..4 tundi. Malmi kulumiskindlust saab suurendada karastamisega. Detailid kuumutatakse 800...880C ja jahutatakse õlis. Seejärel noolutatakse 300...400C. Detailidel peale sellist töötlust säilib kõvadus, kuid kaovad sisepinged. Hallmalmi termiline töötlemine Et hallmalm kujutab endast grafiidi libledega labipõimitud terast, siis võib järeldada, et malmi puhul võib kasutada samasuguseid termilise töötlemise viise nagu terastelgi. Tõepoolest, hallmalmist valandeid võib mitte ainult lõõmutada, vaid ka normaliseerida, karastada ja pärast karastamist - noolutada. Tugevdavaid termilise töötlemise viise (normaliseerimine, karastamine koos kõrge noolutamisega) kasutatakse praktikas harva. Asi seisneb selles, et pärast mistahes termilist töötlemist jääb malmi struktuuri ikkagi grafiiti. Kuidas me küll malmi metalse põhimassi struktuuri ei tugevdaks, grafiidi libled eraldavad
.7 tolerantsijärgu täpsuse. Seega peaks soveldatav pind olema eelnevalt kas lihvitud, hõõritsetud, kaabitsetud, peentrei-tud, freesitud või kammlõikamisega töödeldud. Varu sovelduseks on 0,01...0,02 mm. Soveldamisel saadav täpsus on 0,001...0,002 mm. Pinnakaredus Ra järgi 0,1...l,6 m. Soveldi materjal peab olema pehmem töödeldavast materjalist. See on vajalik abrassiivosakeste tungimiseks soveldi materjali. Soveldi valmistatakse hallmalmist, pehmest terasest, vasest, pliist, kõvadest puuliikidest jt. Eelnevaks sovelduseks, kui eraldatakse paksem metallikiht, tuleb kasutada pehmemast metallist soveldeid, nad seovad abrassiivmaterjali paremini kui hallmalm. Eelsoveldid tehakse 1...2 mm sügavuste soontega, mis asuvad teineteisest 10...15 mm kaugusel ja millesse koguneb soveldus materjal. Viimistlevaks sovelduseks tehakse soveldi ilma soonteta.
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Kodutöö nr.3 Lõiketöötlus Nimi: Tallinn 2009 Töödeldav detail (joonis1.) millel peab töötlema pinnad 1 ning 2 on hallmalmist valatud detail. Töödeltavate pindade lubatud tolerants on toodud rahvusvahelise tolerantsijärguga H12, h12+- IT12/2. Määratud pinnakaredus detaili pindadele 1 ja 2 on 6,3m. Vastavalt pinnakaredusele ning tolerantsile tuleb valida optimaalne lõiketöötlus viis. Kuna mõlemad pinnad, mida peab töötlema on silindri otspinnad (sümmeetrilised) siis valin töötlusviisiks universaalse treipingi ning kasutan treimisel paenutatud otsatera. Otsatreimisel on saavutatav ka soovitud pinnakaredus
Valumehaanika AS Valumehaanika on Tartu ettevõte, mis on asutatud 1966. aastal. Ettevõte tegeleb metallivaluga, millest ligi kolmandik eksporditakse Soome ja Lätti. Tooteid valmistatakse peamiselt hallmalmist ning terasest. Meie ekskursioon sai alguse tooraine sulatamise juurest. Toorainena kasutati peamiselt vanarauda ja silma jäid suurel hulgal vanad malm radiaatorid. Hall malmi sulatamiseks oli kaks vagrankat ehk sulatusahju, mida kasutati korda mööda. Ahju köeti kivisöega. Edasi liikusime teiselepoole vagrankat, kust tuli välja sula metall. Seal lasti sulam suurde valukoppa, millel on lehtterastest kest ning tulekindel vooder. Koppaga täideti vorme liikudes
Third level Fourth level Fifth level Mootoriplokk Mootoriplokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik mootori detailid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Plokid valatakse kas hallmalmist või alumiiniumsulamist Mootoriplokk valatakse tervikuna koos karteriga,milles pöörleb väntvõll. Karteri liitepinna külge kinnitatakse õlivann. Mootori külgpindadelt leiame avasid, kuhu kinnitatakse mootori teisi detaile. Silindrid plokis Silindrid võivad olla valatud koos silindriplokiga ja töödeldakse vastavalt kolvile. Silinder on valmistaud eraldi ja hiljem ühendatakse plokiga Eraldi valmistatud silindreid nimetatakse... HÜLSSIDEKS Märghülss
Töö nimetus VALUTEHNOLOOGIA (vedelvormimine) Töö nr: 01 Ees- ja perekonnanimi: Ove Hillep Rühm: MATB Üliõpilaskood: 072974 Juhendaja: Töö tehtud: 8. märts 2012 Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Tutvustada tudengit valutehnoloogia protsessiga. Töö ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess detaili valmistamiseks hallmalmist, kasutades käsivormim- ist. Töö juurde kuuluvad detaili, valandi, mudeli ning vormi (kärni ja valukanalite süsteemi elementidega) joon- ised. Töö käik 1. Kärni valmistamine Kuna antud detaili valamisel kasutatakse kärni, on see vaja enne vormi meisterdamist valmis teha. Selleks kasutame klambritega kinnitatavat kärnkasti, kärnisegu ning kärni tugevdavat armatuuri. Täites kärnkasti seguga ning asetades paika armatuuri, asume järkjärgult kärnisegu tihendama, lisades pide-
Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel : Kahetaktilisel mootoril puudub spetsiaalne gaasijaotusmehhanism . Selle asemel on silindris seintesse tehtud aknad : · Sisselaskeaken · Väljalaskeaken · Läbipuhumisaken Referaat Atkinsoni tsükliga mootor Väntmehhanismi osad: · Plokk · Plokikaas · Karter · Kolb(kolvid) · Keps(kepsud) · Väntvõll · Laagrid · Kolvirõngad · Hooratas · Kolvisõrm · Kepsulaager Mootoriplokk: Plokk on valatud hallmalmist või alumiiniumsulamist Silinder on valatud eraldi ja hiljem plokiga ühendatud või valatud koos silindriplokiga Eraldi tehtud silindrid on hülsid ning need jagunevad märgadeks ja kuivadeks. Väntvõll: On jõumomenti edasikandev masinadetail. Mootori keps:ühendab väntvõlli kolviga. Kolb:võtab vastu töötakti ajal gaaside paisumisel tekkiva rõhu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu väntvõllile.Kolvi liikumiskiirus on ebaühtlane surnud seisus 0 ja keskel max
5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõll Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid, c) mitmesugused käitushammasrattad (õlipump, katkesti-jaotur), d) veoäärikud asendiandurite kinnitamiseks. Nukkvõll omab laagritappe, mis toetuvad plokikaanes asetsevatele pukslaagritele. Erijuhtudel toetub nukkvõll otse plokikaanesse sissetöötatud pesadele. Nukkvõlli käitamiseks kasutatakse: a) hammasülekannet, b) kettülekannet (hüls- ja rullkett),
Neljasilindrilisel ridamootoril aga neli vändakaela, mis asetsevad teineteise suhtes erinevate nurkade all, et töötaktid eri silindrites vahelduksid ühtlaselt. Sisepõlemismootori väntvõlli ühte otsa kinnitub hooratas, mis ühtlustab pöörlemist. 3 Joonis 3 1.6 Mootori plokk(engine block) Mootoriplokk on kõige keerukam mootori agregaat, mis on valmistatud hallmalmist, alumiiniumi- või magneesiumisulamist (ML 5) liiv- või muldvormvalu teel Joonis 4 1.7 Liuglaager( bearing shells ) 1.7.1 Kepsu laager - ülesanne on tihendada lõtku kepsu ja väntvõlli vahel. Joonis 5 4 1.7.2 Raam laager ülesanne on vähendada lõtku väntvõlli ja raami vahel Joonis 6 1.8 Hülss(cylinder) Hülsi ülesanne on juhtida kolvi sirgjoonelist liikumist Joonis 7 1
gruppi: terased, mille tähistus põhineb nende kasutusel ja mehaanilistel või füüsikalistel omadustel ja terased, mille tähistus põhineb nende keemilisel koostisel. 9. Malmid. Malmide struktuur, omadused, kasutamine. Malm on rauasüsinikusulam C-sisaldusega üle 2,14%. Süsinik esineb malmis kahel kujul: - seotud kujul tsementiidina (Fe3C): valgemalm, vaba grafiidina: hallmalm. Kasutatavamate malmiliikide struktuuris on grafiit. Struktuur: Kõrgtugevmalm saadakse hallmalmist modifitseerimisel peeneteralise keralise grafiidiga struktuur. Suur tugevus, plastsus ja suhteliselt sitke. Valmistatakse valtspinkide, stantside, presside detailid ning väntvõllid, kolvid. Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega. Materjal on plastilisem omab suuremat löögitugevust kui hallmalm. Samal ajal on sulam väga heade valamise omadustega, võimaldades valmistada keerulisema
Et oleks vastupidavam. 2. Väntvõlli kuju sõltub silindrite arvust. 3. Väntvõll koosneb võlli ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaalust 10 Liugelaager 1. Liugelaager valmistatakse lehtterasest, tinasisaldusega alumiiniumpronksist ja liipronksist mis on väga õhuke kiht. 2. Liugelaagri kuju sõltub väntvõlli kujust. 3. lehtterasest ja liipronksist. Mootoriplokk 1. On valmistatud hallmalmist, alumiiniumist või magneesiumsulamist. 2. Kuju sõltub silindrite arvust 3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2. Hülsi kuju sõltub mootori ehitusest, mootori võimsusest. 3. Silindrihülsside tööea pikendamiseks on nende ülemisse kõige enam kuluvasse ossa pressitud lühikesed õhukesed happekindlast malmist hülsid. 4. Märgadel hülssidel tihendatakse hülsid kumm tihenditega.
Et oleks vastupidavam. 2. Väntvõlli kuju sõltub silindrite arvust. 3. Väntvõll koosneb võlli ja vända kaeltest, põskedest ja vastukaalust Liugelaager 1. Liugelaager valmistatakse lehtterasest, tinasisaldusega alumiiniumpronksist ja liipronksist mis on väga õhuke kiht. 8 2. Liugelaagri kuju sõltub väntvõlli kujust. 3. lehtterasest ja liipronksist. Mootoriplokk 1. On valmistatud hallmalmist, alumiiniumist või magneesiumsulamist. 2. Kuju sõltub silindrite arvust 3. Mootoriplokk koosneb plokist, plokikaanest, karterist ja õlivannist. Hülss 1. Hülss valmistatakse malmist. 2. Hülsi kuju sõltub mootori ehitusest, mootori võimsusest. 3. Silindrihülsside tööea pikendamiseks on nende ülemisse kõige enam kuluvasse ossa pressitud lühikesed õhukesed happekindlast malmist hülsid. 4. Märgadel hülssidel tihendatakse hülsid kumm tihenditega.
Alusraam kinnitatakse pikkade äärikutega vundamendi külge. Alusraamile toetuvad väntvõll ja kõik ülejäänud mootori osad. Ehituselt koosneb ta: kahest pikkitalast põikitaladest ( i +1) Põikivaheseinad moodustavad kambrid, milledes pöörlevad väntvõlli vändad, põikivaheseintes on uurded raamlaagri pesade tarbeks. Põiki vaheseinad on alt avatud, et õli saaks seal vabalt liikuda. Valmistamis tehnoloogia Alusraam valatakse hallmalmist СЧ, sest see täidab hästi valuvorme ja samas talub ka suuri koormusi. Kui alusraam on pikem kui 5m, siis valmistatakse ta kahest osast ja ühendatakse omavahel poltidega. Väiksematel mootoritel võivad olla alusraamid, millised on valmistatud teraslehtedest keevis konstruktsiooni teel, samas on kasutusel ka kiirekäigulisi mootoreid millistel on alumiinium alusraamid. Suured 2 – taktilised mootorid siin kasutatakse alusraame, mis on valmistatud
Koorivfreesimiseks valitakse vahetatavate lõiketeradega või suurehambalised otsfreesid.Siluvfreesimisel tuleb kasutada peenehambalisi otsfreese. Siiski tuleb kõigil juhtudel eelistada kõvasulamplaatidega otsfreese, sest nende kasutamisel väheneb tunduvalt töötlemise masinaeg lõikekiiruse suurenemise tõttu. Terase freesimisel valitakse kõvasulamist T15K6 plaatidega otsfrees. Ettenihe hambale sz valitakse piirides 0,1...0,3 mm hambale ja lõikekiirus v = 250 m/min. Hallmalmist tooriku koorivfreesimiseks on vaja võtta kõvasulamist BK8 või BK6 plaatidega frees. Ettenihe hambale on suurem kui terase töötlemisel s = 0,2...0,6 mm hambale, lõikekiirus aga tunduvalt väiksem v = 50...130 m / min. Et terase ja malmi siluvfreesimisel kõvasulamplaatidega freesiga saada väiksemat pinnakaredust, tuleb vähendada ettenihet hambale, aga lõikekiirust olenevalt töödeldavast materjalist, kõvasulami margist ja teistest töötlemistingimustest vastavalt suurendada.
joon. 58 3 Mööda T-kujulist ringjoont 8 liigub kinnituspolt 11 koos mutriga 10. Käepideme 12 abil kinnitatakse kruustangide pööratav osa 2 vajalikus asendis alusplaadi 1 külge. Kin- nituspoldi 11 vabastamisel saab pööratavat osa pöörata ümber telje 9 ja seada kruustangid vajaliku nurga alla. Rööpkruustangide liikuv ja liikumatu pakk, samuti pööratav osa tehakse hallmalmist, kruvi, poldid ja teised detailid valmistatakse süsinik- konstruktsiooniterasest. Pakkide tööea suurendamiseks ja tooriku tugevamaks kinnitamiseks valmistatakse nad süsinik tööriistaterasest (Y7 või Y8 ), karestatakse ja karastatakse. Et karestatud pinnad detailile jälgi ei jätaks asetatakse pakkidele kaitseplekid (joon. 59). Väga tähtis on, et kruustangide kõrgus vastaks töölise kasvule.
silindrisärki. Silindrisärk on integreeritud silindriplokki. Silindrihülss on valmistatud spetsiaalsest valuterasest ja seest hoonitud. Silindriploki ja hülsi vahel tsirkuleerib jahutusvesi. Ülevalt on silindri krae silindriplokile soveldatud, alumises osas kasutatakse tihendamiseks kahte kummist O-rõngast, sellega on ka võimalik hülsi termiline pikenemine silindrisärgi suhtes. 2.2.3 Silindrikaaned Silindrikaaned on valmistatud erilise kõrg kvaliteedilist hallmalmist. Silindrikaan on kuuekandilise kujuga. Silindrikaas kinnitatakse silindriploki peale kuue tikkpoldiga. Iga silindrikaan omab kaks sisselaskeklappi ja kaks väljalaskeklappi. Silindrikaane keskel asub pihusti. Samuti silindrikaanel asuvad: käivitusklapp, indikaatorkraan, nookurid, ja gaasijaotuskalappide nookurite kinnituspukid. Silindrikane alt on kõrged kraed, millesse on puuritud avad, milles jahutusvesi ja määrdeõli juhitakse silindriplokist silindrikaande.
süütesüsteem; f) elektrisüsteem; g) pidurisüsteem; h) hüdrosüsteem; i) avariisüsteem j) riputussüsteem. Enamik mehhanisme ja süsteeme paiknevad mootoriplokis või on kinnitatud sellele. 11. Mootoriploki tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Mootoriplokk on jõuallika suurim ja keerukam detail, mis valatakse üldjuhul ühes tükis ja hoiab mootorit koos.Mootoriplokk valmistatakse hallmalmist, alumiiniumi- või magneesiumisulamist liiv- või muldvormvalu teel. Mootoriploki kaudu kantakse kerele üle ka kõik mootori tööst esile kutsutud tasakaalustamata jõud. Küttesegu põlemisel gaaside poolt esilekutsutud jõud kanduvad väntvõllile ja sealt edasi mootoriploki raamlaagritele. Raam- ja kepsulaagripesade ülemised pooled on mootoriplokki töödeldud, alumised pooled kinnitatakse nende külge poltidega
Vööripoolse tihendi õlitus toimub väikemahulisest ( 1,5 l ) õlipaagist, mis asub vähemalt1m kõrgusel tihendist . Isetsirkuleeriv õli valgub mööda toru tihendi vaherõngale ja soojenedes tõuseb tagasi paaki. Cederwall (Rootsi firma ) tihendi põhiosadeks on kaks vedrudega teineteise vastu surutud lihvitud pindadega võru .Üks neist pöörleb koos võlliga ,teine on jäigalt kinnitatud dedvudtoru külge. Võrud võivad olla valmistatud pronksist või hallmalmist , kusjuures ühe ketta tööpind on üle valatud babiidi kihiga. Tihenduspinna " ujuv süsteem " kindlustab hea tiheduse ka võlliliini radiaalvõngete korral , samuti ei ole nad tundlikud vee mustusele . Normaalsel ekspluateerimisel võib Cedervelli tihendite tööiga ulatuda kuni 10 aastat. Ahtripoolne ja vööripoolne Cerervall- tihendid on tööpõhimõttelt ja konstruktsioonilt sarnased . Erinevus on tihendi poolte kinnitusel ja tihendi jahutusel...
keevitusega. Samas võidakse deidvudi toru kohale pressida ka ahtripoolt sissepoole. Materjalina kasutatakse teras 15л; 25л. Deidvuudi laagrid Tavaliselt varustatakse deidvud kahe laagriga ja nimetatakse neid ahtri poolseks ja vööri poolseks laagriks. Deidvudid koosnevad hülsist, mille sisse on kinnitatud antifriksioone materjal. Hülsid ise valmistatakse kas pronksist, messingust ja harva ka terasest. Teras – hülss tinatakse üle tinaga või ka .......... a Hallmalmist сч40 1 2 3 4 5 6 valmistatud laagriliuad 7 8 tööpinnad kaetakse babediit B83 ega. Suurema Ø kui 400 mm laagrid valmistatakse kahest osast (liidentatavad). Laagrites kasutatavad antifriktsioon 12 9 10 11 materjalideks võivad olla: b c d ● bakaut ●
5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist. Nukkvõllil on olemas: a) võlli nukid klappide ja abiseadmete käitamiseks, b) laagritapid, c) mitmesugused käitushammasrattad (õlipump, katkesti-jaotur), d) veoäärikud asendiandurite kinnitamiseks. Nukkvõll omab laagritappe, mis toetuvad plokikaanes asetsevatele pukslaagritele. Erijuhtudel toetub nukkvõll otse plokikaanesse sissetöötatud pesadele. Nukkvõlli käitamiseks kasutatakse: a) hammasülekannet, b) kettülekannet (hülss- ja rullkett), c) hammasrihmülekannet.
Teine väga hea vase omadus on soojusjuhtivus, seepärast kasutatakse vaske laialdaselt soojusagregaatide valmistamisel (nt. radiaator). Vasesulameid kasutatakse masina-, auto-, ja traktoritööstuses ning keemiaaparatuuri valmistamiseks. 22.Malm, kasutusala Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Valgemalm on väga kõva ja habras. Seda kasutatakse ümbervalamiseks teisteks malmi sulamiteks ja terasteks. Hallmalmist valatkse seadmete keresid , mootorite korpuseid. Kõrgtugevast malmist auroturbiinide labasid elektrimasinate osasid, kulumiskindlaid hammasrattaid ja elektrimasinate mittenagneetuvaid osasi. 23.Malmi struktuurid Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on
liblelise grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; 2. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 3. valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. 4. kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena", saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus). 80. Teraseid liigitatakse: 1.Tootmisviisi järg 2. Kasutusala järgi 3. Keemilise koostise järgi 4. Kvaliteedi järgi 5. Struktuuri järgi. Omadused: Terasele lisatakse väga palju erinevaid lisandeid mis muudavad metalli väga vastupidavaks korrosiooni vastu või muudavad teras väga kuumustugevaks. Kasutatakse igal pool aparaadi ja masinaehituses. 81.Värvilised metallid : Vasesulamid: Pronks on Cu sulam tina (Sn), plii (Pb), raua (Fe) või alumiiniumiga (Al)
(head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; Tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit tsementiitstruktuuriga valgemalmist; Valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. Kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena", saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus) 91. Terased: liigitus, omadused. Tootmisviis, kasutusala (nt konstruktsiooniteras), kvaliteet, keemiline koostis, struktuuri järgi Vastavalt otstarbele on terase koostis erinev. Tema põhikomponendiks on raud. Roostevaba teras, kuumustugevad terased 92. Värvilised metallid. a) tiheduse järgi: · kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti), · keskmetallid 5000 - 7800 kg/m3 (Sn, Zn, Cr), · rasked metallid üle 7800 kg/m3 (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo);
n valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. Keskkonna ja osakeste agregaatoleku järgi: toormalmina. Aerosool- gaasiline dispersioonikeskkond. Näiteks suits, n kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina "pesadena", tolm- tahke aine pihustunud gaasis; udu ja pilvedvedelik saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus) gaasis. Sool- vedel dispersioonikeskkond (hüdrosoolid, organosoolid) 89. Terased: liigitus, omadused. Näiteks: emulsioonid- vedelikutilkadel on kolloidosakeste
määratakse metallide sulamite elementkoostist toormalmina. n kõrgtugev malm süsinik on keraja grafiidina "pesadena", 81. Pulbrid, näited. saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus) } Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. } vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad 89. Terased: liigitus, omadused.
valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel). Nt. suuremõõtmelised tooted. · Tempermalm süsinik on peaslise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused). · Valgemalm kogu süsinik on rauaga seotud tsementiinina (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav). Kasutatakse toormalmina. · Kõrgtugev malm süsinik on keraja grafiidina, saadakse hallmalmist (suur tugevus ja plastsus). Teras (Fe ja C sulam, kus C <2%) kasutatakse masina- ja aparaadiehituses, ehituskonstruktsioonides, energeetikas, tööriistade valmistamisel. 1. Tootmisviisi järgi: · Martäänteras, · Toomasteras e bessemer, · Elektriteras, 2. Kasutusala järgi: · Konstruktsiooniterased (tava-, kvaliteet-, kõrgekvaliteetterased) suurendatud P ja S sisaldus,
Seejuures on hooratta kettapoolne pind üks vedavaid pindu. Hooratta suur mass soodustab detailide jahutamist ja muudab siduri kompaktseks. Ühtlasi kulub hooratta valmistamiseks vähem metalli, sest siduri detailid suurendavad massi. Hooratta külge kinnitub poltidega sidurikest ehk sidurikorv, mis on stantsitud terasplekist. Selle külge kinnituvad teised siduri detailid: vedavad surukettad, survevedrud (ka lamell vedrud) ja lahutuskäpad. Vedavad surukettad valmistatakse perliitsest hallmalmist, millel on hea soojusjuhtivus. Et vedavate ketaste survejõud oleks küllalt suur, kasutatakse sidurikorvis kuni kümmet või rohkem vedrut. Ketaste hõõrdumise tõttu vedrud kuumenevad. Vedrude elastsuse säilitamiseks paigutatakse suruketaste ja vedrude vahele soojuse vastu isoleerseibid. Nüüdseks on enamus auto sidurites survevedrud koos lahutuskäppadega asendatud vedruterasest stantsitud keskvedruga ehk lamelliga mis on töökindlam ja hooldevabam
Roomiktraktori veosilla (tagasilla) koosseisu kuuluvad järgmised mehhanismid: käigukast, peaülekanne ja pööramismehhanismid (dt-75M); peaülekanne ja pööramismehhanismid (T-130, T-70C, T-70B); kaks teineteisega ühendamata peaülekannet (T-150). Et auto mass oleks väiksem, keevitatakse veosildade karterid stantsitud terasprofiilidest. Karteri külge on keevitatud peaülekande reduktori kinnitamise äärik. Enamiku traktorite tagasildade kered on valatud hallmalmist või terasest (K-701, T-40M). Peaülekandeks nimetatakse jõuülekandemehhanismi, mis paikneb eespool veorattaid ja muudab pöördemomenti. Traktori peaülekande otstarve on sama, kuid ta asub eespool lõppülekannet. Peaülekanded valmistatakse kas koonus- või silinderhammasratas- tega. Esimestel on spiraal- ja teistel sirghambad. Silinderhammasratastega peaülekanded on traktoritel, millel on ristvõllidega käigukastid (T-25A, T-40M, T40AM, T16-M). Sellistes
90. Malmid: liigitus, omadused 1)Hallmalm- head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel, tehakse suuri tooteid. 2) valgemalm- kõva, kuid läheb kergelt katki. Temast saadakse teisi malme. Kasutatakse autode mootorites. 3).tempermalm- suurem löögitugevus, head valamisomadused. saadakse valgest malmist- on energiamahukas, kulukas/kallis. kasutatakse kerede moodustamiseks. 4)kõrgtugev malm-(suur tugevus, plastsus)saadakse hallmalmist. Sekka pannakse Al või Mg-i. 91. Terased: liigitus, omadused 1.Tootmisviisi järgi: 1) martäänteras 2) bessemer ehk toomasteras 3) elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras; 2) tööriistateras(lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); 3) eriomadustega teras(rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: • Süsinikterased - suure ja väikese C sisaldusega
86. Malmid: liigitus, omadused 1)Hallmalm- head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel)tehakse suuri tooteid. 2) valgemalm-. kõva, kuid läheb kergelt katki. Temast saadakse teisi malme. Kasutatakse autode mootorites. 3).tempermalm-suurem löögitugevus, head valamisomadused. saadakse valgest malmist- on energiamahukas, kulukas/kallis. kasutatakse kerede moodustamiseks. 4)kõrgtugev malm- (suur tugevus, plastsus) saadakse hallmalmist. Sekka pannakse Al või Mg-i. 87. Terased: liigitus, omadused 1.Tootmisviisi järgi: 1) martäänteras 2) bessemer ehk toomasteras 3) elektriteras. 2.Kasutusala järgi 1) konstruktsiooniteras; 2) tööriistateras(lõikeriistad, mõõteriistad, stantsid, kiirlõiketerased); 3) eriomadustega teras(rooste-, kulumis-, kuumuskindlad, jt.) 3. Keemilise koostise järgi: • Süsinikterased - suure ja väikese C sisaldusega •Legeeritud terased (kroomteras, kroomnikkel, mangaanterased jt.) 4
kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. 2. hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise (helbelise) grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; 3.kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina “pesadena”, saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus). 4. tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 91. Terased: liigitus, omadused. raua ja süsiniku sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2% (malmides on süsiniku sisaldus üle 2%), mangaani (Mn) 1%, räni (Si) 0,4%. Teraseid
valgemalm - kogu süsinik on Fe-ga seotud tsementiidina (Fe3C) (suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav), kasut. toormalmina. hallmalm- kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus liblelise (helbelise) grafiidina (head valuomadused, hästi lõiketöödeldav, kulumiskindel), suuremõõtmelised tooted; kõrgtugev malm - süsinik on keraja grafiidina “pesadena”, saadakse hallmalmist (suur tugevus, plastsus). tempermalm - süsinik on pesalise grafiidina (suurem löögitugevus, head valamisomadused), saadakse perliit –tsementiitstruktuuriga valgemalmist; 91. Terased: liigitus, omadused. Raua ja süsiniku sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2% (malmides on süsiniku sisaldus üle 2%) Teraseid kasutatakse masina- ja aparaadiehituses, ehituskonstruktsioonides, energeetikas (õhuliinide ja antennide mastid) ja tööriistade valmistamisel
Silindrid (silindrihülsid) on valmistatud spetsiaalsest valuterasest ja seest hoonitud. Silindrihülssidel on kõrged kraed, millesse on puuritud avad, kust jahutusvesi juhitakse silindriplokist silindrikaande. Tegemist on märgade hülssidega. Ülevalt on silindri krae silindriplokile soveldatud, alumises osas kasutatakse tihendamiseks kahte kummist O-rõngast. Silindrikaaned Silindrikaaned on neljakandilised, valatud eriti kvaliteetsest hallmalmist ning kinnitatakse nelja mutriga silindriploki külge. Silindrikaani jahutatakse kõrgtemperatuurilise mageda veega, seega protektorid puuduvad. Jahutusvett töödeldakse eraldi keemiliselt ja sinna lisatakse korrosioonivastaseid kemikaale. Jahutusvesi juhitakse silindrikaantesse läbi hülsi kraes olevatesse avadesse. Silindrikaane koosseisu kuuluvad kaks sisselaskeklappi, kaks väljalaskeklappi, jahutusvee väljalasketoru, kütuseklapp (pihusti), nookuri pakid koos nookuritega,
Kolvipeas on 2... 3 ringsoont kolvirõngaste pai- Silinder ja silindrikaas (joon. 8) moodustavad koos kol- galdamiseks. Neljataktiliste mootorite kolvi kõige alumi - viga suletud kambri, milles toimub mootori töötsükkel. ses rõngasoones on avad õli juhtimiseks kolvi siseküljele. Samal ajal on silinder ka kolvi liikumise juhtijaks. Kolvi põhi on kas tasapinnaline või kumer ja selles võivad .Silinder valatakse kas peeneteralisest hallmalmist (K-750, olla süvendid gaasi voolu juhtimiseks või klappidele' liiku- M:66) või alumiiniumisulamist, millesse on pressitud malm- misruumi' tagamiseks. hülss («Voshod-2»r M-106, M2K-IO3, MT-9 jt.). Hõõrdu- Kolvi alumine osa ehk jühtpind 5 tagab kolvi laperdami- mise vähendamiseks on detaili sisepind hoolikalt lihvitud seta liikumise silindris. Juhtpinna kummalgi küljel on
annaabi.ee 
