Tähelepanu Tähelepanu psüühilise aktiivuse seisund. Väljendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tähelepanu jaotab meie tajuvälja kaheks osaks: OBJEKT peegeldub selgelt, täpselt FOON peegeldub üsna ebatäpselt. Tähelepanu ei ole psüühiline protsess. Tähelepanu on SEISUND, ta on mingi psüühilise protsessi lahutamatu saatja. Hajameelsus tähelepanu nõrkus. Seda on kahte liiki! Tähelepanu liigid: tahtmatu tähelepanu ja tahtlik tähelepanu. Üks liik võib minna üle teiseks! Tähelepanu omadused: Maht Intensiivsus Koondamine ja jaotamine Püsivus Ümberlülitamine.
Hüperaktiivsus Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), ka tähelepanu defitsiidi sündroom, üliaktiivsus, hüperkineetilisus, ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder), ADD (Attention Deficit Disorder) Tunnused Raskused keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega. Toimetulekuraskused õppimises, suhtlemisel, huvialategevusel. Tähelepanu puudulikkus. Motoorne üliaktiivsus ja impulsiivsus, hajameelsus, unustamine. Puudulik ja ebapiisav keskendumine. Halb organiseeritus ning aja ja tegevuste planeerimine. Kannatamatus, kärsitus. Kiire ärrituvus Keskmiselt 7-12% lastest on hüperaktiivsed. Poisse on hüperaktiivsete hulgas kordades rohkem kui tüdrukuid. Hüperaktiivsus ei kao elu jooksul kuhugi. Jaguneb kolmeks: Domineerivalt tähelepanematus Domineerivalt hüperaktiivsus Kombineeritud tüüp
nõutus, tähelepanu ahenemine, tundetus ja ükskõiksus; mäluhäired ja keskendumisprobleemid; tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha; madal enesehinnang. Käitumuslikud sümptomid muutused söögiisus rohke alkoholi ja tubaka tarbimine rahutus agressiivne ja vaenulik käitumine intensiivsed emotsionaalsed reaktsioonid (nt karjud, puhked nutma) muutused tööharjumustes asjade edasilükkamine, tegevusetus või liigne rabelemine hajameelsus, unustamine, keskendumisraskused Koolistress Põhjused: liiga palju õppida, aega pole, pikad õppepäevad, halvad hinded Kuidas leevendada stressi? Tee endale selgeks, mis sinus pingeid põhjustab Hoolitse oma keha eest Tee asju, mis sulle meeldivad Planeeri oma aega Vaatle olukorda eemalt Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa mõjutada Suhtle teiste inimestega Püüa mitte olla perfektsionist Arenda oma õpioskusi AITÄH KUULAMAST!
Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused--- protsessid,seisundid,omadused Psüühilised protsessid---aistingud,taju,mälu,mõtlemine,kõne,fantaasia,tundmused,tahe Mis iseloomustab ps. protsessi?---kindel algus ja lõpp (kindel järjestus) Psüühilised seisundid---tähelepanelikkus,hajameelsus,elurõõm,ärritus,rahulolu,väsimus Psüühilised omadused---veendumused,teadmised,oskused,vilumused,harjumused,iseloom Iseloomusta teadvust--- *psüühika kõrgeim aste *omane vaid inimesele *eristamine(mina ja mittemina--enesetunnetus) *tagab sihipärase tegevuse *võimaldab avaldada suhtumist teistesse inimestesse ja maailma erinevatesse nähtustesse Iseloomusta alateadvust *talletab nähtused,mis mingil põhjusel jäävad väljapoole teadvust
isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uurib, kuidas psüühilised seaduspärasused avalduvad ja kuidas neid kasutada (töö- ja inseneri, spordi, kunsti, sotsiaal, pedagoogiline, meditsiini, kohtu, sõja, reklaami, looma, arengu) Millest koosneb psüühika? psüühilised protsessid (aistingud, fantaasia, taju, tundmused, mälu, tahe, mõtlemine, kõne); psüühilised seisundid (tähelepanelikkus, hajameelsus, elurõõmus, ärritatus, rahulolu, väsimus); psüühilised omadused (veendumused, teadmised, oskused, vilumused, harjumused, võimed, temperament). Millised on psühholoogia rakendusharud? kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, tervisepsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, militaarpsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia. Kuidas on psühholoogia seotud teiste teadustega? psühholoogia ja arstiteadus uurib psüühiliste
THC laguneb organismis aeglasemalt kui alkohol, kuna lahustub rasvas. Kasvõi pärast ühekordset tarvitamist on võimalik leida aine jälgi 30 päeva pärast, kui tarvitada ainet pikka aega, siis leidub ainet mitme kuu möödudes. Nõrgenenud õppimisvõime ja tahe: Tähelepanu ja arutlusvõime häirituse tõttu pole nooruk enam võimeline koolis hakkama saama. Kõige enam kahjustub lühimälu. Sellest tulenevad sagedased põhjused on hajameelsus ning ükskõiksus koolitööde suhtes, samuti nõrgeneb suutlikkus neid lahendada. Enamasti viib see ,,popitegemiseni`` ning kooli pooleli jätmiseni. Füüsiline mõju tunnused Suured või laienenud pupillid Punased silmad Rippuvad silmalaud Kiire pulss ja kõrgenenud vererõhk Suu kuivus Oksendamine ja üldine halb enesetunne Psüühiline mõju tunnused Mõtteid on raske koguda Mäluhäired Muutunud ajataju
· Tähelepanu koondamine Matemaatika ülesanne-telereklaam · Tähelepanu püsivus 15-20min Huvitav/ebahuvitav · Tähelepanu ümberlülitavus Intensiivsemad signaalid Bioloogilised stiimulid Ootamatud signaalid Korduv/korrapärane-korrapäratu Liikuvad staatiliste ees · Tähelepanu valivus Mürast(foonist)signaali/objekti väljafiltreerimise ja kasutamise võime Ebaolulist ei märka · Tähelepanu kontsentratsioon ehk keskendumine Hajameelsus/kontsentratsioon Liigitus · Ülalt-alla ja alt-üles töötlus 2 Tähelepanus eristatakse kahte erinevat töötlusviisi. Esiteks alt üles suunatud (bottom-up) ehk tahtmatu tähelepanu, mis rakendub tööle silmatorkava või väljapaistva välisstiimuli poolt. Alt üles suunatud protsessid algavad keskkonnast tuleva teabe sisestamisega ning kulgevad edasi kõrgemaid ja
Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika mõiste. - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühilised protsessid Aistingud, taju, mälu, mõtlemine, kõne, fantaasia, tundmused, tahe. Mis iseloomustab psüühilist protsessi? Neil on kindel algus ja lõpp Psüühilised seisundid. Kuidas tekivad? Tähelepanelikkus, hajameelsus, elurõõm, ärritus, rahulolu, väsimus jt. Psüühilised omadused. Kuidas tekivad? Veendumused, teadmised, oskused, vilumused, harjumused, iseloom jt. Mis on psühholoogia põhiolemus? On objektiivse maailma (tegelikkuse) subjektiivne peegeldus meie ajus. Iseloomusta teadvust. - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Psüühika kõrgem tase, mis on omane ainult inimestele. Võimaldab eristada „mina“ ja „mitte mina“. Tagab sihipärase
Interaktiivsus- tekib vastastikune suhtlus. Mida intensiivsem arvutisuhtlus, seda suurem võimalus sõltuvuse tekkel. Hüpnootiline transs (CRT) kiirte vaatamine Flow-efekt ehk nauding tegevusest Sensatsiooni vajadus (kõmuliste sündmuste vajadus) Illusioorse jõu tunnetamise vajadus- kui oleme arvutis, siis oleme kõikvõimsad. Ei tunneta vastutust 19. Interneti sõltuvuse ohumärgid tööl. Viidab 1/3 oma tööajast Internetis Töö tulemuslikkuse ja jõudluse langus Hajameelsus töö juures Veebis surfamine või lehekülgede sulgemine, kui keegi mööda läheb Rääkimine Internetist või vastupidi väldivad seda teemat Arvutiekraanile või kõvakettale on salvestatud seksida materjali Uuritakse pidevalt oma e-posti Tunnevad ärritust, kui ei saa Internetti minna 20. Interneti sõltuvuse tagajärjed Stress Töötus Vaesus Võõrandumine Sotsiaalne isoleeritus 21. Võimalusi internetisõltuvuse ennetamiseks. Probleemi teadvustamine + rääkimine
Turvaline andmete hoidmine ja edastamine kõrvaldada, varasid taastada loata juurdepääsu, kasutamise, avaldamise, muutmise või hävitamise eest. · Inimestega seotud turvaprobleeme 15. Kuidas valida turvameetmed? 24. Mis on ISKE? Hajameelsus, unustamine, teadmatus, Hind. Otstarbekus. Efektiivsus. Turvatav objekt. ISKE on kolmeastmeline etalunturbe süsteem. kogenematus Väärkasutus kasu saamise eesmärgil 16. Selgita turvameetmete seos majandusliku 25. Mis on ISKE mõistes turvaklass, too näiteid.
Lisaks ilmneb sellega, et puudub võime näidata oma emotsioone välja tööl. 5. Millised füsioloogilised, emotsionaalsed, kognitiivsed ja käitumuslikud reaktsioonid kaasnevad tööga seotud stressiga? 2 Füsioloogilised- südame rütmi kiiruse suurenemine, vererõhu kõrgenemine, hingeldamine; Emotsionaalsed- närvilisus ja häiritus; Kognitiivsed- tähelepanu ja taju vähenemine, hajameelsus; Käitumuslikud- agressiivsus, impulssiivne käitumine, vigade sagenemine; Kui stressi reaktsioonid ilmnevad pikal perioodil võivad reaktsioonid areneda pidevaks, vähem taastuvaks tervise tulemuseks (nagu krooniline väsimus, läbipõlemine, lihaskonna probleemid ja veresoonkonna haigused). 6. Kuidas mõjutavad suhted kolleegidega raskete tööülesannetega hakkama saamist? Stressi tekitanud kogemus ägeneb kui kolleegide ja superviisori poolt ei osutata töötajale abi
reguleerida. 5 Fotosilmade ja mahtuvuslike lähedusandurite reguleerimine – tänu fotosilmadele saab kaks kilet omavahet täpselt kokku panna ning lähedusanduritega saab reguleerida pumpade tööd ja seda, kui palju pumbad toodet sisse pumpavad. Esimesel pildil on näha fotosilm ja teisel lähedusandurid. Pilt 1. Fotosilm Allikas: Autori tehtud Praktikal olles selgus, et minu nõrkadeks külgedeks on hajameelsus, vähene meeskonnatöö oskus, vähene rutiinitaluvus, veidi pedantlik iseloom ning seetõttu ka suhteliselt aeglane tegutsemine. Enda tugevateks külgedeks pean punktuaalsust, oskust toime tulla stressiga, kohusetundlikkust, kiiret õppimisvõimet ning ka soovi omandada uusi teadmisi. Praktikal õnnestusid mul enamus tööülesannetest, kui ülesanne ei õnnestunud oli enamasti süüdi halvasti trükitud kile, kuhu sisse toodet pakendasin. Probleeme tekkis esialgu siis, kui
Kui uurida maailmakaarti, siis terve maa keskne osa alates põhja ameerikast (Marokko) kuni Fillipinideni- on kaine maailm. Sealhulgas Hiina ja India. Tänapäeval Hiinas kuulub 50 g 100% puhast alkoholi tarbimist inimese kohta aastas. Eestis on aga see 15-20 liitrit. (https://vk.com/page- 22192392_33797410) Üleüldse Eestis on kommeks erinavatel üritustel tarvitada alkoholi, ja vaene sina kui saa ei joo! Kuid aga intellekti ja mälukaotus, hajameelsus, sküsofreenia, igasugune psühhopatoloogia on omane nii joovate inimeste hulgas kui ka nende laste hulgas. Ja kas see on normaalne siis? Aga uurime siis lähemalt, mis on alkoholijoove? Alkoholijoove (ka joove, ka joobeseisund, ka alkoholimürgistus) on alkoholi (etanooli) tarvitamise tagajärjel (valdavalt suukaudselt) tekkida võiv muutunud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. (http://et
kujuneb, mitte ära näe kõiges esmalt negatiivset. Elu võib olla igati huvitav ja meeldiv, oma kõikide emotsioonidega. Psüühilised seisundid Psüühilised seisundid iseloomustavad inimese olekut momendil Psüühilise seisundi all mõeldakse inimese üldist aktiivsuse taset. Aktiivsus, passiivsus Reipus, elurõõm, rõõmsameelsus Meeleolu Pingutatus Ärevus Rahulolu, rahulolematus Tähelepanelikkus, hajameelsus Frustratsioon Väsimus Koostöövalmis/vaenulik Pinges Lõõgastunud, jäik Paanika Kindlus/ebakindlus/enesekindlus Amneesia Keskendatus/keskendamatus Meelemärkusetus Segadus Elamuslikkus Kahtlus Rahu Mõnikord oleme väga aktiivsed ja reipad ning meie protsessid kulgevad parimal viisil. Teinekord oleme väsinud, loiud ,nii et meil ei edene õppimine ega töö. Psühholoogilised seisundid ...tekivad füsioloogiliste,
ning paljud süütud inimesed võivad sinu tõttu viga või siis halvemal juhul surma saada. 3. Elektrik – Askeldades suurte pingetega ning samal ajal midagi muud teha on ülimalt ohtlik. Võid saada surmava elektrilöögi. VII ülesanne Hajuv tähelepanu – Kui sa oled parajasti tegemas koolitükki ning samal ajal vaatad ka televiisorit, siis unustad sa mida sa just õppisid, sest sa keskendusid rohkem televiisori vaatamisele. Professorlik hajameelsus – Sõber ütleb sulle, et tal on kahe päeva pärast sünnipäev samal ajal kui sina mängid oma telefonis. Sa unustad sõbra sünnipäeva, sest sa olid nii pingsalt mängule keskendudnud, et ei saanud arugi mis sinu ümber toimus. VIII ülesanne Tähelepanu maht – Kui astun sipelgapessa ning sipelgad hakkavad minu peal ronima,ning ma ei suuda kõiki sipelgaid enda pealt maha ajada, sest neid on nii palju ning ilmselt mõni sipelgas jõuab ikkagi pükstevahele.
peavalud, kaela- ja seljavalud, hammaste krigistamine, kõrvetised, küünte närimine, seedehäired, kaalumuutused, hooletu välimus, tõusnud vererõhk. tegevuste edasilükkamine. Kognitiivsed Emotsionaalsed Halb keskendumisvõime, Närvilisus, ärevus, mälu halvenemine, tujumuutused, negatiivne (enese)hoiak, ärrituvus, vihapursked, hajameelsus, segadus kergesti nutma hakkamine, halb otsustusvõime, kannatamatus, muretsemine lootusetus/abitus, ebakindlus 1.6. Millest stressikogemus sõltub? Keskkonnasündmusi, mis kutsuvad esile stressireaktsioone nimetatakse stressoriteks. Erinevatel inimestel kutsuvad stressireaktsiooni esile erinevad sündmused. Näiteks vali muusika raadiost meeldib ühele, teist aga häirib oluliselt. Samas erinevad inimesed ka selle
.............................................................................................. 9 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................ 10 2 1.1.MIS ON HÜPERAKTIIVSUS? Hüperaktiivsus on häire, mis on tingitus närvisüsteemi nõrkusest. Need konkreetsed lapsed vajavad teistsugust kohtlemist ning avalduvad järgmiste sümptomite näol: - tähelepanematus ja hajameelsus: need lapsed ei suuda oma tähelepanu suunata konkreetsele asjale. Samuti esineb neid tähelepanematus ja oskamatus eristada peamist. - impulsiivsus: lapsed ei mõtle oma tegevust enne läbi, samuti ei näe nad oma saavutusi ja töö tulemust ning nad ei oska asju ette planeerida. Küll aga teavad, kuidas tuleb käituda. Samuti oskavad nad selgitada kui ei suuda ise end kontrollida ning tulemuseks on mõtlematu käitumine
certain kindel, veendunud, vaieldamatu stocks varukapital, aktsiakapital, aktsiad, valmistoodang bonds võlakohustus, võlakiri joint tenancy kaasvaldus, ühisvaldus entirety ühisvara kaasomand, ühisvaldus liable vastutav, kohustav amend kahjuhüvitis, heastus revoke tühistama, annulleerima, otsust muutma irrevocable pöördumatu, muutmatu, tühistamatu Lk 11 competent asjatundlik, pädev, kompetentne forgetfulness hajameelsus incompetence ebapädevus, asjatundmatus, ebakompetentsus acknowledge tunnustama, kinnitama, õigeks tunnistama loss kahju, kadu, kaotus recurrent taasilmumine, kordumine grief kahetsusvalu, lein unfathomable seletamatu intensely indensiivselt fortunate õnnelik solace lohutust pakkuma sacred püha merely niisama, vaevu, lihtsalt acceptance pangaaktsept, pangatunnustus denigration mustamine
Sportlase funktsionaalse võimekuse ja sportliku resultatiivsuse vahelist seost moduleerivad muutuv keskkond ja sportlase käitumine. Seejuures on õige käitumisega võimalik kompenseerida või vähendada keskkonna muutu- vate tingimuste negatiivset mõju sportlikule resultaadile. Käitumine on ajas muutuvate tegevuste ja reaktsioonide kompleks, mida mõjutavad muu hulgas keskendumisvõime, enesekontroll, enesekindlus ja eesmärkide olemas- olu. Ebakindlus, hirm, ükskõiksus, tahte puudumine, hajameelsus jne muudavad suurepärase füsioloogilise seisundi baasilt alustatud sportliku soorituse ebaefektiivseks ja tulemusetuks. Treener ja sportlane saavad neid faktoreid teadlikult kujundada ning ajastada. KESKENDUMISVÕIME Keskendumisvõime tähendab suutlikkust fokuseeruda tegevusele. Sõltuvalt spordialast esitatakse keskendumis- võimele erinevaid nõudmisi. Vastupidavusaladel ja pallimängudes nõutakse pika aja jooksul püsivat mõõduka intensiivsusega keskendumisvõimet
Rohelisega sonduvad unistus, lootus, armastus, õrnus, tundlikkus,noorus, loomulikkus, kunstipärasus. Ometi kipub roheline riietuses ehk kõige enam tüütama. KOLLANE Kollane on soe, särav, rõõmus, heatujuline, valgusküllane ja energiline. Tõstab tuju, soodustab helgeid mõtteid ja tõstab vajadust tegutseda. Tekitab ka hea söögiisu. Rumalad inimesed kollast ei talu. Kollasega seonduvad sarkasm, hajameelsus ja isegi kuritegevus, teisalt intellekt, kiirus, selgus ja täpsus.Võib õelda, et kollane lubab käituda vastutustundetult, on piirideta ja tõketeta. Mõnele võib kollane mõjuda ka väsitavalt ja tormlevalt. Kollane on värviringi koige heledam, väljaspoole kiirgavam ja säravam värv. Vaid väike hulk inimesi peavad seda oma lemmikvärviks. Kollane on väga tundlik oma naabervärvide mõju suhtes. Juba väike sinine lisad muudab ta roheliseks ja punasega segunedes muutub oranziks.
vaadata ja hakkas õppima kontrolltööks kõigis nendes näidetes on mitmeid psüühilisi nähtusi: taju, mälu, tundmus ja tahe. Joonisel (Lisa 1) selgub, et psüühilised nähtused jagunevad kolmeks alaliigiks: psüühilised protsessid, psüühilised seisundid ja psüühilised omadused. Psüühilised protsessid on: aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia, tundmused ja tahe. Psüühiliste seisundite alla kuuluvad sellised pikemaajalised psüühilised nähtused nagu ärritatus, hajameelsus, rahulolu, tähelepanelikkus ja väsimus. Psüühilised omadused on veelgi pikema kestusega, nad on inimesele omased pikema aja jooksul, mõnikord kogu elu vältel: veendumused, teadmised, vilumused, oskused ja harjumused, temperament, võimed ja iseloom. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused on üksteisega tihedalt seaotud ja võivad üksteiseks üle minna. Näiteks rõõm kui tundmus on protsess, millel on kindel algus ja lõpp,
*) Kui proovida fokuseerida mitmele asjale, siis eksimuste hulk suureneb. *) Teoreetiliselt on võimalik teha mitut asja korraga, kuid kui tahta parimat tulemust, siis tuleb korraga keskenduda vaid ühele tegevusele. -) Erutuse ja pidurduse vastastikuse induktsiooni seadus ütleb, et üks närviraku olek tingib teist ehk erutus kutsub välja pidurdust ja pidurdus kutsub erutust meie närviprotsessid lähevad alati ühel hetkel ühest olekust teise üle. * Tähelepanu vastand seisund on hajameelsus. Hajameelsus jaguneb kaheks: 1) Kui inimene ei suuda oma tähelepanu ühel tegevusel kaua hoida, see libiseb ära; 2) Professorlik hajameelsus inimese tähelepanu on kinnistunud ühele kindlale protsessile ja seega kõik tema ümber on teisejärguline. * Tähelepanu liigitatakse mitmeti, kuid põhiliselt tahte osalemise järgi: 1) Tahtmatu tähelepanu kui ärritaja on taustast erinev, siis see kutsub tähelepanu enda poole selle
kauem aega, kulumisteooria e ajurakkude arv väheneb, orienteerumine keskkonnas aeglustub, luud on hapramad, unevajaduse vähenemine Kognitiivsed võimed – nägemine,kuulmine, haistmine,maitsmine, mälu muutub raskemaks Sotsiaalsed suhted – suhted on asümmeetrilised ehk eakas tahab lastega rohkem suhelda kui vastupidi Võimaliku probleemid: Dementsus – masendus, vaenulikus,ärevus, alzheimei tõbi Depressioon -kurbus, hajameelsus, hoolimatus, probleemide eitamine Stress – pensionile minek vabatahtlik või sunnitud Vaesus – Eestis on vaeste protsent eakate hulgas kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt Elamistingimused - (üksielavad eakad) Väärkohtlemine (füüsiline, psühholoogiline, hooletusse jätmine) 18. Vananemisega kohanemise teooriad Eraldumisteooria – (Gummings & Henry) inimene seab endale piirangud Füüsilise jõu piiramine
3. Kliinilised II – neuropsühholoogilise rehabilitatsiooni tagajärjed Täiskasvanute ja laste erinevused ajukahjustuse korral 1. Ühe ja sama piirkonna kahjustus võib anda erineva tagajärje. 2. Erineva piirkonna kahjustus võib anda samasuguse tagajärje. Seaduspärasid: 1. Ajukahjustuse tagajärjel häirub lastel rohkem funktsionaalse arengu mõttes lähima kõrgemal asuva keskuse (funktsiooni) töö, täiskasvanul – madalama. Planeerimise häire – hajameelsus. Osaline või täielik halvatus (verevarustusehäire). Kaasasündinud reflekside vallandamine uuesti. Võrreldes täiskasvanuga võib sama piirkonna kahjustus lastel anda nii kergemaid kui raskemaid tagajärgi. 18 2. Inimese psüühika on tervik, mitte osade summa, samade omadustega tervikuid võib saada erinevatest osadest. Üksiku elementaarfunktsiooni langus ei vii tingimata
käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida. Teadusliku psühholoogia alguseks loetakse 1879. aastat kui Wilhelm Wundt lõi Saksamaal esimese psühholoogia laboratooriumi.
2) välisärritaja kontrastsus erinevus foonist. 3) välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele, vajadusele. 4) tunded igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu. 5) huvi 6) ootused Tähelepanu omadused: - Tähelepanu püsivus ja kõikuvus - Tähelepanu jaotuvus kaks või enam tegevust sooritatakse samaaegselt - Tähelepanu ümberlülituvus - Tähelepanu hajuvus (hajameelsus) MÄLU PROTSESSID Mälu on oma kogemuse ja muu info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. Mälu põhiprotsessid : - Omandamine ehk meeldejätmine - Säilitamine - Meenutamine - Unustamine Sensoorne mälu lühiajaline mälu pikaajaline mälu [[Pikaajaline mälu: - Episoodiline mälu on mälu liik, mis keskendub inimese enda ümber ja sisaldab põhilise komponendina isiklikke kogemusi ajas
müra Müra mõju kuulmisele: Tunnetuslik aspekt- akustiline trauma Püsiv kuulmisläve kaotus Ajutine kuulmise kaotus, mis aja jooksul taastub Inimese reaktsioon mürale alates 70 dB Püsiv kuulmisläve muutus(kontroll 4000Hz) Tundub, et müriseb, kuigi müra ei ole Kõrvade undamine Raskused vestlemisel ja telefoniga rääkimisel Kõik helid vaiksed ja ebaselged Müra tekitab Häireid kesknärvisüsteemis- stress, väsimus, mõju konsentreerumisvõimele, hajameelsus Kuulmise langust Häireid kapillaarvereringes- südame- veresoonkonna häired, RR tõus Häireid mao- seedetraktis Ainevahetushäireid Sotsiaalset isolatsiooni Müra tekitab Lihaspinget Kõnest arusaamise vähenemist Töö kvaliteedi langust Magamise häirumist Impotentsust/menstruatsiooni häireid Müra tekitab Pikemat reaktsiooniaega Õnnetusjuhtumite sagenemist Töövõime langust Ohutuse probleeme- ei kuule hoiatussignaale, ei reageeri Müratekkene kuulmiskahjustus
N: A. Einstein, E. Roosevelt, W. James, A. Lincoln jt. · Reaalsusele keskendunud, probleemile keskendunud · Naudivad üksindust, väike arv isiklikke sügavaid suhted · Austus ja tagasihoidlikkus teiste suhtes, demokraatlik suhtumine, kaastunne · Enda ja teiste aktsepteerimine · Spontaansus ja lihtsus · Loovus · Eetika · Tippelamused Eneseaktualiseerijate negatiivseid omadusi · Kogevad arvestatavat reaalset ärevust ja süütunnet · Hajameelsus, liigne heatahtlikkus · Julmus, külmus · Huumoritaju puudumine B - love motiveeritud soovist rikastada enda ja teise elu · pole omanikutundega seotud · ei saa kunagi küllastatud · esteetiline või müstiline elamus · pikaajaline terapeutiline efekt · sügav ja kõikehaarav kogemus · minimaalne ärevuse ja tigeduse tase · sõltumatus, armukadeduse puudumine · võimaldab tõest partneri taju · D - love - motiveeritud puudusest armastuse,
kuulis värve). 9. Tähelepanu. Psüühilise protsessi saatja. Tähelepanu - konsentreerimisvõime, teadvuse keskendumine mingile objektile, nähtusele, protsessile. Psüühilise aktiivsuse seisund. Tähelepanu keskmesse mitu asja korraga ei mahu (nt detailid muutuvad häguseks). Probleemtunused: 1) hüplev tähelepanu - ei suuda pikalt tähelepanu millelgi hoida. Konsentreerimisraskused. 2) professorlik hajameelsus - tähelepanu on hõivanud üks probleem või valdkond. Fookus - see, mis on tähelepanukeskpunktis, ülejäänu on tagaplaan ehk foon. Erutuse ja pidurduse vastastikuse induktsiooni seadus. On kaht tüüpi protsesse, kuid on üks seisund, aga nad lähevad ühest teiseks erutus <-> pidurdus. Tähelepanu jaguneb: 1) tahtmatu- orienteerumisrefleks. Ootamatu tugeva signaali või muust taustast erineva signaali poole tähelepanu pööramine (loom v inimene)
· oluline tagamaks tervet seedetrakti, · tõstab organismi vastupanuvõimet stressile, · piisavas koguses vähendab paljude antibiootikumide toksilist efekti, kaitseb enneaegse vananemise ja kortsude tekke eest, · kaitseb rakke radiatsiooni kahjuliku toime eest, · abiks rakkude ülesehitamisel ning tsentraalse närvisüsteemi arenemisel, · abiks antikehade moodustumisel. Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: · rahutus, ärrituvus ja hajameelsus, jõuetus, depressioon, väsimus, · kasvu aeglustumine, valud, unetus, · nahakahjustused, juuste väljalangemine, · jalgade valulikkus, lihaste krambid, liigutuste koordinatsioonihäired, · seedehäired, gaasivaevused, oksendamine, kaksteistsõrmiku haavandid, · vähenenud antikehade moodustumise võime, · suurenenud insuliinitundlikkus, veresuhkru taseme langus, · vähenenud seerumi kaaliumisisaldus.
tähelepanust. Oleme otsustanud olla tähelepanelikud. o Tähelepanu jaotuvus - kaks või enam tegevust sooritatakse samal ajal. Ei saa korraga kahele konsentraarida tähelepanu. Kui aga üks tegevustest on automaatne (vilunud kudumine), saab korraga teha kahte asja. o Tähelepanu ümberlülitavus konsentreerid tähelepanu ühelt asjalt teisele o Tähelepanu hajuvus (hajameelsus) inimene mõtleb peas millelegi muule ja tema tähelepanu on sellel. Seepärast kipuvad inimesed unustama end mõnes olukorras. · Mälu - oma kogemuse ja muu info meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja unustamine. · Mälu põhiprotsessid: o Omandamine ja meeldejätmine (tuupimine) o Säilitamine o Meenutamine o Unustamine · H. Ebbinghaus pool materjalist unustatakse 20 minutiga
Akuutne ja krooniline väsimus – pööratav ma olen väsinud puhkan natuke, siis jaksan jälle. Taastumine Väsimuse avaldumine o Objektiivsed füüsilised ilmingud – teistele märgatavad, näoilme, punased silmad, loid ja kõnkis istumishoiak o Subjektiivsed füüsilised ilmingud – pole teistele alati märgatavad. Ntks emotsionaalne tuimus. o Emotsionaalsed vaimsed ilmingud – tujukus, hajameelsus, motivatsiooni puudus. o Käitumuslikud ilmingud – vigade tegemine, äkilisus, suutmatus asju lõpuni teha, ebaproduktiivsus. Väsimusega seotud tegurid o Individuaalsed tegurid – Sugu, vanus, haridus ja SMS, pere, tervis jms 56 o Tööga seotud tegurid – töö omadused (nõuded ja kontroll), tööaeg, füüsiline keskkond, tööga rahulolu
· Ärev/depressiivne: õnnetu, kurb, mahasurutud, murelik, tunneb ennast kasutuna, närviline, pinges · Somaatilised kaebused: pearinglus, väsimus, valud (tuimad, ägedad), peavalud · Mõtlemishäired: kuuleb või näeb midagi mittereaalset, imelik käitumine, veidrad/kummalised ideed · Agressiivne käitumine: vaidleb, noriv/kiuslik ümbritsevate suhtes, ründab inimesi, lõhub võõraste/teiste oma asju · Tähelepanuhäired: hajameelsus, keskendumisraskused, ei suuda püsida paigal, segaduses olek · Delinkventne käitumine: puudub süütunne, halb seltskond (kamp), valetamine, põgeneb kodust Pervasiivsed arenguhäired (autism, Aspergeri sündroom) Autism. Epidemioloogia. Usa 40:10 000, inglismaa 16,8 : 10 000. 60%-70% pervasiivsete arengu häiretega jäävad raske puudega ja ei saavuta kunagi iseseiva sotsiaalse toimetuleku taset. Fenotüüp
» Tütarlaps heitis temale tõsise pilgu. «Ma võiksin ainult niisugust meest armastada, kes mind kaitsta suudab.» Gringoire punastas ja võttis seda arvesse. Oli ilmne, et noor tütarlaps vihjas nõrgale abile, mida ta temale paar tundi tagasi kriitilisel silmapilgul oli pakkunud. Nüüd tuli see talle muude seikluste tõttu ununud juhus uuesti meelde. Ta lõi peopesaga vastu laupa. «Tõesti, preili, oleksin pidanud sellest alustama. Andke andeks mu pöörane hajameelsus. Kuidas teie siis Qasimodo küüsist pääsesite?» See küsimus tekitas mustlasneiul hirmujudinaid. «Ah, see hirmus küürakas!» ütles ta nägu käte vahele peites ja hakkas lõdisema nagu kangest külmast. «Tõesti hirmus!» vastas Gringoire, kes oma mõttelõnga käest ei lasknud. «Kuidas teie ometi ta küüsist pääsesite?» Esmeralda naeratas, ohkas ja vaikis. «Kas te ise teate, miks ta teid jälitas?» küsis Gringoire, tahtes küsimusele kõrvalteed mööda tagasi jõuda.
Sa üled «külalt», jah? Noh, hea kül, olgu see sulle õetuseks!» Nii lõpes kujutletav kolkimine Tomi rahuldusega. Keskpäval põenes ta koju. Tema süametunnistus ei suutnud enam väja kannatada Amy täulikku õne ja tema armukadedus ei suutnud taluda teist hingepiina. Becky jäkas Alfrediga piltide vaatamist, aga kui minutid mö odusid ja ütki kannatavat Tomi nätavale ei ilmunud, hakkas tema võdurõ om tuhmuma ja huvi piltide vastu kadus. Jägnesid tõidus ja hajameelsus ja siis melanhoolia. Paar korda teritas ta kõvu, kuuldes samme, kuid see oli vale lootus: Tom ei tulnud. 120 Lõuks oli ta täesti õnetu ja kahetses, et oli niikaugele länud. Kui vaene Alfred mäkas, et ta teda teadmatul põjusel kaotama hakkas, ja alatasa hü udis: «Oh, siin on tore pilt! Vaata seda!», kaotas ta viimaks kan-natuse ja üles: «Oh, äa tü uta mind! Ma ei hooli neist!», puhkes nutma, tõsis ja sammus minema. Alfred jägnes talle ja pü udis teda lohutada, kuid ta üles:
kehalisteks reaktsioonideks. Võimalikud psühhosotsiaalsed reaktsioonid Raskused emotsioonide kontrollimisel. Segane rahutus, hirm, ängistus, murelikkus, süütunded, pessimism, äärmuslik umbusaldus, kahtlus, kaitsehoiak. Ärrituvus, pahameel, (äkk)viha, agressiivsus, rahulolematus; tunne, et ülemused, kolleegid, lähedased on su hätta jätnud. Rahutus, üliaktiivsus, keskendumisraskused, hüppelisus, hajameelsus. Segadus, unustamine, kokutamine; tähelepanuraskused, raskused detailide meenutamisel; suurenenud õnnetuseoht. Depressioon: murelik, vaevatud, puhkeb kergesti nutma; isolatsioon, suhetest tagasitõmbumine; apaatia, kurnatus, igavus, aeglane mõtlemine. Usalduse kadumine enda, teiste ja tööandja vastu. Suutmatus lõdvestuda, uinumishäired, unehäired, õudusunenäod; suurenenud
annaabi.ee 
