Patareides- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Termoelemendis- soojusallika siseenergia Generaatoris- mehaaniline energia Fotoelemendis- valgusenergia 30. Mis on vooluring? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, tarbija või lüliti. Elektrivool saab liikuda suletud vooluringis. Avatud vooluringis voolu ei ole. 31. Mis on skeem? Tingmärkidega joonistatud vooluringi nimetatakse skeemiks. 32. Skeemide joonistamine. 33. Mis on pinge? Definitsioonivalem. Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb elektriväli laengu ümberpaigutamisel ühest ruumipunktist teise. Definitsioonivalem U=A/q Pinge=töö/laeng ühik 1V 34. Millal on pinge 1 volt? Pinge on 1V siis, kui elektriväli teeb ühe kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks tööd 1J. 35. Pinge mõõtmine. Pinget mõõdetakse voltmeetriga. Skaalal suur V täht. Voltmeeter ühendatakse tarbijaga rööbiti. 36
takistus praktiliselt kaob. Kõrgtemperatuuriline ülijuht on aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal temperatuuril kui 25 kraadi kelvinit. 4. Ohmi seadus+ ülesanne. Ohmi seadus ütleb, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R (pinget mõõdetakse voltides, takistust oomides, voolutugevust amprites.) Voolutugevus= pinge/ takistusega Näiteülesanne: Aku pinge on 12 volti, lambi takistus 5 oomi. Leia voolutugevus. R= 5 U= 12 I= 12/5= 2,4A 5. Mis on konstantne jada-, mis rööpühenduse korral? + Sellega ülesanded. Jadaühenduse korral on konstantne voolutugevus. Rööpühenduse korral on konstantne pinge. I= U/R Voolutugevus= pinge/ sisetakistusega 6. Millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget? Kuidas need vooluringi ühendatakse? Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ning see ühendatakse vooluringi jadamisi
Väliste jõudude töö tulemusena muundub vooluallika sees mingi teist liiki energia elektrivälja energiaks ehk elektrienergiaks. Galvaanielementideks nimetatakse keemilisi vooluallikaid- välja arvatud akud. Vooluringi möödutavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui ühe kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Juhi elektritakistus on 1 oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1 volt korral on voolutugevus juhis 1 amper. Elektritakistus iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Tööleht 7
7. Jadaühendus (ampermeeter = I const) - ühendatud jadamisi (järjest) R = R1 + R2 + …. U= U1+U2+ …. I = I1 = I2 …. Const 8. Rööpühendus (voltmeeter = U const) - ühendatud paralleelselt 1/R = 1/R1 + 1/R2 + … (kui on 2 takistit, siis R = R1* R2 / R1 + R2) U= U1=U2= …. const I = I1 + I2 … 9. Ohmi seadus - voolutugevus on võrdeline pinge (U) ja pöördvõrdeline takistusega I=U/R ühik: volt (V) 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus on võrdeline elektromotoorjõuga (E) ja pöördvõrdeline kogu takistusega I= E/ R + r => r = E/I -R 12 Elektromotoorjõud ( ühik: volt) - max pinge, mida vooluallikas suudab tekitada, näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud, et ühikuline laeng viia läbi kogu vooluringi
ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea- de, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab pluss- potentsiaali ja teine miinuspotentsiaali. Kui allika klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas
ampermeeter asub skeemis enne või peale tarvitit. Lühikeste juhtmete ja ampermeetri takistus on tarvitite takistusega võrreldes enamasti tühiselt väike, ning see loetakse nulliks Voltmeeter ühendatakse rööbiti nende punktidega, mille vahelist pinget soovitakse mõõta. Voltmeetri takistus on väga suur ning enamasti pole vaja arvestada seda nõrka voolu, mis teda tegelikult läbib. 4 1.2 Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge Elektrivoolu tekitamiseks on vaja vooluallikat ehk täpsemini öeldes elektrienergia allikat. See on sea- de, kus eraldatakse erinimelised laengud. Selleks on vaja teha tööd. Allika üks klemm saab pluss- potentsiaali ja teine miinuspotentsiaali. Kui allika klemmidele ühendada tarviti, läbib teda elektrivool, mis teeb kasulikku tööd. Suletud vooluringis liiguvad positiivsed laengud potentsiaali kahanemise suunas. Energiaallikas liiguvad positiivsed laengud potent- siaali kasvamise suunas
faasijuhtmeks ja maandatud juhet nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220 volti 5.Miks kasutatakse ja mis põhimõttel töötab kaitsemaandamine? Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Seda tehakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. 6.Mis on lühis ja miks see ohtlik on? Lühiseks nim. vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis suureneb voolutugevus selles järsult ja on inimesele ohtlik 7.Miks kasutatakse kaitsmeid; kuhu ühendatakse; millised on liigid; iseloomusta neid? Kaitsme ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitsmed ühendatakse vooluringi jadamisi faasijuhtmele enne tarbijat. Kaitsmed:
E = k Q / r2 Kui viia lõpmatusest (lõpmatuses puudub elektriväli) positiivne proovilaeng q elektrivälja punkti a , siis tehakse tööd. a b Q q d2 d d1 Potentsiaali ja pinge mõõtühik on 1 volt (V). Kahe punkti potentsiaalide vahe on 1V, kui 1C suuruse laengu ümberpaigutamisel ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1J: 1 V = 1J / 1 C. Näidisülesanded: 1. Milline on elektrivälja tugevus punktis, kus asub proovilaeng, mille suurus on 2 nanokulonit ja temale mõjub jõud 8 x 10 7 N ? Andmed Lahendus q = 2 nC = 2 x 10 9 C F = 8 x 10 7 N E=F/q E=
Kõik kommentaarid