on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. Nukleofiil vaba elektronpaariga osake või kannab negatiivset laengut või osalaengut. Ta on elektronide poolest rikas. Ta otsib kohta kuhu elektrone panna (otsib vaba orbitaali ehk elektrofiili). Elektrofiil tühja orbitaali, positiivse laenguga või osalaenguga osake. Ta on elektronide vaene. Ta võtab igal võimalusel endale elektrone. Nukleof.tsenter on aatom osakeses, millel on negat või osaliselt negat laeng, vaba electron paar. Elektof. tsenter on aatom osakeses, millel on tühi või osaliselt tühi orbital. Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest(asendusrühmade asukoht jääb samaks). Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk
ORGAANILINE KEEMIA I ARVESTUSTÖÖ 1. Millest koosnevad orgaanilised ühendid? Orgaanilised ühendid koosnevad C; H; O; N aatomitest (S; halogeenid). 2. Mitu kovalentset sidet moodustavad C, N, O ja H aatomid? C 4 sidet, N 3 sidet, O 2 sidet, H 1 side. 3. Osata kirjutada aine lihtsustatud struktuurivalemit, summaarset valemit ja graafilist kujutist, kui tasapinnaline struktuurivalem on antud. 4. Osata määrata C oksüdatsiooniastet orgaanilistes ühendites. 5. Orgaaniliste ainete põlemise saadused. Orgaaniline aine + O2 CO2 + H2O + energia (täielik põlemine) Orgaaniline aine + O2 (vähese hapniku korral) CO (vingugaas) + H2O + natuke energiat REEGEL! Suurema kütteväärtusega põlevad need kütused, mille koostises oleva süsiniku o-a on väikseim. 6. Alkaanide koostis. Alkaanid koosnevad C ja H aatomitest ning s�
Tasapinnaline struktuurvalem näitab millised aatomid ja milliste sidemetega on omavahel seotud. *Mis tahes orgaanilise aine täielikul oksüdeerumisel hapnikuga, olenemata oksüdeerumise viisist moodustavad süsinikdioksiid ja vesi. Pürolüüs nim aine lagunemist kõrge temperatuuri toimel. Süsivesikud - orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid ainult tetraeedrilisi süsinike sisaldavad süsivesinikud. Nomenklatuur aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu. Süstemaatilised nimetused kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Alkaan: 1-metaan; 2-etaan; 3- propaan; 4-butaan; 5-pentaan; 6-heksaan; 7-heptaan; 8-oktaan; 9-nonaan; 10-deksaan. Alkaan CnH2n+2. Akrüül CnH2n+1·. Tsükloalkaan CnH2n. Alküülrühma tähis on R. Struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste keemiliste sidemetega
· Alküünid süsivesinik, mille molekulis esineb kolmiksidemeid. · Aldehüüd süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma CHO. · Ketoon - ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga. · Karboksüülhapped - happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). · Areenid aromaatsete ühendite üldnimetus; aromaatsed süsivesinikud. · Vesinikside side, mille moodustab hapniku või lämmastiku aatomiga seotud vesiniku aatom mingi teise hapniku või lämmastiku aatomiga. 2) Hinnata molekuli struktuuri ja vesiniksideme esinemise põhjal aine suhtelist lahustuvust ja keemistemperatuuri. Vesinikside tõstab aine sulamis- ja keemistemp., kuna sideme lõhkumiseks kulub lisaenergiat. Mida pikem on aine süsinikahel, seda halvemini aine vees lahustub. 3) Fenoolide ja halogenoalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Eestis. Eesti põlevikivi tööstuse reostus on seotud just fenoolide sattumisega keskkonda
Lämmastikhape HNO3 Nitraat Lämmastikushape HNO2 Nitrit Fosforhape H3PO4 Fosfaat Ränihape H4SiO4 Silikaat Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl Kloriid Vesinikbromiidhape HBr Bromiid Vesinikjodiidhape HI Jodiid Vesinikfluoriidhape HF Fluoriid Kõik, mis lõpevad SO4, on sulfaadid. Soolade keemilised omadused Reageerivad metallidega (vt. pingeriida). Kui metall asub pingereas soolas olevast metallist vasakul, siis ta tõrjub soolas oleva metalli lahusest välja. Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu Cu + FeSO4 -> Reageerimine leelistega
CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 CH2 CH2 CH2 CH2 CH3 Radikaalid .... on orgaanilised ühendid, kus molekulis leidub üks vaba valents (side). Tänu vabale sidemele on radikaalid väga reaktsioonivõimelised ja liituvad kergesti orgaaniliste ühenditega. Radikaalid saadakse, kui süsivesinike molekulist eemaldada üks vesiniku aatom. Süsivesinik Radikaal Metaan CH4 Metüül CH3 H H H C H H C H H Etaan C2H6 Etüül C2H5 CH3 CH3 CH3 CH2 Propaan C3H8 Propüül C3H7 CH3 CH2 CH3 CH3 CH2 CH2
See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine). Alkaane kasutatakse nende suure põlemissoojuse tõttu kütusena. CH4 on peamine loodusliku gaasi koostisosa ning peamine gaas majapidamisgaasis. Propaani (C3H8) ja butaani (C4H10) isomeere kasutatakse vedelgaasis ehk balloonigaasis, mida saadakse nafta töötlemise kõrvalsaadusena. Triklorometaan e. kloroform (CHCl3) on narkoosivahend meditsiinis. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutites, ta on hea lahusti rasvadele ja vaikudele. Diklorodifluorometaani e. freooni (CCl2F2) kasutatakse külmikutes ning aerosoolides pihustusainena. Kloroetaani e. etüülkloriidi (CH3CH2Cl) kasutatakse paikseks tuimestuseks ning lühiajaliseks narkoosiks. Parafiin on peamiselt naftasse kuuluvate alkaanide segu (C16 C40), mida kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis.
KEEMIA Halogeenid Halogeenid on VII a rühma elemendid. Nimetus halogeenid tähendab tõlkes soolatekitajad st et nad reageerivad metallidaga toimub ühinemis reaktsioon ja tekib sool. Sool on metall ja F2 Cl2 Br2 happeanioon halogeenid esinevad lihtainetena järgmisel kujul: J 2 F Cl Br Happeanioodides aga järgmiselt J Ja nimetustega- fluoriid -Kloriid -Bromiid -jodiid Kloor Lihtaine valem Cl2 tavatingimustes rohekas kollane õhust raskem gaas kloori lahustumisel
a) CH3CH2CH3 + Cl2 CH3CH2CH2Cl + HCl b) CH3CH2COCH3 + NaOH CH3CH2COONa + CH3OH b) CH3CH2CH3 + HNO3 CH3CH2CH2NO2 + H2O c) (CH3CH2COO)2Ca + 2HCl 2CH3CH2COOH + CaCl2 c) CH3CH2CH3 + 5O2 3CO2 + 4H2O Rasvhapped ja rasvad. Halogeenid. a) CH3CH2CH2Cl + NaOH CH3CH2CH2OH + NaCl a) CH3OCO(CH2)14CH3 CH2OH nukleofiilsus ja elektrofiilsus tsentrid | | CHOCO(CH2)14CH3 + 3NaOH CHOH + 3CH3(CH2)14COONa Alkoholid. (ool) | | CH2OCO(CH2)14CH3 CH2OH a) CH3CH2CH2OH + 4,5O2 3CO2 + 4H2O
· Hüdrofoobsed ega lahustu vees · Tihedus on suur, veest raskemad Nimetamine · Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid, vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Asendusrühmade arvu väljendatatakse eesliidetega di-, tri-, tetra. · Asendusreaktsiooni puhul fluoriid, -kloriid, -bromiid, - jodiid. · Nt. Bromoetaan ehk etüülbromiid, 2-kloropropaan ehk isopropüülkloriid. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan Funktsionaalnomenklatuur: Funktsionaalrühmaks on halogeeni aatom
o Kolmiksidemel 2 sidet on , ülejäänud Alkaanid 1. Üldine · Orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, on süsivesinikud. · Ainult tetraeedrilise süsinikke sisaldavad süsivesinikud on alkaanid. o Alkaani süsinikahelas on kõik aatomid omavahel seotud -sidemete kaudu · Aine struktuuri ja nimetust siduvate reeglite kogu on nomenklatuur. · ÜLDVALEM CnH2n+2 · Alkaan (-aan) kirjeldav süsinikahela pikkust o Aküülrühm (-üül) o 5 etüül-2,7-dimetüülnonaan 2. Isomeeria · Struktuur on määratud aatomite paigutusega molekulis ja nendevaheliste keemiliste sidemetega. · Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aineid nimetatakse isomeerideks. · Omadused sõltuvad aine struktuurist 3. Alkaanide omadused
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
Osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid. 11. Halogeenide kui lihtainete füüsikalised omadused (sublimatsioon), lahustuvus. (Õ213- 214) Erinev värv, lihtained mürgised, terav lõhn, madal keemistemp., lahustuvad vähem polaarsetes orgaanilistes lahustites nt. etanool. 12. Halogeenide reaktsioon metallidega halogeniidid. Tekivad: 2Na+H2 = 2NaH (naatriumhüdriid) Ca+Cl2 = CaCl2 Li+O2=Li2O 13. Halogeenide reaktsioon sooladega halogeeni aktiivsus. (Õ215) Aktiivne halogeen tõrjub välja vähem aktiivsema halogeeni. 2NaBr+Cl2 = NaCl + Br2 NaCl+Br2 = ei toimu 14. Halogeniidide tõestusreaktsioonid hõbekloriidiga. (Õ218) Kui halogeenidid reageerivad hõbeioonidega, siis tekib sade. 15. Kloori reaktsioon veega. Kloorivee koostis, omadused. (Õ219) läbipaistev,oksudeeritavad omadused,pleegitavad,desifintseerivadCl2+H2O = HCl + HClO 16. Halogeenid looduses ja argielus: nimi, omadus, kasutusala või tähtsus organismile:
Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius ülevalt alla. Vasakult paremale väheneb raadius, sest siis suureneb elektronegatiivsus, mis tõmbab elektrone tugevamingi tuuma suunas ja seetõttu on aatom kompaktsem. Ionisatsioonienergia- esimesed eionisatsioonienergiad I kasvavad perioodis vasakult paremale ja rühmas vähenevad ülalt alla. Elektronide väljalöömine. Järgmises perioodis langeb tagasi madalamale väärtusele ja hakkab uuesti tõusma jne. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eelmaldamiseks aatomist. Ionisatsioonienergia väheneb tüüpiliselt rühmas ülevalt alla, kuna väliskihi elektronid
võime ja NH2 omaduste kirjeldamiseks. 2-aminopropaanhape Karboksüülh -aat ENNE VT TAGUMI apete -amiid etüülpropanaat Orgaaniliste ühendite struktuur ja nomenklatuur. derivaadid: R-COO-R naatriumetanaat RÜHM LÕPP TÄHIS NÄIDE Estrid R-CO- etaanamiid Alkaanid -aan R- parafiin Amiidid NH2 Eetrid -eeter R-O-R CH3CH2-O-CH3 etüülmetüüleeter
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
· Orgaanilise keemia alguseks võib lugeda 1828. a. kui F. Wöhler teostas esimese orgaanilise sünteesi (sai esimese orgaanilise ühendi uurea). · Orgaaniliste ühendite arv on sisuliselt lõputu. · Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesinike aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). Süsiniku aatom molekulis · Orgaanilistes ühendites on süsinik 4valentne see tähendab, et orgaanilistes ühendites on süsinikul alati 4 sidet. · Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. · Süsinikul on võimalik 3 (4) erinevat valentsolekut, lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 valentsolek. Element Sidemete arv Valentsolekud H 1 H
*) Ühe või mitme järjest asetseva süsiniku juurest eraldub veel teises suunas mõni ahel. -) Kinnine ehk tsükliline süsinikahel: (tsüklo) *) Süsinikud asetsevad sedasi, et nad on kõik omavahel seotud. -) Sealt võib veel eralduda mõni lisa süsinik, kuid kolm ja rohkem süsiniku on ,,ring"- ahelas. * Süsiniku ühendite paljususe põhjused: -) 1. Süsinikul on neli valentsolekut; -) 2. Süsinik võib moodustada erineva kujuga ahelaid; -) 3. Süsiniku aatom võib olla seotud teiste aatomitega; -) 4. Muutes molekolis aatomite järjekorda, saame uue aine. Valemid orgaanilises keemias 1. Summaarne valem ehk molekuli valem. -) Kirjutatakse C'de, H'de summad. -) Kui valemis on lisa elemente, siis summaarne ja molekui valem lähevad lahku: *) Molekuli valemi puhul kirjutatakse aine klassi määratlev lisa element muust valemist lahku. *) Summaarse valemi puhul kirjutatakse kõik elemendid kokku ühte valemisse. 2
Petrooleumi kasutatakse lennukikütusena, samuti kodustes küttekehades. Diisliõli ehk gaasiõli on samuti primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon, mille molekulides on 12 25 või rohkem süsiniku aatomit, keemistemperatuuriga 250 kraadi ja rohkem. Diisliõli kasutatakse kütusena diiselmootorites. III Arvestus HALOGEENÜHENDID Halogeenid on perioodilisussüsteemi VII rühma peaalarühma elemendid fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Sõna halogeen tähendab soolatekitajat. Moodustavad ju halogeenid palju ühendeid, mille hulgas on rohkesti sooli. Astaat on radioaktiivne element. Kõik halogeenid on keemiliselt väga aktiivsed mittemetallid. Seejuures nõrgenevad mittemetallilised omadused reas F Cl Br I joodi suunas. Samas suunas suureneb nende elementide aatomiraadius. Seega on halogeenidest fluor kõige mittemetallilisem, joodil võib täheldada aga metallilisi omadusi.
Halogeenühendid HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID
(väävel) Mõned MM on väga kõrge sulamistemperatuuriga ja kõvad, kuid haprad (süsiniku allotroop teemant). MM on väga erinevad värvused, paljud gaasilised on värvusetud. Praktiliselt ei juhi elektrit.(erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht) Hoiavad aatomeid suhteliselt tugevasti kinni. Aatomite vahel kovalentne side. o VESINIK H2 Perioodilisustabeli esimene element. Kui vesiniku aatom loovutab elektroni, tekib ioon H+, millel puudub elektronkate täielikult. Isotoobid (sama keemilise elemendi aatomid, millel on erinev aatommass) on: Tavaline vesinik e prootium, aatomituumaks on 1 prooton. Raske vesinik e deuteerium, 1 prooton + 1 neutron, sisaldub vähesel määral ka vees (H2O), kasutatakse vesinikupommides. Üliraske vesinik e triitium, 1 prooton + 2 neutronit
Keemia, Halogeenid. Mõisted: 1. Halogeenid – org. ühendid , milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. 2. Nukleofiil – vaba elektronpaariga osake, kannab negatiivset laengut. 3. Elektrofiil – tühja orbitaali ja positiivse laenguga osake. 4. Hüdrofiilsus – veelembeline 5. Hüdrofoobsus – vett tõrjuv 6. Freoonid – klorofluoroalkaan 7. Pestitsiidid – haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohu tõrjeks kasutatav mürkkemikaal. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismile? - vedelikud või tahked ained - hüdrofoobsed - ei lahustu vees - tihedus on suur, veest „raskemad“ Organismile on enamjaolt mürgised, need on narkootilise toimega. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Võib lõppeda invaliidistumisega või surmaga. Kus kasutatakse halogeenalkaane? - rasvade, õlide ja vaikude valmistamiseks - narkoosiks - külmetusmasinates - kahjurite tõrje - keemiline puh
Halogeenühendid: kasulikud või kahjulikud Liisa Sekavin 11.a Halogeenid on VI A rühma elemendid - lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ja lihtainena tahked jood ja astaat. Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega. Looduslike halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe, kuid seevastu kasutatakse palju inimese enda looduid. Kloori ühendid on veepuhastusjaamades kasutusel nii vee puhastajana kui ka desinfitseerijana
6. Millised on halogeenalkaanide põhilised omadused? Toime organismidele?- a. Füüsikalised omadused: a.i. Vedelikud, tahked ained a.ii. Hüdrofoobne a.iii. Puudub vastastikmõju veega a.iv. Veest raskemad a.v. Vedela halogeeni ja vee segu kihistub kiiresti. b. Toime organismidele: b.i. Mürgised b.ii. Kergesti lenduvad halogeenid narkootilise toimega b.iii. Põhjustavad kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustusi b.iv. Mürgistused võivad lõppeda invaliidistumisega, halvemal juhul surmaga. 7. Kus kasutatakse halogeenalkaane? Rasvade, õlide, valkude, polümeeride jt. Materjalide lahustamiseks. Ühesõnaga lahustitena, kloroformi on kasutatud narkoosiks, tetrakloometaani tulekustutites, pestitsiite kasutatakse taimehaiguste,
ALLOTROOPIA on nähtus, kus üks keemiline element võib esineda mitme lihtainena (näiteks C allotroopsed teisendid on teemant, grafiit, fullereen, karbüün). 2. OKSIIDID OKSIID on ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Keemiliste omaduste poolest liigitatakse oksiide: aluselised- ehk metallilised-, happelised ehk mittemetallilised-, amfoteersed- ja inertsed oksiidid. 2.1. Aluselised ehk metalli oksiidid Nomenklatuur a) metalli o-a. püsiv Na2O naatriumoksiid BaO baariumoksiid b) metalli o-a. muutuv FeO raud(II)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid MnO mangaan(II) oksiid Mn2O3 mangaan(III)oksiid MnO2 mangaan(IV)oksiid CrO kroom(II)oksiid Struktuurvalemid K2O CaO Fe2O3 PbO2
halogeeniühendi ja vee segu kihistub kiitesti, nii, et alumise kihi moodustab
halogeeniühend.
· füsioloogilised omadused- kõik halogeeniühendid välja arvatud ehk nende polümeerid,
on rohkem või vähem mürgised, suurem osa neist koguni väga mürgised. Kergesti
lenduvad halogeeniühendid on narkootilise toimega. Halogeene sisaldavate alkaanide
takistus kasvab reas Rf
moodustub sinise värvusega ühend (klatraat). Joodiühendeis on joodi o.-a. I kuni VII. 4. Halogeenide rühm paikneb Mendelejevi perioodilisuse süsteemi VII rühmas. Halogeenide molekul koosneb kahest aatomist (F2, Cl2, Br2). Joodikristallide molekulivõre tippudes asuvad joodi molekulid (I2). Halogeenide aktiivsus (oksüdeeruv toime) suureneb järjenumbri vähenemisega. Kõige aktiivsem on fluor, kõige vähem aktiivne aga jood. Halogeenide reas (F, Cl, Br, I) tõrjub iga halogeen temast paremal asuva halogeeni halogeniididest välja: 2KBr+Cl2=2KCl+Br2 2KI+Cl2=2KCl+I2 2KCl+I2=reaktsiooni ei toimu Kõik halogeenid moodustavad vesinikuga vesinikhalogeenide (HF, HCl, HBr, HI), mille vesilahused on happed. Elementide järjenumbri suurenemisel fluorilt joodi suunas suureneb aatomite raadius. Vastavalt sellele toimub mittemetalliliste omaduste nõrgenemine. Jood võib olla ühendeis juba metallilise elemendina, näiteks jood(III)nitraadis I(NO3)3 ja fosfaadis (IPO4).
KEEMIA ARVESTUS 1. Orgaaniline keemia Kõik orgaanilised ühendid sisaldavad kindlasti süsinikku (C). Lisaks võivad neis esineda teised keemilised elemendid – H, O, N, S, P, halogeenid Orgaanilised ühendid jagunevad: – Looduslikud (sünteesitakse elusorganismides) – Sünteetilised (valmistatakse inimeste poolt sünteesi käigus looduslikest orgaanilistest või anorgaanilistest ühenditest) Kasutatakse erinevaid valemeid – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem – Lihtsustatud struktuurvalem – Graafiline kujutis – Summaarne valem ehk brutovalem – Ruumiline kujutis
· Vahepealse I-ga elemendid moodustavad amfoteerseid oksiide, mis ei reageeri veega, kuid lahustuvad nii aluselistes kui happelistes lahustes. d-elementide oksiidide happelised omadused varieeruvad sõltuvalt metalli oksüdatsiooniastmest. · Paljude mittemetallide oksiidid on gaasilised. Enamik neist on Lewis'i happed ja moodustavad happelisi vesilahuseid, neid nimetatakse happeanhüdriidideks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. · Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g) Tööstuses CH4(g) + H2O(g) =Ni CO(g) + 3H2(g) CO(g) + H2O(g) =Fe / Cu CO2(g) + H2(g) · Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. · Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l
C: +6| 2)4) 1s2 2s2 2p2 ergastumine 1s2 2s1 2p3 4 paardumata elektroni, järelikult moodustab 4 sidet. Süsinik on nelja valentne HAPNIK: O: +8|2)6) VESINIK: H: +1| 1) LÄMMASTIK: N: +7|1)6) 4. Mis on valents? Aatomi omadus keemiliselt siduda teisi aineid (moodustada sidemeid). Valentsi arvuline väärtus võrdub moodustuvate sidemete arvuga. Vastavalt tekkivate sidemete arvule nimetatakse sidet üksik-, kaksik- ja kolmiksidemeks. 5. Mitme valentsed on orgaanilistes ühendites C, H, O, halogeenid (F,Cl,Br,I) ja N ning millised on nende valentsmudelid? H-1 O-2 N-3 C-4 halogeenid-1 6. Mis on kovalentne side? Mitmekordne võib see olla? Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. 7. Millist süsinikku ja miks nimetatakse tetraeedriliseks, tasandiliseks e. planaarseks ja lineaarseks? Tetraeedriline süsinik on süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse
• Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro,kloro,bromo ja jodo. • Näiteks: 1-bromo-2-kloroetaan Halogeeniühendite omadused • Füüsikalised omadused: enamuses on vedelikud või tahkised, ainult vähesed on toatemperatuuril gaasid. Nad ei lahustu vees, kuna ei moodusta vesiniksidemeid. Enamus veest raskemad. • Füsioloogilised omadused: enamus ühendeid mürgised või väga mürgised. Lenduvad halogeenid narkootilise toimega, kesknärvisüsteemi ja maksa kahjustused Keemilised omadused • Polaarne kovalentne side • Polaarse sideme katkemisel jaotuvad elektronid ebaühtlaselt, halogeen haarab terve elektronpaari ja saab neg. laengu (nukleofiil), teisele jääb tühi orbitaal ja pos. laeng (elektrofiil) • Nukleofiilne asendusreaktsioon – ründav osake on nukleofiil. Reaktsioonitsenter on elektrofiilne tsenter. Lahkuv rühm eraldub nukleofiilina.
Mõisted: Orgaanilised ühendid - koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lämmastik. Tetraeedriline süsinik süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. Süsinikahel võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks.