Kirjanduse KT kordamine Kirjanduse liigid: 1. Teaduskirjandus ( uurimistööd, esseed, referaadid) 2. Publistika ( ajakirjandus) 3. Ilukirjandus Kirjandusauhinnad: 1. Nobeli kirjanduspreemia Alfred Nobel, esimene anti välja 1901. Iga aasta 10. Detsember 2. Goncourt'i auhind Vennad Edmond ja Jules 3. Bookeri kirjanduspreemia Briti olulisim, Brooker Prize asutas Kirjandus laiemas ja kitsamas tähenduses: · Laiemas tähenduses on kirjandus kõik kirja-sõna. Kitsamas tähenduses nimetatakse kirjanduseks üksnes ilukirjandust ehk sõnakunsti kirjanduse seda osa, mis kujutab tegelikkust piltlikult ja mõjutab lugejat esteetiliselt. Ilukirjanduse põhiliigid ning zanrid: 1. Eepika (romaan, jutustus, novell, kunstmuinasjutt, kunstmuistend) 2. Lüürika (hümn, ood, sonett, luuletus) 3. Lüroeepika (eepos, poeem, ballaad, valm) 4. Dramaatika (komöödia, trag...
Titaanid ja kaksteist olümplast. Titaanid olid kõige vanemad jumalad. Kõige tähtsam neist oli Kronos. Ta valitses titaanide üle, kuni tema poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks kuna Olümpus oli nende kodu. See mis Olümpus on, seda ei saagi pmst seletada. 1. Zeus (Jupiter). Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma.Meri langes Poseidonile, allmaailm Hadesele.Zeusist sai ülemvalitseja.Ta oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli.Tema oli võimsam kui kõik teised taevalised kokku. Ometipolnud ta kõikvõimas ja kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata."Iliases" veab teda Poseidon ninapidi
allpoolt merepiiri. Enamus Kreeka rannikust on vabalt ligipääsetav, kus saab nautida erinevaid veespordialasid. Saared on Kreeka peamine morfoloogiline joon ja osa riigi tsivilisatsioonist ja traditsioonist. Kreekas on umbes 6,000 saart, mis asetsevad Eugese ja joonia meres. Tõeliselt unikaalne on, et vaid 227 nendest saartest on asustatud.ülekõige on Kreeka mägine riik, milles on üle 300 künka või mäe. Suur osa saari Eugese meres on tegelikult mäetipud, mis ulatuvad veest välja. Olümpus, mis on Kreeka mütoloogias tuntud kui jumalata elupaik on riigi kõrgeim mägi 2,0917 meetri kõrgusena. Väljapaistvalt rikkaliku taimestiku ja loomastiku tõttu on ka paljud nendest metsadest rahvuspargid ja ideaalsed puhkepaigad. Kreekas on vahemerline kliima, mis tähendab palju päiksepaistet, soojad temperatuurid ja limiteeritud koguses sademeid. Kuna kreeka on geograafiliselt väga huvitavas paigas esineb erinevaid variatsioone kreeka ilmastikus. Talvel
püramiid. Ainuke säilinud maailmaime. Semiramise ehk Babüloni rippaiad Ehitati umbes 600 aastat e. Kr. Aedade kastmiseks pumpasid vahetpidamata orjad Eufratist vett. Legendi kohaselt lasi kuningas aiad ehitada oma naisele Amitale, kes tunis koduigatsust. Aiad olid sõnaotseses mõttes rippuvad. Semiramise rippaiad asusid Mesopotaamias, tänapäeva Iraagi aladel. Zeusi kuju Olümpias Kuju valmistati umbes 432 e. Kr. VanaKreekas Olympias. Selle autor oli kuulus kujur Pheidias. Olümpus on mägi, Olympia aga küla. Kuju oli valmistatud kullast, elevandiluust ja eboni puust ning oli kaunistatud vääriskividega. Kuju troon oli valmistatud seedripuust. Artemise tempel Ephesoses Tempel on pühendatud jumalanna Artemisele, mis asus Epheoses. Rajati aastal 550 e.m.a. Herostratas põletas selle 365 aastal e.m.a maha. Lõplikult hävitasid selle gootid. Halikarnassose Mausoleum Mausuleomi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis 36 sammast, 24astmeline
Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad ...
.....................................16 2 Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma, vaid maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Olümpus oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus(Jupiter) 3 Zeus oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla
TALLINNA TEENINDUSKOOL Airo Vainjärv HT12-KE KAKSTEIST OLÕPLAST TAEVALIK PEREKOND Referaat Juhendaja:Annely Raudsepp Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma, vaid maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Olümpus oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus(Jupiter) Zeus oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja R...
Remuse isa). Kokkuvõtteks Vana-Kreeka jumalad on tuntud oma keeruliste suhete ,intriigide, selgelt inimlike pahede ja kalduvuste tõttu. Ares on parim näide jonnakusest ja julmusest. Ühelt poolt vägev sõdalane ja julm hävitaja, teisalt hoopis lapsikum – kiuslik, pidevatest lüüasaamistest morjendatud ja igale uue väljakutsele vastu jooksev. Arest võib müütidest leida veidi vähem kui teisi jumalaid. Või ei ole ta neis tihti peategelane. Ometi oleks Olümpus oma jumalatega ilma musta lambata palju vähem kirevam . Ja pealegi - kui inimesed ei pea enam kannatada – on neil siis üldse jumalaid vaja? Kasutatud kirjandus : Antiigileksikon. 1985. „Valgus“ , Tallinn Martin, Richard P. 2003. „ Vana-Kreeka müüdid“ , Tallinn Fink, Gerhard. 2000 . „Kes on kes antiikmütoloogias?“ Hamilton , Edith „Antiikmütoloogia“ .1975 .Tallinn 1985 ,„Eesti nõukogude entsüklopeedia (ENE) 1.“ Tallinn , „Valgus“
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
