Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Jumalatest üldiselt............................................................................................... 4 3.Zeusist lähemalt.................................................................................................. 6 4.Apollon................................................................................................................ 7 5.Olümpose jumalad............................................................................................... 8 6.Kokkuvõte.......................................................................................................... 11 Kasutatud allikad.................................................................................................. 12 2 1. Sissejuhatus Käesolevas referaad...
Kirjand ,, Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel" Inimene on pidevalt valikute ees. Ta peab otsustama kas valida hea või kuri. Tihtipeale ei tea ta, mida üks või teine otsus kaasa toob, enne, kui tagajärg on käes. Tagantjärgi on alati kõik targad ütlema, kas otsus, mida inimene oma elus tegema on pidanud, on toonud kaasa head või on teinud hoopis väga palju kurja. Mis aga on hea ja mis kuri? Kuulus inglise näitekirjanik, William Shakespeare, on öelnud, et miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Ei ole olemas inimest, kes on südames üdini hea või hoopis kuri. Igaühes on nii üht kui teist. Inimesi on erinevaid: on häid, on kurje. Heaks võib inimest pidada, kui ta ei valeta, ei räägi kellegist halba, ei soovi kellelegi õn...
2012 Kuidas lahendada kurjuse porbleemi? Iidne võitlus kurja ja hea vahel Lauri Kukerman 12. B 4/6/2012 Lauri Kukerman 12. b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; om...
MORAALITEOLOOGIA 1. Mis on vabadus? 1. Vabadus on (Jumala kingitud) võime toimida või mitte toimida, teha seda või teist, ning nõnda korda saata teadlikke tegusid omaenda vastutusel. Vabadus on inimlike tegude eriomane joon. Mida enam keegi teeb head, seda vabamaks ta muutub. Vabadus saavutab talle loomuomase täiuse, kui ta on suunatud Jumalale, ülimale hüvele ja meie õndsusele. Vabadusega käib kaasas võimalus valida hea ja kurja vahel. Kurja valimine on vabaduse kuritarvitamine ning see viib patu orjusse. 2. Mis on südametunnistus? 2. Südametunnistus on mõistuse otsus, mis käsib inimesel õigel hetkel teha head ja hoiduda kurjast. Tänu südametunnistusele tajub inimene tehtava või tehtud teo kõlbelist väärtust ning saab nõnda kanda vastutust oma teo eest. 3. Kas südametunnistus võib teha ekslikke otsuseid? 3. Inimene peab alati alluma oma südametunnistuse kindlale otsusele, kuid ta võib teha ekslikke otsuseid põhjustel, mis ei pruu...
Elu on alati võitlus hea ja kurja vahel Juba lapsest saati oleme lugenud muinasjutte, kus räägitakse hea ja kurja vahelisest võitlusest ja kust võitjana väljub alati hea. Inimene peab langetama otsuse, kas olla taevaliku paradiisi või piinarikka põrgu poolt? Valik hea ja kurja vahel jääb alati inimese enda otsuseks Võib öelda, et on võimatu leida inimest, kes oleks üdini aus ja siiras. Need inimesed, kelles on ausust ja siirust, on need, kes teevad asju kirega, nad armastavad oma töökohta, neil on hobid, nad austavad ennast ja teisi ning koos enda heaoluga on neile oluline ka teiste heaolu. Olles elav inimene planeedil Maa tekib vahepeal tunne, et inimkond on hea ja kurja vahelises võitluses on valinud võitjaks kuja. Samas, heategusid märgates taastub usk inimkonda.Raha ning muud mõjufaktorid, mida võib nimetada kurjaks, muudavad inimesed omakasupüüdlikeks ning valelikeks. Inimesed ei tee enam seda, mida nende hing ihkab, vaid seda ...
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ...
Essee: kristlik kultuur versus rahvakultuur Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlu...
KOLM PÕRSAKEST Tegelased: Niff-niff A Naff-naff B Nuff-nuff C Hunt A (Tuleb hüpaksammuga ja lehvitab): Tere, mina olen Niff-niff !(näitab käega endale) B ( Tuleb samuti hüpaksammuga ja lehvitab): Tere, mina olen Naff-naff! C (Tuleb samuti hüpaksammuga ja lehvitab): Tere, mina olen Nuff-nuff! A,B,C koos: Ja meil on lõbus elu! (moodustavad ringi, võtavad kätest kinni ja liiguvad hüpaksammul) Me ei karda hunti! (pöörduvad väljapoole, viibutavad sõrme) Ei, ei, ei! (ringis hüpaksammuga) Me anname talle peksa! (sõrme viibutades) Jaa, jaa, jaa! A (läheb, jalgu vedades, lava äärele istuma): Oeh, mina väsisin ära! B (teeb samuti): Oeh, mina väsisin ka ära! C (teeb samuti): Oeh, mina väsisin ka ära! A (haarab kätega peast ja vaatab üles) Oi! Minule kukkus leht pähe! B (sama) Oi! Minule kukkus ka leht pähe! C (sama): OI! Minule kukkus ka leht pähe! A (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on külm! B (lõdisedes) Lõt-lõt, minul on ka külm! C (lõdis...
,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Loe läbi 5 muinasjuttu ning täida tabel. Muinasjutu pealkiri Tunnused: Millist rahva arusaama, Mida üritati inimestes traditsiooniline algus/lõpp uskumust peegeldab? kasvatada? vastandus: hea vs kuri; Kirjuta see vanasõnana. rumal vs tark jne õnnelik lõpp arvud 3, 7, 12 kordamine (näit tegevused) imeesemed üleloomulike võimetega inimesed ...
Isekas Hiiglane Kord elas Hiiglane, kes elas lossis. Tal oli väga suur ja ilus aed, kus õitses palju lilli, kasvas pehme rohi ja kus oli 12 virsikupuud. Seal laulsid ka paljud linnud ja kogu aeg päike säras. Kord läks Hiiglane oma sõbrale, Cornwalli Kollile külla. Kõik need 7 aastat, mis Hiiglane ära oli, mängisid lapsed peale kooli Hiiglase aias. Neile väga meeldis seal. Kui Hiiglane tagasi koju jõudis, oli ta väga kuri laste peale ja käskis neil kohe lahkuda. Lastega koos kadus ka päike ja kõik hea ning tuli asemele talv, põhjatuul, rahe, pakane ja lumi. Ta ehitas lossi ümber suure müüri. Ühel hommikul kuulis Hiiglane väga ilusat laulu, ta märkas, et see on kõigest väike lind. Ta vaatas õue ja nägi, et lapsed olid kuidagi läbi müüri aeda pääsenud ja puud jälle õitsevad ja lilled kasvavad. Kuid kaugel aia ääres oli üks puu, mis oli ikka veel härmas ja lumine. Seal all oli poiss, kes ei jõudnud puu otsa ronida ja nuttis seal all....
Harry Potter ja tarkade kivi Tegelased hea ja halva teljel Kirjand Raamatus Harry Potter ja tarkade kivi on palju erinevaid tegelasi, paljude erinevate vaatevinklite, uskumuste ja tunnetega. On õppimisele pühenduvaid, kiuslikke, vapraid, argu, sihikindlaid ja tarku tegelasi. Järgnevalt tutvustan ja analüüsin raamatu tegelasi. Raamatu peategelane Harry Potter on kuulsate nõia ja võluri, Lily ja James Potter poeg, kes oma imikueas elas üle tapmiskatse, mida üritas sooritada kuri võlur Voldemort, kes tappis Harry vanemad. Harry kasvas üles mugude ehk tavainimeste perekonnas, mille pereemaks oli Lily Potteri ema õde ja see naine oli Harry ainus elus sugulane. Välimuselt oli Harry kondine ja väike. Tal oli kõhn nägu, kondised põlved, mustad juuksed ja säravrohelised silmad. Peategelase parim sõber Ron Weasly on veidi arg kuid hea südam...
KES MÕTLEB ABSTRAKTSELT? Kodutöö Georg Wilhelm Friedrich Hegel määratleb oma artiklis ,,Kes mõtleb abstraktselt?" abstraktsust kahel erineval viisil. Esimene võimalus on abstraktsust mõista kahte erinevat objekti või nähtust samastades. Selle kohta on tekstis hea näide mõrtsuka loo põhjal. Tihtipeale sildistatakse halva teoga hakkama saanud inimest koheselt halvaks. Hukkamõistetu ei saa enda kaitseks midagi öelda ega põhjendada, miks ta seda tegi. Igal käitumismaneeril on põhjus, kuid tihtipeale see üldust ei huvita. Artikli kurjategija näite põhjal on selgelt aru saada, kuidas rahvas mõistab hukka ka daami, kes nägi mõrvaris midagi rohkemat kui lihtsalt halba inimest. Teised isegi ei suvatse mõtiskleda hukkamõistetu üle pikemalt, nende jaoks on kõik selge (sest nad hindavad inimest esmapilgu järgi ja rohkem polegi nende jaoks vaja). Teine võimalus on abstr...
Realism (+ võrdlus romantismiga) 1. Romantism on loomingu meetod, mis näeb maailma sellisena nagu teda näha tahetakse. Põhijooned: 1. vastuolu tegelikkuse ja unistuste vahel; 2. tunnete-, fantaasiamaailma ja elamuste eriline rõhutamine; 3. erandlikud kangelased tegelased on üdini head või halvad. Tegelased on siirad, kangelaslikud, õilsad. 4. romantilist kangelast iseloomustab individualism, ta on ühiskonnaga vastuolus. 5. tunded seatakse sageli mõistusest kõrgemale. Realism on vastukaaluks romantismile, kõige avatum, mahukam. Tuleb sõnast realis esemeline (lad.k). Tekkis 19. sajandi algul Lääne-Euroopas. Läbimurret seostatakse Stendhali ,,Punase ja mustaga". Realism on vastukaaluks romantismile, elu kujutatakse nii nagu ta on. Naturalismi äärmuslik vorm. Kasutatakse: 1. tegevuse täpset ajalist ja ruumilist määratlemist; 2. põhjuse ja tag...
,, Ainult hea toidab head, ainult kuri kasvatab kurja.'' (H. Runnel) ,,Suure õpetuse kulg elab, teeb kirkaks kirka väe, elab, teeb uueks inimrahva, elab, teeb piiriks ülima hüve,'' õpetas aastasadu tagasi Konfutsius. Huvitav on teada, milles väljendub õpetuse suursugusus, kuidas ta muudab rahvast, mis on ülim hüve, mil moel suudab inimese vaimne vägi leida tasakaalu hea ning kurja vahel. Järgnevalt on püütud diskuteerida eeltoodud teeside üle. Teatavasti ei saa miski sündida mittemillestki. Nii õelusel kui ka lahkusel on oma juur ja vili. Oluline on vaid situatsioonide kulg, inimese reaktsioon ärritajatele, teod, mis võivad olla kõrgeimalt vooruslikud või inetult patused. Oluline on kogemus, kuid sellest veel tähtsamal kohal lasub mõistus, mis on põimunud ühega keha vormidest hingega. Aristoteles nimetas seda esimeseks aktuaalsuseks. Teisisõnu võib väita, et mõte on iga teo läte, isegi reflektoorse. Mõ...
Muinasjutt,muistend,müüt Muistend-rahvajutt,mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või ülemoomulikku nähtust. Seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga,tõsieluline. Keskendub kindlale episoodile. Muistendi liigid: Mütoloogilised ehk usundilised muistendid Tekke- ja seletusmuistendid Ajaloolised muistendid Kohamuustendid Hiiumuistendid( hiiglaste vägiteod) F.R Faehlmann „Müütilised muistendid“ Sundisid paralleelselt „Kalevipoja loomisega“ „Loomine“ „Emajõe sünd“ „Vanemuise kosjaskäik“ „Koit ja hämarik“ „Endla järv ja Juta“ „Vanemuise lahkumine“ Müüt ja muinasjutt Muinasjutt: Kirjaoskusele eelnenud rahvaste ilukirjandus Sajandeid muutunud, teisenenud Molemad peegelelavad ühiskonna kogemusi, mida soovitatakse edasi anda järgnevatele põlvkondadele Räägivad sümbolite keeles Imepärased sündmused ja te...
Tava Tava on pikemaajalise kasutamise tulemusena kujunenud harjumus, mida kasutajad tunnustavad kui siduvat: o Iseeneslik teke o Ei ole kehtestatud, nad on välja kujunenud o On hakatud ühtviisi talitama o Suuline tavaõigus nn kohtupidamine Tavade autoriteet põhineb enamasti austusel, neid järgitakse vabatahtlikult. Tava Ühiskondlik Kolmanda isiku otsus kokkulepe Kõlblus ,,Kõlbluse" sisu avaldavad hinnangulised kategooriad nagu hea ja kuri. Kõlblusnormid on kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlbeline mida peetakse õigeks, austusväärseks. Kõlvatu millegi kirja, halva, hukkamõistea suhtumine. Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reegl...
Printsessi päevikud (1-9osa) Meg Cabot Tegevus toimub tänapäeva New Yorgis, mis asub Ameerikas. Seda, et see toimub tänapäeval järeldan sellest, et raamatus kasutatakse arvuteid, mobiile ja muud sellist. Raamatu peategelane on Mia Thermopolis, keda kutsutakse Mia' ks.Mia on 15. aastane. Ta on häbelik ning tal pole eriti palju sõpru. Siiski on tal parim sõber Lily. Ta elab koos oma kunstnikust ema ja kassi Paksu Louiega. Mia elab täiesti tavalist elu, kuni saab teada, et ta isa on Genovia vürst ning haiguse tõttu ta rohkem lapsi ei saa. Tuleb välja, et Mia on troonipärija ja Genovia printsess. Selgub, et Mial on ka vanaema kes tundub Miale väga kuri ja nõudlik. Vanaema hakkab talle ka printsessitunde andma, sest Mia ei tea kuninglikust etiketist midagi.. Mia'l on peale selle, et tal on kuri vanaema, kes talle kohe üldse ei meeldi, ka palj...
Faust elu mõtte otsinguil KOOSTAJA: KÄDI PIHOLAAN X KLASS Teosest Johann Wolfgang von Goethe - saksa kirjanik ja loodusteadlane Näidendi valmimiseks kulus üle 60 aasta I osa valmis aastal 1806, ilmus aastal 1808 Kuulub valgustusajastusse Valgustusajastu Sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse ning hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele Filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast h...
Arutlus Hea õpetaja Hea õpetaja on inimene, kes on õpilastele eeskujuks ja keda püütakse kogu oma elu järgida. Ta jääb alatiseks meenutama kooli ja selle positiivseid külgi. Üks hea pedagoog peab olema kannatlik, sest kõik õpilased js nende võimed on erinevad ning õpetaja peab alati kuulama ära laste mured ja probleemid, kui tema poole pöördutakse ja alati üritama aidata, sest nii näitab ta, et hoolib oma õpilastest. Tundides peab olema õpetaja see, kes hoiab võimu, mitte õpilased. Tal peab olema tugev iseloom, sest õpilased räägivad tihtipeale igasuguseid rumalusi, mida peab üks pedagoog ära taluma. Kuna õpetaja on õpilastele ikkagi eeskujuks peaks ta ka riietuma sellele kohaselt korrektselt ja hästi. Eriti tähtis on aga õpetaja suhtumine ja olek klassi ees, ta peab ennast tundma klassi ees kindlana ja tema õpetamisoskus ja seletamisoskus suurepärase...
Eetika Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Eetika * On kolme sorti eetika teooriate tüüpe: -) Absolutistlik eetika ütleb, et hea ja kuri ning õige ja vale on inimesest üle ja inimesest sõltumatud. (tappa ei tohi mitte sellepärast, et see mulle ei meeldi, vaid sellepärast, et inimelu on püha) -) Teleoloogiline eetika (nimi tuleneb Telos'est), kus hea ja halb sõltuvad eesmärgist. -) Relativistlik eetika, kus hea ja halb on suhteline. Eetiline relativism * Eetilises relativismis on kõik suhteline. * On väga mugav, sest ütleb alati ka seda, miks keegi ei saa ega pea teiste asjadesse sekkuma. * Asjadele lähenetakse ,,peaks" vaatenurgast. * Kultuuriline relativism: -) Antropoloog William Graham Sumner on märkinud, et see mida peame heaks ja halvaks ei tulene sellest, kas miski oleks seda, vaid, ...
Inimese siseheitlus hea ja kurja vahel Inimene peab kogu oma elu jooksul võitlema enda sees oleva hea ja kurja vahel. Seda kõike korraldab tema ümber olev keskkond, mis mõjutab inimest küllaltki tugevasti nii hea kui ka kurja poole. Keegi ei saa maailmas olla kogu aeg hea või halb, vaid on mõlemat: kord hea, kord halb. Inimene on tihti valikute ees, kus tuleb valida hea ja kurja vahel. Kuna tavaliselt on kuri pool ahvatlevam, valib inimene kurja ning läheb sellega kaasa, mis aga toob kahju nii talle kui teistele. Inimene peaks enne mõtlema, mis tagajärjed on tegudel ning valima selle tee, mille tagajärjed on paremad nii talle kui ka teistele. Inimene saab aru sellest, kas tema otsus on hea või halb olnud, alles siis kui tema tegudel on tagajärjed. Näiteks Fjodor Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus", kus peategelane Raskolnikov tappis Aljona Ivanovna liigkasuvõtmise pärast. Tema arvates oli see kõik õige, ses...
Timm Thaler ehk Mdud Naer James Krss Lars Trunin Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, trimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis ppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja vrasema poleks ammugi andnud. Seeprast hakkas ta salaja phapeviti hipodroomil kima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus he mehega. Tema nimi ol...
Võitlus hea ja kurja vahel Woland Woland kui saatusetooja, Woland ei saanud valguse vastu Woland ei saanud valguse vastu, siinkohal on valguseks Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Kuigi Woland on kuri ning teda peetakse Pimedusevürstiks tunnustas ta headust. Seda näitab ka Wolandi soov teha küll halba, kuid ta teod olid tegelikult head, seda näitas ka tema Moskvasse tuleku põhjus: viia Meister ja Margarita taas kokku ning anda Meistrile rahu. Woland ning tema kaaslased teadsid kõigi tegelaste minevikku ning Wolandil oli väga kerge otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste. Näiteks lasi Woland küll Meistril prokuraatori saatuse otsustada ning Margarital päästa Frieda, kuid tegelikult oli võim nende saatus otsustada siiski Wolandi käes ning ta kasutas seda lihtsalt läbi Meistri ning Margarita. Näide raamatust: ...
SIRLI SIIM JA SALADUSED ANDRUS KIVIRÄHK Tegelased: Siim, Sirli ,ema ,isa ,kojamees , härra Lammas, Moonika , Aare. Sirli ja Siim on õde ja vend , kes elavad oma ema ja isaga tavalises linnamajas. Nende naaber on härra Lammas , kes on väga kuri ja ta kirjutab ainult hästi tõsiseid ja süngeid raaamatuid . Veel on majas kojamees. Neil kõigil on aga oma unistuste maailm, mis on nende jaoks tõeline. Siimul on laua all oma võlumaa, kus ta on võluriks. Kord võlus ta nii,et loomad olid merehädalised ja Siim oli vetelpäästja ,kes pidi nad ära päästma. Ema oskab pargis läbi salaukse kaudu oma salalossi minna , kus ta on kuninganna.Kord oli ema oma võlulossi koos mänguasjadega ja nad mängisid ,et lohe ründab nende kindlust. Isa unistus on olla sportlane, selleks läks ta oma autosse ja ronis esiistmelt tagumisele istmele.Ta on oma unistustes väga kuulus ja hea sportlane.Kord tuli ta uisutamises maailmameistriks. Sirli käis aga pilvemaal, ...
Romaaniuuendus: -keskendub tegelaste teadvuse ja alateadvuse üksikasjalisele - varasem kõiketeadev jutustaja on kadunud (ta ei tea tegelaste minevikku, jäädvustusele nimesid, ajab nad segi) -Joyce'i vormimängulikkuse juurde kuulub omajagu huumorit. - sündmusi ei esitata ajalises järjekorras FRANZ KAFKA - romaanis puudub keskne sündmustik, ei juhtugi midagi -lühivormide meister (ainult 3 romaani: ,,Ameerika"; ,,Loss", ,,Protsess") - tegevus toimub inimese peas - esitatake mõttevoolu ehk sisemonoloogi -võõrandumist käsitleva kirjanduse looja kaudu -tugev allegooria e mõistukõne; sümbolid - tekstis kasutatakse sõnamängu, ootamatut grammatikat, sündmused -inimeksistentsi väljapääsmatus...
Kuidas ma kohtusin draakoniga Oliver Reinol 4B klass Kõndisin ühel päeval metsas. Äkki märkasin ühte suurt lendavat olendit. See oli draakon, kes purskas tuld. Draakon oli nagu suur lind. Sellel linnul olid väikesed, aga teravad hambad. Ta naha värv oli pruun. Ta oskas peale lendamise ka joosta. See lendav draakon ei olnud üldse kuri. Ta oli väga kiire. Ta suutis tappa nõrga looma ühe hammustusega. Ta oli mulle hea sõber, sest mina teda ei kartnud. Alati kui keegi tahtis mulle liiga teha, siis tuli ta mulle appi. Ma panin ta nimeks Terapaktor. Talle maitses liha. Dinosaurustele meeldis kõige rohkem lennata. Vahel võttis ta mind selga lendama. See oli väga lahe ja põnev.
Andu115 2 (61)KARU..........................................3 (53)HUNT............................................5. (7)MADU.............................................7. (16)SIGA............................................8. (165)LAPS..........................................9. 3 Hellitad last, siis kasvatad karu 1. Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust 2. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom 3. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi 4. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru 5. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 6. Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei...
Minu Töökogemus Minu töökogemused said alguse Tallinas AS Jäälilles Olin 7 aastane kui käisin suvel emal abis Laulupeol, Õllesummeril ja mõnel muul suuremal üritusel jäätist müümas. Esialgu oli minu tööks kastide avamine ja Prahi koristamine. Hiljem vanemaks saades hakkasin jäätist külmaautost müüjatele laiali vedama. See töö meeldis mulle kuna sain erinavate inimestega tuttavaks ja nendel üritustel olid head esinejad. Laulupeal oli ka palju saarlasi keda sai abistatud nende isikliku vara valvamisega. Ühel suvel käisin tool Olerexi tanklas, kus minu kohustus oli riiumlitele kaupa panna. See töö mulle eriti ei meeldinud kuna pidin õhtuti töötama samal ajal kui sõbrad olid väljas ja lõbutsesid. Suveõhtutel oli palju purjakil ja neile pidi kuidagi selgeks tegema et nad ei saa oma alkoholi pudelit nii hilja osta, mis võttis tükk aega. Mõni pakkus isegi raha, kuna ta arvas et selle eest saab seaduste...
Vana aja lood Autor: Tiia Toomet Ilustraator: Jaan Tammsaar Mulle meeldis see raamat väga. Seal olid põnevad jutud ja ilusad pildid. Aga mõned peatükid olid eriti lahedad. NT: Vana aja lastest. Vana aja vanaemadest. Vana aja hoovidest. Mida vanal ajal söödi. Mismoodi vanal ajal tülitseti. Mida vana aja lapsed suvel tegid. Miks keldrivanamees vanal ajal kuri oli. Mida asjad vanal ajal rääkisid. Üks vana aja hea päev. Vana aja vana aja lood Kuidas vanal ajal valetati ja mis siis sai kui see välja ei tulnud. See raamat oli ka väga palju uut ja huvitavat. Seal sai teada mida tegid vanaemad vanal ajal, missugused olid vanade laste nimed, mis mänge vanal ajal mängiti, mis söögid olid vanal ajal, millega vanal ajal sõideti, kelleks tahtsid vana aja lapsed saada jne. See Raamat meeldis mulle selle pärast, et selles oli väga põnevat juttu ja ka palju ilustratsioone. Selles raamatus ...
Timm Thaler ehk Müüdud Naer James Krüss Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus ü...
Harjutus. Moodusta omadussõnadest keskvõrre, mitm os kääne ja võimalusel i- või lühike ülivõrre. Algvõrre Keskvõrre Mitmuse osastav i-ülivõrre (kui ei saa, siis kõige- ülivõrre) vapper vapram vapraid vapraim jändrik jändrikum jändrikke jändrikem hea parem häid parim sirge sirgem sirgeid sirgeid vali valjem valje kõige valjem mõru mõrum mõrusid kõige mõrum õnnetu õnnetum õnnetuid õnnetuim lühike lühem lühikesi lühim kõrk kõrgi kõrke kõige kõrgim nõrk nõrgem nõrku nõrgim virk virgem virku virgim prink pringim ...
Kunstiretsensioon Maarja Pannel 10c Käisin 11. mail Kuressaare Raegaleriis vaatamas Aet Maasiku mälestusnäitust. Näitus on koostatud Maasiku tütre Anna-Liisa Pärdi poolt ja koosneb Aet Maasiku poolt aastatel 1962- 2012 valminud eskiisidest ning akvarellidest. Tööde esmakordne esitlus oli Tallinnas Mustpeade Majas 2014. aasta veebruaris. Raegaleriis saab näitust vaatamas käia 9. mai-11. Juuni. Aet Maasik sündis 8. juulil 1941. aastal Tallinnas ning suri 20. augustil 2013. aastal. Kunstnik oli eesti sisearhitekt. Ta lõpetas aastal 1959 Tallinna 22. Keskkooli ja aastal 1965 sisearhitektina. Ta töötas aastatel 1966–1969 "Eesti Projektis" ,aastatel 1969–1977 Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses, aastatel 1978–1985 "EKE Projektis", aastatel 1985–1992 "Eesti Ehitusmälestistes" ja aastast 1992 aktsiaseltsis "Vana Tallinn". Ta oli...
Aeg maha Tänapäeva inimeste elud kipuvad väga kiired ja ka stressirohked olema. Stress ei ole kunagi hea ja sellega võivad pikas perspektiivis kaasneda väga halvad mõjud vaimsele tervisele, vahest ka füüsilisele. Sellise asja vältimiseks tuleb leida ruumi enda toimetustes ja võtta aeg maha, kuid selle tegemine ei pruugi alati nii hea olla nagu see olla võiks, aga üldiselt on idee hea, eriti tervisele mõeldes. Kõige asjakohasemaks siin kohal on väga suur koormus igapäeva elus. Tuleb see koormus kas töölt, koolist või kuskilt mujalt. Muidugi ei loe see pisematele, kellel on aega küllaga ja ei ole muresid. Kuid vägagi loeb see suurematele ehk kooliealistele ja täiskasvanutele, kes peavad ajanappuse ja murede all alatihti kannatama. Üldiselt tullakse toime oma eludega, aga iga inimese eluteel tuleb hetki, kus enam ei jaksa lihtsalt. Sellisel hetkel tuleb teha otsus asju rahulikumalt võtta ja mõnd...
Victor Hugo Jumalaema kirik Pariisis Referaat Koostaja:Katy-Carmen Kesksalu 1 0C kl. Tallinn 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................... 2.Victor Hugo elulugu................................................................................... 3.Sisu 4.Tegelaste iseloomustus 5.Hinnang loetud teosele 2 Sissejuhatus Valisin lugemiseks romaani,nimega ,,Jumalaema kirik Pariisis",kuna see tundus mulle väga huvitav ja mu ema ja isa ja sugulased on öelnud,et see raamat on väärt lugemist.Olen näinud filmi,kuid mõtlesin ka raamatu käsile võtta.Ja tõesti,raamat oli huvitav nign kajas...
Friedrich Nietzsche 1844-1900 Lühitutvustus Friedrich Wilhelm Nietzsche oli saksa filosoof. Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suuren...
TARTU ÜLIKOOL Haridusteaduskond Koolieelse lasteasutuse õppekava LEELO TUNGAL Referaat Juhendaja: Malle Reidolv Tartu 2009 Sisukord Elulugu ja looming..............................................................................................3 Looming ja tekstinäited.......................................................................................4 Tekstinäited.........................................................................................................5 Tekstinäited ,kokkuvõte, kasutatud kirjandus...................................................
Kuradi mitu nägu Kõigil meist on mingis mõttes mitu nägu, kord ollakse hea inimene, teine kord aga negatiivne ning pahatahtlik. Keegi pole ühetahuline, sest nii oleks igav ning paratamatult on kõigil mitmeid erinevaid iseloomu jooni. Ka kurat ei erine selles vallas teistest, ta ei ole üdini halb ega ka üdini hea. Üheks kirjandus arhetüüpseks teemaks on hea võitlus kurjaga. Seda nähtust esineb paljudes erinevates teostes, näiteks Goethe suurteoses "Faust", Mihhail Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita", A.H.Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" ning veel mitmetes raamatutes. Erinevatel rahvastel on mütoloogias ka teistsugune kurat, mõnel puhul on kurat kohtumõistja, samal ajal teises teoses lihtsalt pahatahtlik ning kolmandas üldse süüdistaja ning karistaja. Mõiste "kurat" ei ole kindlalt piiritletud ega paika pandud, et kellega on täpselt tegu, kuidas ta käitub ning miks. Teoses "Meister ja Margarita" ...
1. Luuletuse kirjutas Mihhail Lermontov 1831 aastal . 2. Luuletuse teemaks on deemon . 3. Luuletus räägib maale langenud inglist . Ingel tõstab jumala vastu mässu . 4. Autor kasutab palju irooniat . Näiteks : Maailm kus on ainult mure ja nutt või Maa igavad laulud .Veel kasutab ta isikustamist : kuu , tähed ja pilved jäid kuulama . Veel kasutas ta metafoore : põues kõlab viis ja rind igatsust täis . 5. Luuletuses leidus võrdlusi : hea ja kuri , rõõmus ja kurb 6. Mulle meeldis see luuletus , sest see pani mind mõtlema . Luuletus oli sügavamõtteline . 7. Luuletust oli vaja lugeda rahulikult . Selleks , et laused oleksid terviklikud. 1. 1831 . 2. . 3. . . 4. . : , . : . 5. : , . 6. , . 7. . , , . Kord lendas üks ingel öölaotuse all, ...
Liszt-kontroll-analüüs 1. Kes oli ja millega tegeles? (erinevad väljundid-erialad) Ferenc Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublistist. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid,õpetajad. Muusikaõpingud Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). 3. Liszti kogemus konservatooriumiga. Püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. 4. Liszti ja Beethoveni kokkupuude. Viinis kohtus Beethoveniga, mis jättis talle unustamatu mulje. 5. 1827-1830- mis Lisztiga juhtus? Mis ta tagasi tõi/aitas? aastal 1827 suri tema isa ning seetõttu süvenes religioossesse müstikasse. Alates 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Kohtus viiulivirtuoos Paganiniga, kes äratas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 6. Liszti iseloomustus. Ego? Kade? Lahke...
Headus ja kurjus minu ümber. Maailmas on palju headust ning samas ka palju kurjust. Mis mõnele tundub hea asjana, on jällegi teisele kurjast ja vastupidi. Sageli on nii, et just halvad ehk kurjemad asjad jäävad meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest , sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka ini...
Keeleteaduse aluste ja üldkeeleteaduse sissejuhatuse kursuste grammatiliste kategooriate osa õppematerjal, pärit F. Karlssoni õpiku Üldkeeleteadus eestikeelsest tõlkest Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saam...
"Faust" Goethe teosest pärineb romantismiajastule omane tegelaskuju Faust, keda autor on kujutanud kui teadmisjanulist isikut. Faust on doktor ja õppinud mitmeid teadusi, kuid arvab, et ei tea jätkuvalt kuidas parandada inimeste olukorda selles maailmas ja ühiskonnale elu headust tõestada. Tema olemus on rahutu ja masendunud ning otsib ahastavalt oma sisemist tasakaalu. Tegelane on suhteliselt tugeva iseloomuga, kes ei lange kergesti lõksu ja jääb oma põhimõtetele alati kindlaks, kuni taevas sõlmivad Kurat ja Jumal kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge eksiteele viia. Mefistofeles on kuri deemon, kes ei pea lugu inimestest ega austa ka Jumalat. Ühtäkki ta ilmub Fausti ette puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut, et kui viimane leiab hingerahu ja hakkab elu nautima, siis võidab Kurat ning võib mehe hinge põrgusse viia. Kui Faust nõustus, siis see leping kinnitati veretilgaga. Mefistofeles p...
Mis on hea Platoni voorusõpetuses? Voorused on printsiibid, millest inimene peab ühiskonnas elades kinni pidama, vooruslik inimene on see, kes ei anna järgi oma pahedele ning keda peetakse ka tänu sellele tugevaks. Platon arendas oma voorusõpetust edasi oma õpetaja Sokratese teooriast, kuid nende arvamus ei olnud lõpuni välja sama. Voorused moodustavad kokku tarkuse ning ühiskond vajab tarku inimesi, sest mida rohkem on tarku inimesi, seda kergem on hakkama saada, selle tarkuse all on mõeldud tarkust, mis kaasneb vooruste järgi toimides ja käitudes, tarkus on vooruste tähtsuse mõistmine. Iga voorus on tähtis tarkuse omandamiseks. Platoni paika pandud voorused on mõõdukus, teravmeelsu...
MUINASJUTUD Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697. aastal. MUINASJUTTUDE SEADUSED ALGUSE SEADUS iseloomulik, rahulik algus (Ühes kohas elas üks vanamees, kellel olnud üks väike poeg...). KORDUSE SEADUS olulisust rõhutatakse tegevuste kordamise abil (hunt tuli akna alla ... mõne päeva pärast tuli hunt tagasi). KOLMARVU SEADUS eelistatakse arvu kolm ja selle kordusi -kuus, üheksa, kaksteis. (Kolm põrsakest, kolm venda jne). LAVALISE KAKSUSE SEADUS tegevuses on korraga vaid kaks tegelast. VASTANDITE SEADUS tegelased on vastandliku iseloomuga (hea kuri; rikas vaene). TAGAKAALU VÕI LÕPPKAALU SEADUS tähtsaim ilmub viimasena (viimasel lohel on kõige rohkem päid). LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kun...
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adposit...
Getri Mitt Moestilistika III ILU Essee Juhendaja: K. Lehari Tallinn 2014 Ilu Umberto Eco raamatus ''Ilu ajalugu'' vaadeldakse nähtusi, mida inimesed on aastatuhandete vältel ilusaks pidanud. Side ilu ja kunsti vahel. Ilu pole kunagi olnud midagi absoluutset ega muutumatut. Sotsiaalne ühiskond kujundab meie vaatenurka ja arusaama ilust. Kindlasti ei olene see kultuuriruumist, nahavärvist ega soost. Kas inimestel on üldse julgust öelda ja mõelda mida nad tegelikult arvavad? Kes või mis on ilu? Või on see suhteline mõiste? Kas ilu ikkagi on vaataja silmades? Juba näiteks antiigist alates samastatakse ilu proportsiooniga ning hinnati kõrgelt ka vaimset ilu. Kreeka filosoofi Platoni meelest võrdus ilu sümmeetriaga. Mida sümmeetrilisem on nägu, seda esteetiliselt kaunim. Kõrge laup, põsesarnad, väike nina, kitsas lõug, täidlased huuled, suured silmad, lai silmavahe ning ideaalne nahk. Kuid ärgem unustagem, et...
Ürgne kutse Jack London Jack Londoni teoses ,,Ürgne kutse" jutustatakse koera elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Raamat räägib koer Buck'ist. Ta on olnud alati truu oma peremehele Millerile, ta pole kuri ega ei ründa kedagi ilma asjata. Bucki isa oli bernhardiin ja sellest oli ka tingitud Bucki hiiglaslik suurus. Ühel päeval, kui aedniku abiline Manuel läks aiast välja ning jooksis kusagile, järgnes talle Buck. Manuel jooksis raudteejaama, kus aedniku abiline pani koerale nööri ümber kaela. Alguses Buck ei kartnud, sest nöör oli Manueli käes. Siis aga, kui Manuel andis nööri kellelegi tundmatule, hakkas Buck kartma ja närvitsema. Vaene koer pandi kaubavagunisse, kus ta veetis öö. Minu arvates ei tohiks koeri ega teisi loomi niimoodi kohelda. Koer käis käest kätte, kuni ta lõpuks jõudis ta oma uus peremeheni, k...
Jack Londoni teoses ,,Ürgne kutse" jutustatakse koera elust, tema seiklustest ja sellest, millega võib üks loom oma elu jooksul hakkama saada. Raamat räägib koer Buck'ist. Ta on olnud alati truu oma peremehele Millerile, ta pole kuri ega ei ründa kedagi ilma asjata. Bucki isa oli bernhardiin ja sellest oli ka tingitud Bucki hiiglaslik suurus. Ühel päeval, kui aedniku abiline Manuel läks aiast välja ning jooksis kusagile, järgnes talle Buck. Manuel jooksis raudteejaama, kus aedniku abiline pani koerale nööri ümber kaela. Alguses Buck ei kartnud, sest nöör oli Manueli käes. Siis aga, kui Manuel andis nööri kellelegi tundmatule, hakkas Buck kartma ja närvitsema. Vaene koer pandi kaubavagunisse, kus ta veetis öö. Minu arvates ei tohiks koeri ega teisi loomi niimoodi kohelda. Koer käis käest kätte, kuni ta lõpuks jõudis ta oma uus peremeheni, kes õpetas talle kaika ja kihva seadust. See seadus tähendas seda, et peremeest peab kaitsma ning t...
Lühike mitmuse osastav Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava(osastava) tüvevokaalist: palli - palle -i -e taime - taimi -e -i kannu - kanne -u -e kala kalu -u külma külmi -a -i ??? tühja - tühje -e a-tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. Seda aitavad meeles pidada järgmised laused: KASS KÕRTSIS EI KÄI EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT -a -u Esimese silbi vokaal sõna lühike mitmuse osastav kAss kala kalu kÕrt võla ...
Laanemets Referad Sissejuhatus: Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Laanemetsa taimed: Laanemetsade puurinde tüüpiline esindaja on kuusk. Kuusk vajab suhteliselt viljakat mulda kuna kuuse juurestik ei ole just kõige võimsam, kuusk ei vaja väga palju valgust. Puhmarinne on sarnane palu-ja nõmmemetsadega. Rohurinne on väga liigirikas, tüüpilisemad on laanelill, jänesekapsas ja leseleht. Jänesekapsast tehakse ka suppe ja salateid ning jänesekapsas sisaldab rohkesti vitamiin C-d. Põõsarinde tavalised esindajad on aju ja harilik pihlakas. Samblarindes on tüüpilisemad laanik ja kaksikhammas, laanik meenutab miniat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
