Lahuse pH skaala 1) Mida näitab lahuse pH? Lahuse pH näitab lahuse happelis-aluselisi omadusi. 2) Milliste osakeste kontsentratsioon lahuses ja kuidas määrab, kui happeline või aluseline on lahus? Mida madalam on lahuse pH, seda suurem on selles lahuses vesinikioonide kontsentratsioon ehk seda happelisem on vastav lahus. Mida kõrgem on lahuse pH, seda suurem on selles lahuses hüdroksiidioonide kontsentratsioon (vähem vesinikioone) ehk seda aluselisem on vastav lahus. 3) Mida näitab kontsentratsioon?
15. Kuidas nihkub reaktsiooni tasakaal temperatuuri-temp.tõstmisel seega lähteainete tekkimise suunas,temp.alandamisel aga ammoniaagi tekke suunas., rõhu-tõstmisel nihkub tasakaal suunas,kus gaasiliste ainete moolide arv on väiksem,rõhu vähendamisel vastupidi. või ainete kontsentratsiooni muutmisel-suurendamisel nihkub tasakaal saaduste tekkimise suunas,lähteiainete vähendamisel vastupidi. Tuleb osata: 1. Arvutada lahuse molaarset kontsentratsiooni? 2. Määrata vesilahuste happelis-aluselist iseloomu ja pH-d (hapete, aluste, soolade, oksiidide, metallide vette lisamisel)! 3. Määrata, millises suunas nihkub reaktsiooni tasakaal temperatuuri, rõhu või kontsentratsiooni muutmisel (etteantud termokeemilise võrrandi põhjal)! 4. Hinnata erinevate tegurite (temperatuur, rõhk, segamine, tahke aine peenestamine, lähteainete kontsentratsioon, katalüsaatori või inhibiitori lisamine) mõju reaktsiooni kiirusele!
Fe-hemoglobiin Ar- juustes Sn- lipiidide ainevahetus Si- kõhred, liigesed, silma klaaskeha Se- mitokondrites F- hamba email Ni- vereloome süsteem Cu- oksüdeeritud ensüümid Vesi Vesi on polaarne ning moodustuvad vesiniksidemed. Vesiniksideme tõttu on vesi eluks sobivatel temperatuuridel vedel. Vee ülesanded Molekulaarne tasand: Fotosünteesi reaktsioonis lähteaineks Kindlustab hürdolüüsireaktsioonid On lahusti Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu Raku tasand: Kindlustab turgori Kindlustab raku stabiilise sisekeskkonna Määrab raku ainevahetuse intensiivususe Organismi tasand: Kaitseb ülekuumenemise eest Määrab üldise ainevahetuse intensiivsuse Kaitsefunktsioon Ökosüsteemi tasand: Kliimat kujundab faktor Veeringe Elu leviku ja paljunemise keskkond Süsinikdioksiid (CO2) Biooksüdatsiooni lõppprodukt Fotosünteesi lähteprodukt Hingamise lõppprodukt
Äädikahape on terava lõhna, hapu maitse ja värvuseta aine, seguneb veega igas vahekorras. Tööstuslikult toodetakse äädikhapet puidu utmisel. Äädikhappe vesilahust nimetatakse äädikaks. Lisaainete klassifikatsioonis on äädikhappe koodiks E260 ja ta kuulub konservantide rühma. Konservandid pikendavad toiduainete säilivusaega tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. Äädikhape toimib ka happesuse reguleerijana s.t.ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit. Maitselt ülihaput äädikat ei tohi toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. Säilitamine orgaaniliste hapetega Kiirestiriknevate toiduainete paremaks säilitamiseks lisatakse neile sageli mitmesuguseid orgaanilisi happeid, näiteks bensoehape, sorbiinhape, sidrunhape. Säilitamine õlis õlis säilitatakse kalu, juurvilju, maitsetaimi. õlil puuduvad mikroorganisme hävitavad
Ioonid Ca – oluline, et ioonid saaks infot üle kanda; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse Mg – vajalik, et Ca saada; seotud ka nukleiinhapetega Na ja K – osalevad närviimpulsside ülekandmises Mikroelemendid Fe, Cu, Zn, Mn, I, Mo, V, Ni, F,Co Fe – hemoglobiin F – hammaste koostises Vesi Vee molekulaarsed funktisoonid organismis lahustiks, osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ühendite lähteaine regent ühendite lagundamisel hoiab keskkonna happelis-aluselist tasakaalu Vee funktsioonid rakus hea soojusmahutavus hea soojusjuht annab rakkudele kuju kapillaarsus tsütoplasma peamine koostisosa VALGUD 1 Inimese orgaanilistes ainetes kõige rohkem Valgud e. proteiinid – polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast
Vees lahustub rohkem aineid, kui yheski teises lahustis. · Hydrofoobsed-ei lahustu vees(rasvad, 6lid, t2rklis). · Hydrofiilsed-lahustuvad vees(glykoos, suhkur, sool). · Vesi on l2hteaineks fotosynteesis. Veest p2rineb fotosynteesil moodustuv hapnik. · Vesi on biokeemiliste reaktsioonide yks komponent. Hydroflyysireaktsioonid ensyymide osav6tul.. T2rklis Glykoos. · Kaitse ylekuumenemise ja mahajahtumise eest. · Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil · Tagab rakkude ainevahetuse e. Metabolismi. · Rakku saabuvad ja temast v2ljutavad ained on vesilahustena. · Vesi tagab raku siser6hu e. Turgori. · Siser6hu v2henemisel taimed n2rtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel · Vesi kindlustab organismide ringe-elundkondade t66(veri, lymf). · Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha.
hapniku ja lämmastiku mõju vastu. Keevisvanni jahtumisel moodustub keevisõmblus ning selle pinnale tardunud räbukoorik. 4. Lisamaterjalide põhimõtteline valik Teraste käsikeevituselektrood koosneb vähese lisandisisaldusega madalsüsinik- või kõrglegeerterasest vardast ja elektroodkattest. Elektroodikatte koostise ja omaduste järgi liigitatakse kattega elektroode happeliseks (A), rutiilseks (R), tselluloosseteks (C), aluselisteks (B), paksrutiilseteks (RR), happelis-rutiilseteks (RA) ja aluselis-rutiilseteks (RB). Näiteks aluseline madala vesinikusisaldusega elektrood sobib süsinikteraste keevitamiseks. Käsikaarkeevituse vooluallika valikul peab jälgima, et vooluallikas annaks madala pingega (15-50 V) voolu ja voolutugevus oleks 15-500A. Samuti peab vooluallikal olema võimalik keevitusvoolu reguleerida. Vooluallikatena kasutatakse trafosid, generaatoreid ja invertereid. Trafod võivad olla koos alaldiga või ka ilma
munatoodetega, linnulihaga hoiduda toore muna ja toore linnuliha söömisest o Süüfilis esmahaavand (suguelunditel suus), lümfisõlmede suurenemine, lööve nahal, (8-12 nädalal juuste, ripsmete ja kulmude väljalangus), peavalu, isutus, nõrkus peamiselt sugulisel teel turvaline seksuaalne käitumine · Vee tähtsus o Lahusti o Ühendite lähteaine o Reagent ühendite lagundamisel o Hoiab keskkonna happelis-aluselist tasakaalu Rakus o Hea soojusmahutavus o Hea soojusjuht o Tsütoplasma peamine koostisosa o Annab rakule kuju o kapillaarsus
vereliistakuteks ehk trombotsüütideks (tähtsad vere hüübimisel). Vere funktsioonid ● Transport: hapnik kopsudest ja toit- ning ehitusained seedetraktist kudedesse; neist ainevahetuse käigus vabanenud süsihappegaas kopsudesse ja teised jääkained erituselunditesse; hormoonid jt bioaktiivsed ained nende toimekohtadesse. ● Stabiilse sisekeskkonna e homöostaasi tagamine: soojuse ühtlane jaotamine kehas; organismi happelis-aluselise tasakaalu säilitamine (puhverdamine). ● Organismi kaitse: veres tekkivate ja ringlevate antikehade abil organismi tunginud haigusetekitajate hävitamine. Verepreparaadid ● Konservveri on töötlemata doonoriveri hüübimisvastases ja toitelahuses ● Erütrotsüütide suspensioon (ES) on verepreparaat, mis sisaldab hüübimisvastases ja toitelahuses suspendeeritud erütrotsüüte
Polariseerivad omadused on intensiivsemad väikese raadiusega ioonidel 2.Selgitage inertpaari efekti mõne näite abil. [Omadus moodustada ioone, mille laeng on 2 võrra väiksem valentselektronide arvust.] Näiteks Tl. Ta asub IIIA rühmas, seega valentskihil on 3 elektroni. Me tahame talle anda laengu, mis on 3-2=+1, seega peame eemaldama ühe elektroni. 3.Selgitage, kuidas muutuvad elementide keemiline aktiivsus, metallilised/mittemetallilised omadused, happelis- aluselised omadused ja redutseerimisvõime/oksüdeerimisvõime rühmas ülalt alla ning perioodis vasakult paremale. · Aatomi oksüdatsiooniaste on reeglina tuletatav tema asukohast perioodilisustabelis. Elemendid 3. ja järgnevates perioodides saavad moodustada sidemeid ka oma vakantsete d-orbitaalide arvelt, samuti mahub nende ümber lihtsalt rohkem aatomeid. Perioodilisustabeli alaosas paiknevatel elementidel võib ilmneda inertpaari efekt. · Reeglina ainult 2
Vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. Hüdrofoobsed Ei lahustu vees. Hüdrofiilsed lahustuvad vees. Vesi on lähteaineks fotosünteesis. Veest pärineb fotosünteesil moodustuv hapnik. Vesi on biokeemiliste reaktsioonide üks komponent. Hüdrolüüsireaktsioonid ensüümide osavõtul. Tärklis glükoos. Kaitse ülekuumenemise ja mahajahtumise eest (veel on suur soojusmahtuvus ja hea soojusjuhtivus üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha.
allikas. Äädikhape (Acetic Acid - äädikas) Normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Tööstuslikult toodetakse äädikhapet puidu utmisel. Äädikhappe vesilahust nimetatakse äädikaks. Lisaainete klassifikatsioonis on äädikhappe koodiks E260 ja ta kuulub konservantide rühma. Konservandid pikendavad toiduainete säilivusaega tagades kaitse mikrobioloogilise riknemise eest. Äädikhape toimib ka happesuse reguleerijana s.t. ta reguleerib toidu pH ehk happelis-aluselist seisundit. Maitselt ülihaput äädikat ei tohiks toidulisandina kasutada, sest see kahjustab hambaid ja ärritab seedekulgla limaskesti. On ohtlik ehedal kujul või tugeva lahusena. Muud Lisaks eelpool mainitud komponentidele on pildil veel välja toodud sigaretis sisalduvad ained: värv, kütus.
- Neerud on elutähtsad elundid. Kui neerude töö on häiritud või nad lakkavad töötamast ei aa organism enam normaalselt igapäevast tööd jätkata. Kui neerud lakkavad töötamast ei saa keha enam jääkaineid väljutada, seega jäävad mürgid verre, kurnavad ja lagundavad kogu organismi. Organism saab mürgituse, kehasse võib koguneda liigset vedelikku, vererõhk võib tõusta, ei pruugita enam toota piisavalt punaseid vereliblesid, vereloome jääb reguleerimata ja organismi happelis-leelise tase pole enam tasakaalus. Neerud on organismi filtriks. 2) Milliseid muutusi toob neerude töö lakkamine kaasa teiste organite ja organsüsteemide töös? - Mõjutatakse südame tööd – kui neerud ei suuda organismist liigset vedelikku väljutada, muudab see südame töö raskemaks, sest verd tuleb pumbata vedeliku suurenenud vastusurve tingimustes ja vererõhk tõuseb. Maks saab mõjutada, sest neerud teevad organismi jääkainetest puhastamisel maksaga koostööd
Seminar veri ja verehüübimine 1. Vere funktsioon organismis? · Hapniku, toit- ning ehitusainete transport seedetraktist kudedesse ning ainevahetuse käigus vabanenud CO2 kopsudesse, jääkained erituselunditesse · Stabiilse sisekeskkonna e homöostaasi tagamine: soojuse ühtlane jaotumine kehas, organismi happelis-aluselise tasakaalu säilitamine · Kaitse: veres tekkivate ja ringlevate antikehade abil organismi tunginud haigustekitajate hävitamine. 2. Mis põhjustel võib tekkida rauavaegusaneema? Rauavaegus aneemia sümptomaatika. Miks on rauavaegus ohtlik? Rauavaegusaneemia põhjused: ● vere hemoglobiinisisalduse alanemine, mis on tingitud erütrotsüütide hulga alanemisest ● Halvenenud imendumine ● Toitumine – rauavaene dieet
Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 – 7 – happeline 7 – neutraalne 7 – 14 – aluseline Happelised omadused tugevnevad skaala näitude vähenemisel, aluselised aga suurenemisel. Skaala on logaritmiline: 10 x happelisem 4 5 6
Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 7 happeline 7 neutraalne 7 14 aluseline Happelised omadused tugevnevad skaala näitude vähenemisel, aluselised aga suurenemisel. Skaala on logaritmiline: 10 x happelisem 4 5 6
· Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus. · Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu e pH. pH on aluselise ja happelise kokkuleppeline mõõteskaala, mis koosneb 14-st jaotusest: 0 7 happeline 7 neutraalne 7 14 aluseline 5
00.107) = 7.00 Seega on hüdroksiidioon selle teooria kohaselt Bronstedi alus. Ka NH3 on alus, sest ta seob vesilahuses vesinikiooni: Happelises keskkonnas: NH3 + H2O D NH4+ + OH CH+ > 1.00*107 mol/l ehk pH < 7.00 Vee ioonkorrutis, pH kui happelis- happelis-aluseliste omaduste omaduste mõõt Aluselises keskkonnas: Ka vesi ise on lahuses mõningal määral ioniseerunud CH+ < 1.00*107 H2O D H+ + OH ehk pH > 7.00
Polaarne laenguta R-grupp Hüdroksüaminohapped Polaarne laetud R-grupp Väävlitsisaldavad Aminohapete amiidid Asendamatud ja asendatavad 1.1 Kirjeldage aminohapete happelis-aluselisi omadusi. Sõltuvalt pH-st esinevad eri kujul, millest on tingitud nende rollid kas prootonite doonor või prootonite aktseptor. pH > 7 (nt.alaniin) esineb happena ehk prootoni doonorina (annab H+ ära) pH < 7 esineb alusena ehk protonite aktseptorina (liidab H+) 1.2 Mida näitavad aminohapete dissotsiatsioonikonstandid?
Mg- magneesium, klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. 9. Milline on vee roll raku, organismi ja ökosüsteemi tasandil? Vesi on suure soojusmahtuvusega- hoiab organismisisest püsivat temperatuuri. Hoiab ära ülekuumenemise- higistamine, taimedel õhulõhede kaudu. Kindlustab organismidel ringeelundkondade töö(veri) Kaitsefunktsioonina- pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas. Küllastab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu ehk pH. Hea lahusti- vees lahustub rohkem aineid kui kuskil mujal. Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude siserõhu ehk turgori. 10. Mil viisil (mille alusel) jagatakse sahhariidid kolme rühma (tunda pildilt ära, valemina vaid glükoos) too näiteid. Monosahhariidid nt glükoos 3-6 süsinikku C6H12C6 Polüsahhariidid nt tärklis Oligosahhariidid nt maltoos. 11
Õhus kuumutamisel moodustab tina tina(IV)oksiidi, aga plii aatom moodustab kõigest plii(II)oksiidi, kui ta asub IVA rühmas. In 4d 10 5s2 5p1 seda ühte on lihtsam loovutada ja jääbki siis kas In+ või In3+ samamoodi on Ga'ga. In: 4d105s25p1 In+, In3+ Tl: 5d106s26p1 Tl+, Tl3+ Annavad elektrone ära, kuna tahavad ioone moodustada. 3. Selgitage, kuidas muutuvad elementide keemiline aktiivsus, metallilised/mittemetallilised omadused, happelis-aluselised omadused ja redutseerimisvõime/oksüdeerimisvõime rühmas ülalt alla ning perioodis vasakult paremale. Keemiline aktiivsus. Metallidel muutub keemiline aktiivsus rühmas ülevalt alla, mittemetallidel vastupidi. See on seotud elementide metallisuse ja mittemetallilisusega. Metallilised-mittemetallilised omadused. Rühmas ülevalt alla tuuma ja väliselektronkihi vaheline külgetõmme nõrgeneb ning väliskihi elektron võib kergemini eralduda
Dissotsiatsiooni astmeks nim ioonideks dissotseerunud molekulide arvu (N d) ja lahusesse viidud elektrolüüdi Nd molekulide koguarvu (N) suhet = Tugevatel elektrolüütidel alfa väärtus on lähedane 100-le %, Nõrgad N elektrolüüdid on 3-5 % Nt: Tugevad: Vesinikkloriidhape (90÷95); Väävelhape (60) Nõrgad: Etaanhape (1,5); Süsihape (0,02) 15.Indikaatorid keemias, nende kasutamine. Happelis-aluselised indikaatorid Indikaatorid on ained, mille värvus sõltub keskkonna reaktsioonist (happeline, aluseline või neutraalne keskkond) Tähtsamad indikaatorid on lakmus, metüüloranz, fenoolftaleiin. Neid kasutatakse keskkonna määramiskeks, saadud värvi võrdleme tema spetsiifilise värviskaalaga. 16.Lahuse pH kui keskkonna happelisuse näitaja. Seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja pH väärtuse vahel.
asendamatu. Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Biokeemia seisukohast on vesi toitaine (NB! mitte toiduaine), sest vesi on biosüsteemides vajalik kas reaktsioonides osalejana või siis keskkonnana. Vesi on küll nõrk elektrolüüt, kuid ta on seotud happelis-alus tasakaaluga, järelikult ka keskkonna pH väärtusega. Nii on sülje pH piirid vahemikus pH=5,5...8,0; täiskasvanute maomahla pH=1,5...2,7; rinnalaste maomahla pH=4,9...5,3; uriini pH=4,8...8,0, peensoole nõre pH=7,6...8,4; vere pH=7,36...7,44, rinnapiima pH= 7,3...7,4 ja sapi pH=7,4...8,5. Vee järgmine oluline biofunktsioon molekulaarsel tasandil on substraatne. Vesi on mitmetes biokeemilistes reaktsioonides üks lähteaine. Reaktsioonides võib vesi toimida otsese reagendina
lahustuvuskorrutiseks (K1). Happelised ja aluselised omadused: Lavoisier (1778) seostas happelisust hapnikusisaldusega. Liebig (1837) : hapete vesinikteooria (vesinik asendatav metalliga). Arrhenius (1887) : elektrol. dissots. teooria, mille järgi happed ja alused dissotsieeruvad lahuses vastavateks ioonideks. Brnstedi-Lowry üldistatud prootoniteooria (1923): molekuli või iooni happelised omadused seisnevad võimes loovutada prootoneid teisele osakesele. Lewis : happelis-aluselised reaktsioonid on vastasmõju liik, milles aluse molekuli vaba elektronipaar ühineb happe molekuliga, tekitades kovalentse sideme. Vee dissotsiatsioon ja pH: Vesi on vähesel määral dissotsieerunud ioonideks : 2H 2O H3O+ + - HO VD on tugevalt endotermiline. Happelisust-aluselisust ebamugav väljendada arvu 10 astmetena. Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuse negatiivne kümnendlogaritm. (0-7happeline, 7-14 aluseline)
- vardametalli siirdemehhanism sulamisel - jämetilksiire, peentilksiire, - pritsmete tekkimine ja nende hulk, - räbu voolavus, eemaldatavus, - asendiomadused - keevismetalli voolavus, viskoossus, - õmbluse üleminek põhimetallile, õmbluse pinna tasasus. Elektroodikate koostise ja omaduste järgi liigitatakse kattega elektroode: - happelisteks (A), - rutiilseteks (R), - tselluloosseteks (C), - aluselisteks (B), - paksrutiilseteks (RR), - happelis-rutiilseteks (RA), - aluselis-rutiilseteks (RB). Happelise kattega e. happelised elektroodid (A) sisaldavad happelisi Mn, Si ja Fe oksiide ja ferromangaani (FeMn). Oksiidide lagunemisel eraldub hapnik, mis vähendab sula keevisvanni pindpinevust ja suurendab metalli voolavust. Väikese keevismetalli pindpinevuse tõttu esineb peentilksiire, millega kaasnevad väikesed keevitusvoolu ja kaare pinge muutused. Seetõttu on keevituskaare võimsus suur
57. elektrolüütide dissotsiatsioonimäär. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid. Dissotsiatsioonimäär näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks. Tugevad el . lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nõrgad el. lüüdid: nõrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), mõned soolad (HgCl2), nõrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). 58. happelis-aluselised indikaatorid keemias ja nende kasutamine. Indikaator on aine mille värvus sõltub selle lahuse pH väärtusest millesse ta on lisatud. Indikaatoreid saab kasutada nii tahkel kui ka vedelal kujul. Mõned levinumad on allpool. Lakmus on indikaator mis näitab kas lahus on happeline või leeliseline. Happelises lahuses muutuvad nad siniseks ja leeliselises punaseks. Universaalindikaator on indikaator (paberi või lahusena) mille värvust võrreldakse
Pärmseened ning hallitusseened osa lagundajad, osa biotroofid kuuluvad enamasti kottseente (Ascomycota) klassi. Pärmseened lagundavad süsivesikuid, võivad elada ka anaeroobselt kääritajad nt moos hakkab ,,mullitama". Seda on ära kasutatud õlu ja veini pruulimisel, leivajuuretises, taigna kergitamisel. Pärmseened on igal inimese organismis alati olemas nagu paljud bakteridki. Kandidoos tekib alanenud immuunsuse ja happelis-aluselise tasakaalu ainevahetushäirete korral, asustab limanahku või ka nahka (sageli on iseloomulik rõngasja kujuga haiguskolle). Limaskestadel tekib katt või kuival pärisnahal lihtsalt ketendav laik, võivad olla ka punetavad ja leemendavad laigud. Tekitavad soolestikus gaase. Pärmseened ei moodusta tüüpilist mütseeli. Pagaripärm oli esimene eukarüoot, kelle genoom täielikult sekveneeriti. Genoomi järjestus avaldati 24. aprillil 1996. Hallitusseened
Neerud on paariline organ, mis asetsevad kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. Nad on umbes 10-12cm pikad ja 4cm paksud. Koosnevad: o Koorollus – seal paiknevad väikesed kapillaarpõimikud, kus toimub üleliigse vee ja ainevahetuse jääkainete filtratsioon ja uriini teke o Säsiollus Neerude funktsioonid: - ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade ning mitmete ravimite ja mürkide eemaldamine organismist - võtavad osa happelis-leelise tasakaalu tagamisest – neil on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid - võtavad osa osmootse rõhu püsivuse tagamisest - võtavad osa organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist - sünteesivad regulaatoraineid Esmas- ja lõpliku uriini teke. Esmasuriin – Ultrafiltratsioon: neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ning Bowmani kapsli
taga. Nad on umbes 10-12cm pikad ja 4cm paksud. Koosnevad: Koorollus – seal paiknevad väikesed kapillaarpõimikud, kus toimub üleliigse vee ja ainevahetuse jääkainete filtratsioon ja uriini teke Säsiollus Neerude funktsioonid: ainevahetusjääkide, vee ja liigsete mineraalsoolade ning mitmete ravimite ja mürkide eemaldamine organismist võtavad osa happelis-leelise tasakaalu tagamisest – neil on võime organismist välja viia mittelenduvaid happeid võtavad osa osmootse rõhu püsivuse tagamisest võtavad osa organismi vee ja mineraalainete sisalduse regulatsioonist sünteesivad regulaatoraineid Esmas- ja lõpliku uriini teke. Esmasuriin – Ultrafiltratsioon: neerukehakestes oleva päsmakese kapillaaride seinast ning
Kõik keemilised, füüsikalised ning bioloogilised protsessid organismis kulgevad kas vesilahustes või vee vahetul osavõtul. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Biokeemia seisukohast on vesi toitaine (NB! mitte toiduaine), sest vesi on biosüsteemides vajalik kas reaktsioonides osalejana või siis keskkonnana. Vesi on küll nõrk elektrolüüt, kuid ta on seotud happelis-alus tasakaaluga, järelikult ka keskkonna pH väärtusega. Nii on sülje pH piirid vahemikus pH=5,5...8,0; täiskasvanute maomahla pH=1,5...2,7; rinnalaste maomahla pH=4,9...5,3; uriini pH=4,8...8,0, peensoole nõre pH=7,6...8,4; vere pH=7,36...7,44, rinnapiima pH= 7,3...7,4 ja sapi pH=7,4...8,5. Vee järgmine oluline biofunktsioon molekulaarsel tasandil on substraatne. Vesi on mitmetes biokeemilistes reaktsioonides üks lähteaine. Reaktsioonides võib vesi toimida otsese reagendina
Lewise ja Brønstedi happed on aga erinevalt defineeritavad. Kui Lewise teooria käsitleb happena mistahes orgaanilist ühendit, millel on vakantne elektronorbitaal sidumaks elekt- ronpaari, siis Brønstedi hapeteks peetakse orgaanilist ühendit, mis on vaba orbitaali omandanud prootoni eraldumise tulemusena. Lewise teooria plussiks on asjaolu, et teda saab rakendada peaaegu kõikide orgaaniliste reaktsioonide jaoks, milles orgaanilised ühendid võivad moodustada happelis-aluselisi komplekse. 57 PRAKTILISTE TÖÖDE JUHENDID 1. ORGAANILISTE ÜHENDITE AROMAATSUS Pineeni kerge oksüdeeruvus (kvalitatiivne reaktsioon küllastamatusele) Võtke kahte katseklaasi 1 tilk 0,1 M KMnO4 lahust ja 10 tilka vett. Tekkinud roosale lahusele lisage ühte katseklaasi 2 tilka tärpentiini ja teise 2 tilka tolueeni ning loksutage. Miks ja kuidas muutub lahuse värvus? Reaktsioon tärpentiiniga:
Kapillaarsus. Funktsioonid. I Molekulaarne tasand. 1. Vesi on reaktsioonis lähteaineks- fotosünteesi reaktsioonis. 2. Reaktsioonis lõpp-produkt- moodustub kõige organismide rakkudes hingamise käigus; ainevahetuse jääkproduktid eemaldatakse organismist eritus- ja hingamiselundkonna kaasabil. 3. Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. 4. Vesi on väga hea lahusti-enamik aineid on organismis lahustunud olekus.5. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu pH. II Rakuline tasand. 6. Kindlustab turgori ja seda tänu vee liikumisele rakku osmoosi teel. Turgor on raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. 7. Kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna. 8. On stabiilse temperatuuriga, mis on vajalik, ainevahetusreaktsioonide kulgemiseks. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. III Organismi tasand. Kaitseb ülekuumenemise eest- aurustumine erinevatelt pindadelt (higistamine)
annaabi.ee 
