Kliendi mitte märkaimine, tere ja headaega vastu ei öeldud mulle, kaartimakse ei toiminud, polnud üldse rõõmus, vaid uimane, aeglane teenindus. Külastuse koht Külastuse kuupäev Kellaaeg Kirjeldus Hambaarst 12.03.2013 15:00 Positiivne: Märgati koheselt, kui uksest sisse astusin. Naeratati siiralt. Väga sõbralikud. Pööras tähelepanu. Kui oli puurimise lõpetanud, küsis, kas
Juba lapse eas mõtlevad ,et kui suureks saan siis hakkan kellekski paljudel on väikestel on omad iidolid välja kujunenud poisslapsed soovivad suureks saades saada politseinikuks tuletõrjujateks aga tüdrukutel on välja kujunenud teised ametid algul tahavad saada lasteaia kasvatajateks küll siis õpetajateks arstiks aga kui suureks juba saavad siis hakkavad mõtlema ja tulevad juba teised ametid enam ei ole see mis lapseeas sai mõeldud. Ka mina väiksena mõtlesin et kui suureks saan siis saan kellekski mis head raha sisse toob et elus kuhugile jõuda olla keegi. Aga ennem et sinna maani saada tuleb käia väga pikka teed. Algul põhikool keskkool ja paljudel isegi ülikool või mõni kutsekool. Elus on muidu asju mida võib ka teha ilma õppimata, aga see ei oleks see, siis ollakse vaid lihtsalt inimene, kes jääb ootama et kõik sülle kukuks, kui ise midagi teha ja
"piip-piip". Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane vastus "Kust ma selle raha võtan?" Vastasin talle: "Minu rahakotist!!" Stiiv-Maikel asus kiirelt otsima mu rahakotist viiesajast ja sajast ja siis veel seitset kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju. Noh ma siis vastan, ma pidin veel korra Läti piiri ääres ära käima ja ...." "Sellest pole midagi peaasi, et te tulla saite!" ütlesin kähku ja närviliselt. "Nüüd aga asume lauda!" ütlesin kõigile. Stiiv-Maikel tuli sisse, suurte kohvrite sisse mattunud. Tema hääl kostis summutatult: "Aidake mind, palun!" Helen ja Stiiven tormasid ta juurde ja tõstsid kohvrid maha. Mina ja John läksime elutuppa laua äärde. Me rääkisime tööst ja rahast. Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas
Kuna valu muutus juba väljakannatamatuks, siis otsustasin siiski minna. Läksin EMOsse, seal mingi meesterahvas küsitles mind väga tüdinud ja kurjal viisil ja võttis vereproovi ning andis uriinitopsiku, et ka selle proovi annaksin. Viisin siis selle proovi ära ja mulle pandi lihtsalt kanüül ja paluti oodata uksetaga. Nii ma siis ootasin seal juba mingi 3 tundi, arstid kõndisid mööda nii nagu mind polekski seal. Kartsin et mind on juba ära unusatud ja mõtlesin, et tõmban selle kanüüli ise välja ja lähen koju ära. Lõpuks peale 3,5 tundi tuli seesama meesarst ja süstis mulle kanüüli kaudu tugevat valuvaigistit ja saatis koju. Aga mis mul viga oli, seda ma teada ei saanudki. Analüüs: Arvan , et teeninduse korraldamiseks peaks nad siiski ennast kliendi olukorda panema. Kuidas nemad tahavad, et nendega käitutakse. Peaksid tegema tööd, mis neile meeldib. Ja hommikul tööle tulles alati positiivne olema ja seda ka klientidele edastama
ekskursioonile," ütlesin endamisi rõõmustades. Kuid äkki tuli mul meelde, et täna on Katri sünnipäev. Kuigi ta seda ei pea, lähen viin talle midagi. Ta on mu parim sõbranna, kes oleks nagu õe eest. Kuna mul ei olnud kinki talle, võtsin rahakassast 70 krooni ja ostsin suure kommikarbi. Jõudsin Katri juurde, vajutasin uksekella ja uksele tormas Katri. ,,Tsau, palju palju õnne sulle,"ütlesin kallistades talle. Ta oli väga rõõmus mind nähes ja ei osanud mind oodatagi. Mõtlesin, et ta oli üksinda, küsisin temalt: ,,Kuule, minu poole viitsid tulla?" ,,Ma pean sugulastega sünnipäeva, praegu ei saa. Tule ka tuppa, äkki pärast poole," Ma olin nõus sellega ja läksin tema järel söögituppa ja istusin Katri ja ta venna vahele. Ma tõstsin omale salatit ainult, sest mul ei olnud kõht tühi. Olin salati otsa söönud, tuli äkki meelde, et mul on palju õppida. ,,Kuule, ma lähen koju. Homme ajaloos suur kontrolltöö, ma loen selle läbi. Ma
Õpetaja vaatlus Kell 9.00-10-00 Neljapäev 25.10.2012 Õpetaja: Pille Sandström Keel ja kõne Jutu ettelugemine I. Lember Hambaarsti juures M. lk 103 Kunst Maalimine Sööbik ja Pisik Laste arv rühmas:13 Õpetaja palub lapsed vaiba peale istuma. Ta räägib lastele heast ja halvast hundist. Kui sa toidad head hunti siis saab sinust hea , vastupidiselt saab sinust halb hunt. Lapsed teavad, et paha teha ei tohi. Õpetaja küsib, mida hea hunt veel teeb? Lapsed ütlevad, et rumalusi ei tohi teha. Õpetaja palub lastel kasvatada endas head hunti. Seejärel pöördub ta laste poole ja küsib: Mis päev täna on? Lapsed loendavad kõik nädalapäevad ette. Seejärel hakkab õpetaja lugema ette juttu. Lapsed kuulavad, mida õpetaja loeb. Õpetaja loeb lastele juttu ette väga ilmekalt. Lapsed kuulavad teda huviga. Õpetaja küsib kas see oli tõsine jutt
OSVALD: Kas sa tead, et sa oled juba kuu aega selles toas elanud. Sulle on siin kõik tuttav? Kas su südame kloppimine on sulle tuttav? Kas see pirn laes on sulle tuttav? Kas juuksesalk su põsel on sulle tuttav? Kas need kaks jalanõud siin on sulle tuttavad? Saad aru? Kas see asend, kuidas sa istud, on sulle tuttav? Kas see käsi, need sõrmed, need küüned on sulle tuttavad? Saad aru? Saad aru, kuhu ma sihin? Siin toas ei ole juba kuu aega midagi muud olnud. Kõik siin räägib ainult sinust. Ma olen seda kuulanud, näinud, tundnud. Minu enda jaoks ei olegi siin enam ruumi. Kui sa astusid siia tuppa veerand tundi 6 7 tagasi, siis nagu ei olekski sündinud ime. See jahedus, see metsa ja sambla lõhn millega sa saabusid, mida su juuksed veel praegu täis on, seda on õhkunud sinust iga päev, ma olen sellest läbi imbunud, sellest on läbi imbunud seinad, põrand, lagi, minu riided
Saad põhjus, et seda välistada. Me veel jõuame aru? Kas see asend, kuidas sa istud, on sulle selleni. tuttav? Kas see käsi, need sõrmed, need LAURA: Seda ei saa välistada. Te solvate küüned on sulle tuttavad? Saad aru? Saad mind. aru, kuhu ma sihin? Siin toas ei ole juba kuu OSVALD: Ma ei solva sind. See ei tule kõne aega midagi muud olnud. Kõik siin räägib alla. Sa ei tea, mida tähendab see, et sa siin ainult sinust. Ma olen seda kuulanud, minu lähedal istud. Sa ei julge ärrituda? näinud, tundnud. Minu enda jaoks ei olegi Teeme selle puudutamise ära, siis on asi ühel siin enam ruumi. Kui sa astusid siia tuppa pool. Ära liiguta. Pane käsi rahulikult laua veerand tundi tagasi, siis nagu ei olekski alla, lihtsalt laua alla. Väga hea. Nüüd oota sündinud ime. See jahedus, see metsa ja üks hetk. (Oskar viib käe laua alla. Käed vist
MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Essee Õppejõud: 2012 MINA KUI KLIENDITEENINDAJA Tavaliselt on inimene päeva jooksul mitmes erinevas rollis näiteks ema, abikaasa või töötaja. Nende erinevate rollidega kaasnevad ka erinevad käitumisnormid ja samuti loevad meie isikuomadused. Mina töötasin klienditeenindajana toitlustusasutuses 4 aastat ja aasta oli siis 2006, kui ma seda tööd alustasin. Nende aastatega puutusin ma kokku väga erinevat tüüpi klientidega, kes tegid teenindamise lõbusaks kui ka põrguks. Minu jaoks oli oluline jätta endast kui teenindajast hea esmamulje, et kliendil oleks alati meeldiv tulla tagasi meie asutusse. Veel pean tähtsaks hea teeninduse juures seda, kui näitame üles hoolitsust ja austust iga kliendi vastu, olgu see klient kas optimist või pessimist. Üks tähtsamaid omadusi teenindajana töötades on pühendumus, minul lõpuks see puudus ning otsustasin ka selle töö lõpetada. Tööt
Kohtusime kuulsa Collins osalenud ligi 60 veedetud aja vähesust. filminäitlejannaga filmis, lisaks hulgaliselt külalisena teleshowdes tema kodusel ja teleseriaalides, millest aiapeol ja saime ka tuntuim on ,,Dünastia", eksklusiivse kus ta kehastas ühte intervjuu peategelastest Alexist, kellega ta iseloomult Joan Henrietta Collins, sarnaneb päriseluski. kes on sündinud 23. Esimestes filmides peeti mail enne Teist Nüüd sooviks naine teda lihtsalt Maailmasõda, kuid ei elada rahus oma viienda järjekordseks ilusaks soovi täpset sünniaastat abikaasa Percy
olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi läheks. Filmi kavasid meeldib mulle kirjutada, kuna need on hästi lahedad asjad mida kirjutada, ja annavad kirjutamis oskust. Mulle meeldib kõige rohkem kirjutada neid siis kui mul igav on, ja siis ma mõtlesingi, et see loovtöö sobiks mulle kõige rohkem. Ma küll ei taha kirjanikuks hakkata, aga kuna ma oskasin seda siis mõtlesin, et peaks selle teema endale loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale
võib sinu venna üle selle aia visata.» (Mõlemad vennad olid välja mõeldud.) «See on vale.» «Sinu sõnad ei tee seda veel valeks.» Tom tõmbas suure varbaga joone tolmu sisse ja ütles: «Katsu sellest üle astuda, ja ma soen sind nii, et sa ei suuda enam püsti tõusta. Igaüks, kes riskib seda teha, on lambavaras.» Võõras poiss astus kähku üle joone ja ütles: «Sa lubasid mind ju sugeda, eks näis, kas tuled toime » «Ara trügi siia, ole parem ettevaatlik.» «Noh, sa kelkisid, et annad naha peale -- miks sa ei tee seda?» «Kirevase päralt, vean kahe tsendi peale kihla, ma teen seda.» Võõras poiss võttis taskust kaks vaskraha ja pakkus neid pilkavalt Tomile. Tom lõi need maha. Järgmisel hetkel veeresid ja rabelesid mõlemad poisid teineteisest kinni hoides nagu kassid sopas; ühe minuti kestel kitkusid ja rebisid nad teineteist juustest ja riietest, tagusid ja küünistasid teineteise nina ning 15 katsid end tolmu ja ausäraga
Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte! Ela nii, et kui sa sured, siis hakkab su sõpradel igav. Elu on joonistamine ilma kustutuskummita. Elu on kui risttee, mis kord on sattunud su teele ja kord ei ole. Ta võid näidata endas ka kõige halvemaid külgi, kuid siiski alati on ta ühtemoodi. Teeb haiget ja vahel kui juhtub, paneb isegi naeratama. Tähtis pole igavesti elus püsida vaid igavesti endaga elada. Elu on liialt lühike, et raisata seda inimestele, kes sinust ei hooli. Elu on nagu pornofilm, aga ilma seksita! Me ei tea millal elu lõpeb, ja sellepärast me kiirustamegi. Elu on võistlus, aga reegleid ei näe. Eluraamatul ei ole kordustükki. Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu Tarkus on teadmine, mis on muutnud inimese osaks. Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud
ANN Felix, mida sa teed? Jäta järele... Mul tõesti ei ole tuju... Kuuled või? Felix, mul on kuum kohvi käes. Palun jäta järele. Felix, ma ei taha praegu sinuga seksida. Jäta... Palun jäta... Felix, ma ei taha. Lõpeta! 4 Kohvitass langeb Felixile kaela. FELIX Aiii.... Kurat, mida sa teed? ANN Anna andeks. FELIX Kurat, valus on. Ann tormab kapi juurde. Otsib põletusvastast geeli. Kuradi kohv ma ütlen. ANN Ma tõesti ei tahtnud. Ann leiab geeli ja tormab Felixi juurde. FELIX Oli sul vaja seda kohvi juua? ANN Oli sul vaja just praegu seksida? FELIX Millal me seda viimati tegime? ANN Ma teen endale parem uue kohvi. Felix karjub valust. ANN Kas ma kutsun arsti? FELIX Ei. ANN Siis rahune maha.
See ju nii tore laul . **** Uus, loodame et tore päev..Tegin siis endale ilusa hommikumeigi . Puuder,põsepuna,roosad silmalaud,roosad huuled ning ripsemeduss. Selga panin veel roosa seeliku, valge pluusi ning kingakesed. Oi ma olen ikka nii ilus ütlesin ma endale peeglisse vaadates. 1 Siis sõin ma natuke Fitnessi hommiku helbeid ning kõrvale sõin tassikese sooja ekspresso kohvi. Mõtlesin et käin pissil ka ära, kooli vetsu on ju nii rõvedad. Kuid järsku helises uksekell. Ust avades nägin et seal seisis... Jätkub Cry// Kristel Kiisk 2 Ust avades nägin et seal seisis...Kaire. Mõtlesin siis et mida see hull bitch minust tahab. "Hey Angela, kuule unustame omavahelised tülid ning tule meiega klassiga matkama." "Mm..nh olgu.Aga kus matk toimub?" "Metsas loomulikult,homme hommikul kell 9 saame kooli ees kokku..
Katk algas kevadel mai alguses. Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud kehapinnal märgata. Kujutleldagu vaid meie väikse, seni nii vagase linna jahmatust. Mõne päevaga oli ta roopast välja paisatud nagu terve inimene, kes lööb äkki vistrikke täis. Arst Bernard Rieux aitas katku epideemia ajal tervet linna. Ta ei kartnud, et võib ise ka nakatuda. Isa ,preester Paneloux Ajakirjanik Raymond Rambert oli jäänud lõksu linna, sest ta oli Oranisse ainult artiklit kirjutama tulnud ja ta armastatud oli jäänud Prantsusmaale. Algul pöördus ta ametnikke poole, et tehtagu talle erand, kui see ei õnnestunud. Siis sai ta sõbra Cottardi kaudu tuttavaks salakaubavedaja, kes omakorda teadis kaht valvurit, kes oleks Rambertile abiks. See plaan aga venis ning lõpuks kui oli aeg lahkuda, otsusta ajakirjanik linna jääda ning haigeid abistama hakkata.
Lõpetas 1989. Andmed õe Anneli käest, sest kontakti ei saanud. 3.Tanel Muuli - Soome. Millal lõpetasite 1997 Lustivere kooli? Kus täpsemalt elate, Vantaa, Soome asukoht? (linn; riik) Kuidas tuli selline Aastaid tagasi tuli tööpakkumine Soome. Palk oli kordades 19 mõte, et minna suurem, kui mul sel ajal Eestis oli. Mõtlesin esialgu minna välismaale? ajutiselt natuke lisaraha teenima, aga ajutisest sai püsiv... Kuidas on teil teie Arvan, et keskmisest paremini. Ise olen rahul enda arvates välismaal läinud? Millega tegelete/olete Elektrik, komplekteerija, ehitaja (seda praegugi) tegelenud seal? Kui tihti te külastate Viimasel ajal harva- paar korda aastas Eestit? Kas teil on plaanis Hetkel plaan puudub, kuid pole välistatud kunagi veel Eestisse
Üritan siiski olla täpne, ja mitte hilineda. Ka heatujulisus ja sisemine tunne, et miski ei lõhu mind, viib elus edasi peal minu, lisaks ka mõne kõige nõrgima inimese. RSES- SISE testi tulemus näitab, et olen täpselt keskmise enesehinnanguga. Ma ise arvan täpselt samamoodi, kuna see tulemus iseloomustabki mind. Arvan, et keskmise enesehinnanguga inimene suhtub nii endasse, kui ka teistesse hästi ja isegi samasuguselt kui endasse, ta on piisavalt leplik, ettevaatlik, tasakaalukas. salliv, väga sõbralik, mõningal juhul mitte väga usaldav ja suhtlusaldis, kuid siiski abivalmis. Kõrge enesehinnanguga inimesed, kipuvad endast mõtlema kui maailma vallutajast ja teistest inimestest kui nende alamatest, ja näitavad seda välja ka oma käitumisega. Näiteks ei võta vastu teiste inimeste iseärasusi, teeb nägusid, kui keegi käitub teistmoodi, ja vaatab viltu inimeste erinevale stiilile ja mugavustele, samal ajab
· Ma tean, et ma pole täiuslik. Ma muutun vahel armukadedaks. Me tülitseme mõtetute asjade üle. Ma katkestan kõnesid ja sa helistad kohe tagasi. Ma luban, et ei tee seda uuesti ja nii ma ka teen. ma võin käituda ebaküpselt vahest, aga on üks asi, milles olen ma täiesti kindel. Ma ei tea, kus ma oleks praegu, ilma sinu kannatuse ja armastuseta. Ma ei pruugi olla parim tüdruk/poisssõber, ma ei pruugi näidata, kui väga ma tegelikult sinust hoolin.. aga seal on üks asi mis on ja jääb alatiseks tõeks. "Ma armastan sind." · * Ma suhtun sinusse ülbelt ?! Sa küsid :"miks ?" Ma vastan :" Sa pole paremat suhtumist väärt !" · Ma armastan sind nagu pasta hambaharja, nagu soojust tekk ja nagu rong rööpaid. · Ma tahaks sulle karjuda :" Kao siit, ma vihkan sind !" aga ometi ma naeratan ja kingin sulle musi. Ma tean et sa oled mind petnud ja olen valmis minema kaugele, et teada saada kui kaugele lähed sina
muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uksejuures ja naeratasid. Selles naeratuses oli midagi mis jäi. Sa meeldisid mulle, ma otsisin sind kõikjalt,
autot lükkama, vaid sai ise, uhkelt laua taga rooli keerata ja näha, kuidas auto käitub kurvis või sirgel. Nii on ,,autopisik", minus olnud juba väikesena sees ning kasvades aina suuremaks kasvanud. Keskkooli minnes avaldus võimalus ka keskhariduse kõrvalt käia õppimas Mehaanika koolis auto mehaanikat. Tallinna Laagna Gümnaasiumis oli hea võimalus, seda kõrval kursustena õppida. Lisaks sellele sain ka load, ning hakkasin igal vabal võimalusel autoga sõitma ja teda parandama, uurides ja õppides nii lisaks koolile palju juurde. Kuigi algselt tahtsin Mehhaanika koolis õppida automaalriks, kuid väheste huviliste tõttu seda kursust ei avatud, ei kahetse ma tänaseks enam seda, et mehaaniku paberi sealt sain. See andis juurde palju motivatsiooni edasi püüelda just sellel alal, mida juba väiksena ihaldasin. Nii sündis ka soov kandideerida Tallinna Tehnikakõrgkooli, transpordi teaduskonda, auto tehnikuks
aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime mõtlemine nõuab väga palju aega, rääkimata veel teistestki asjadest-
Võtsin revolvri ja sisenesin restorani. Ilme oli kummituslik. Veri oli seinte peal millegi pärast. Imelikud maskid vedelesid laudadel. Vett voolas pragudest sisse. Vasakul pool olevast trepist allpool oli üks Vest. Ta koputas uksele ja tahtis sisse pääseda, kuid naine ei lubanud. Ma lasin ta maha. Naine sai aru, et midagi on juhtunud ja tuli välja. Seekord mul nii lihtne polnud. Tal oli samuti püstol. Kuul lendas mulle põlve ja temale pähe. Ega midagi eriti hullu polnudki. Natuke valus oli, kuid kui nõela sisse lükkasin paranes see imekombel. Koht kuhu läksin oli köök. Seal leidsin veini ja midagi söögipoolist. Kauaks ma ei julgenud jääda, sest see oli kohutav koht. Väljudes leidsin ma kaks Vesti. Nad sorisid ühte laipa ja ei pannud mind tähele. Ma mõtlesin loogiliselt ja lasin vett nende jalgade juures elektriga. Nad lendasid kohe pikali. Ühe Vesti juurest leidsin raha. Ei teadnud kuidas seda kasutada siiski, kuid sellest hiljem. Läksin tagasi ja võtsin
Paul: Ma proovin, aga kui ei saa hakkama, siis palun sul lõua ja põsed puhtaks ajada. Proovib ziletiga habet ajada ja see tuleb päris hästi välja. Kiira: Korras! Polnudki minu abi tarvis! Saite ise suurepäraselt hakkama. Paul: Arvasin küll, et ega ma selle pesemisega ise toime ei tule, aga eksisin. Kaela ja pead oli ausalt öeldes natuke raske pesta, sest õlg teeb veel haiget. Kiira: Opist alles nii vähe aega möödunud. Peabki natuke valus olema. Kas sõidame palatisse tagasi? Paul: Ei. Ma arvan, et proovime nüüd ilma ratastoolita minna. Kostub ukse sulgumine ja sammude eemaldumine. Dialoog 3 Palatis. Vestlevad hooldustöötaja Kiira ja patsient Malle. Hiljem lisandub hooldustöötaja Klaara. Kiira: Proua Malle! Kell on juba 9.00 ja meil on aeg tegeleda pesemisprotseduuridega. Malle: Jaa. Hakkame pesema. Ma mõtlesin, et mind enam ei tuldagi pesema.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõige tugevam kirgedest, sest ta vallutab korraga nii pea, südame kui ka keha. Süda, mis on jäetud omapead, sulgub endasse ja võtab võime õitsele puhkeda. Armastus on pikk, magus uni ... ja pulmad on äratuskell.
" ,,Kooli?" ,,Selleks sai ikka tuldud." ,,Vana Mauruse juurde muidugi? Mujale ei pääse enam sisse." ,,Kes teab, kas sinnagi pääseb," arvas Indrek, keda juba punahabeme jutt hakkas pisut huvitama. ,,Sinna pääseb, kui aga raha on. Rahatagi pääseb. Mauruse juurde pääseb igat kanti ja igal ajal, tule sügisel, jõulus või lihavõttes, ole kaheksane, kaheksateistkümnene või kaheksakümnene. Ilma naljata! Seal õpivad ka paljad pealaed ja hallid habemed. Mõni aasta tagasi minagi pidin sinna minema. Mõtlesin, et müün terve oma krempli maha, teen rahaks ja hakkan õppima. Sest miks ei või siis mina õppida, kui teised õpivad. Olen rahvale kasulikku toitu ja jooki küllalt and, sest õlu ja viin on kasulikud joogid, kui neid mõistlikult tarvitada, aga mitte see karskus; nii et mina olen tänini rahva kasu taga ajand ja nüüd hakkan iseenda eest muretsema, lähen vana Mauruse juure õppima. Käisingi juba kord tema jutul, aga tema tahtis kõige pealt minu habeme
MANN (mõeldes, siis ruttu). Mina ei lähe! MARGUS. Kuhu sa pääsed! MANN (südikalt). Ei lähe jah! PERENAINE. Õpi, õpi, latseke, mida sa sõneled! - Margus kohenda tuld! MANN (veerib). Vi-i-i-si viis, pi-e-a pea, ti-ü-ka tiik, ka-i ki, peatükki. (Loeb silpide järgi kokku.) Me-ie ris-ti-us-su viis pea-tük-ki. (Jääb mõtlema ja vaatab üles.) Näin, õe, näin, mis need viis peatükki on? MARGUS. Küll sa oled rumal! MANN (teravalt). Ega ma sinu käest küsinud, näin ütleb minule isegi. Näin, mis need viis peatükki on? PERENAINE (jätab voki seisma ja vaatab mõeldes lapsele otsa). Viis peatükki on... - viis peatükki. Need peavad peas olema, neid nõutakse. Muidu ei võeta pea-kooli ega armulauale. MANN (mõtlikult). Jaa, aga... PERENAINE. Ah, latseke, mis sa nõnda palju küsid! (Sõtkub voki jälle vurama. Margus on selle aja sees vokiratta külge tulise söe kinnitanud, tuline rõngas lööb helendama.) MANN (kilgates ja savikult maha karates)
See pagana pöial! Kes neile ütles, et ma tema – –? (Ähvardades.) Kes mulle võib ütelda, et ma tema maha raiusin? Tulgu, küll ma tahan temale näidata! – Paganaväärt – julges ta mulle kõik mu kosjakäigud kätte lugeda, nagu sõrme otsast? Sina–! Seda ma Ennu plaan temale ei kingi! Oot, oot! Küll ma sulle kätte kätte maksta tasun, mis ma täna sinu suust pidin kuulma, oota, kassipoeg! Kuidas ma võrku vean, aga? monoloog - Kui ta mitte nii sõimuväärt ilus ei oleks, küll ma tegelase temaga nõu leiaksin? Aga mul ei täi teda sisekõne, mõnele teisele jätta. Sa ei TAHA mind, tavaolukorras paikene
Esimene aasta uues koolis Kindlasti nagu paljudel oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti. Kui ma rääksin oma sõpradele otsusest minna Pärnumaa Kutsehariduskeskusesse õppima ei olnud keegi sellest eriti vaimustuses, kui siis ainult need sõbrad ja tuttavad kes seal ise juba õppisid. Kõik tegid seda kooli maha, et seal on nii kerge ja sealt ei saa head haridust, aga mind see ei heidutanud mida teised arvavad. Mina jäin enda otsusele kindlaks, et tahan just selles koolis õppida kokaks. Mäletan väga hästi kui oli päev millal olid katsed ja ma nägin seda tohutut rahva massi, kes tahtis saada kokaks ja mõtlesin, et siin läheb küll sissesaamise nimel tihedaks rebimiseks.
I love you. Maybe a little too much... Waiting for hours, days and years to come, when you come to me and say, "I love you". My life, my rules, my problems. Maybe, it's time to let go... Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Kui saaks, annaks armastusele oma telefoni numbri. Tüdrukud lepivad kõigega, sest ei julge öelda ei, kuna arvavad et teevad haiget. Et saada vanaks ja targaks, tuleb enne olla noor ja loll.
MISS C: Jolly good effort, Tatjana. RENNE: Kas tõesti? Filosoofia? VARVARA: Mida ta ütles? ALEKSANDER: Minu dissertatsiooni teema oli ussid. TATJANA: See on Shakespeare, ema. RENNE: Filosoof nimega Ussid? ALEKSANDER: Ei, lihtsalt ussid. VARVARA: Ei, ma mõtlesin miss Chamberlaini. Qu'est-ce qu'elle a dit? (Mida ta ütles?) RENNE: Aa, ussikeste filosoofia. VARENKA: Elle l'a felicitée, Maman, c'est tout. (Ütles talle, et ta oli väga tubli, ema, oligi kõik.) ALEKSANDER: Üldsegi mitte. Ussikestel ei ole mingit filosoofiat, nii palju kui teada on. 1 Ei halastust saa keegi sundida.
erakordselt armsa välimusega pisike plikatirts. Mida tol ajal ei olnud saada oli pampersid. Ma olin ka pampersite vastu allergiline, nende asemel kasutati minu ajal marlesid. Istuma hakkasin 7. elukuust, roomama 7. elukuu keskel ( mida mulle ka eriti ei meeldinud teha, kuna polnud ka mõjuvat põhjust). Kõndima hakkasin ma 9elukuu lõpus, ja seda ka põhjusega. Ma nägin kuskilt kapist välja ulatuvat nööri, ja seesama ese tundus mulle nii huvitav, et ma lihtsalt pidin end püsti ajama, ja seda nööri katsuma minema omaenda kätega. Üleüldse meeldisid mulle igasugused nöörid, mille poole ma ka kõndisin heameelega. Pole siis ime ka, et mu üheks huvialaks ka käsitöö ning kõik sellega seonduv. Esimene hammas tuli 8 kuuselt, ja suurte valudega. Alati kui marle märjaks läks, siis võtsin ma marle ära ja ütlesin emale, et mälg mälg, ja näitasin sõrmega, et pesema tahan. Kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
