1 BENSIINIMOOTORITE HEITGAASID Vastavalt keskonnakaitse karmidele nõuetele pööratakse kaasajal väga suurt tähelepanu mootori heitgaaside puhtusele. Selleks on mootorit ja tema toiteaparatuuri oluliselt täiustatud ning heitgaaside väljalaskesüsteemile on lisatud terve rida lisaseadmeid, mis ühest küljest küll vähendavad heitgaasides olevate kahjulike heitmete hulka, kuid teisest küljest vähendavad ka mootori efektiivsust. 1. Heitgaaside koostis. Heitgaasi Heitgaasi komponendi Iseloomustus komponent tekkepõhjus O2 Põlemisel kasutamata jäänud hapnik Kahjutu N2 Õhus sisalduvat lämmastikku põlemis- Kahjutu protsessis praktiliselt ei kasutata
Heitgaasid · Heitgaasides sisalduvad komponendid: Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O Heitgaasides on alati hapnikku. Kui sellest enamust ei ole ära kasutatud, siis oli segu koostis liiga lahja või põlemisprotsessile eelnevalt ei ole olnud korralikku hapniku ja kütuse segunemist. Normaalsel põlemisel on jääkhapniku sisaldus heitgaasides väga väike sest enamus kasutatakse alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites
tunnistus Kaldal võstuvõtu seadmed V LISA REOSTUSE VÄLTIMINE LAEVA PRÜGIST Merre heitmiseks on keelatud: Plastik ning tooted sellest, plastiku tuhk jm Lähemal kui 25 miili kaldast ujuma jääv rimu Lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed, paber klaas jm Läänemerel lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed Merre mitteheidetava prügi vastuvõtt kaldal VI LISA ÕHU REOSTUMISE VÄLTIMINE LAEVADELT Väävel kütuses ja (SOx) heitgaasides Lämmastikoksiid (NOx) heitgaasides Osoonikihti kahandavate ainete kasutamine Jäätmete põletamine laeval Lasti aurude emissioon Laevakütuse kvaliteet jm
· erandid õnnetus merel, selle tagajärgede kõrvaldamine Merre heitmiseks on keelatud · plastik ja tooted sellest, plastiku tuhk jm · lähemal kui 25 miili kaldast ujuma jääv rimu · lähemal kui 12 miili kaldast toidujäätmed, paber, klaas jm · Läänemerel lähemal kui 12 miili kaldast - toidujäätmed · Merre mitteheidetava prügi vastuvõtt kaldal Õhu reostumise vältimine laevadelt · väävel kütuses ja (SOx) heitgaasides · lämmastikoksiidid (NOx) heitgaasides · osoonikihti kahandavate ainete kasutamine haloonid 1211, 1301 ja 2402 · jäätmete põletamine laeval · lasti aurude emissioon · laevakütuse kvaliteet jm
- Kütusepumba rikked - Kütusepihusti nõelklapi mitte täielik sulgumine - Pompaazi tekitamine - Liiga kõrge kütuse temperatuur jätab jääk torustike - Kõrge tsingi sisalduse tõttu pihusti kanalid ummistuvad ja see oluliselt mõjutab mootori tööks Scrubber Scrubber - on seade, mis puhastab heitgaasi lisanditest Scrubber inglise keele tõlkides on (kraapimine, puhastamine) Scrubberi töö on peatada vee tilkadega üleliigsed tolmu osakesed, mis asuvad heitgaasides Scrubber koosneb kolmest osast - Esimene osa kokku minev osa - Teine osa omab kitsast pindala - Kolmas osa laienev osa Töö põhimõtte: Sissetulev gaasivoo siseneb esimesse osasse ja voolu ristlõike pindala on vähendatud ja gaasivoolu kiirus suureneb
Atsetoon on küünelaki eemaldaja! Ammoniaak on puhastusvahendite koostises, näiteks ka WCpuhastusvahendis! Arseen mürk, kasutatakse rotimürgi koostises näriliste hävitamiseks! Benseen lahusti, kütuste lisa! Tugev kanserogeenne aine ja seostatakse leukeemia tekkimisega inimorganismis Butaan kergesti süttiv gaas, mida kasutatakse "välgumihklites"! Kaadmium (Cd) metall, mida kasutatakse patareides Süsinikmonoksiid ühend mootorsõidukite heitgaasides Tsüaniid väga mürgine ühend, kasutatakse erinevates tootmisprotsessides DDT putukamürk Formaldehüüd kasutatakse meditsiinis surnukehade säilitamiseks. Ühendit seostatakse vähkkasvajate, hingamisteede, naha ja seedesüsteemi probleemidega suitsetajatel! Hüdrogeenitud tsüaniid mürk gaasikambrites! Maltitool kunstlikult sünteesitud magusaine, mida ei lubata FDA (USA Toiduja Ravimiameti) järgi Metopreen taimekaitsevahendite koostisaine (ehk putukamürk)!
BENSEEN (C6H6) · värvitu · iseloomuliku lõhnaga (mürgine!) · vees lahustamatu · on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. Kahjustavad närvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt nahale. Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides Kasutatud kirjandus: www.google.ee www.wikipedia.org www.annaabi.ee
mürgiseid ühendeid. Linnaõhku paisatavast toksilisest gaasist on valdav osa pärit automootoritest ( CO 90 - 95%, NO 50 - 70 %, Pb 90 - 98%). Eestis tervikuna annavad autod ja sõidukid 73 - 85% CO ja 57 - 68% NO koguhulgast. Aasta jooksul paiskavad autod õhku sadu miljoneid kilogramme CO-d. Lämmastikoksiide satub õhku kaaluliselt vähem, kuid ühe mahuühiku õhu hingamiskõlbmatuks muutmiseks kulub NO-d võrrelduna CO- ga 75 korda väiksem kogus. Seega heitgaasides lämmastikoksiidide kahjulikkus võrrelduna CO-ga on tunduvalt suurem. Mootoris olev küttesegu, st. õhu ja kütuseauru segu põletamine toimub kõrgel temperatuuril ja rõhul, kus tekib õhulämmastikust ja põlemata hapnikust muuhulgas ka NO, mis õhus heitgaasi hajumisel omakorda hapendub NO2- ks, mis on aga CO-ga võrreldes tunduvalt mürgisem. Lämmastikoksiidid on kahjulikud nii inimese hingamisteedele, kui ka taimestikule. 3 1
tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Loomulik kasvuhooneefekt suureneb siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri rohkem kasvuhoonegaase kui peaks. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsinikdioksiid CO2 (eraldub fossiilsete kütuste põletamisel) Metaan CH4 (eraldub märgaladest, koduloomade väljaheidetest ning prügilatest) Dilämmastikoksiid NO2 (eraldub biomassist bakterite elutegevuse tulemusena, see moodustub ka auto heitgaasides) Veeaur (eraldub vee aurustumisel) Osoon O3 (tekib päikesekiirguse toimel atmosfääris) Tagajärjed Veetaseme tõus maailmameres Kliimamuutused maismaal Loodusvööndite nihkumised Maakera keskmise temperatuuri tõus 0.3°C kümne aasta jooksul Tormid ja teised looduskatastroofid muutuksid sagedamaks Probleemile võimalikud lahendused Vähendada kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist Nt. Auto asemel sõita hoopis jalgrattaga või käia jala. See
Fenool Värvuseta kristallaine, omapärase lõhna ja madala sulamis temp. 41 C. Toormeks paljudele ravimitele, värvainetele, pestitsiidile, polümeeridele. Põlustüreen Valmistatakse jalanõusid, nööpe, mänguasju, kasutatakse isolatsioonimaterjalina jne. Stüreen Meeldiva lõhnaga vedelik, toore polümeeride tootmiseks. Bensobüreen C20H12 Sisaldab mitut aromaatset tuuma. Leidub tubakasuitsus ning tekibki liha ja kala grillimisel, autode heitgaasides. Kautserogeense ja tervist kahjustava toimega. Bensaldehüüd mandlilõhna meenutav vedelik, leidub vanilliõli koostises. Benseenkarboksüülhape e. bensolhape leidub looduses pohlades ja jõhvikates. Rakendatakse säilitusainetes (ELIO).
· Astmahaigusi · Allergiat · Stressi · Meeleolu muutusi Huvitavaid fakte · Linlane kaotab õhusaaste tõttu 8 kuud oma elust · Õhusaaste viib enneaegselt hauda 300 pealinlast aastas · Õhusaaste mõjutab südamehaiguste teket · Õhusaaste tapab igal aastal 2 miljonit inimest maailmas · Õhusaaste tõttu sünnib vähem poisse · Linnaõhk rikub spermatosoidid · Autode heitgaasides leidub 3000-4000 erinevat ainet · Üldiselt on Eestis hea õhu kvaliteet Kasutatud kirjandus · http://www.tarbija24.ee · http://www.postimees.ee · http://deepzone2.ttu.ee · http://ael.physic.ut.ee
6) Suured ülemaailmsed korporatsioonid. Autotööstus (lk 108-112) Autotööstuse etapid: 1) Uurimis ja arendustegevus-teadusekeskuste lähedal, rikastes riikides 2) Detailide valmistamine-odava tööjõu läheduses 3) Monteerimine-transporditeede ristumiskohtades turu läheduses 4) Hooldamine-tarbija lähedal Keskkonnakaitse 1) Euroopas kasutatakse CO vähendamiseks kasutama katalüsaatoreid 2) Kvaliteedinormid kütustele, et vähendada SO2 ja NOx hulka heitgaasides 3) Säästlikumad mootorid 4) Kütuste ja suure võimsusega autode maksustamine 5) Elektriautod
enne selle põletamist Vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine Väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine Vääveldioksiidi kinnipüüdmine suitsugaasidest Lämmastikoksiidide vähendamine Põlemisõhu koguste vähendamine Põlemistemperatuuri alandamine Kasutada põletusseadmeid kus põlemine toimub mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja pikema aja jooksul Kasutada katalüsaatoreid (oksüdeerivad või taandavad heitgaasides sisalduvad kahjulikud ühendid kahjututeks ühenditeks) Süsinikdioksiidi vähendamine Kasutada keskkonna sõbralikke liiklusvahendeid Kasutada rohkem taastuvenergiat Tööstustes kasutada uusi tehnoloogiad, mis vähendaksid saastatust Kasutatud allikad Harald A. Velner Keskkond ja tehnika Timo Vuorisalo Keskkonnaökoloogia Vello Keppart Keskkonnakaitse Richard B. Primack Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse www.google.com/images
avio e lennukibensiinid: kasutamiseks lennunduses, erinevad mootoribensiinidest kõrgema detonatsioonikindluse ja fraktsioonkoostiste poolest, on kergemad, kõrgema puhastusastmega ja külmakindlamad; väikemootorite bensiinid: kasutamiseks kiirekäigulistes kahe (ka nelja)taktilistes väikemootorites. On ökoloogiliselt puhtamad, vähem lenduvamad kui mootoribensiinid, ei sisalda benseeni. Heitgaasides süsinikoksiidi ja lämmastikoksiidide sisaldus on minimaalne; lahustibensiinid: kasutamiseks kummi, laki, liimitööstuses, ka puhastusvahendina.
ravimiseks. Liigakasutamine võib kahjustada maksa. Looduses ei esine. Loodi esimest korda John Hopkinsi ülikoolis aastal 1877. Naftaleen Varem nimetatud kui naftaliin. Kasutatakse koitõrje vahendina ja erinevate lahustite tootmiseks. Suurte kogustega kokkupuude võib kahjustada punaseid vereliblesid. Naftaleeni toodetakse kivisöetõrva keskõlifraktsioonist. Mesitüleen Kasutatakse laborites lahustina. Avastas Robert Kane aastal 1837 atsetooni kuumutades väävelhappega. Esineb auto heitgaasides. Võib olla mürgine. Stüreen Rahvapärased nimetused : kaneel, vinüülbenseen. Toatemperatuuril on aine värvitu halvastilõhnav vedelik, keeb temperatuuril 145,2ºC. . Toodetakse põhiliselt etüülbenseeni dehüdrogeenimisel ZnO juuresolekul temperatuuril 600ºC Ksüleen Ksüleen või dimetüülbenseen, endise nimetusega ksülool . Selge, värvitu iseloomuliku lõhnaga vedelik. Lihtsalt lahustuv eetris, etanoolis, fenoolis Nitrobenseen
Välisõhk on üks keskkonna elutähtsatest komponentidest. Elame suurema osa oma elust välisõhku hingates. Välisõhust oleneb ka see, missugust õhku me hingame kodus. Tube saab ju tuulutada ainult värske ja puhta välisõhuga. Veelgi laiemas plaanis oleneb välisõhust, õigemini saasteainetest, mida ta sisaldab, elu eksistents. Mida see tähendab, missuguseid probleeme kaasa toob? Välisõhuna peame silmas eelkõige maapinnalähedast õhukihti. Rahvusvahelisel tasandil on kokku lepitud, et kõik välisõhuproovid võetakse kuni 2 meetri kõrguselt maapinnast. See võimaldab saadud tulemusi omavahel võrrelda. Samas määratakse osoonikihi paksust õhusambas, mille kõrgust mõõdetakse kümnete kilomeetritega. Missugused tegurid mõjutavad ikkagi välisõhu kvaliteeti? Nende tegurite hulka kuuluvad: * mitmesugused keemilised ühendid * müra * tolm * ioniseeriv kiirgus, st kiirgus, mis mõjub elavatele kudedele * mitteioniseeriv kiirgus nagu ultraviolettkiirgus * elek...
Fenool+ naatriumhüdrooksiid; fenool+ broom; fentüülamiin + vesinik kloor 6. tähtsamad tsüklilised orgaanilised ühendid, nende kasutamine ja keskkonna ohtlikus. Keskkonnale ja teistele ohtlikud tsüklilised ühendid Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid, eriti need, mis sisaldavad üle nelja bensiiniringi, on tugeva kantserogeense toimega. Selliseid aineid sisaldavad kivisöe- ja põlevkivitõrvas, samuti ka tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Suitsetajatel on suur risk haigestuda kopsuvähki, kuna see on tingitud polütsükliste aromaatsete ühendite väikeste koguste pidevas sissehingamisest. Areenide hulka kuuluvad ka nende funktsioonaalühendid: halogeenühendid, hüdroksüülühendid, amiinid, karboksüülhapped, nitroühenid jms. Aromaatsed nitroühendid moodustavad nitreerimisreaktsiooni saadustena. Enamik nitroühendeid on mürgised. Polünitroühendid on plahvatusohtlikud. Üks enim kasutatud lõhkeaine on triniitrotolmen
Areenide esindajad: Paljusid aromaatseid süsivesinikke eraldatakse kivisöetõrvast, mis tekib kivisöe koksistamise kõrvalsaadusena. Nii toodetakse: benseeni, tolueeni, naftaleeni ja aromtaaseid heterotsüklilisi ühendeid jne. Benseeni ja alküülbenseene kaustatakse lahustitena, kuid ka teiste toodete lähteainetena. Mitmetsüklilised aromaatsed ühendid on tugeva kanterogeense toimega. Leidub: kivisöe ja põlevkivitõrvas, tubakasuitsus ja autode heitgaasides. Areenide funktsionaalühendid (halogeeniühendid, fenoolid, amiini jne). Aromaatsed nitroühendid moodustavad nitreerimisreaktsiooni saadustena. Nitrobenseeni kasutatakse paljude keemiatoodete valmistamisel. Enamik nitroühendeid on mürgised, poluünitroühendid aga plahvatusohtlikud. Aromaatsed halogeeniühendid (nt. Klorobenseen) kasutatakse lahustitena ja vaheündite tootmises. Väga ohtlikud keskkonnale on polüklorotsüklilised ühendid
· Otstarbekas töökorraldus Tulemuseks on kiirem tootmine ja isikustatud tööoperatsioonid. 4. Toote elutsükkel kestab väljamõtlemisest kuni toote tootmise lõpetamiseni; lühenenud 5. Autotootmise geograafia: Kasvavad turud Hiinas ja Indias. USA ja Saksamaa tehased asuvad Brasiilias. 6. Keskkonna nõuded: · Euroopas peavad autod kasutama katalüsaatorit , et vähendada vingugaasi eraldumist · Kvaliteedinormid kütustele, et vähendada SO2 ja NOx hulka heitgaasides · Valitsused eraldavad toetusi säästlikemate mootorite ehitamiseks, maksustavad kütust raiskavaid suure võimsusega autosid jms. Kõrgtehnoloogiline tootmine 1. Olulisemad harud: tuuma-, kosmosetehnika, biomeditsiin, mikroelektroonika, geenitehnoloogia põllumajanduses 2. Ettevõtete paigutumist mõjutavad tegurid: · Kõige olulisem uurimis- ja arendustöö on koondunud teadusparkidesse
Laboratoorselt saadakse lämmastikmonooksiidi lahjendatus lämmastikhappe reageerimisel verega. Moodustub õhus äikese ajal, kuid tekib ka mõnes tööstusprotsessis ning on ka auto- de heitgaaasides. NO2 lämmastikdioksiid N + O2 = NO2 Lämmastikdioksiid on väga mürgine gaas, mis toimub eelkõige hingamisteede limaskestadele, kutsub esile ärrituse silmades, köha, iivelduse ja oksendamise. Moodustub õhus äikese ajal, kuid tekib ka mõnes tööstusprotsessis ning on ka autode heitgaasides. SiO2 ränidioksiid Si + O2 = SiO2 Ränidioksiid on maakoores kõige levinum aine. Teda leidub looduses nii vabana kui ka pal- judele mineraalide ja kivimite koostises. Üldse tuntakse üle 400 mineraali, mille põhiosaks on ränidioksiid.(SiO2)
Keemistemperatuur: 20°C (Celanese, 2012) Lahustuvus: seguneb vees, etanoolis ja benseenis (Celanese, 2012) pH: ei ole määratud (Celanese, 2012) log Pow: 0,63 (inchem, 1994) Koc: 1 (CERI, 2007) Henry seaduse constant H: 7,89 x 10-5 m3atm/mol (epa, 1994) 2 Kineetika ja metabolim Atseetaldehüüd on alkoholi käärimise produkt. Etanaali leidub toidukaupades, jookides, sigarettides ja sõidukite heitgaasides. Etanaal ei ladestu, kuid imendub kiiresti suu- ja hingamisteedesse. Põhjustab iiveldust, peavalu ja tugevat silmade ärritust. Võib põhjustada ka hingamisteede ärritust ja vähktõbe. (inchem, 1994) Käitumine looduses Etanaal ei hüdrolüüsu vees vaid oksüdeerub ning tekib äädikhape. Atseetaldehüüd biolaguneb täielikult nii aeroobses kui ka anaerooses keskkonnas. (CERI, 2007) Atseetaldehüüd tekib süsivesinike ja biojäätmete lagunemisel ja naftasaaduste ja kivisöe
- Biodiislil on head määrimisomadused ta hoiab mootorit?= ?? Gaaskütused : - Gaaskütuseks nimetatakse selliseid kütuseid mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Võrreldes vedekütusega on neil mitmed eelised : - Suured varud looduses : MADALAM HIND : Kahjulike lisandite (vaikained, korrodeerivad ühendid, mehaanilised lisandid) puudumine. Määrdeõli tööea suurenemine 2...3 korda. - Mürgiste ühendite sisaldus heitgaasides väiksem. - Suuur detonatsioonikndlus mis võimaldab tõsta mootori surveastet. Gaasikütused peamised puudused : - Transpordivahendites kasutamiseks on : TANKIMISE KEERUKUS JA EBAMUGAVUS Toitesüsteemi osade suur mass Metanool : - Eelised : - Kõge oktaaniarv , - Laiad süttimispiirid võimaldavad töötada lahja seguga, - Leegi madala temperatuuri tõttu on NOX sisaldus väike ei põleta mootori klappe ning tekitab vähe ladestusi ,
· on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED · Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. · Kahjustavad närvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt nahale. · Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides AREENIDE NIMETAMINE · Kasutatakse järelliidet benseen Nt metüülbenseen NH2 aminobenseen ehk fenüülamiin · Benseenist moodustunud asendusrühm on fenüül- Br Cl Br 2,5-dibromo-1,3-diklorobenseen Cl klorobenseen nitrobenseen 2,4-dimetüül-1-aminobenseen hüdroksübenseen ehk fenool difenüületaan
· on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu, vaikusid ja muid hüdrofoobseid aineid. Toodetakse naftast või kivisöetõrvast ja kasutatakse lahustina ning teiste areenide saamiseks. AREENIDE FÜSIOLOOGILISED OMADUSED · Aromaatsetel süsivesinikel on narkootiline toime. · Kahjustavad närvisüsteemi. · Mõjuvad ärritavalt nahale. · Mitmetsüklilised ühendid on kantserogeensed. nt tubakasuitsus ja autode heitgaasides AREENIDE NIMETAMINE · Kasutatakse järelliidet benseen Nt metüülbenseen NH2 aminobenseen ehk fenüülamiin · Benseenist moodustunud asendusrühm on fenüül- Br Cl Br 2,5-dibromo-1,3-diklorobenseen Cl klorobenseen nitrobenseen 2,4-dimetüül-1-aminobenseen hüdroksübenseen ehk fenool difenüületaan
..- 35°C; Suvine kütus hangub- 10°C. Kütuseid tuleb kasutada vastavalt aastaajale. Diiselkütuste margid Suvised(tähis Л 0,4 – 40) Talvised(tähis 3 0,2 – 35): Talvine Põhjapiirkonna Arktiline Linna Linna kütus Linnadiislikütus on keskkonnasõbralik kütus, mis on määratud eeskätt linnas sõitvates autobusside ja veoautode mootorites kasutamiseks. Eelised: heitgaasides vähem väävliühendeid, kuni 10% vähem lämmastikühendeid, aromaatsete süsivesinike hulk 20% väiksem, tuhasus kuni 1/3 väiksem, meie kliimas sobib linnadiislikütust kasutada aastaringselt. Määrdeõlide põhiomadused Määrdeõli kvaliteeti hinnatakse järgmiste peamiste näitajate järgi: 1. Viskoossused 2. Viskoossusindeks, VI 3. Viskoossuse sõltuvus rõhust ja kiirusest 4. Määrimisvõime 5
Kui kogu atmosfääris leiduv osoon kokku koguda, siis moodustaks see ümber Maa vaid o,3 cm paksuse kihi; õhuhapnik võtaks samadel tingimustel enda alla 5,5 km paksuse kihi. Metsas, mere kohal ja rannikul on õhu osoonisisaldus kõrgem, linnadele lähenedes aga väheneb. Osoonisisaldus sõltub aastaajast : suve alguses on osooni kõige rohkem, sügisel kõige vähem. 1970. aastal tõusis teravalt üles õhu osoonisisalduse küsimus. Selgus, et automootorite töötamisel tekkivates heitgaasides on lämmastikoksiide, neid on ka lennukite heitgaasides. Lämmastikoksiidid tekivad ka lämmastikväetiste lagunemisel pinnases ja aatomipommi plahvatusel. Samuti on kahjulikud aerosoolid, mille kasutamisel satub atmosfääri freooni, sama aine on külmakandjaks külmkapi jahutis. Lämmastikoksiidid ja freoonid lagundavad osooni, mistõttu selle sisaldus atmosfääris väheneb. Seetõttu jõuab Päikeselt lähtuv ultraviolettkiirgus Maale. Selle tulemusena
ohtlikuks ka inimesele ja teistele elusorganismidele. Sellised mürgid on näiteks putukate tõrjeks kasutatav klooriühendeid sisaldav DDT. DDT võeti kasutusele 1942. aastal. Kahekümne aasta pärast selgus, et see mürk ei lagune, vaid ladestub keskkonda. DDT muudab näiteks röövlindude munakoored hapraks, mistõttu muna puruneb haudumise ajal. Samuti on elusorganismidele kahjuliku toimega autokütustes kasutatav plii. Heitgaasides sisalduv mürgine plii ladestub esmalt teeservadel kasvavatesse taimedesse ja sealt taimtoiduliste loomade organismi. Uued autod ehitatakse aga selliste mootoritega, milles kasutatakse ainult pliivaba bensiini. 5 Mis on põhjavesi? Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu
Kui biodiislikütuse energiabilanss on 0.4,siis rapsiõlil on see 0.22 ning naftast toodetud diislikütuse energiabilanss on 0.18. Rapsiõli eelised ja puudused tulenevad selle erinevatest omadustest võrreldes diislikütuste omadustega Rapsiõli oluliselt suurema hapnikusisalduse (10.8%) tõttu võrreldes naftast toodetud diislikütusega põleb rapsiõlikütus täielikumalt kui diislikütus, samas väheneb süsinikoksiidi ja süsivesinike ning tahkete osakeste sisaldus heitgaasides. Rapsiõli mootorikütusena Rapsiõli ja naftast toodetud diislikütuse võrdleval katsetamisel on saadud üsna ühesugune mootori termiline kasutegur. Rapsiõlikütuse korral on mootori kasutegur keskmistel ja suurtel koormustel õige vähe kõrgem (0.39) kui tavadiislikütuse kasutamisel (0.38). Vaid väga väikesel koormusel on
süsivesinikest ja põlemisprotsessis vajaminevast õhust.On rida meetodeid, mille abil saab tänavatel heitgaaside hulka vähendada: mootorite optimeerimine; heitgaaside filtrite ja puhastite paigaldamine ja kütuseliigi valik.Kaasaegsed mootorid peavad tänapäeval vastama EURO-II Heitgaasinormatiividelening mõne aasta pärast jõustuvad juba rangemad EURO-III normatiivid.Kõige tuntum heitgaasipuhastussüsteem, mida autodele paigaldatakse, on katalüsaator. Katalüsaator muundab heitgaasides leiduvad süsivesinikud ja CO ümber veeks ja süsinikdioksiidiks. Katalüsaatorid reageerivad aga tundlikult väävlile. Väävel niiöelda mürgitab pikas perspektiivis katalüsaatori ja viib sellegatahkete osakeste emissioonini. Optimaalselt toimiksid niisiis katalüsaatorid maksimaalselt väävlivaba kütusega, nagu seda biodiisel on. Kombinatsioon katalüsaatorist ja tahkete osakeste filtrist on isegi võimelised biodiislit kasutades saasteainete
Lõputu kütuseturg loob kõrvalproduktina palju toitu. Kütuseäri doteerib toitdu hinda loomadele ja inimestele. Toitu saab olema rohkem, mitte vähem. (d) Kütust ei ole tarvis kaugelt transportida. See on oluline kokkuhoid. (e) Etanoolkütusel töötav mootor ei saasta loodust. Heitgaasid sisaldavad ainult süsinikdioksiidi ja veeauru. Isegi süsinikdioksiid on samas mahus mida kasutab tooraine kasvamas. Kliima soojenemist see ei kiirenda. Heitgaasides kahjulikud lisandid on pärit õhust mis läbib mootori , mitte kütusest. Lisandid on vähem kui bensiinimootorist sest leegitemperatuur on kütusepiiritust kasutades madal. (f) Etanooli madal leegitemperatuur ei ole võimeline sulatama mootori klappe. (g) Piiritus põleb isegi siis, kui vee sisaldus on 20%. See olukord langetab veelgi leegitemperatuuri ning lisab veeauru turbiinilabadesse. Turbiinmootorid kasutatakse lennukitel ja elektritootmisel ja kütusepiiritus
heidetud jäätmete päritolu. Kui laevas peetakse ranget arvet oma jäätmete üle, ei ole raske tagasi lükata süüdistusi ebaseaduslikus jäätmetest vabanemises (merre heitmises). Variant 3. 1. Milliseid reostuse allikaid kätkeb endas laev? Millega võib laev reostada keskkonda? Prügi, heitmed õhku, pakitud ohtlik kaup, kemikaalid, nafta ja naftasaadused, reoveed, ballastvesi, väävel laevakütuses ja heitgaasides, laeva värv 2. Kuidas toimub reostusjuhtude avastamine? Lihtsaim ja kindlaim vahend naftareostuse kindlakstegemiseks on vaatlus. Meres või rannal leiduva nafta olek vaheldub. See sõltub muu hulgas merre sattunud nafta hulgast, kvaliteedist, vanusest jamuundumise astmest. Kui naftat on tõesti ohtralt või kui tegemist on värske lekkega, võib tunda ka lõhna. Nafta tunneb ära veepinnale moodustunud kihi järgi. Naftaga reostatud veeala on teist värvi kui teda ümbritsev meri.
on tegelikult inimkonna kaitsmine tema enda eest. Õhku reostavad tööstusettevõtted ja transpordivahendid oma jääkgaaside, tahma ja tolmuga. Suurlinnades võib tuulevaikse ilmaga tekkida õhus suitsust ja suitsulisandeist mürgine udu, nn sudu. Korstnatest koos suitsuga kõrgele tõusnud keemilised ühendid lahustuvad õhuniiskuses, tekitades happeid. Õhureostuse vältimiseks tuleb korstnatele paigaldada filtrid, mis jääk-gaasidest kahjulikud lisandid välja korjavad. Sõidukimootorite heitgaasides on inimese tervisele eriti ohtlikud vingugaas ning pliiühendid. (Pliid lisatakse bensiinile, et seda saaks kasutada võimsates, kõrge surveastmega mootorites.) Tiheda liiklusega autoteede läheduses on heitgaaside tõttu mürgitatud nii looduslikud kui ka kultuurtaimed ja nende viljad ei kõlba süüa. Viimastel aastatel kasutatakse autokütuste valmistamisel elusloodusele ohutumaid aineid ning autode summutid varustatakse eriseadmete - katalüsaatoritega, mis õhu reostust vähendavad
[1] Tuntuimad lämmastiksaastet tekitavad ühendid: ammoniaak (NH3) ja NOx-id ehk lämmastikoksiidid, millest levinumad on lämmastikmonooksiid (NO), lämmastikdioksiid (NO2) ja dilämmastikoksiid (N2O). Lämmastikoksiid ja lämmastikdioksiid (NO, NO2) NO ehk lämmastikoksiid on põlemisel tekkiv kõrvalsaadus. Õhus reageerib NO kiiresti NO2- ks ehk lämmastikdioksiidiks, mis on tuntud õhusaastaja. See on kollakaspruun mürgine gaas, mis sisaldub sisepõlemismootorite heitgaasides. NO ja NO2 sisalduse suurenemine õhus on märk maalähedase atmosfääri halvenemisest. Vees lahustudes tekivad lämmastik- ja lämmastikushape, mis põhjustavad happevihmasid.[2] NO + CH3O2 NO2 + CH3O NO2 + hf NO + O O3 O + O2 O3 + NO = NO2 + O2 Lisaks pinnase ja veekogude hapestamisele põhjustavad lämmastikoksiidid pinnase lämmastikuga küllastumist ning veekogude üleväetamist. Kütuste puhul on väiksema
Tööstuses kasutatakse peamiselt hõbeda ja vase sulamit. (Hoffmann 1999). 1.3. Plaatina Plaatina on üks kuuest plaatinametallidest, plastne hõbevalge hästi töödeldav väärismetall. Tema sulamistemperatuur 1768,3 ºC ja tihedus 21,45 Mg/m3. (Väike Entsüklopeedia 2006). Plaatina ei oksüdeeru õhu käes ja ei reageeri hapetele. Teda kasutatakse laialdaselt katalüsaatorina, näiteks sõidukites, et alandada saasteainete hulka heitgaasides, mis tekivad kütuse põlemisprotsessi käigus. Lisaks prilliraamidele on plaatina kasutusel ehetes, keemiatööstuses, hambaravis, meditsiinilistes instrumentides, elektrikontaktides- ja juhtmetes. (Platinum 2015). Plaatina on haruldane väärismetall, looduses leidub teda ehedal kujul ja mineraalidena. 1.4. Pallaadium Pallaadium on samuti hõbevalge, plastiline ja hästi töödeldav väärismetall. Pallaadiumi sulamistemperatuur 1554,9 ºC ja tihedus 12,02 Mg/m3
Selle sissehingamisel on tagajärgedeks peapööritus, hingamisraskused ja halvimal juhul ka surm. Heitgaasidele lisanduvad muidugi erinevad ained, mida on kasutatud bensiini oktaanarvu tõstmiseks. Oktaanarv näitab, kui kõrget rõhku talub bensiin, ilma et see spontaanselt süttiks. [1][2] Bensiini kasutamine sisepõlemismootorites ei ole väga efektiivne, kuna sedasi rakendub vaid 20% bensiinis olevast energiast. Muu väljub kas soojusena või heitgaasides. See suurendab probleemi, kuna kui oleks võimalik rakendada kogu bensiinis peituv energia, oleks heitgaaside hulk atmosfääris 5 korda väiksem. [1] 3 2. Lahendus Parim lahendus oleks saasteaineid tekitavate kütuste mitte kasutamine, kuid kuna seda pole hetkel võimalik teostada, sest kõik kütused saastavad kas otseselt või kaudselt loodust. Seega toon siinkohal välja parimad alternatiivid, mis suure tõenäosusega
ning naha pragunemist. Ksüleeni poolt kahjustatud naha vastupanuvõime on väiksem, ning teistel kemikaalidel ning viirustel või/ja bakteritel on kergem inimese organismi siseneda. Kui ksüleen jääb "lõksu " riideeseme ning naha vahele, võib see kergesti põhjustada põletust ning ville. Käitumine looduses Loodusesse satuvad ksüleeni isomeerid peamiselt fossiilsete kütuste tööstusest. Bensiini rafineerimise aurud sisaldavad ksüleeni, bensiini ning diiselmootorite heitgaasides leidub ksüleeni. Ksüleeni aurustumisel, kui seda kasutatkse lahustina värvides, kummis või muudes lahustes või materjalides. Transportimisel võib toimuda aurustumine ning alati on ka lihtlabane lekkimisoht, mil viisil satub ksüleeni loodusesse. 5 Enamik ksüleeniisomeere satuvad loodusesse aurustudes, ning seega reostavad nad eelkõige atmosfääri
ning naha pragunemist. Ksüleeni poolt kahjustatud naha vastupanuvõime on väiksem, ning teistel kemikaalidel ning viirustel või/ja bakteritel on kergem inimese organismi siseneda. Kui ksüleen jääb “lõksu “ riideeseme ning naha vahele, võib see kergesti põhjustada põletust ning ville. Käitumine looduses Loodusesse satuvad ksüleeni isomeerid peamiselt fossiilsete kütuste tööstusest. Bensiini rafineerimise aurud sisaldavad ksüleeni, bensiini ning diiselmootorite heitgaasides leidub ksüleeni. Ksüleeni aurustumisel, kui seda kasutatkse lahustina värvides, kummis või muudes lahustes või materjalides. Transportimisel võib toimuda aurustumine ning alati on ka lihtlabane lekkimisoht, mil viisil satub ksüleeni loodusesse. 5 Enamik ksüleeniisomeere satuvad loodusesse aurustudes, ning seega reostavad nad eelkõige atmosfääri
kõigil reziimidel püsivalt. Normaalne küttesegu: 1:14,7, kus 1 kg kütet segatakse 14,7 kg õhuga normaaltingimustes Nad ei tohi mootoris detoneerivalt põleda: mõisted, · oktaananarv · detonatsinoon, · antidetonaator. Kütused: autobensiinid Bensiini tihedus ca 680...780 kg/m³. kg/ Seoses põlemisel tekkivate kahjulike gaasidega, kasutatakse autol katalüüsmuundurit, mille ülesandeks on vähendada, redutseerida, heitgaasides sisalduvate kahjulike ühendite CO, CH ja NH, hulka enne nende atmosfääri, loodusesse paiskamist. Järgi jääksid H2O, CO2 ja N, mis on üldjuhul kahjutud keskkonnale. Fraktsioonid: alkaanide homoloogilise rea liikmete heksaan, heptaan, oktaan teisendeid erinevates %-s vahekordades. Küllastunud süsivesikud: alkaanid (parafiinid), tsüklaanid (nafteenid), areenid(aro- maatsed süsivesikud) Kütused: autobensiinid NB! Kasutuse ohutus!! Ainult mootorikütuseks!
· Tahked osakesed. On rida meetodeid, mille abil saab tänavatel heitgaaside hulka vähendada: mootorite optimeerimine; heitgaaside filtrite ja puhastite paigaldamine ja kütuseliigi valik. Kaasaegsed mootorid peavad tänapäeval vastama EURO-II Heitgaasinormatiividele ning mõne aasta pärast jõustuvad juba rangemad EURO-III normatiivid. Kõige tuntum heitgaasipuhastussüsteem, mida autodele paigaldatakse, on katalüsaator. Katalüsaator muundab heitgaasides leiduvad süsivesinikud ja CO ümber veeks ja süsinikdioksiidiks. Katalüsaatorid reageerivad aga tundlikult väävlile. Väävel niiöelda mürgitab pikas perspektiivis katalüsaatori ja viib sellegatahkete osakeste emissioonini. Optimaalselt toimiksid niisiis katalüsaatorid maksimaalselt väävlivaba kütusega, nagu seda biodiisel on. Kombinatsioon katalüsaatorist ja tahkete osakeste filtrist on isegi võimelised biodiislit
nad õhku paisati. Sekundaarsed – kahjulikud lisandid, mis tekivad atmosfääris keemiliste ja füüsikaliste protsesside tulemusena (osoon, väävelhape)). Keemilise koostise järgi -orgaanilised, anorgaanilised. Agregaatoleku järgi – vedelad, tahked, gaasilised. Gaasiliste heitmete puhastusmeetodid – tolmu ja piisakade eraldamine (gravitatsioonpuhastus, sademestamine intertsijõudude toimel, filtrimine, märgpuhastus, elektropuhastus). Peale tolmu on heitgaasides ka vääveldioksiid, lämmastikdioksiid, väävelvesinik, kloorvesinik jt. Nende eraldamiseks kasutatakse füüsikalis-keemilisi meetodeid, kolm põhigruppi: absorptsioon (aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi), adsorbsioon (gaasifaasist tahkesse faasi) ning põletus ja katalüütiline töötlus. Müra - mitteperioodiliselt võnkuv heli. Madala-, kesk- ja kõrgsageduslik. Tekkeviisilt jaotatakse: mehhaaniliseks ja aerodünaamiliseks. Vähendamise
Katalüsaatorist väljuvad täielikult põlenud osakesed CO2 ja H2O. Katalüsaatorit rikuvad etüülbensiin ja toore bensiini sattumine katalüsaatorisse (näiteks mootori halb töö või mootori mittekäivitumisel tema n.ö. "käima tõmbamine". Heitgaasis olevate kahjulike komponentide (CO vingugaas ja HC põlemata kütuseosakesed süsivesinikud) sisaldus on normeeritud ja seda kontrollitakse tehnoülevaatuse käigus. Diiselmootoritel kontrollitakse tahmasisaldust heitgaasides. AUTO JÕUÜLEKANNE AUTO JÕUÜLEKANNE SIDUR Siduri ülesandeks on jõuülekande ühendamine või lahutamine mootorist. Kui siduripedaalile ei vajutata, siis mootori hooratas, siduriketas ja surveketas pöörlevad ühtse tervikuna, sest taldrikvedru jõul on nad surutud ühtsesste pakki. Siduripedaalile vajutamisel antakse vedeliku rõhk siduripumbast
Joonis 2: Auto mootor Mürkgaasid tekkivad kui silindrisse sisenenud kütus põletatakse ja kolb,tekkinud gaasid välja surub.Sealt edasi liiguvad heitgaasid katalüsaatorisse.Katalüsaator on kõikide kaasaegsete autode heitgaasisüsteemi kuuluv seadis. See on oluliseks osaks heitgaasidega keskkonna saastamise vähendamisel, alandades mootorsõiduki mootoris toimuva põlemisprotsessi kõrvalsaadustest põhjustatud keskkonnakahjulike saasteainete hulka heitgaasides. Katalüsaatori (joonis 3) ülesanne 6 Joonis 3: Katalüsaator on muuta selliste kahjulike saasteainete keemilist koostist, mis tekivad mootori põlemiskambris auto erinevatel käivitus- ja sõidutingimustel, mootori töötamisel kõrgetel ja tühikäigupööretel http://bef.ee/wp-content/uploads/2014/09/detergents_est_digi.pdf staff.ttu.ee/~asiirde/Loengud/autodiagnostika/ALoeng%201.doc
04.2009). Praegu toodetakse vesinikku fossiilsetest kütustest ammutatud energiat kulutades ning selle protsessi käigus tekib süsihappegaas. See on põhjus, miks vesinikuautod ei ole kliimamuutuste seisukohalt siiski veel kübetki parem alternatiiv kui hübriidautod (,,Miks ei ole vesinikust kütusena asja saanud?", Villu Päärt, Äripäev, 01.12.2008, www.ap3.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Teadlased jätkavad vesiniku tootmiseks puhta meetodi otsimist. Probleem võib olla ehk see, et heitgaasides väljastatav vesi jäätab meie kliimas teed, kuna heitgaaside temperatuur on madalam. Samas võib aga nende väljalasketoru viia katusele nii, et eralduv veeaur jääb teekattest kaugemale (,,Järgmise põlvkonna autod - kuidas investeerida?", 03.04.2009, www.lhv.ee, viimati alla laetud 19.04.2009). Vesinikelemendiga töötava auto juures on aga ka palju positiivset Kõige olulisem on fakt, et vesinikelemendiga töötav auto ei saasta loodust, sest sellest eraldub vaid vesi
2000°C temperatuuri ja 100 baarilise rõhu juures. Seejärel gaasisegu suunatakse veelkord aurugeneraatorisse, mille käigus saadakse CO2 ja H2, millest eraldatakse CO2 ning H2 läheb põletamisele. Meetodi eeliseks on see, et saab ehitada suhteliselt väikesi jõujaamasid. Põhilised arendajad on Saksa firmad RWE ja Eon. Oxyfuel kütus põletatakse õhu asemel puhtas hapnikus, mistõttu heitgaasides puudub N ja sisaldub vaid CO2 ning veeaur. Veeaur kondenseeritakse ja järgi jääb heitgaasis vaid CO2. Tehnoloogiat edendab Vattenfall ja eeliseks on, et kätte saadakse kuni 98% CO2, aga puuduseks on suures koguses hapniku tootmise keerukus, energiamahukus ja seadmete kõrge hind. CO2 ladestamine maa all CO2 ladestamine maaalustesse õõnsutesse on efektiivne
peamiselt CO ja H2 Gaasistamine toimub veeauru ja hapnikuga küllastatud keskkonnas 650- 2000°C temperatuuri ja 100 baarilise rõhu juures. Seejärel gaasisegu suunatakse veelkord aurugeneraatorisse, mille käigus saadakse CO2 ja H2 , millest eraldatakse CO2 ning H2 läheb põletamisele. Meetodi eeliseks on see, et saab ehitada suhteliselt väikesi jõujaamasid. Põhilised arendajad on Saksa firmad RWE ja Eon. Oxyfuel kütus põletatakse õhu asemel puhtas hapnikus, mistõttu heitgaasides puudub N ja sisaldub vaid CO2 ning veeaur. Veeaur kondenseeritakse ja järgi jääb heitgaasis vaid CO2 . Tehnoloogiat edendab Vattenfall ja eeliseks on, et kätte saadakse kuni 98% CO2 , aga puuduseks on suures koguses hapniku tootmise keerukus, energiamahukus ja seadmete kõrge hind. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Fossiilsete kütuste põletamine on ühe tänapäeva suurima keskonnaprobleemi, globaalse soojenemise, põhjuseks
Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus · Kui põletamine täielik, tekivad süsihappegaas ja vesi. · Eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade võime kontsentreeida oma pinnale gaasi komponente. Lämmastik N2-gaasiline lämmastik- atmosfääris 78%-taimed enamasti ei saa kasutada toitainena. NOx - lämmastikoksiidid- NO ja NO2 heitgaasides (sh. autod)- hingamisteede kahjustused, happestuvaid ja entrofeeruvaid ühendeid moodustavad. N2O-dilämmastikoksiid- heitgaasides (sh. autod), lendub, nt. Sõnnikut saanud põllult- kasvuhoonegaas, hävitab stratosfääri osooni. HNO3-lämmastikhape-tekib NOx st õhuniiskuse kaastoimel-kahjustab otseselt taimi, happestab pinnast ja veekogusid. NH3-ammoniaak-atmosfääri nt. Loomasõnnikust-kahjustab otseselt taimi, happestab pinnast ja veekogusid, taimed võivad kasutada toitainena.
Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus · Kui põletamine täielik, tekivad süsihappegaas ja vesi. · Eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade võime kontsentreeida oma pinnale gaasi komponente. Lämmastik N2-gaasiline lämmastik- atmosfääris 78%-taimed enamasti ei saa kasutada toitainena. NOx - lämmastikoksiidid- NO ja NO2 heitgaasides (sh. autod)- hingamisteede kahjustused, happestuvaid ja entrofeeruvaid ühendeid moodustavad. N2O-dilämmastikoksiid- heitgaasides (sh. autod), lendub, nt. Sõnnikut saanud põllult- kasvuhoonegaas, hävitab stratosfääri osooni. HNO3-lämmastikhape-tekib NOx st õhuniiskuse kaastoimel-kahjustab otseselt taimi, happestab pinnast ja veekogusid. NH3-ammoniaak-atmosfääri nt. Loomasõnnikust-kahjustab otseselt taimi, happestab pinnast ja veekogusid, taimed võivad kasutada toitainena.
(mürkseened, -taimed, -kalad), toiduaines teatud tingimustel tekkinud mürgised ühendid (näit. solaniin roheliseks tõmbunud kartulis, rohelistes tomatites), luuviljaliste tuumades sisalduv amügdaliin, mis seedetraktis lagunedes moodustab sinihapet, või toiduainesse sattunud orgaanilised või anorgaanilised mürgid (pestitsiidid, nitritid, nitrosoamiinid, raskemetallid (plii, vask, elavhõbe jt.). Viimased võivad toitu sattuda nõudest, milles toitu valmistatakse, neid võib olla ka heitgaasides, tööstusjäätmetega saastunud vees, taimekahjurite hävitamiseks kasutatavates preparaatides. Piia Maria Nahkur Toidumürgistused Suhteliselt hiljuti avastati uus haigustekitaja prioon (ing. k. prion on lühend mõistele proteinaceous infection, st. proteiinne infektsioon). Prioon on madala moolmassiga valgu(proteiini)osake ja seega ei kuulu ei mikroorganismide ega viiruste hulka.
Stöhhiomeetrilised võrrandid võimaldavad määrata põlemisseaduste moodustamiseks vajaliku hapniku ja järelikultka õhu teoreetilise hulga. · 24. Väävliheitmed · SO2 ja SO3 on ebasoovitatavad nii inimorganismile kui ka loodusele. Suur osa vääveloksiide on põhjustatud fossiilsete kütuste põlemisest. Fossiilsete kütuste põlemisel eraldub enamus vääveloksiide SO2-na, mis atmosfääris hapendub SO3-ks. Kõrge SO3 sisaldus heitgaasides võib oluliselt kahjustada katelseadmete järelküttepindu. Gaasilistest heitmetest esimesena kehtestatigi piirangud väävliheitmetele. 25. Lämmastikuheitmed. · Põlemisel tekkivatest lämmastikühenditest on tähtsamad NO ja NO2, mida tuntakse ühise nimetuse all NOx. NOx-idest 95% ja enamgi koosneb NO-st ja NO2 sisaldus jääb alla 5%. Enamus NO-d hapendub hiljem NO2 ja tänu sellele on nende mõju ümbritsevale keskkonnale sama
ole suuremad. Iga 15 000 kilomeetri tagant kontrollitakse gaasisüsteemi. Gaasile tasub üle viia autod, millega sõidetakse vähemalt 20 000 30 000 kilomeetrit aastas. Lisaks kütusesäästule säästavad gaasiautod ka keskkonda: CO2 sisaldus heitgaasides väheneb näiteks poole võrra. Autogaasi kasutamine on eriti populaarne Hollandis, Itaalias ja Poola. Viimase poole aastaga järsult kallinenud bensiin ja diislikütus sunnivad üha enam autojuhte paigutama oma neljarattalisele sõiduvahendile odavama ja keskkonda säästvama gaasiseadme. Ehkki gaasi kulub sõites bensiinist kümnendiku võrra rohkem, on gaasi hind bensiini hinnast sedavõrd odavam, et gaasiseadmele
annaabi.ee 
