lahendit loen läbi ja kirjutan mis meie silamde läbi on oluline avamaks selle sisu. (10 lkd) I LOENG Avalik haldus ja selle tunnused Avalik haldus on igasugune plaanipärane korraldav tegevus, mis on seotud avaliku võimu teostamisega. Võimude lahususe printsiip (seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusus) 380 000 pensionäri on eestis. Riigil on seadusandlik funktsioon- toota norme, mis korraldaks meie igapäevast elu. Haldusfunktsioon-ehk üleüldine kord/korrastatus riigis. Õigusmõistmise funktsioon ehk juristiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegelebki ennekõike kogukonna elu reguleerimisega. Kogukond (küla;linna;üliõpilas) Haldus on alati orienteeritud avalikele huvidele – st, et avalikud huvid ja nende järgimine, ehk meie kõigi huvid, peavad olema haldustegevuse kandvateks põhimõteteks. Haldus on
Põhiseaduse VI. peatükk Vabariigi Valitsuse funktsioonid • Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86) • Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5) - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; - esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; - koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande • Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8) - suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; - korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; - annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; - korraldab suhtlemist teiste riikidega; - kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; Vabariigi Valitsuse koosseis • Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88)
Poliitilist võimutäiust Vabariigi Valitsusel ei ole, otsused peab tulenevalt demokraatlikust olulisuse printsiibist kinnitama Riigikogu. See, et Vabariigi Valitsusel otsuste lõpliku langetamise õigust pole, ei tähenda siiski seda, et tema mõjujõud poliitiliste otsuste langetamisel väike oleks. Kuna Vabariigi Valitsus on paika pandud Riigikogu enamuse poolt, on tõenäoline, et Riigikogu kiidab suurema osa Vabariigi Valitsuse ettepanekutest heaks. HALDUSFUNKTSIOON Administreerimisel on põhiseaduslikud ülesanded sätestatud §87 punktides 2, 3, 6, 7 ja 8. Nende punktide kohaselt Vabariigi Valitsus suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, korraldab suhtlemist teiste riikidega ning reageerib loodusõnnetustele ja katastroofidele. Kuna Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan, kuhu kuuluvad
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Vabariigi Valitsus...................................................................................................3 § 87. Vabariigi Valitsus......................................................................................4 Poliitilise riigijuhtimise funktsioon...................................................................4 Haldusfunktsioon...............................................................................................5 Valitsuse moodustamine........................................................................................5 Vabariigi President.................................................................................................6 Vabariigi Presidendi institutsioon......................................................................6 Vabariigi Presidendi valimised...............................
Praktikas siiski rahvast ja erakonnast distantseerumine piiraztud 1)VALITSUSE FUNKTSIOONID 1)POOLITILISE JUHTIMISE FUNKTSIOON · Leadership vs administration · St täidesaatmisele lisaks ka poliitikate kujundamine ja poliitiliste otsuste tegemine · Väljund-seadusalgatus,riigieelarve eelnõu koostamine 2)HALDUSFUNKTSIOON · Valitsusasutuste tegevuse suunamine ja koordineerimine,suuniste jagamine · Klassikaline täidesaaev tegevus,määrusandlusõigus · Suhltemine teiste riikidega jne VALITSUSE MOODUSTAMINE · ÜLDKORD Riigikogu valimised-Prisidenti ettepnek Peaministrikandidaadi osas-Riigikogu kiidab Peministrikandidaadi heaks-peaminister esitab valitsuse
Neid nimetatakse tavaliselt haldusaktideks. Haldusakte võib ka liigitada materiaalseteks ja formaalseteks. Materiaalselt mõistetud haldusakti abil teostab administratsioon üht riigi põhifunktsiooni, so haldusfunktsiooni. Kuna legislatiivfunktsiooni sisuks on õigusnormide kehtestamine legislatiivaktidega, siis materiaalselt mõistetud haldusfunktsiooni teostatakse üksikaktidega (aktidega, mis ei sisalda õigusnorme). Administratsiooni põhifunktsiooniks on haldusfunktsioon, abistavad funktsioonid aga legislatiiv- ja jurisdiktsiooniline funktsioon. Formaalses mõttes on haldusaktideks kõik need aktid, mida annab administratsioon, olenemata sellest, milline on nende materiaalne sisu. Haldusaktid jagunevad kahte: halduse üldaktid ja halduse üksikaktid. Seadlus ehk dekreet(kuulub haldusakti alla) Vabariigi President võib anda edasilükkamatu vajaduse korral anda seaduse jõuga seadlusi. Kuna seadlusi
teostamine toimuks rahva huvides; teiste riigiorganite moodustamise funktsioon. Valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad Vabariigi Valitsus; tähtsaim poliitiline organ riigis; teostab täidesaatvat riigivõimu: poliitika ettepanekud. kujundamine, haldusfunktsioon. Õigustloovad aktid määrused. Üksikaktid korraldused. Teeb ettepanekuid ministeeriumi asekantsleri, osakondade juhatajate, Välisministeeriumis Vabariigi President; riigipea; esindusfunktsioon; riiginotarifunktsioon; tasakaalustaja- peadirektori, Keskkonnaministeeriumis ka keskkonnateenistuse juhataja teenistusse võtmiseks ja vahekohtunikufunktsioon; riigikaitse kõrgeima juhi funktsioon
kogutegevus olenemata selle materiaalsest sisust. Kogu see tegevus, mida teevad haldusorganid. Avaliku halduse olemus tuleneb võimude lahususe printsiibist. PS § 4 sätestab võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte. Kaasajal mõistetakse võimude lahususe all avaliku võimu kolme liiki. Kogu riigivõim on jaotatud erinevate riigifunktsioonide vahel: 1. Seadusandlik – parlament – õigusnormide kehtestamine (põhifunktsioon), haldusfunktsioon (abifunktsioon), jurisdiktsiooniline (abifunktsiooni). 2. Täidesaatev – haldusorganid – täidesaatev (põhifunktsioon). Alaliigid on haldus, valitsemine (riigi poliitilise juhtimise funktsioon); legislatiivfunktsioon (abifunktsioon). Mõistavad õigust väärteoasjades kohtuvälises menetluses. Riigi ja KOV isikute distsiplinaarvastutusele võtmine. 3. Õigusemõistmine – kohus – õigusemõistmine (põhifunktsioon), haldusfunktsioon
vähemusvalitsus. Võrdelised valimised vastanduvad enamusvalimistele, mille puhul jagatakse mandaadid enim hääli saanud kandidaatidele ning kaotaja poolt antud hääled lähevad kaduma. RK valimistel proportsionaalne. 9. Vabariigi Valitsus 9.1.Vabariigi Valitsuse funktsioonid Teostada täidesaatvat võimu. Poliitilise juhtimise funktsioon seisneb poliitiliste otsuste tegemises või nende ettevalmistamise. Haldusfunktsioon seisneb seadsute täitmises üksikotsuste vastuvõtmise teel. 9.2 Vabariigi Valitsuse koosseis. Erinevad ministritüübid VV kui kollegiaalorgan koosneb peaministrist ja ministritest: peaminister sotsiaalminister kultuuriminister majandus- ja kommunikatsiooniminister haridus- ja teadusminister justiitsmin kaitsemin keskkonnamin põllumajandusmin rahandusmin regionaalmin
Ideaalmudelis, mis pole üheski demokraatlikus riigis realiseerunud (vt ülevalpool jaotust). Reaalses elus toimub: 1. Parlament täidab legislatiivfunktsiooni kujutab endast ka parlamendi haldust, eelkõige parlamendi siseselt (parlamendi töö juhtimine, nt sekretariaat). Parlamendi tegevus: a. Seaduste ja otsuste vastuvõtmine põhifunktsioon; b. Igast presidendi, muude tähtsate ninade ametisse nimetamine see on haldusfunktsioon. Ametisse nimetamine on siiski parlamendi abifunktsioon, mis peab toetama põhifunktsiooni. c. Otseselt parlament jurisdiktsioonifunktsiooni ei täida. Vaadeldes aga seaduse, näeme, et parlament otsustab mõningate isikute kriminaalvastutusele võtmise üle (õiguskantsler jne). Parlament küll karistust ei sätesta, kuid oma olemuslikult on see funktsioon jurisdiktsiooniline funktsioon. Abifunktsioon.
Eestis on valimised PS järgi vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajane hääletamine; proportsionaalne valimissüsteem. KOV volikogu valimise süsteemi Põhiseadus ei määra. 8. Vabariigi Valitsus 8.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja nende sisu Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu (PS § 86). Täidesaatva riigivõimu teostamine tähendab kahe funktsiooni täitmist: valitsemisfunktsioon ja haldusfunktsioon. Valitsemisfunktsioon poliitiline juhtimine PS § 87 p 1, 4, 5 1) Poliitika elluviimine, kujundamine 4) seadusalgatus riiklik poliitika 5) riigieelarve eelnõu koostamine Haldusfunktsioon seaduste täitmiseks üksikotsuste vastuvõtmine PS § 87 p 2, 3, 6, 7, 8 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi aktide täitmist
Haldusõigus on õ haru, mis reguleerib suhteid, mis tekivad av halduse teostamisel. Hõ on see, mis ei kujuta endast riigi konstitutsiooni või protsessiõ. On PS ja sellele allutatud seaduste produkt, haldusõ funkts reegel. Hõ on av õ haru, mille normid reguleerivad av h teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ja sealjuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerumine. Selles tähenduses on eraõ formaalselt mõistetud. Formaalselt mõistetud haldusfunktsioon kõik tegevused, millega tegelevad av h kandjad. Haldusorganite põhifunktsioon on materiaalse halduse elluviimine ja reguleerimine; kõrvalfunktsioon on jurisdiktsioonifunktsioon ja legislatiivfunktsioon. Haldusõiguse poliitiline funktsioon üksikisiku ja kogu ühiskonna kaitse av võimu võimalike kuritarvituste eest. Haldusõigusel on õ kasutada ka sunnivahendeid, kuid selleks on täpsed reeglid. Hõ ülesanne on detailselt paika panna õigused ja kohustused, mis haldusorganitel on.
Vabariigi Valitsuse funktsioonid · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86) · Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5) - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; - esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; - koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande · Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8) - suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; - korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; - annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; - korraldab suhtlemist teiste riikidega; - kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas Vabariigi Valitsuse koosseis · Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88)
Valitsus on tähtsaim poliitilisi otsuseid tegev organ. Poliitilise riigijuhtimise funktsioon väljendub: 1. Poliitika elluviimises 2. Poliitika kujundamine on valitsuse ül. PS väljendub poliitika väljatöötamise funktsioon vähemalt kahel moel: 1. Seadusalgatus. Seaduste ettevalmistamine on valitsuse ül, sest valitsusel on kasutada aparaat, mis riigikogul puudub. 2. Riigieelarve eelnõu koostamine. Valitsuse otsused peab kinnitama Riigikogu. Haldusfunktsioon Administreerimisel on ülessanded järgnevad: 1. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust 2. Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Presidendi aktide täitmist 3. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi 4. Korraldab suhtlemist teiste riikidega 5. Reageerib loodusõnnetustele ja katastroofidele Administreerimisfunktsioone täidavad enamasti ministeeriumid oma valitsemisala piires.
süsteemi, eeskätt selle süsteemi primaarsete elementide abil. ¤ seadusandlik tegevus; ¤ riigivalitsemine ja õiguskorra kaitse; ¤ kõigile ja igaühele õiguste, vabaduste, turvalisuse, piisava ainelise heaolu, vaba eneseteostuse ning avalike teenuste tagamine; ¤ riigi suveräänsuse kaitse. Põhifunktsioonide liigitus: ¤ sisefunktsioonid, nt siseriiklik tegevus; ¤ välisfunktsioonid, nt suhted teiste riikidega. Riigi sisefunktsioon - legislatiivfunktsioon, haldusfunktsioon, jurisdiktsiooniline funktsioon. Riigi üldfunktsioone tuleb pidada rangelt lahus riigiorganite süsteemist, kui riigimehhanismi üksikute, konkreetsete organite funktsioonidest ja pädevusest. Esimesed on viimaste suhtes üldise ja erilise vahekorras. Pädevus, s.o võimuvolitusteks antavad õigused ja kohustused, õiguste ja kohustuste täitmiseks antavad valdkonnad ja ülesanded, realiseerimiseks õigustatud vormid, viisid +
korral (PS § 89 lg 6). 74. Vabariigi Valitsuse põhifunktsioonid Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu. Parlamentaarsetes valitsemissüsteemides tähendab täidesaatva riigivõimu teostamine kahe alljärgneva funktsiooni täitmist: 1) Poliitilise juhtimise funktsioon seisneb põhimõtteliste poliitiliste otsuste tegemises või nende ettevalmistamises (poliitika kujundamises). 2) Haldusfunktsioon seisneb eelkõige seaduste täitmises üksikotsuste vastuvõtmise teel. 75. Milles seisneb poliitilise juhtimise funktsioon? See seisneb põhimõtteliste poliitiliste otsuste tegemises või nende ettevalmistamises (poliitika kujundamises). Põhiseaduses on valitsuse poliitilise juhtimise alased ülesanded sätestatud § 87 punktides 1, 2, 4 ja 5. 76. Valitsuse koosseis Vabariigi Valitsusena käsitatakse põhiseaduses kollegiaalset põhiseadusorganit,
mõistetud haldusfunktsiooni. Olulise osa Riigikogu haldusfunktsioonist moodustab nn. parlamendihaldus, mida teostavad Riigikogu esimees, tema asetäitjad, Riigikogu juhatus, kantselei jne. Piiratud ulatuses teostab parlament ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. Nii saab kõrgemaid riigiametnikke kriminaalvastutusele võtta üksnes Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 5 Funktsioonide korraldus kehtib üldiselt ka kohtute kohta. Kohtute haldusfunktsioon piirdub vastava kohtuasutuse töö sisemise korraldusega. Eestis ei ole käesoleval ajal ühtset kohtuametkonda, seetõttu ei ole Riigikohtule antud ka näiteks määrusandlusõigust, legislatiivfunktsiooni, mille abil saaks reguleerida kõigi kohtute töö sisemist korraldust. Väide, et kohtud üldse legislatiivfunktsiooni ei teosta, ei ole päris täpne. Kohtute esimehed võivad näiteks käskkirjaga kinnitada kohtuasutuse sisekorra eeskirjad, mis ei
mõistetud haldusfunktsiooni. Olulise osa Riigikogu haldusfunktsioonist moodustab nn. parlamendihaldus, mida teostavad Riigikogu esimees, tema asetäitjad, Riigikogu juhatus, kantselei jne. Piiratud ulatuses teostab parlament ka jurisdiktsioonilist funktsiooni. Nii saab kõrgemaid riigiametnikke kriminaalvastutusele võtta üksnes Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. 5 Funktsioonide korraldus kehtib üldiselt ka kohtute kohta. Kohtute haldusfunktsioon piirdub vastava kohtuasutuse töö sisemise korraldusega. Eestis ei ole käesoleval ajal ühtset kohtuametkonda, seetõttu ei ole Riigikohtule antud ka näiteks määrusandlusõigust, legislatiivfunktsiooni, mille abil saaks reguleerida kõigi kohtute töö sisemist korraldust. Väide, et kohtud üldse legislatiivfunktsiooni ei teosta, ei ole päris täpne. Kohtute esimehed võivad näiteks käskkirjaga kinnitada kohtuasutuse sisekorra eeskirjad, mis ei
Poliitilise riigijuhtimise funktsioon väljendub: 1. Poliitika elluviimises 2. Poliitika kujundamine on valitsuse ül. PS väljendub poliitika väljatöötamise funktsioon vähemalt kahel moel: 1. Seadusalgatus. Seaduste ettevalmistamine on valitsuse ül, sest valitsusel on kasutada aparaat, mis riigikogul puudub. 2. Riigieelarve eelnõu koostamine. Valitsuse otsused peab kinnitama Riigikogu. Haldusfunktsioon Administreerimisel on ülessanded järgnevad: 1. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust 2. Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Presidendi aktide täitmist 3. Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi 4. Korraldab suhtlemist teiste riikidega 5. Reageerib loodusõnnetustele ja katastroofidele Administreerimisfunktsioone täidavad enamasti ministeeriumid oma valitsemisala piires
1.2 Haldusakti tunnused. a. Regulatiivne iseloom – käsk, keeld või luba b. Pretseptiivne iseloom – aktis sisalduvad ettekirjutused on kohustuslikud, sest aktiga teostatakse avalikku võimu c. Reguleerib üksikjuhtumeid ja on suunatud individualiseeritud subjektile. d. Teda annab välja vastav avalikku võimu teostav organ – võib olla nii haldusorgan, kellele haldusfunktsioon on põhifunktsiooniks, kui ka legislatuur ja kohus, kellele haldus on kõrvalfunktsiooniks. 1.3 Haldusakti liigid. a. Õigusliku iseloomu alusel – aktid kas loovad õigust ehk (üldaktikd) või mitteõigustloovad (üksikaktid). Üldaktid annavad üldnorme, mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Üksikaktid korraldavad registreeritavaid juhtumeid ja loovad üksiknorme. Üldaktid
tõestamistoimingud nt vallasekretär tõestab dokumente õiguslikud toimingud eesmärgiks õigusliku olukorra muutmine. Avaldusvorm haldusakt §2 Haldusakti määratlused Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks. formaalne - avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks, olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Põhifunktsioon: haldusfunktsioon Kõrvalfunktsioonid: - jurisdiktsioonifunktsioon õigusmõistmise aktid - legislatiivfunktsioon seotud kriisiolukordadega, kui parlament ei saa kokku tulla, ja asjaoluga, et kogu sotsiaalse sfääri reguleerimine oleks parlamendile liiga koormav. materiaalne - eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). Materiaalse haldusakti tunnused on: - kohustuslik iseloom - regulatiivne iseloom - reguleerib üksikjuhtumeid
toimingu sooritanud organile (ametnikule). Alluvad halduskohtu kontrollile. Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks. Haldusakti mõiste: formaalne vs. materiaalne määratlus formaalne - avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks, olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Põhifunktsioon: haldusfunktsioon Kõrvalfunktsioonid: jurisdiktsioonifunktsioon õigusmõistmise aktid legislatiivfunktsioon seotud kriisiolukordadega, kui parlament ei saa kokku tulla, ja asjaoluga, et kogu sotsiaalse sfääri reguleerimine oleks parlamendile liiga koormav. materiaalne - eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). Materiaalse haldusakti tunnused on: kohustuslik iseloom regulatiivne iseloom
Avaldusvorm haldusakt §2 Haldusakti määratlused Haldusakt on administratsiooni toimingute õiguslikuks vormiks. 37 formaalne - avaliku administratsiooni iga akt, mis on vastu võetud talle seadusega peale pandud funktsioonide täitmiseks, olenemata sellest, kas realiseeritakse haldus-, legislatiiv- või jurisdiktsioonilist funktsiooni. Põhifunktsioon: haldusfunktsioon Kõrvalfunktsioonid: - jurisdiktsioonifunktsioon õigusmõistmise aktid - legislatiivfunktsioon seotud kriisiolukordadega, kui parlament ei saa kokku tulla, ja asjaoluga, et kogu sotsiaalse sfääri reguleerimine oleks parlamendile liiga koormav. materiaalne - eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). Materiaalse haldusakti tunnused on: - kohustuslik iseloom - regulatiivne iseloom - reguleerib üksikjuhtumeid
1) sisefunktsioonid (iseloomustavad riigi tegevuse põhisuundi antud ühiskonnas, st siseriiklik tegevus); 2) välisfunktsioonid (iseloomustavad riigi tegevuse põhisuunad suhetes teiste riikidega, st välistegevus ehk tegevus rahvusvahelisel areenil oma suveräänsuse alusel teiste võrdväärsete subjektidega). Riigi sisefunktsioon koosneb omakorda kolmest kõige põhilisemast - legislatiivfunktsioon, haldusfunktsioon (administratiivfunktsioon) ning jurisdiktsiooniline funktsioon. 45 Riigi tegutsemise laadi alusel oma üldfunktsiooni täitmisel võime funktsioone (nii sise- kui ka välisfunktsioon) liigitada: 1) normatiivseks (positiivse õiguse loomine ja rakendamine ning ühiskondlike protsesside ja suhete reguleerimine (suunamine) positiivse õiguse alusel ja abil riigiorganite süsteemi kaudu
annaabi.ee 
