Keemia konspekt - lahuse pH skaala (0)

Sarnased õppematerjalid

10

pdf

LAHUSED

jaguneda Kui üks aine lahustub teises jaotuvad lahustunud aine osakesed (molekulid või ioonid) Henry seadus: ühtlaselt kogu lahusti mahus. Lahustumisel tekivad muutuva koostisega keemilised ühendid - solvaadid (vesilahuste korral nimet. hüdraadid). Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal. Lahusti ­ mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). CM = kh p 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool

Kategoriseerimata

10

docx

Laboratoorne töö 7

Seega esinevad tasakaaluolekus nii dissotsieerumata molekulid kui ka ioonid. Dissotsiatsiooni ulatust iseloomustab dissotsiatsioonimäär () – ioonideks jagunenud (e. ioniseerunud) molekulide arvu suhe üldisesse lahuses olevate molekulide arvu 𝛼 = 𝑖𝑜𝑛𝑖𝑠𝑒𝑒𝑟𝑢𝑛𝑢𝑑 𝑚𝑜𝑙𝑒𝑘𝑢𝑙𝑖𝑑𝑒 𝑎𝑟𝑣 / 𝑘𝑜𝑔𝑢 𝑚𝑜𝑙𝑒𝑘𝑢𝑙𝑖𝑑𝑒 𝑎𝑟𝑣 𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠𝑒s  sõltub lahuse kontsentratsioonist ja temperatuurist – mida lahjem lahus ja mida kõrgem temperatuur, seda suurem on elektrolüüdi dissotsiatsioonimäär. Olenevalt dissotsiatsioonimäärast jaotatakse elektrolüüdid tugevateks ja nõrkadeks. Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid tugevad elektrolüüdid – lahuses peaaegu täielikult ioonideks jagunenud (1):): - enamus anorgaanilisi soolasid - mitmed happed: HCl, HBr, HI, (NB! HF on nõrk hape)

Rakenduskeemia

5

docx

Elektrolüüdid

2.4 Kummas veekogus eelistaksid jalgupidi olla, kui välk veekogusse sisse lööb: kas meres või järves? 3. Dissotsiatsiooniaste Kuna molekulaarsete ainete võivad laguneda vesilahuses kas osaliselt või täielikult on sisse toodud dissotsiatsiooniastme mõiste, kus = ioonideks dissotseerunud molekulide arv · 100 % lahustatud aine molekulide üldarv Dissotsiatsiooniaste sõltub lahuse kontsentratsioonist, see kasvab lahuse lahjendamisel tuntavalt. Näide: Kui 100-st lahustatud happe molekulist oli ioonideks lagunenud 50 molekuli, siis = 50/100· 100% = 50% Nõrkadel elektrolüütidel on väike (alla 5%). Väga tugevatel elektrolüütidel ( soolad, leelised, tugevad happed) läheneb aga 100%-le. 4. Hapete, aluste ja soolade elektrolüütiline dissotsiatsioon. Dissotsiatsioonivõrrandid. · Hapete dissotsiatsioon

Üldkeemia

10

pdf

Keskkonnaprobleemide põhjused, probleemid Eestis

ümber." Dr. Norman Borlaug Nobeli Rahupreemia Laureaat 13 14 Keskkonnakeemia: 2 loeng Sissejuhatus Hüdrosfäär on katkendlik kiht Maa atmosfääri ja Vee keemia: lahused; ainete litosfääri vahel. lahustumine vees; vee pH; vee aluselisus; saasteained.. Kogumass on 1,4·1021 kg (~3/4 maismaast on mered ja ookeanid) Kogu hüdrosfääri veevarust on ainult 0,8% kasutatav puhta

Keskkonnakeemia

15

docx

Füüsikaline üldkonspekt 1

mol täielikult elektronegatiivsema aatomi mõjusfääri. Sellist mingisuguse aine 0,1 3 lahuse sidet nimetatakse iooniliseks sidemeks. dm Paljuaatomilises molekulis on mitu keemilist sidet, mis on enamasti kõik polaarsed. Molekuli summaarne kontsentratsiooni võib kirjutada välja kui dipoolmoment on võrdne molekuli kõikide sidemete dipoolmomentide vektorsummaga. Nii on näiteks

Füüsika

10

rtf

Anorgaaniline keemia III protokoll

Mõlemad katseklaasid asetada kuuma vette. Kumb hape mõjub energilisemalt tsingile? Teha järeldus lähtudes happe tugevusest. 2HCl + Zn = ZnCl2 + H2 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 Tsink hakkab soolhappes energilisemalt reageerima kui äädikhappes, seega on HCl tugevam hape. 2 . Tasakaal nõrga happe ja aluse lahuses. Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M etaanhapet (äädikhapet) ja 1-2 tilka metüülpunast. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas vesinikioonide kontsentratsioon lahuses suurenes või vähenes?). Koostada vastavad dissotsiatsioonivõrrandid ja tasakaalukonstantide avaldised. Mida on vaja lisada nõrgale

Anorgaaniline keemia

18

pdf

Üldine keemia põhimoisted I

eksotermiline protsess: energia eraldub, ∆H < 0; endotermiline protsess: energia neeldub, ∆H > 0. Isokoorne protsess (V = const.), reaktsiooni soojusefekt qv = ∆U; w = 0 isobaarne protsess (p = const.), reaktsiooni soojusefekt qp = ∆H. Entalpia muutus keemilistes reaktsioonides: ∆H = ∆U + ∆ngRT , ∆ng – gaasiliste ainete moolide arvu muutus keemilises reaktsioonis. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Termokeemiline võrrand – reaktsioonivõrrand, mis sisaldab reaktsiooni soojusefekti väärtust (∆H); ∆Ho – ∆H standardoleku korral: rõhk 1 atm (101 325 Pa), temperatuur 25 °C (298K). Hessi seadus: reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult lähteainete ja saaduste loomusest ja olekust; ta ei sõltu protsessi kulgemise viisist ega vahe-etappidest; seadus kehtib, kui T = const. ja p = const. (q = ∆H) või T = const

Üldine keemia

9

pdf

Termodünaamika alused

eksotermiline protsess: energia eraldub, H < 0; endotermiline protsess: energia neeldub, H > 0. Isokoorne protsess (V = const.), reaktsiooni soojusefekt qv = U; w = 0 isobaarne protsess (p = const.), reaktsiooni soojusefekt qp = H. Entalpia muutus keemilistes reaktsioonides: H = U + ngRT , ng ­ gaasiliste ainete moolide arvu muutus keemilises reaktsioonis. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Termokeemiline võrrand ­ reaktsioonivõrrand, mis sisaldab reaktsiooni soojusefekti väärtust (H); Ho ­ H standardoleku korral: rõhk 1 atm (101 325 Pa), temperatuur 25 °C (298K). Hessi seadus: reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult lähteainete ja saaduste loomusest ja olekust; ta ei sõltu protsessi kulgemise viisist ega vahe-etappidest; seadus kehtib, kui T = const. ja p = const. (q = H) või T = const. ja V = const. (q = U)

Keemia alused

Meedia

Kommentaarid (0)