Ülevaade Elust & Loomingust Heino Eller Sünd Sündis aastal 1887 Tartus. On eesti helilooja & pedagoog. Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Hariduskäik & Pedagoogia 1907. Tartu Reaalkool. 1907-1908 Peterburi konservatooriumis viiulit. 1920-1940 Tartu kõrgeimas Muusikakoolis Õpetaja. 1940. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Õpetaja (elu lõpuni). Looming Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. 1917 "Videvik" 1920 "Koit" 1953 "5 pala" Muud Huvitavat 1971. aastast kannab Heino Elleri nime Tartu Muusikakool. 1987. aastast asub Tallinnas Georg Otsa nimelise Muusikakooli õuel Heino Elleri mälestussammas. 1991. aastast on korraldatud Heino Elleri nimelist rahvusvahelist viiuldajate konkurssi. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino Elleri nimelist muusikapreemiat
Heino Eller (1887-1970) Elulugu Lapsepõlve veetis St. Peterburgis Perekond oli muusikalembeline Emal oli väga hea lauluhääl ning isa meisterdas juba nooruses ise viiuleid Kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas Heino Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (18861942) Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908-1997) Pärast Heino surma elas Ellu Eller erakliku
Heino Eller Vivian Praks 11b Elulugu Sündinud 7.märts 1887 Tartus Eesti helilooja pedagoog Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajatest Haridus ja töö 1907 lõpetas Tartu Reaalkooli 1907-1908 õppis Peterburi Konservatooriumis Hiljem õppis veel kompositsiooni ja muusikateooriat Õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1940. alustas õpetajategevust Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Looming Umbes 300 teost 1917 ,,Videvik"(sümfooniline pilt) 1920 ,,Koit"(sümfooniline poeem)
Samuti lõi ta oratooriumi"Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Tema helikeel on vormiselge ning rikastatud polüfooniliste elementidega. Tema loodu on kontrastiderohke, tõsise mõttelaadiga ja jõuline, sageli kajastub seal siirast lüürikat. HEINO ELLER SÜNDIS: 17.03.1887 Tartu SURI: 16.06.1970 Tallinn HEINO ELLERI LOOMING LÜHIDALT Ta on loonud mitmeid sümfoonilisi teoseid. Sümfoonilised teosed : 1917"Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" HEINO ELLERI ELUKÄIK Heino Eller oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920
REFERAAT Heino Eller Muusikaõpetus Heino Eller (1887-1970) Heino Eller sündis Tartus 17.03.1887 musikaalses perekonnas. Ema oli hea lauluhäälega ja isa meisterdas ise viiuleid. Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller
mitmesuguste orelikontsertidega ja saavutas kuulsuse suurepärase improviseerijana. Seevastu sümfoonilises muusikas lähtus A. Kapp L. v. Beethoveni ja P. Tsaikovski eeskujudest, kes avaldasid talle oma mõju nii orkestrikäsitluse kui ka muusikalise kujundlikkuse mõttes. Tegutsedes pikki aastaid dirigendina juhatas A. Kapp mitmeid nende heliloojate teoseid, mis omasid olulist tähendust tema loomingulises biograafias. Kui H. Eller oli Tartu Kõrgemas Muusikakoolis tegutsedes rohkem huvitatud uuematest muusikavooludest, mis avaldus nii tema enese kui tema õpilaste loomingus, siis A. Kapi pedagoogiline tegevus Tallinna Konservatooriumis lähtus peamiselt klassikalistest suundumustest, tuginedes suures osas vaimuliku muusika traditsioonidele. Nii kujunes A. Kapp oma muusikalise tegevusega väljapaistvaks isiksuseks, kes tunduvalt mõjutas Eesti muusikakultuuri arengut käesoleva sajandi esimesel poolel.
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu * Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika muusikakoolis pani Eller aluse eesti heliloomingu nn. Tartu visiitkaart
Heino Eller Heino Eller oli Eesti helilooja ja pedagoog, Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Heino Eller sündis Tartus muusikalembeses peres. Lapsepõlves õppis ta viiulit. Oluliselt mõjutas Ellerit 1905. aastal Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks saanud Rudolf Tobias: Eller mängis tema juhendatavas keelpillikvartetis ja orkestris ning võttis temalt ka eratunde. 1907 astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuli erialale, kuid käevigastuse tõttu pidi vahetama eriala ning õppis Peterburi ülikoolis õigusteadust. 1920 lõpetas ta Peterburi konservatooriumi mitte enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller
Evald Aav elanud 7. märts 22. veebruar 1900 Tallinn 21. märts 1939 Tallinn. Oli eesti helilooja ja koorijuht. Aav lõpetas 1926 Tallinna konservatooriumi kompositsiooniklassi Artur Kapi juures. 19161926 Estonia teatri ooperikooris. Ta juhatas harrastuskoore: 19241927 Tallinna Sõjakooli koor ja orkester, Eesti Laulumehed, Tallinna Koolinoorte Muusika Ühingu segakoor. Ta juhatas 1938. aasta üldlaulupeol ühendkoore. Aav kirjutas esimese arvestatava eesti ooperi "Vikerlased". Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolis-romantilise ooperiga. Libreto kirjutas Voldemar Loo
rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks.Loomingusse kuuluvad ka 5 ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Kogumik,,Nii ajaratas ringi käib``Tema idée oli rajada Tallinna laululava Heino Eller (7. mär 1887 Tartu 16. jun 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Eesti üks sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1907 lõpetas Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi
Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ...................................................
Heino Eller 1887- 1970 Heino Eller sündis 17. Märtsil 1887. a Tartus. Muusikalised huvid olid laialt levinud ka teiste pere liikmete puhul, emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises". 1907
KAMMER JA Heino Eller ORKESTRIMUUSIKA KAMMERMUUSIKA Kammermuusika on muusika ühele instrumendile, vokaalansamblile või väikesele (sageli ilma dirigendita) orkestrile. Kammermuusika erineb orkestrimuusikast selle poolest, et iga partiid esitab harilikult ainult üks instrument (orkestris mängivad partiisid pillirühmad). ORKESTRIMUUSIKA Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. HEINO ELLER HEINO ELLER Heino Eller oli 20. sajandi algupoole väljapaistvaim instrumentaalmuusika looja (1887-1970), kuid ka pedagoog. Kuulus orkestripala ‘’Kodumaine viis’’. ( http:// www.youtube.com/watch?v=Iu_JIEGfNmE ) Tema õpilased: Eduard Tubin ja Arvo Pärt. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Tema loomingus ei kohta rahvalaulude otsest tsiteerimist või töötlusi.
Heino Eller (1887-1970) Helilooja ja pedagoog. Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja. Eller sündis Tartus, tema muusikaõpetaja Tartu Reaalkoolis oli Rudolf Tobias. Astus 1970. a Peterburi Konservatooriumi viiuliklassi, katkestas aga õpingud, kuna "mängis käe üle". Seejärel õppis Eller Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas(1908-1911). 1913. astus uuesti Peterburi Konservatooriumisse, nüüd juba kompositsiooni erialale. Vahepeal alanud I Maailmasõda katkestas jällegi mõneks ajaks õpingud, kuid 1920. aastal Eller siiski lõpetas konservatooriumi. 1920. a hakkas Eller tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis (aastast 1973 on see kool Heino Elleri nim. Tartu Muusikakool). 1940 läks Tallinna Konservatooriumi õppejõuks. Tema õpilased on olnud: U. Naissoo, J. Rääts, V
Ansambel ,,Ruja" laulud on eestlaste seas väga tuntud ning populaarsed, laulu ,,Rahu" esitati isegi XI Noorte laulupeol. 1989. aastal lahkus Urmas Alender Rootsi, et leida paremaid muusika loomise tingimusi. 28. septembril 1994 hukkus ta parvlaeval Estonia. Tõsine muusika Eesti Vabariigis ja ENSV perioodil 3 Heino Eller sündis 7. märtsil 1887 ning suri 16. juunil 1970. Lapsepõlves õppis ta viiulit Rudolf Tobiase käe all. 1907. aastal läks ta õppima Peterburi konservatooriumisse viiuli erialal, kuid käevigastuse tõttu lõpetas 1920. aastal kompositsiooni eriaalal. Aastatel 1920- 1940 töötas ta Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Sellel perioodil hakkas Eller oma teostes kasutama osasid eesti rahvusmuusikale omaseid tunnuseid ning rahvaviise. Eesti Vabariigi
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja
Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. · Karl August Hermann (23.09.1851 Võhma - 11.01.1909 Tartu). Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte "Postimees", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke . Hermanni nimega seostub kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine, esimese eestikeelse muusikaajakirja väljaandmine, rahvaviiside kogumine, seadmine ja propageerimine, tegevus
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid.,,Leelo'' ,,Must lind'' ,,Põhja vaim'' Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Sümfoonilised teosed1917 "Videvik"
usku. Üldlaulupeod 1869 I laulupidu. Zanr oratoorium pärit 17.saj E. De 'Cavalieri ,,Hinge ja keha etendus." Lavastamata ooper. Pärit Itaaliast. Passion oratooriumi erikuju, räägib Kristuse kannatustest (Bach ja Händel). Valga Cimze seminar. Ei öeldud orkestrid vaid pillikoorid. I üldlaulupidu seotud laulu- ja mänguseltsidega. 1865 esimesed laulu- ja mängu seltsid Estonia ja Vanemuine, Narvas Ilmarine, Pärnus Endla, Viljandis Koit. I üldlaulupidu toimub Tartus, korraldab Vanemuine. Algataja J. Voldemar Jannsen. Teine tugev korraldaja Karl Robert Jakobson. 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Enamik tekste Jannsenilt. Paciuse ,,Mu isa maa, mu õnn ja rõõm," 2.soome laul Karl Collan ,,Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa." A. Saebelmann-Kunileid 2 eesti laulu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Koidula tekstiga. Kokku 822 lauljat, 56 pillimeest, kuulajaid ja vaatajaid oli kuni 15 000.
Repertuaar koosnes liedertaffellikest lauludest, lauldi eesti keelseid saksa laule, lisaks neile vaid kaks originaallugu A. Kunileiu viisi ja L. Koidula sõnadega ,,Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm". Esimesel päeval kõlasid ilmalikud, teisel vaimulikud laulud ning kolmas päev kuulus võistulaulmisele. Esindatud olid vaid meeskoorid, kokku oli lauljaid 822 ning puhkpillimängijaid 56. 7. Asjaarmastajad-heliloojad:esimesed : ALEKSANDER SAEBELMANN- KUNILEID: 1845 1875 Helilooja, organist, koolmeister. Üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajatest Tema teadaolev looming "5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet"-säilisid ainult tänu Jakobsoni laulikule Laulud " Mu isamaa on minu arm" ja " Sind surmani" on loodud L. Koidula tekstidele ja tuginevad soome rahvaviisidel. Laulud kõlasid esimesel üldlaulupeol 1869 a. ALEKSANDER EDUARD THOMSON- 1845 1917 Helilooja ja pedagoog
7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930
Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe
kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................................... 5 Eduard Tubin (1905-1982)...................................................................................................... 5 Eino Tamberg (sünd. 1930)..................................................................................................... 5 Veljo Tormis (sünd. 1930)............................................................................................
-Tegevus toimub 12.saj. muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning nende hästikindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine. -Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama. -Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst; Eduard Tubin (1905-1982) - esimese eesti balleti looja! -1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. -Tööle dirigendina "Vanemuise" teatrisse. -1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming : - 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.) - Ooperid : Barbara von Tisenhusen" (1969), Reigi õpetaja (1979) Ballett "Kratt": Loodud aastatel 1937-1940. Esietendus toimus 1943.a. - Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust:
Valisin oma referaadi jaoks mulle rohkem huvi pakkuvaid heliloojaid 20. sajandist. Referaadist saab lugeda Eesti- kui ka välismaa heliloojatest. Valitud heliloojate kohta kirjutan ülevaatlikult nende eluloost ja teostest. 3 Veljo Tormis Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal. Ta on helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. On kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati
Viies laulupidu toimus 1894. aastal Tartus, osalesid esimesed külaliskoorid ning toimus interpreetide võistlus. Kuues laulupidu toimus 1896. aastal Tallinnas, Eesti heliloojate looming oli ülekaalus, võistulaulmisele lubati ka naiskoorid. Seitsmendal, 1910. aastal Tallinnas toimunud laulupeol kõlas vaid eestlaste looming. Esimesed heliloojad-asjaarmastajad Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Tema oli Eesti esimene helilooja ja ta oli väga omapärase helikeelega. Tema elust on vähe teada, kuna elu lõpul sõitis ta Poltaavasse tervist parandama, kuid suri seal. Ta on sinna maetud. Tema loomingust on säilinud ainult Eestis valminud teosed (6-7 koorilaulu ja umbes 10 rahvaviisi seadet). Tema laulude iseloomustus: -laulud on vabad Saksa liedertafeli mõjudest -ta võttis eeskuju hoopis Soome rahvaviisidest, kus ta leidis ühist Põhjamaist hõngu -tema lauludes esines ka polüfooniat
Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu
· Tegevus toimub 12.saj. muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning nende hästikindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine. · Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama. · Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst. 18. E.Tubin ja "Kratt" (1905-1982) esimese eesti balleti looja! · 1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. · Tööle dirigendina " Vanemuise" teatrisse. · 1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming: · 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist! Rahvusvahelist kõlapinda on leidnud tema 5. sümf.) · Ooperid: Barbara von Tisenhusen" ( 1969), Reigi õpetaja ( 1979) Ballett "Kratt": · Loodud aastatel 1937- 1940. · Esietendus toimus 1943.a.
avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904. aastal asus Tobias elama Tartusse, kus ta töötas muusikaõpetajana Hugo Treffneri Gümnaasiumis, kus viiulit mängis Heino Eller. 1908. aastal sõitis Tobias välismaale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
