vastasel juhul protsess katkeb; 12. koosneb kahest tegevusest, kus teine tegevus teostatakse esimese õnnestumisel, vastasel juhul lõpeb protsess veateatega; · Koostada kaks protsessi, kus teine protsess algab esimeselt protsessilt saadetud sõnumi peale. · Tootmisettevõte toodab puust auruvedureid. Tootmiseks vajalikud materjalid on ettevõtte laos või tellitakse vastavalt vajadusele erinevatelt hankijatelt. Tellitud materjalid paigutatakse lattu. Vastavalt kliendilt saabunud tellimusele komplekteeritakse laos vajalikud materjalid ja saadetakse tootmisse. Valmis toodang pakitakse ja lähetatakse kliendile. Koostada protsessimudel, mis kirjeldab tootmisettevõtte protsessi (NB seda mudelit täiendatakse järgmises praktikumis). · Kirjeldada protsessi (,,tõlkida"). · Kirjeldada protsessi failis harjutus5.gif
maksumääraga 18% 5% 0% maksuvaba Raha sissemaks kassast arvelduskontole Raamatute müük Füüsilisele isikule paljundamise teenuse osutamine Müügiagentidele toodenäidiste andmine(tasuta) 15. Veebruarikuus müüdi eestis kaupu 800 000 krooni, millele lisandus KM 18%. Eksporditi kaupu 185 000krooni. Impordil tasuti tolliametile KM 45 000 krooni. Kodumaistelt hankijatelt osteti kaupu 98 000(sealhulgas KM 18%). Oma töötajatele ostis firma vastlapäevaks (vebruaarikuus) 100 vastlakuklit_ mille eest tasuti KM 75. Täita deklaratsioon. KMD Lahter 1 (18% määraga maksustav käive) Lahter 2 (5% määraga maksustav käive) Lahter 3 (0% määraga maksustav käive) Lahter 3.1 (kauba ühendusesisene käive) Lahter 3.2 (kauba eksport) Lahter 4 (käibemaks) Lahter 5 (sisendkäibemaks) Lahter 5
Kauba väljastamine on lao vastutusala. Kontoll, kas laos on piisavalt toorainet olemas. Vajadusel toimub tooraine tellimine. Tooraine sisseost. Tootmine: Tootmise käivitab tellimus. Kauba tootmine on tootmisosakonna vastutusala, tellimuste täitmise eest vastutab tootmisjuht. Kui selgub, et tootmiseks on vaja tellida toormaterjale, siis vajamineva materjali tellib ostujuht. Tellimine: Tooraine tellitakse lattu hankijatelt. Kauba füüsilisel saabumisel koostatakse ostu-saateleht ning hiljem ostuarve. Puuduva kauba tellimine ja ostmine on ostuosakonna vastutusala, ostutellimuste eest vastutab ostujuht. Antud näite puhul ei ole laos piisavalt toorainet. Vea sees näeme mis laos mis toormaterjali ei ole. Kohe näeme ka koguse, kui palju toorainet on kokku tellimuseks vaja. Edasi tellib ostujuht toorainet hankijalt. Oleme tooraine kätte saanud. Edasi toimub tootmisesse tellimuse saatmine.
varusid ja võlgu hankijatele•Kõrge hankijate käibevälde (üle 60 päeva) annab indikatsiooni sellest, et ettevõttel on probleeme oma hankijatele tähtaegselt tasumisel Kõrge varude käibevälde (üle 100 päeva) viitab varude ebalikviidsusele Kõrge (üle 45 päeva) debitoorse võlgnevuse käibevälde viitab probleemsete deebitoride olemasolule. •Samas teatud juhtudel võib asi ka vastupidi olla (nt kõrge võlgnevus hankijale viitab ettevõtte turujõule kaubelda hankijatelt välja pikki maksetähtaegu); •Oluline on ka käibeväldete trendianalüüs, kuna absoluutne tase on sektorite lõikes üsna erinev •Käibekapitali analüüs on eelkõige oluline kaubandusettevõtete puhul Likviidsussuhtarvud•Eesmärgiks hinnata ettevõtte võimet tasuda oma lühiajalisi kohustusi•Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio) – käibevara/lühiajalised kohustused. Normaalne, et oleks üle 1, hea tase hakkab kusagilt tasemelt 1,6
Abakhani poodidele ja ka peale Inglismaale. 10 Hankijate esitatud 20.07- Kaup hangitakse peamiselt Kauba andmed . arvete sisestamine 05.08 Euroopa Liidust, siestatakse gruppide (kesklattu) emafirmalt ja Eesti kaupa (J01, G01). hankijatelt. Sain teada, et kõik laooperatsioonid toimuvad moodulis „ladu“, laoliikumiste kaudu. Kogu tellitud kaup laekub keskladu, seega sisestatakse Moodulisse kogu sissetulnud kesklattu
Artikkel kulu artikkel Deebet bilansi konto - Tootmise põhikulud Tarnija , Summa , Dok. Käibemaks , Dok. Alus aluse dokument Kuup. aluse aluse kuupäev Jaoskond ettevõte osakond Käibemakse konto Ladu Jääkide sisestamine Algtööl sisestage lao jääk. Kuupäev sisestamise kuupäev Arve /saateleht arve number Ladu lao nimetus Nimetus kauba nimetus Tähis, Ühik, Kogus- laos, Hind kauba sisetuleku hind, Müügi hind, Sissetul. Kuupäev ja Deebet Sissetulek hankijatelt Lattu sissetulek vormistatakse operatsiooniga: - sissetulek hankijatelt Sissetuleku vormistamise dokumendi pealkirjas tuuakse ära järgmised andmed: Kuupäev arve/saatelehe kuupäev Arve/Saateleht arve/saatelehe number Kreedit Konto Võlad hankijatele Hankija firma-hankija, valitakse firmade teatmikust. A/arve hankija arveldus arve Kontakt isik hankija esindaja Maksetingimus arve tasumise kuupäev. Kasutatakse maksedokumentide vormistamisel.
puhul tuli teatud summat panna eraldi lehele, kus erinevate poodide igapäevased kaupade hulgimüügid summeerisin kokku. Läti ja Leedu kohta oli vaja fikseerida teatud summa Hansas ning sisestada: number, kuupäev, objekt ja müüdud kaupade koodid ning vastavad summad ja tehtud allahindlusi. 7 1.2. Hankijate esitatud arvete sisestamine Kaup hangitakse peamiselt Euroopa Liidust, emafirmalt ja Eesti hankijatelt nagu Karnaluks, Sindrinahk, Texlin. Ettevõtte keskladu asub Tartus, kuhu koondub kogu tellitud kaup. Kaup jagatakse müügiüksuste vahel tootejuhi soovituste alusel. Arvestades sealhulgas iga kaupluse suurust, asukohta, vajadusi ja võimalusel erisoove. Kõik laooperatsioonid toimuvad moodulis „ladu“, laoliikumiste kaudu. Kauba andmed (sissetulek lattu ja väljaminek laost) siestatakse gruppide kaupa (nt. J01- käsitöö, G01- pudu). Kõik tellitud kaup laekub kesklattu
piisavad ja lisaks tuleb võtta laenu, mille tulemuseks on laekumised laenutegevusest. Majandustegevuse alustamisest alates on oluline osa rahade laekumisest seotud klientidele müüdud toodete või osutatud teenuste eest esitatud arvete laekumisega. Suurendades klientide krediteerimist, vähenevad meie laekumised müüdud toodete/teenuste eest ja meil tuleb oma maksevõime tagamiseks leida täiendavaid laekumiste allikaid (näiteks võtta laenu, kaubelda pikemaid maksetähtaegu oma hankijatelt). Samal ajal väheneb meie klientide rahavajadus, kuna neil on võimalik meie poolt neile antud krediiti "pööritada" oma majandustegevuses kuni neile antud maksetähtajani. Ostjatelt laekumata arvete prognoosimiseks koostatakse vastav aruanne, mis on vajalik tööriist ostjatelt laekumata arvete laekumise tähtaegadest ülevaate saamisel. Ostjatelt laekumata arvete aegumisaruanne näitab ostjatelt laekumata arvetest prognoositavaid laekumisi ehk seda millal saabuvad nende arvete tähtajad
25. puudub optimaalne lahend - valitud juhtveerus pole ühtegi positiivset nullist erinevat elementi, sellisel juhul on sihifunktsiooni väärtus tõkestamata 26. rohkem kui üks optimaalne lahend optimaalses simplekstabelis sihifunktsiooni reas esineb kasvõi üksainus nullilise väärtusega element baasivälistele tundmatutele vastavates veergudes 27. 28. TRANSPORDIÜLESANDED 29. Probleemi püstitus. 30. Olgu tegemist kauba vedamisega hankijatelt (ladudest/tehastest) tarbijatele (kauplustele, vahendajatele jne.). Tarbijate arv n ja hankijate arv m, kusjuures hankijatel A1 , A2 ,..., Am on kauba varud vastavalt: a1 , a2 , ... , am ühikut ehk koguses ai ( i = 1, 2 , ... , m ). Kaubaga varustatakse n tarbijat T1 , T2 , ... , Tn , kusjuures tarbijate vajadused on vastavalt b1 , b2 ,..., bn ühikut ehk bj ( j = 1, 2 , ... , n ). Veokulud i-ndalt
ETTEVÕTE. ETTEVÕTLUS. ETTEVÕTJA. Ettevõtluse müüdid või tegelikkus: 1) Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2) Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3) Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4) Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5) Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6) Raha teeb raha. 7) Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8) Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9) Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10) Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada.
Mida 3 paremini teavad hankijad meie tulevikuplaane, seda paremini on neil võimalik optimeerida oma investeeringuid, tegevust ja koormata tootmis- ja teenindusvõimsusi, mis võimaldab alandada tsüklikulusid. Loomulikut ei tähenda see, et varustaksime oma hankijaid detailsete kulu ja omahinna arvestusega. Samuti on meil suuremad eeldused saada soodsamaid maksetingimusi hankijatelt. Riigiasutustel on suurem tõenäosus saada kätte makse ja infot ettevõtetelt. Järjest olulisemaks muutub kuluarvestus ka erinevatel riigihanke konkurssidel osalemisel. Teadmata täpselt oma kulusid, võib ettevõte kaotada riigihanke konkursil konkurentidele või vastupidiselt, teha nii madala hinnaga pakkumise, et võites konkursi, läheb hilisemal tööde teostamisel oma kuludega ,,lõhki".
Ettevõtted ostavad ressursse( tööjõudu) teguriturult, makstes töötajatele palka. Müüvad aga kaupu ja teenuseid kaupade ja teenuste turul. .Kulude ja tulude vahelised seosed. Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma ,on ettevõtte kulu. Ettevõte on seotud oma tegevust mõjutavate huvigruppidega. Investorid paigutavad oma raha ettevõttesse. Ettevõtted ostavad hankijatelt selle raha eest oma toodete valmistamiseks vajalikke materjale ja tasuvad hankijate esitatud arved. Töötajad osalevad tööprotsessis ja pühendavad tööaja ettevõttele. Kliendid ostavad tooteid ja teenuseid ( hüviseid ) makstes selle eest ettevõttele. Saadud tulu eest maksavad ettevõtted töötajale palka., investoritele kapitalitulu, riigile makse. Riik pakub omalt poolt ettevõttele sobivat majanduskeskkonda ja tegutsemisvõimalusi. Seega ettevõte müüb
Koondeelarve osad: Eelarvestamise universaalmeetodid: - Analüütiline meetod (normeerimine) - Eksperthinnangute meetod - Statistiline (aegridade analüüsi) meetod - Faktoranalüüsi (tundlikkuse analüüsi) meetod - Matemaatiliste mudelite meetod e. Hinnainformatsioon - Turuhinnad - Eesti Panga ja rahandusministeeriumi prognoosid - Pakkumised hankijatelt - Isiklikud kontaktid - Hinnaindeksid Hinnaindeksid - Tarbijahinnaindeks - Tootjahinnaindeks - Ekspordihinnaindeks - Impordihinnaindeks - Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks - Ehitushinnaindeks 7. Sissejuhatus investeeringuarvutlusse a. Reaalinvesteeringud - Olemasoleva infrastruktuuri laiendamiseks või uue ehitamiseks tehtud kulud, samuti kulud
Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev
Kuluanalüüs Kolm kohta ettevõtte üldises väärtusahelas, kus kuluerinevused konkurentidega võivad tekkida: Ettevõtte enda tegevused Hankijate tegevused väärtusahelas Tegevused, mis toimuvad väärtusahelas kliendi suunas Väärtusahela analüüs. Väärtusahel (või väärtuskett) on... omavahel seotud, väärtust loovad tegevused, mis tavaliselt algavad tooraine saamisega hankijatelt ning lõpevad toote jõudmisega lõpptarbijani (Leimann et al. 2003) tegevuste kogum, mida on vaja, et tuua toode läbi kolme kriitilise juhtimisülesande: probleemilahendamise ülesanne, mis ulatub tootekontseptsioonist kuni lansseerimiseni; informatsiooni juhtimise ülesanne, mis ulatub tellimuse võtmisest kauba kätte toimetamiseni füüsilise muutmise ülesanne, mis ulatub toormaterjalist kuni valmistooteni kliendi käes
internetiliidese kaudu hankijate ja ostjate maksuvõlgnevust ja deklaratsioonide esitamist, Krediidiinfost aga muud tasuta saadavat informatsiooni. Lisaks on koostatud n.n must nimekiri firmadest, kellega on negatiivseid kogemusi olnud. Muude riskidena saab Osaühingus käsitleda väga suurt sularaha arvelduste hulka. Enamus ümarmetsamaterjali ostutehingute eest tasutakse sularahas. Üheks põhjuseks on surve 18 hankijatelt, kuna see on selles piirkonnas kõige kiirem arveldamise viis. Teiseks põhjuseks on aga vanad harjumused, millest üleöö lahti ei saada. Osaühingu põhivara kartoteek on väga kaasaegne. Seda peetakse arvutis ja kord aastas tehakse vajalikud väljatrükid. Miinuseks on, et põhivara raamatupidamislik hind on väiksem, teinekord isegi üle 15%, tegelikust turuhinnast. Ettepanekuna võiks vähendada amortisatsiooni määra.
internetiliidese kaudu hankijate ja ostjate maksuvõlgnevust ja deklaratsioonide esitamist, Krediidiinfost aga muud tasuta saadavat informatsiooni. Lisaks on koostatud n.n must nimekiri firmadest, kellega on negatiivseid kogemusi olnud. Muude riskidena saab Osaühingus käsitleda väga suurt sularaha arvelduste hulka. Enamus ümarmetsamaterjali ostutehingute eest tasutakse sularahas. Üheks põhjuseks on surve 18 hankijatelt, kuna see on selles piirkonnas kõige kiirem arveldamise viis. Teiseks põhjuseks on aga vanad harjumused, millest üleöö lahti ei saada. Osaühingu põhivara kartoteek on väga kaasaegne. Seda peetakse arvutis ja kord aastas tehakse vajalikud väljatrükid. Miinuseks on, et põhivara raamatupidamislik hind on väiksem, teinekord isegi üle 15%, tegelikust turuhinnast. Ettepanekuna võiks vähendada amortisatsiooni määra.
2007 KASU KLIENDILE Paremad suhted Parem klienditeenindus Suureneb konkurentsivõime Maine tõuseb Võimaldab paindlikumat krediidipoliitikat, allahindlusi õigeaegsete maksete korral Suuremad müügitoetused, klientide paindlikum krediteerimine Andres Laar 2008 2007 KASU ÄRILE Allahindlused hankijatelt Usalduse tõus klientide ja hankijate seas Paraneb personali motivatsioon, võimalus keskenduda tulemustele ja koostööle Paremad personali valiku võimalused Andres Laar 2008 2007 KASU ARENGULE Majandusliku languse periood elatakse paremini üle Parem valmisolek uuendusteks Sõltuvus välistest finantseerijatest väiksem
Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga Varad: Omakapital: Raha pangas 36000 Kreeditor 1000 põhivahendid 4000 Kapital 40000 kauplaos 1000 kokku: 41000 kokku: 41000 Raamatupidamisarvestuse põhiprintsiibid: aruannete koostamisel tuleb lähtuda rahvusvahelistest printsiipidest.
Näide 1. Otsustati 1. juuli seisuga moodustada ettevõte algkapitaliga 40000 . Raha tasuti panka. A. juuli seisuga VARAD40 000 OMAKAPITAL 40000 Näide 2. Osa panka laekunud rahast 4000 krooni. Otsustatakse 5. juulil kulutada põhivahendite ostuks. 5. juuli seisuga Raha pangas 36 000 Põhivahendid 4000 Kapital 40000 Kokku: 40 000 Kokku: 40 000 Näide 3. Teisel juulil saadi hankijatelt 1000 kr.ni väärtuses kaupa mille eest juuli lõpuks ei tasutud, 31. juuli seisuga Varad: Omakapital: Raha pangas 36000 Kreeditor 1000 põhivahendid 4000 Kapital 40000 kauplaos 1000 kokku: 41000 kokku: 41000 Raamatupidamisarvestuse põhiprintsiibid: aruannete koostamisel tuleb lähtuda rahvusvahelistest printsiipidest.
7) Parkimistasu 19 5.Ettevõtte tulud ja kulud 1.Kulude ja tulude vahelised seosed. Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma ,on ettevõtte kulu. Ettevõte on seotud oma tegevust mõjutavate huvigruppidega. Investorid paigutavad oma raha ettevõttesse. Ettevõtted ostavad hankijatelt selle raha eest oma toodete valmistamiseks vajalikke materjale ja tasuvad hankijate esitatud arved. Töötajad osalevad tööprotsessis ja pühendavad tööaja ettevõttele. Kliendid ostavad tooteid ja teenuseid ( hüviseid ) makstes selle eest ettevõttele. Saadud tulu eest maksavad ettevõtted töötajale palka., investoritele kapitalitulu, riigile makse. Riik pakub omalt poolt ettevõttele sobivat majanduskeskkonda ja tegutsemisvõimalusi
Konkurentide taotluste hindamine Ettevõte peaks uurima oma lähimate konkurentide tegevust ja kavatsusi. Infoallikad konkurentide kohta Aastaaruanded Tooteid tutvustavad trükised, juhendid, reklaammaterjalid Ettevõtte kodulehed, kliendilehed jne Konkurentide ja nende juhtide ajalugu Reklaamimise aktiivsus, turunduskulude suurus Ärialane ja tegevusharuspetsiifiline ajakirjandus Ettevõtte müügipersonali tagasiside klientide kaudu Hankijatelt saadud tagasiside Konkurentide endiste töötajate värbamine, konsultandid Juhtimiskonsultandid Börsiaruanded ja hinnangud Hinnang haru atraktiivsusele Kas vaadeldavasse harru tehtavad investeeringud pakuvad majanduse keskmiselt kõrgema rentaabluse saavutamise väljavaateid. Tugev atraktiivsus investeeritakse tegevusharusse aktiivselt Vähene atraktiivsus ettevaatlik investeerimine, positsioonide kaitsmine, väiksemate ettevõtete ülesostmine
Ostude maht peaks olema tuletatud kõikidest aasta jooksul tehtud kulutustest, välja arvatud palgakulud. Palgakulusid ei arvestata, kuna see ei ole suhtarvu lugejas toodud kreditoorse võlgnevuse osaks. Ka kulum ja amortisatsioon peaksid olema ostude summast välja jäetud, kuna need ei seondu rahaliste maksetega (Ibid., 2005, lk 102). Kreditoorse võlgnevuse pikkus peab olema nii pikk kui vähegi võimalik, nii pikk, kui suudetakse hankijatelt läbirääkimiste teel saada (Peterson 2000, lk 121). 20 Raha laekumisvälde näitab kui kiiresti ehk mitme päeva jooksul raha ostjatelt laekub. Liiga pikk debitoorsete võlgnevuste tasumise periood võib viidata puudustele ettevõtte krediidipoliitikas (Ibid., lk 120-121). debitoorne võlgnevus Raha laekumisvälde = (6)
1. Ostjate tasumata arved – mida pikemalt tasumata, seda väiksema tõenäosusega laekuvad. 2. Vananenud varud – nendest vabanemine on oluline kulude alandamiseks. 3. Krediidipiirangud – laenu raskem saada ning hind tõuseb. Likviidsuse „tõmbajad“ – nõudeid ettevõtte vastu rahuldatakse kiiremini kui tulevad laekumised. 1. Liiga varajased maksed (hankijad, töötajad, maksud vms). 2. Madalad krediidilimiidid hankijatelt – hankijad vähendavad krediiti müügi summasid. 3. Lühiajaliste laenude krediidilimiitide piiramine – pank vähendab antud limiite. 4. Ettevõtte likviidsusnäitajad on nõrgad. 7. Milles seisneb raha juhtimise põhireegel? Raha juhtimise põhireegel – maksevõimetuse risk tuleb viia miinimumini ja samal ajal arvestada sellega, et liigne raha hoidmine vähendab rentaablust. 8. Kirjeldage raha juhtimise Baumoli mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt
ettevõttesisesed sisaldavad andmebaasid (database marketing) järgmisi andmeallikaid: a. Müügitulemuste aruanded ja raportid, mille kaudu käib valdav osa ettevõtte müügiinfost. b. Finants- ja raamatupidamisdokumendid, kust saab informatsiooni ka ettevõtte kulude jms kohta. c. Muud aruanded, nagu eelnevalt läbiviidud turundusuuringud, turunduseelarved, personaliandmed jms. d. Tagasiside hankijatelt ja edasimüüjatelt, kust võib saada lisaks kvantitatiivsetele andmetele ka kvalitatiivsed informatsiooni ettevõtte enda kohta. e. Tagasiside klientidelt. Enimtuntud andmebaasile tuginev kliendisuhete juhtimise süsteem on CRM (client relationship management), kus on andmebaasi sisestatud vajalikku infot ettevõtte klientide kohta. Välised andmeallikad võib tinglikult jagada kolme suuremasse kategooriasse: 1. Trükised ja publikatsioonid (publised data sources). 2
4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number. Lausend võib olla: 1)lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga: nt väljastati tootmisse materjale väärtuses 40000 krooni, lausend: D Tootmikulud 40 000.- K Materjal 40 000.- 2)liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Nt. osteti hankijatelt materjale summas 60 000 krooni ja masin maksumusega 120 000 krooni, lausend: D Materjal 60 000.- D Masinad ja seadmed 120 000.- K Hankijatele tasumata arved 180 000.- Lubatud on liitlausendid, milles on mitu debiteeritavat kontot ja üks krediteeritav konto. Samuti lausendid, milledes on üks debiteeritav ja mitu krediteeritavat kontot. Üldjuhul aga ei koostata segalausendeid, kus on
annaabi.ee 
