Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab,
Hariduse vajalikkus Juba sajandeid on inimesed ennast harinud, et ajaga kaasas käia. Et tänapäeval, teaduse ja tehnika jõudsa arengu ajastul, aegub hariduse sisu kiiresti ja üha muutuvad nõuded, on tarvis ka pidevat enesetäiendamist. Tänapäeval on haridus muutunud noorte jaoks vahendiks. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Haridus on teadmised millega tulevikus saab hea töökoha ja ma arvan, et paljud noored mõtlevad nii. Põhiliselt on meie pilgud pööratud tulevikku, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja saame hakata palka teenima. See ei ole tänapäeva mure, vaid juba sadu aastaid on inimese motiiv seotud tulevikuga ja seda kinnitab tänapäeva psühholoogia. Meie ühiskonnas on kõige tähtsamaks muutunud töö, sest arvatakse, et mida kõrgem palk, seda parem elu aga ma ei arva nii
põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee,
seda siiski ei söö, sest temale see ei maitse. Eesmärgiks oli saada komm. Kui aga eesmärk oli saavutatud, selgus, et see pole see, mida ma lootsin ning ma otsin endale uue eesmärgi. Ja kuigi me üritame õppida teiste vigadest, oleme me siiski inimesed. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted. Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed. Tänapäeval tuleb end kogu aeg kursis hoida maailmas toimuvaga ja ennast oma erialal täiendada. See annab kindlustunde, et me saame hakkama ja et me oleme oma töös head. Ükskõik, mis ka ei juhtuks, jääb inimesele alati haridus. Ka kui
jääb selgusetuks. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Silma paistavad mõningad stiilivead: nt on isikud Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted. segamini(rääkis lapsest ja siis hoopis endast). Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Autor kaldub teemast kõrvale, Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine kuna peatub liiga kauaks tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö sellel, milliseid eesmärke meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed. enamik inimesi väärtustab. See ei tõesta kuidagi, miks on Tänapäeval tuleb end kogu aeg kursis hoida maailmas toimuvaga ja ennast eesmärgid tähtsad. oma erialal täiendada. See annab kindlustunde, et me saame hakkama ja et
Selle uurimuse käigus tahaksin teada saada, kui palju on 70 aastaga noorte väärtushinnangud muutunud. Mis on praeguste noorte jaoks oluliseim elus ja mida tahetakse edaspidises elus saavutada. Arvan, et nende aastatega on noored muutunud iseseisvamaks ja enesekesksemaks. Olulisemad on isiklikud saavutused ja lähedased inimesed. Suuremat tähelepanu pööratakse enda harimisele ja heaolule. Elus edasi jõudmiseks on oluline saada piisavalt hea ja tulevikus kasu toov haridus. Noorte jaoks on oluline tegeleda sellega, mis on enda jaoks huvitav, aga samas ka tulutoov. Tänapäeva noored väärtustavad kül sõpru ja perekonda, aga samas on esikohal siiski mina ise. Paljude jaoks on ahvatlev välismaa, usutakse, et seal on lihtsam ja parem elus läbi lüüa. Uurimusega loodan vastused saada noorte väärtushinnanguid puudutavatele küsimustele. NOORTE VÄÄRTUSHINNANGUTE ANALÜÜS Noorte jaoks on kõige olulisem nende perekond, järgnevad sõbrad
,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust.
7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille
Haridus maailmas – kohustus või võimalus. Et vastata minu arutluse küsimusele, on vaja algul defineerida hariduse tähendust. Haridus on isiku arendamise protsess, mille eesmärgiks on isiku kasvatamine, teadmiste andmine, mille käigus isik õpib väärtuste ja käitumisnormide tundmist. Tänapäeva ühiskonnas haridus mängib suurt rolli, hariduse omandamine tähendab sinu vabadust. Haridus avab ukse paremasse maailma, kus inimestel on võimalus oma teadmisi rakendada ja elada sellist elu, mida nad ise tahavad. Vaadates minevikku, kus haridust omandasid ainult osa elanikkonnast, on praegu aina rohkem inimestel võimalusi hariduse saamiseks. Kuid isegi tänapäeval leidub maailmas inimesi, kes ei omanda isegi algharidust. Mida ikka toob haridus inimeste ellu. Kas haridus on kohustus või võimalus? Hariduse omandamine algab juba varases eas
ainult see, kes mõistab mis on poliitika ja kuidas see kindlale vundamendile rajada. Dealoogist "riik" analüüsib ta põhjalikult inimeste poliitilist elu, rõhutades, et poliitiline kogukond on vaja rajada sellel juhul, kui inimesed ei saa seda vältida, poliitilise filosoofia ül on uurida täiusliku riigi loomise viisi ja täiuslikku riiki saab lüüa ainult õiglane inimene, ebaõiglased inimesed ei saa täiuslikku riiki luua, kodanike vooruslikuks muutumise abinõu on haridus. Essee teema tegelik maailm vs ettekujutatav maailm. KRISTLUSE KAASAEGNE FILOSOOFIA Ühiskond näitas väsimust ja ei tekkinud uusi ideid Tekkisid uued voolud: Skeptikud (vaatlev uuriv), kahtleja, sellised kes uurisid aga jätsid lõpliku otsuse vastu võtmata. Skeptitsism on filosoofiline suund mida iseloomustab kahtlus tõepäras tunnetuse võimalikkuses, tuntuimad skeptikud Pyrrhon, Timon Eklektism tuleb sõnast eklektika tähendab välja valima
Parem noores eas õppida kui vanas eas kahetseda Täna päeval on haridus ja selle omandamine maailmas väga tähtsal kohal. Selleks, et midagi saavutada ja tulla toime edaspidises elus, peab ennast pidevalt täiendama ning õppimist võtma tõsiselt, sest maailma areng on pidev ja nii peab ka olema meiega. Õppimine ei ole iseenesest raske tegevus - tuleb lihtsalt leida aega ja vältida arvutit ning lihtsalt olemist. Väga paljud on nüüdseks juba ammu kooliaja seljataha jätnud ning üritavad karjääriredelil laineid lüüa. Mõndadel õnnestub ja
templite juurde organiseerima koole, millega pandi alus kooliharidusele. Koolihariduse vajalikkuses ei kahtleks tänapäeval ilmselt keegi, kuid veel eelmise sajandi 70ndatel levisid hariduskriisist ajendatuna Kesk-Euroopas Ivan Illichi, Alice Milleri ja teiste antipedagoogika ja nn. ,,musta kasvatuse" propageerijate ideed ühiskonnast, kus koolil on hoopis negatiivne mõju lapse haridusteel. Kaheldi koolihariduse vajalikkuses ja õigsuses ning lähtuti arusaamast, et haridus pole kohustus, vaid õigus. Kuna kooliharidus on tänapäeval iseenesestmõistetav ning arenenud riikides on seaduses sätestatud kohustus omandada põhiharidus, ajendas mind antipedagoogilisi vaateid lähemalt uurima just asjaolu, kas on võimalik luua ühiskond, milles ei eksisteeriks koole kui institutsioone. 3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus
Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA
Hariduse areng kaasaegses Eestis Essee Haridustemaatika on püsivalt poliitiliste seisukohtade, ühiskondlike debattide ning seltskondlike koosviibimiste tuline teema. Koolireformide ning uute hariduskavade arutelude ja uuenduste eesmärk on olnud liikuda hariduse sisu ja vormi edukama mõistmise ning rakendamiseni. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et haridus on alati mitu sammu muudest arengutest maas. Minu essee eesmärk on vaadelda eesti haridussüsteemi arengut. Minu essee hüpotees on, et hoolimata 20 aastasest vahest totalitaarse ja demokraatliku haridussüsteemi vahel on toimunud progressiivsem muutus pigem paberil kui sisulises hariduspraktikas. Kõige selgem erisus elus ja eluta olendite vahel on võime säilitada enda olemasolu läbi uuendamise. Elu on ennast uuendav protsess keskkonda mõjutava tegevuse vahendusel. Elu
pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe,
Kõik koolitööks vajalikud vahendid: pastakad, pliiatsid, vihikud, töövihikud, osades koolides koolivorm, algklassides ka erinevad kunstitarbed, ekskursioonide hindadest ma ei hakka parem rääkimagi. Kui põhikooli lõpus arvestada kokku kõik väljaminekud, mis kooli peale läinud on, saab aru kui kulukas see tegelikult on. Sellegipoolest ma leian, et see kõik raha on seda kõige väärt, sest vastutasuks saab ennast harida ning tulevik on kindlasti mingil määral kindlustatud. Haridus on väga oluline ning koolis käimine kingib inimestele palju uusi sõpru, kogemusi ja teadmiseid. Teadagi on see väga kulukas nii aja kui ka raha poolest. Kuid ma olen kindel, et inimesed, kes praegu räägivad, et kool võtab enamuse ajast ära, paari aasta pärast siiski tänavad kooli hea hariduse ja elu võimaldamise pärast. Liisa Sildmaa 10
kuidas nad oma elu elada tahavad. Kas olla õnnelikud ja rikkad või hoopis vaeses ja rikkad. Sest ole sa vaene või rikas õnnelik oled sa ikka, kui sind just raha õnnelikuks ei tee. Tavaliselt on ka see koolis nii et kui oled vaene siis sul ei ole just kõige rohkem sõpru aga sa õpid paremini kui rikkamast klassist õpilased. Jah inimesed peaksid ikkagi teadma mis nad oma elult tahavad ja kuidas seda elada. Vanemad soovivad alati oma lastele parimat, et nende lastel oleks hea haridus ja, et nad saaksid elada just sellist elu naga nad alati on tahtnud. Alati ei pruugi see nii minna. Et saaa see hea elu ja hea haridus tuleb näha palju vaeva ja õppida. Raha eest sa ei saa elult kõik. Niiet pole see raha midagi nii hea kui arvatakse. Nagu öeldakse et raha eest ei saa armastust osta ja nii see ka on. Tuleb elu lihtsalt võtta sellisena nagu see on ja mitte olla kade inimeste peale kellel on midagi rohkem kui sinul. Tea seda, et ta ei pruugi olla üldse nii õnnelik kui sina
...........................................7 KOKKUVÕTE................................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärk on harida lugejat Voltaire tegemistest ja tuua välja tema tähtsus maailma ajaloos. Voltaire on üks silmapaistvamaid prantsuse valgustusajastu filosoofe. Valgustusajastu on ajastu, kus hakati enam hindama inimmõistust ja juurdlemisvõimet. Rohkem hakati uskuma katsetuste ja vaatlustega saadud teadmisi. Selline oli ka Voltaire. Oma isa tahtmisele vastuhakk nõuab suurt julgust. Ta oli oma perekonna must lammas, kui sellegi poolest suurmees, kes hakkas
Mina näen oma vaimusilmas siiski ette rikastena just neid üliarenenuid, õpihimulisi ja tohutult intelligentseid inimesi, kes juba oma võluva naeratuse ja paari keerulise lausega suudavad veenda inimesi oma harituses. Kuid kõik see on pelgalt illusioon. Toon kasvõi ühe hea näite meie endi elust. Antud hetkel arvestades majanduslangust läheb kõige paremini riigisektoril. Minuteada puudub ministri kohale kandideerivatel inimestel nõue omada riigiteadustega seonduv haridus ning siinkohal tekibki minul küsimus. Milleks õpetada inimestele riigiteadusi kui selle hariduse omandamisel ei ole neil mingit eelist tööle kandideerides? Loomulikult ei saa ma sellele küsimusele vastust mitte kusagilt, sest ega inimesed isegi ei tea ju, miks see kõik nii loodud on. Süsteem on keeruline, aga toimib. Kui mul oleks piisavalt võimu ja tahet, sooviksin süstida inimestesse entusiasmi õppimisel, toetada neid rohkem rahaliselt ja panustada haridusse, sest olen üsna
· nooremates, · keskmistes ja · vanemates klassides? VAIDLUSE KOHT KULDREEGEL: Ära räägi lapsele seda, mida ta võiks ise avastada! Aita last tunnetusteel ja rõõmusta leidmise ning teadmise-oskamise-arusaamise üle koos lapsega. Mõnikord rõhutatakse õppe "kesksust". Räägitakse, et õpe on · õppekavakeskne, · lapsekeskne, · perekeskne, · arengukeskne... Millised plussid ja miinused on igal käsitlusel? Mis on ja millest koosneb haridus kui protsess? Haridus kui protsess on valmisolekute kujunemise elukestev jada. Haritud inimeseks kujunemises on oma osa ühiskonna kõigil institutsioonidel, sh kodul ja koolil. Millist osa etendab massiteabe süsteem, kirik, klubi, raamatukogu, laste- ja noorteorganisatsioonid, kaitsevägi, kõik kaunid kunstid jpm? Milline on kooli osa haridussüsteemis? ÜRO eksperdid on üpris üksmeelsed, et a 10-12%. Seega võib öelda, et "kooliharidus" on nonsenss.
Haridus kas kohustus või võimalus Haridus on alati olnud tähtsal kohal inimese elus. Ilma teadmiste ja oskusteta ei saanud läbi ka meie esivanemad kaugel Aafrikas. Nad pidid oskama kasutada erinevaid tööriistu ning käia jahil, sest muidu oleks inimkond välja surnud. Tänapäeval pole hariduse omandamine enam elu ja surma küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks? Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt
õpikute ja töövihikute ostmine ning laenutamine, ei anna ma pead, kuid tuleb arvestada, et tehnika ei pruugi lõpuni vastu pidada ning kulutused võivad selle arvelt suureneda. Praegusel hetkel on digiõpikuid saadaval juba esimestele klassidele, selle puhul tekib minul küsimus, kuidas 7-aastased lapsed sellise süsteemiga kohanevad? Nähes oma väikese õe pealt, millisel määral on tõusnud õppekava koormus ja nõutavate oskuste tase võrreldes enda algkooli ajaga, ei näe ma lihtsat varianti, kuidas põimuda sinna veel netipõhised õpikud ja kõik nende kasutamisega kaasnev. Mainimist väärt on ka silmanägemise halvenemine, mis on kahjuks paratamatu. Juhul kui e-õpikud on kasutuses 1.-12. klassini, on koormus silmadele kindlasti mingil määral kõrgem kui tavaliste paberõpikute kasutamisel. Olen arvamusel, et kooli kergendamiseks tuleb eelisjärjekorras töötada õppekava ja õpetatava mahu kallal
- Ei saa öelda, et haridustase madal oleks, üle keskmise pigem. Ma usun, et midagi niivõrd ülearust küll pole- kõik võib elus kasuks tulla. - Haridustase on suhteliselt madal ning ülearust õppimist pole. - Haridustase pole just kõige kõrgem. Õppida ei tule niivõrd, kui näiteks linnakoolides. - Piisav, et hetkel hakkama saada. Hetkel on koolis isegi koormus suurem, rohkem tuleb õppida ja vahest isegi liiga palju. - Väga lihtsalt omandatud kõrge kvaliteediga haridus. - Hea, ülearust palju, liiga palju. - Ülearust ei tule siin midagi õppida. Õpime niigi ülearu ja vähemalt poolt, mida õpime, ei ole elus vaja. 16 Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huvialaringid, trennid jne) - Toetab küll, kõik peaks olema tasuta. - Töövihikud maksti kinni ning söögiraha ei pidanud maksma. Võistlustele minnes maksti sõit kinni. Toetab küll
juhul me ei tea, mida me üritame teha ja miks, kus me kavatseme saada ja kuidas. See on sebimine ja sebimine. Loomulikult ei ole selline elu hoolas uuringut väärt. Veelgi enam, isegi ei tasu elada üldse, sest planeerimata elu ei ole hea. Ja selleks, et saada kasu, peaksite mõtlema tulemuste ja nende saavutamise võimaluste üle. Mõeldamatu elu, nagu sihikindel tegevus. Ta ei vii kusagil. Kuid Aristoteles ei arva, et plaani olemasolu hea elu jaoks piisab. Ta tahtis meid veenda, et plaan peaks olema õige. On palju vale plaane ja ainult üks õige plaan. Kui teid juhitakse ühe vale, siis teie elu ei anna rõõmu. Elamine tähendab ka elamist vastavalt õigele plaanile. Aristotelese sõnul on õige plaan suunatud õigele lõpptulemusele. Õige eesmärk on hea elu. Aristotelel nägi head elu läbi võime teha enesehinnalist kasu ja püüda tunda kaunist, samuti tarkust ja haridust
halastades hardalt paluvale emale muutis pühak lapse sugu. Üldiselt oli levinud arvamus, et pojad ühendavad ja tütred lahutavad perekondi. Positiivne on see, et lapse surma puhul leinati võrdselt nii tütart kui poega. Tänapäeval sellist diskrimineerimist täheldada ei saa. Lapse sugu ei määra talle mingeid piiraguid ja vanemad võivad uhked olla nii tütarde kui poegade üle. 5 Haridus Keskaja kasvatus oli eelkõige ja alati perekonnakasvatus. Perekond ands lapsele esimese kõige olulisema moraaliõpetuse ja eeskuju, sageli ka hariduse algelemendid lugemise ja kirjutamise. Tüdrukud ja naised said hariduse põhiliselt kloostrist. Parimates naiskloostrites oli kirjalik kultuur nii arenenud, et mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju. Nende hulgas leidus ka raamatute illustreerijaid, kuid neid ole võimalik kindlaks teha, sest töid ei signeeritud.
,,Algkoolis tahetakse meile anda ,,haridust", mitte hädavajalikke teadmisi." Tammsaaret häirib, et koolides on pearõhk õpetamisel, mitte õppimisel. Ta tahab teada, mida püütakse õpetamisega või õppimisega saavutada, kas üldharidust või hädavajalikke praktilisi teadmisi. ,,Mõistate: tahame, et algkooli lõpetanu oleks haritud inimene. Kas ta tõesti midagi teab või oskab, kui ta koolist ellu astub, see huvitab meid vähem. Peaasi aina haridus, haridus, haridus." ,,Kahte head asja ei suudeta anda. Inimene on kas haritud või ta oskab midagi." Tammsaare meelest on algharidus lastele liiga raske. Tahetakse õpetada igasuguseid teadmisi, kuigi kõige olulisemad on emakeele- ja arvutamisoskus. Talupoja pii ja lihuniku näide. Tammsaaret häirib, et koolisüsteemis püüeldakse liigselt ameerikaliku poole. Tehakse palju teste ning lahendatakse meeletutes kogustes ülesandeid mõtlemata sellele, et meie ei ole
Mis on elus tähtis ? Iga inimese elus on midagi olulist. Nad tõstavad seda esile ja pööravad sellele rohkem tähelepanu, kui millegile muule. Inimesed peavad oluliseks erinevaid asju tervist, raha, tundeid, haridust või mistahes eluvaldkonda. Inimese väärtushinnangud võivad olla nii materiaalsed kui ka vaimsed. Kuid alati ei ole kõige tähtsam see, mis esmapilgul tähtsana paistab. Mida mina oma elus tähtsaks pean? Loomulikult ei saa ma minna üle ega ümber materiaalsetest väärtustest. Selleks, et elada, on ju eelkõige vaja sooja kodu, voodit kus magada ja sööki lauale. Kuigi vaadates enda ümber ringi, peame tihti nägema, et paljud inimesed peavad ja saavad hakkama ilma kindla koduta ja tihtipeale ka ilma söögita. Kindlasti on elus tähtsal kohal raha, sest just rahaga saamegi me omale lubada kodu ja muud, mis eluks vajalik. Kuid selleks, et meil oleks raha, peame me ise selle nimel pingutama. Praegu, kui ma veel koolis käin, elan ma kü
Haridus kui parema tuleviku alustala Essee Juhendaja Oliver Laas Tallinn 2016 Inimese loomuses on olemas instinkt õppimiseks ja enda harimiseks. Juba varajases eas algab meie haridustee eelkoolis ja jätkub edasi põhikoolis, mis viib meid edasi gümnaasiumisse või kutsekooli ja ehk pärast seda ka ülikooli. Õppimisel ei ole piire, kui välja arvata kulutused ,mis selle omandamiseks kuluvad. Haridus tagab meile kindlustunde ja konkurentsivõime ,et teistega võrdselt elus läbi lüüa, kuid paraku võib selle ühel hetkel katkestada ressursside puudumine, mis paneb meid dilemma ette, kas jätta haridustee katki või käia tööl ja hiljem investeerida ja panustada see ressurss haridusse. See on iga indiviidi kaalutletud otsus. Kvaliteetne haridus on meile kui väikse arvuga riigile oluline, sest just haridus võib olla see võtmesõna, millega teeme silmad ette paljudele teistele riikidele
ema hoolitses kodu eest. Lapsed enamusajast kas aitasid vanemaid või mängisid omavahel, rikkamates peredes käidi ka koolis. Tänapäeval on ühiskonnas toimunud märgatavaid muudatusi. Emad ei veeda mitmeid tunde kodus pliidi ees ega korista majapidamist, tänapäeva emad käivad samamoodi tööl nagu ka isad ja lapsed käivad lasteaias ja koolis ning majapidamise jaoks on palgatud koristajad, kuna perel ei jätku aega seda ise korrastada. Tänapäeval on inimestele esmatähtis nende haridus ja nende tulevik. Usun, et kuna paljudes riikides on tasuta koolikohustus kuni 17-eluaastani, siis võib olla just see inimestele üheks põhjuseks miks hakatakse kohe mõtlema oma tulevikule. Riikides, kus ei ole koolikohustust on enamjaolt ka inimeste haritus väga madal. Mina isiklikult arvan, et nad tunnevad ennast vabana ning võtavad ka elu vabanama. sõna "vaba" all mõtlen ma seda, et neil ei ole mingeid kohustusi ega pea muretsema enda hariduse peale
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Mis ma andsin, see mul on, mis ma kulutasin, see mul oli, mille hoidsin endale, selle kaotasin. Kes suudab tärganud viha nagu perutavat hobust tagasi hoida, ainult see on vankrijuht, teised on vaid ohjahoidjad. Mitte kõike, mis loeb, ei saa lugeda, ja mitte kõik, mida saab lugeda, loeb. Pärast mängu lähevad nii kuningas kui ettur kõik ühte karpi tagasi. Haridus on imetlusväärne, kuid vahel peaks meenutama, et asju, mida tõesti tasub teada, ei saa õpetada. Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi. Haamriga mehele paistab kõik naelana. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Pole olemas kirega võrdset tuld,
Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer) · ,,Saatanat petta pole patt." (Daniel Defoe) · ,,Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." (Benjamin Franklin) · ,,Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." (Euripides) · ,,Suur leek süttib pisikesest sädemest." (Dante) · ,,Sõja ajal seadused vaikivad." (Cicero) · ,,Ta liigub siiski." (Galileo Galilei) · ,,Tark armastab õppida, aga loll õpetada." (Anton Tsehhov) · ,,Tean ainult seda, et ma midagi ei tea." (Sokrates) · ,,Toores jõud võib allutada kõik oma teel, kuid tema võidud on lühiajalised." (Abraham Lincoln, USA president 1861-1865) · ,,Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." (George Herbert) · ,,Tõde otsides peab otsima jutu mõlemat poolt." (Walter Cronkite) · ,,Tõelist sõpra tuntakse hädas." (Cicero) DEMOKRITOS Tark seab sihiks ,,meelekerguse"
Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." (A. Schopenhauer) · ,,Saatanat petta pole patt." (Daniel Defoe) · ,,Siin ilmas pole midagi kindlat peale surma ja maksude." (Benjamin Franklin) · ,,Siiski jääb elu kõigi aegade kõige suuremaks aardeks." (Euripides) · ,,Suur leek süttib pisikesest sädemest." (Dante) · ,,Sõja ajal seadused vaikivad." (Cicero) · ,,Ta liigub siiski." (Galileo Galilei) · ,,Tark armastab õppida, aga loll õpetada." (Anton Tsehhov) · ,,Tean ainult seda, et ma midagi ei tea." (Sokrates) · ,,Toores jõud võib allutada kõik oma teel, kuid tema võidud on lühiajalised." (Abraham Lincoln, USA president 1861-1865) · ,,Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale." (George Herbert) · ,,Tõde otsides peab otsima jutu mõlemat poolt." (Walter Cronkite) · ,,Tõelist sõpra tuntakse hädas." (Cicero) · ,,Tõelist sõpra tuntakse hädas" (Cicero)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
