Hanejaht Tarvo Maasika Sisukokkuvõte 17-aastane poiss trükib arvutisse teksti, millest on aru saada, et ta vihkab oma isa. See võib tunduda isekas, kuid selleks on ka põhjuseid. Nimelt isal pole poisi jaoks üldse aega, esimesel kohal on töö ning sellega kaasnev raha. Kuid olukord ei olegi olnud alati nii, vaid see muutus kaasnes peale poisi ema surma. Sellest ajast saati on ta muutunud inimeseks, kes ei usalda kedagi peale enda ning muutunud töönarkomaaniks. Poisil on ka oma tüdruk nimega Piia. Nad veedavad enamus ajast koos. Ükspäev nad lähevad koos linna soppama. Kui nad on turule jõudnud, siis tüdrukule hakkab üks kampsun meeldima, kuid tal jääks veidike raha puudu, et seda lubada omale. Seega ta palubki oma kutilt nagu veidi raha. Kuti mõtted on aga sel hetkel oma eelmise tüdruksõbra ümber, kes samuti talle ...
Raamatu kokkuvõte Raamatus '' Hanejaht '' räägitakse sellest ,kuidas autor ise oli kunagi narkootikumidega kimpus ja tänu sellele antud raamat sündiski. Ta oli siis 17. aastane poisike , kui see kõik juhtus. Poiss oli 17 . aastane ja oma eluga väga rahul. Nooruki isa varustas teda rahaga väga hästi ning ta nautis oma elu igati. Ta käis Piiaga ja ta sai tüdrukuga olla täiesti vabalt ning usaldas teda täiesti. Kuid Jaan mõtles pideval ,et äkki suhtlevad inimesed temaga vaid sellepärast ,et tal on palju raha
erinevatel viisidel. Näiteks raamatus ,,Nullpunkt" tuleneb see sellest et vahetatakse kooli ja alguses lihtsalt ei suudeta luua häid suhteid klassikaaslastega, aga näiteks raamatus ,,Klass" on täiesti tavaline ja ühiskonnale suureks probleemiks saanud vägivaldne koolikiusamine. Kindlasti on neid raamatuid veel, kus tuuakse välja erinevaid olukordi mis viivad teismelise üksilduse piirini. Raamatud, kus tegeletakse probleemidega, mida toovad kaasa narkootikumid, näiteks ,,Hanejaht", on kindlasti vägivalda. Ma arvan, et pole ühtegi noorsooromaani narkootikumide teemalist, kus ei oleks vägivalda. Nii on see ka päriselus. Tihti kisutakse alaealised poisid või ka tüdrukud kirevasse nurgatagusesse ellu, kus on põhi äriks narkootikumid. Enamasti lõppevad sellised raamatud tavaliselt hästi, aga päriselus ei pruugi nii minna. Sellisesse olukorda jäänud noored on tihtipeale oma eluga suures jamas ja kahjuks on ka neid kellelt nõuab selline tegevus elu.
see on, kuna enamus raamatud ning filmid seda teevad. Raamatud jagunevad kaheks. Ühed on tõsielulised ning arutlevad ja teised väljamõeldud jutud ning muinasjutud. See on ilmselge, et muinasjutud mind ei mõjuta, kuid raamatutes on tekste, millejärgi just inimesed käituvadki ja kasutavad erinevate tegelaste ütlusi. Näiteks piibel on raamat, millejärgi mõni inimene oma eluea kujundabki. On ka raamatuid, mis on inspireerinud ning puudutanud minu alateadvust. Näiteks raamat ,,Hanejaht", kus poiss tarvitas narkootikumi ja see tema elu täiesti peapeale pööras on mind mõjutanud niipalju, et ma ei võta temalt kunagi eeskuju. Kuigi filmid koosnevad piltidest ning videost, algab iga filmi tegemine tekstidega. Kõikidel filmidel on jutt ning eesmärk, kuid mitte mõjutada mind vaid lihtsalt pakkuda meelelahutust. Filmid ei tohigi mõjutada inimesi, kuna see ei ole reaalne elu. Elu filmis on peamiselt sõdimine ning vaidlemine hea ja kurja vahel
• sõprus, armastus, seksuaalsus (k. a teismeliste rasedus) • haigused ja surm (k. a enesetapp) • täiskasvanute maailma ohud • identiteediprobleemid ja eksistentsikriis, üksindus, spliin, • depressioon, tegevusetus ja vegeteeriv elustiil vs. hedonism Sõltuvusest 1.Füüsiline sõltuvus mõnuainetest (narkomaania, alkoholism, suitsetamine): • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Dirk Walbrecker: Kambalugu (ek 2002) • Jaan Tangsoo: Hanejaht (2003) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Diana Leesalu: 2 grammi hämaruseni (2005) • Aidi Vallik: Kuidas elad, Ann? (2001), Mis teha, Ann? (2001) • Sass Henno: Mina olin siin (2005) • Ene Sepp: Medaljon (2009) • Kristi Rebane: Minu oma (2009) Sõltuvusest 2.Psüühiline sõltuvus (mängu- ja arvutisõltuvus, ostusõltuvus, sõltuvus iluideaalidest > buliimia, anoreksia; rämpstoit ja ülekaalulisus):
annaabi.ee 
