Haugi ja kogre võrdlus Referaat Tartu 2008 Haugi ja kogre võrdlus Ma valisin oma referaati haugi ja kogre, sest need kalad on väga huvitava välimusega ja eestis on nad levinud kalad. Olen neid kalu ise näinud ning tahaksin nende kohta rohkem teada. Haug on suur ja toekas röövkala, kellel on nooljas keha, mis on külgedelt lamenenud. (http://et.wikipedia.org/...) Tema keha on läbilõikes ümara kujuga. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/...) Koger on luukala, ta kuulub karpkalaliste seltsi ja ta on üsna kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala. (http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/..
taaskord foto 1. Selle muutuse põhjustas lubjatööstus mille märkisime ka õigesti. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Ainus viga oli see, et märkisime ühe foto valesti(arvasime küll, et see on samas kohas tehtud kus foto 1 aga mõtlesime, et iga foto peab olema erinevas punktis tehtud seega lihtsalt kogemata läks valesti see) RÜHMALIIMETE NIMED Ülesande pealkiri Kalade arvukus ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Vajame infot latika ja kogre elustiilist ja nende elu kujundavatest teguritest. Kust leidsite taustainfo? Tausinfo leidsime Keskonnaameti leheküljelt ja ülesande juures olevast tekstist kogre ja latika kohta. http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/stories/kalandus/Veekogu_um muksile_jaamine.pdf PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 0/30 Vastuste analüüs Vastused oli valed, kuigi vastuseid vaadates tundusid need loogilised. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud.
Koger Koger on kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala, kelle pikkus on keskmiselt 10...25 cm ja kehamass 50...400 g. Kogre värvus võib olla väga mitmekesine: selg on tume, hallikas- või pruunikasroheline, küljed rohekaskuldsed. Koger paistab silma oma mudalembese eluviisi poolest. Ta on seisvate või nõrgalt läbivoolava veega taimestikurikaste järvede elanik. Eestis eristatakse kahte tüüpi kokresid: järvekogred ja mudakogred. Viimased asustavad eriti väikseid ja mudaseid lompe. Lisaks iseloomustab kokre veel äärmiselt visa hing: nimelt võib ta talvel ellu
0 - 20Kvissental Praaga PPS Vasknarva Tank Merekyla - 40 - 60 NARVA TARTU Kalade haismise uurimiseks kasutatakse elektrofüsioloogilisi ja käitumiskatseid Kala olfaktoorne organ 1% põlevkivituha ekstrakt Balti SEJ tuamägedelt Balti SEJ tuhavesi. Ohutu kontsentratsioon <1% aluselist vett 1% põlevkivituha ekstrakt Balti SEJ tuhamägedelt Kogre EOG kontroll põlevkivituha ekstrakt 2,5 Olfaktoorse organi elektriline signaal 2 1,5 1 j 0,5 0 -1 -2 -3 -4 -5 -6 -7 -8 -9 -10 -11 -12 -13
paljudest liikidest (23). Kaldavees domineerisid pilliroog ja järvekaisel; veepinnal oli rohkem kollast vesikuppu vähem vesiroose ja penikeelt. Veesisestest taimedest esinesid peamiselt mändvetikalised, vesikatk, kaelus-penikeel ja kardhein. Kuigi fütoplanktonit on vähe, võib siiski oletada vee õitsemist. Zooplanktonit leidub keskmisel hulgal, põhjaloomastikku vähe. Hea kalajärv, kus on rohkesti latikat, aga ka haugi, roosärge, särge, ahvenat ja linaskit. On andmeid kogre, kiisa, vingerja, lutsu, hingu ja vististi ka trullingu esinemisest. Sisselastud siiad, rääbised, kohad ja karpkalad pole siginenud. Hiljem on järve toodud peledit. Üsna produktiivne (kuni 25kg/ha) latika-haugi järv. Tõenäoliselt suudab koha järves siiski elada ning teda tuleks uuesti sisse tuua, kuid täiskasvanud isenditena. Mõrtsuka järv oli varem tuntud hea vähijärvena. Kolm korda esinenud vähikatk on aga vähistiku hävitanud. Veelindudest nägi O. Renno 1972. a
h ≫ ƛ= 2 lρω 2 6) Arvutame sirge toru hõõrdekoefitsendi ƛarv väärtuse empiirilise võrrandi (valemi 1.13) järgi, kui Re väärtused on suuremad kui 2300 ƛ=0,316*Re-0,25 valem 1.13 7) Leiame sõltuvuse ƛ=A*Rem kordaja A ja astmenäitaja m väärtused. Võtame ƛ’st ja Re’st logaritmi, tulemused Tabel 3 ja tõmbame punktidest sirged läbi. Logƛ ja kogre sõltuvused on toodud joonistel 1-3. Logƛ= logA+mlogRe Zn toru : y = -0,2282x – 0,5871 M=-0,2882 LogA=-0,5871 A=10-0,5871=0,26 PVC toru : y = -0,3706x -0,0217 M=-0,3706 LogA=-0,0217 A=10-0,0217=0,95 Vask toru: y= -0,2489x -0,5153 m=-0,2489 logA= -0,5153 8 A=10-0,5153=0,31 8) Torustiku kareduse määrasime toru materjali põhjal ning leidsime teatmeteosest
Vimb kasvab harilikult 2035 cm pikkuseks, harvem kuni 50 cm. Tal on suhteliselt sihvakas keha, mis on külgedelt lamenenud, suu alaseisune, silmad suhteliselt suured. Värvuselt on küljed hõbedased kuni kollakad, selg mustjaspruun kuni sinakas ja kõhualune valge. (I) Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) Tavaliselt on koger 1040 cm pikkune, erandjuhtudel kuni 64 cm ja 3 kg raske. Koger sarnaneb karpkalale, kellest erineb poistepuudumisega suunurkadelt. Kogre värvus sõltub suuresti keskkonnast ja võib olla kuldkollakas kuni hallikasrohekas. (I) Karpkala (Cyprinus carpio) Kaprkala on looduslikult elava sasaani kultuurvorm, kelle roomlased tõid Aasiast Euroopasse. Eestisse toodi esimesed isendid 1893. aastal. Karpkala võib kasvada 110120 cm pikkuseks ja kaaluda kuni 35 kg. Keha on külgedelt lamenenud, suu juures on kaks lühikest ja kaks pikkapoiset. Karpkalad võivad elada kuni 50 aasta vanuseks. (I) MATERJAL JA METOODIKA Uuritavad liigid:
Põhjaloomastik. Põhjaloomastiku liigirikkus, hulk ja koosseis erineb jõeosades suuresti. Leidub rohkesti haruldasi liike. Erinevates jõeosades on levinud liikideks näiteks kirpvähiline, karp, surusääsklase vastsed, ühepäevikulise vastsed, kihulase vastsed, väheharjasussid, ehmestiivaliste vastsed. Kalastik. Kirjanduses on olnud andmeid 14 kalaliigi – jõesilmu, lõhe, meriforelli, harjuse, haugi, angerja, särje, lepamaimu, roosärje, linaski, viidika, vimma, kogre ja ahvena leidumise kohta Jägala jões. Katsepüüke tehti 1991. aastal seitsmes uurimislõigus. Selgus, et jõe kalastik on suhteliselt liigivaene ja registreeriti 11 liiki: haug, särg, lepamaim, linask, koger, trulling, hink, luts, luukarits, ahven, võldas. Püügikalu on jões vähe. 1991. a uurimistel jõevähki Jägala jõest ei leitud. Jõe seisund. Jõe vesi on Kiigumõisast kuni Kehrani keskmise toitelisusega ja Anijast kuni Jägala-Joa lõiguni rohketoiteline
VIMB. (pärakuuim seljauime alusest pikem) Vimb on kõrge, külgedelt lamenenud keha ja pika ninaga kala. Selg on mustjaspruunikas, küljed hõbedased kuni kollakad ja kõht valge. Ta on kala kohta keskmise suurusega: täiskasvanud vimma kehapikkus on 26...31 cm ja kaal 0,3...1,5 kg. KOGER. (poiseid pole, seljauime v serv kumer) Koger on kõrge ja külgedelt lamenenud kehaga kala, kelle pikkus on keskmiselt 10...25 cm ja kehamass 50...400 g. Kogre värvus võib olla väga mitmekesine: selg on tume, hallikas- või pruunikasroheline, küljed rohekaskuldsed. Koger paistab silma oma mudalembese eluviisi poolest. Ta on seisvate või nõrgalt läbivoolava veega taimestikurikaste järvede elanik. Eestis eristatakse kahte tüüpi kokresid: järvekogred ja mudakogred. HÕBEKOGER. (seljauim v külg nõgus või sirge) 8 Sugukond hinklased
taimede veepealsetele osadele. Vastsed kooruvad sõltuvalt veetemperatuurist 9...14 päeva pärast. Särje eluiga võib ulatuda kuni 17 aastani. Koger Koger ehk harilik koger ehk kuldkoger (Carassius carassius) on karpkalaliste seltsi kuuluv kala. Noor koger Tavaliselt on koger 1040 cm pikkune, erandjuhtudel kuni 64 cm ja 3 kg raske. Koger sarnaneb karpkalale, kellest erineb poiste puudumisega suunurkadelt. Kogre värvus sõltub suuresti keskkonnast ja võib olla kuldkollakas kuni hallikasrohekas. Koger on enamasti mageveekala, kuid teda esineb ka meres. Enamasti leidub kokri tiikides ja karjäärides, harvem järvedes ja jõgedes. Koger on lepiskala ja toitub igasugustest putukatest ja limustest. Koger koeb juulis-augustis. Ta viibib talvel uinakutaolises olekus veekogu põhjamudas, talub hästi hapnikuvaest vett. Kokre püütakse enamasti õngega, söödaks näiteks leib, sai, vihmauss. Toiduahel
Pikka aega, paljude aasate keskel, valiti välja ja aretati neid kokri, kes akvaristidele meeldisid oma värvuse, keha, uimede ja sabakuju poolest. Nii aretatigi lõppude lõpuks välja kuldkala. On huvitav, et Jaapanis leidub perekondi, kes säilitavad sajanditepikkust järgivust akvaariumikalade aretamiseks. Üldse on jaapanlased suured akvaariumikalade kasvatajad. 6 Pilt 5. Joonis 1. Kogre ja kuldkala võrdlus. (I. Pradvin ,,Jutustus kalade elust) 7 2. Kalade välisehitus Pilt 6. Kala välisehitus (www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) Kehaosad on: pea, kere, saba ja uimed. Kalad on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kuju. Samal ajal on vajalik ka
d. Suguelundite sobimatus (putukatel) e. Sugurakkude hukkumine 2) Postsügootsed organismile energeetiliselt oluliselt kulukamad: a. Mikroabordid (isane mink, emane Euroopa naarits ristuvad, viljastuvad, aga hübriidnaaritsaid ei tule) b. Hübriidide steriilsus (muul eeslitäku ja hobusemära hübriid) c. Hüriidide alakohasus hübriidid on viljakad, kuid vanemad tõrjuvad need hübriidid välja (nt. karpkala ja kogre hübriid) d. Hübriidi tagajärjel tekib uus liik (kapsa ja naeri hübriid kaalikas) * Keskmise liigi keskmine eluiga jääb tavaliselt vahemikku 2-10 miljonit aastat Liigi sisestruktuurid: 1) Mittesüstemaatiised: a. Populatsioon b. Kloon ühe isendi vegetatiivsel paljunemisel saadud järglaskond c. Puhas liin iseviljastumisel saadud järglaskond 2) Süstemaatilised: a. Rass Ühiste geneetiliste eripäradega populatsioonide kogum b
Üldaluselisus, pH, fosfaatide ja sulfaatide sisaldus ning orgaaniliste ainete sisaldus on oluliselt tõusnud. Kihistumine on suurem, põhjalähedase veekihi suvine hapnikusisaldus on tunduvalt vähenenud. Kliimamuutuse tagajärg: vegetatsiooniperiood on pikenenud, biogeenide hulk jaguneb aasta jooksul ühtlasemalt. N:P suhte kahanemine soodustab suvist sinivetikate vohamist. Neelvetikate laienev levik kõigis järvetüüpides. Muutused kalastiku koostises: kogre ja linaski arvukuse kasv ning ahvena ja haugi arvukuse langus. Uute makrofüüdijärvede lisandumine, suurjärvedes pilliroovööndi laienemine ja litoraali liigilise koosseisu vaesumine. Järvede miksotrofeerumine allohtoonse ja autohtoonse orgaanilise aine samaaegne akumuleerumine. Enamus Eesti järvi lõpetab oma arengu segatoitelises staadiumis. Leelistumine õhusaaste tulemusena Kirde-Eesti järvedes.
3)Daktülogüroos Daktülogüroos on karplaste haigus, mille tekitajaks on Monogenea klassi Dactylogyrus´e perekonna parasiidid. Eestis on karpkalal leitud kolm liiki daktülogüürusi: Dactylogyrus vastator, Dactylogyrus extensus ja Dactylogyrus anchoratus. Karpkalade haigestumist on põhjustanud kaks esimest. D. vastator on suhteliselt suur, kuni 1,1 mm pikk ja 0,4 mm lai parasiit. Ta lokaliseerub karpkala, sasaani ja kogre lõpuselehekeste distaalsetel otstel (foto 28). D. extensus on karpkala lõpustel parasiteerivaist monogeneadest kõige suurem. Tema pikkus on kuni 1,5 mm ja laius 0,3 mm. Parasiit paikneb karpkala, sasaani ja nende ristandite lõpuselehekeste keskmisel osal. Daktülogüüruste arenemine toimub ilma vaheperemeheta. Nende munad satuvad vette ja langevad põhja, kus neist kooruvad vastsed. Vastsed on
· Daktülogüroosid Daktülogüroos on karplaste haigus, mille tekitajaks on Monogenea klassi Dactylogyrus´e perekonna parasiidid. Eestis on karpkalal leitud kolm liiki daktülogüürusi: Dactylogyrus vastator, Dactylogyrus extensus ja Dactylogyrus anchoratus. Karpkalade haigestumist on põhjustanud kaks esimest. D. vastator on suhteliselt suur, kuni 1,1 mm pikk ja 0,4 mm lai parasiit. Ta lokaliseerub karpkala, sasaani ja kogre lõpuselehekeste distaalsetel otstel (foto 28). D. extensus on karpkala lõpustel parasiteerivaist monogeneadest kõige suurem. Tema pikkus on kuni 1,5 mm ja laius 0,3 mm. Parasiit paikneb karpkala, sasaani ja nende ristandite lõpuselehekeste keskmisel osal. Daktülogüüruste arenemine toimub ilma vaheperemeheta. Nende munad satuvad vette ja langevad põhja, kus neist kooruvad vastsed
5477 26102-1 Koeralooga59.44362325.192188 5477 Jõelähtme vald 32163 5900249-1Koeravere 59.25082526.356611 32163 Vinni vald 114469 5900250-1Koeravere 59.25076926.356892 114469 Vinni vald 28437 5100153-1Koeru 58.96406126.026326 28437 Koeru vald 21846 5900251-1Koeru tee 59.21379525.879028 21846 Tapa vald 21847 5900252-1Koeru tee 59.21396725.879543 21847 Tapa vald 14748 47022-1 Kogre 59.44852024.973159 14748 Jõelähtme vald 14749 47023-1 Kogre 59.44882924.973962 14749 Jõelähtme vald 22520 7800273-1Kogre 58.51365627.113008 22520 Vara vald 30919 7800274-1Kogre 58.51338227.113158 30919 Vara vald 90743 8600190-1Kogre 57.73597827.236680 90743 Vastseliina vald 27737 7400250-1Kogula 58.29063622.289013 27737 Lääne-Saare vald
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
