgas naistetöid ja tarkusi õppides. Poiste elu oli karmim – nemad pidid meeste käe all välioludes, tallis ja hoovis võitluskunsti omandama. Kui isaga midagi juhtus, pidi poeg vastutuse perekonna eest enda peale võtma. Aaskeetlik kasvatus Karm kasvatus ja füüsiline karistamine, võõrasse peresse saatmine. Tüdruk võidi juba beebina tulevase ämma hoolde jätta, et kasvaks meelepärane minia. Populaarne oli kirikuisa Hieronymuse õpetus lapse (eriti tüdruku) kasvatamisest. Vanemaid hoiatati tüdrukule ilusate riiete ja maitsvate toitude andmise eest. „Ära lase tal kunagi kõndida mööda tänavaid, ära luba tal avalikult süüa, olgu see kas või vanematekodu peolauas, et ta ei näeks meelitavaid magusaid palu.” Päev soovitati sisustada lugemisega, palvetamisega, psalmide laulmisega ja tööga – tuleb õppida „… valmistama heiet, punuma võrku,
o sõnastust) ümber kombineerides cento Vana ja Uue Testamendi süzeede põhjal. Kunagine klassikaline kirjandus läks taaskasutusse kristlike ideede vormina. 4. sajandi ladinakeelne kirjandus, olgu siis kummal religioossel-poliitilisel poolel tahes, oli olemuselt pigem pragmaatilis-tseremoniaalne kui esteetiline. Teoseid kirjutati, anti uuesti välja ja tõlgiti kindla ideoloogilise eesmärgiga. Näiteks ilmus Hieronymuse Piibli-tõlge paljude käibel olevate vulgata-variantide asendajana kristlikul poolel; Prudentiuse (348 pärast 405) hümnid kristlike pühakute võidust paganlike üle pidid asendama Horatiuse oode, millest paljud olid paganlike kangelaste ülistamiseks-mäletamiseks. 5. sajandi lõpuga kadus ladinakeelne kirjandus klassikalises tähenduses, sest ka ladina keel oli viimaste sajandite jooksul niivõrd
idaprovintside valdavalt kreeka keelt kõnelevate elanike vajadustele, kuid takistas pühakirja tundmaõppimist riigi peamiselt ladina keelt kõnelevas lääneosas. Seetõttu hakati hakati Piibli üksikuid osi peagi ka ladina keelde tõlkima. Lõpule viidi Piibli tõlkimine aga alles hilise keisririigi ajal. IV sajandi lõpul võttis selle töö enda peale üks silmapaistvamaid kristlikke õpetlasi Hieronymus. Ühtlasi tegi ta parandusi ka varem tõlgitud osades. Hieronymuse ladinakeelne piibel – nn. Vulgata (ladina keeles rahvapärane) – oli kogu keskaja vältel peamine Lääne-Euroopas kasutatav pühakirja tõlge ja kujundas seega otsustavalt keskaegsete inimeste arusaamist ristiusu õpetusest. Kristlased ja Rooma riik Kristlus sarnanes mõnes mõttes muude tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultustega. Mõlemal juhul oli tegemist usklike gruppidega, kes lootsid oma jumala abil saavutada igavest elu pärast surma
Või 13. sajandi keskpaik, mil tekkisid moodsad ning rahvusvahelised riigid ja keskvõim. Keskaeg on küll väljamõeldud periood aga piisavalt tugevalt juurdunud. Otsitud keskajast vaimupimedust, eeskujusid, vaimulätteid. Keskaja inimesed arvasid, et on viimase aja inimesed. Asjad saavad minna ainult hullemaks. Maailma lõpp tulemas iga hetk! Püha Augustinus jagas kõik kuueks ajastuks, viimane oli Kristuse ajastu (ta võib tulla kohe). Babüloonia, Pärsia, Kreeka ja Rooma Püha Hieronymuse neli suurt perioodi. Tsükliline maailmavaade ring (lineaarne maailmavaade ehk algus on maailma loomine ja lõpp on maailmalõpp). 12-13. sajandil hakati arvama, et muutused võivad olla ka head. Kuni hiliskeskajani puudus Euroopas ühtne ajaarvamine. Gregorianuse kalender kehtestati alles 1582. aastal. 6.sajandil loodi ajaarvamine Kristuse sünni järgi (abt Dionysius Exigus arvutas aja). Aastal 4 või 6 enne Kristuse sündi sündis Kristus tegelikult. Astronoomiliselt, jõulutähe järgi
annaabi.ee 
