Tartu Ülikooli asutamine Rootsi uutesse provintsidesse oli vaja ülikool rajada Johan Skytte -- ülikooli rajamise eestvõitleja Tartusse ning Tallinnasse loodi akadeemilised gümnaasiumid Ülikooli asutati aastal 1632 Õppekeeleks sai ladina keel Õppima tulid rootslased, soomlased ning baltisakslased Mõjukaimad isikud 17. sajandi Eesti usuelus Gustav II Adolf Johan Skytte Bengt Gottfried Forselius Gutslaff Muud usundid Eestis Eestis korraldati nõiaprotsesse Aastal 1573 asusid sotlased Tallinnasse -peeti jumalateenistusi kalvinistliku korra järgi -jutlustati kalvinistliku korra järgi Kasutatud allikad https://www.eki.ee/piibel/index.php?tekst=tutv_guts Ajaloo õpik 8. klassile. Uusaeg, I osa Ajaloo õpik 7. klassile. Keskaeg, II osa https://www.vasamuseet.se/en/vasa-history/gustav-ii-adolf http://www.eelk.ee/en/reformation-500/ http://www.vkuuste.edu
aastal. 1.1 Maarahva keel Tartu ülikoolis Kuigi ülikooli asutamisel lubati, et seal õpetatakse ka läti ning ingeri-isuri keeles, toimus õppe- ja teadustöö tegelikult ainult ladina keeles. Sellel ajal ei olnud reaalne, et akadeemilist haridust võiks anda mõnes muus keeles. Eestlaste, kui talurahva maakeel ei olnud veel selleks ajaks arenenud kultuurkeeleks, milles oleks olnud võimalik teadustöö ja ülikooliharidus. Tartu ülikooli kasvandikest aitas eesti keelt edendada Johann Gutslaff, kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Piibli, Andreas Virginius kes tõlkis Lõuna-Eesti keelde Uue Testamendi, osa Vanast Testamendist,ning osales suure katekismuse ja lauluraamatu tõlkimises. Martin Gillaäust peetakse esimeseks, kes mõistis, mis on eesti keeles omastav kääne. 2.Venemaa keisririigi aeg Tartu Ülikoolis 1802 sai ülikoolist saksakeelne Vene riigiülikool. 1809 valmis ülikooli praegune peahoone. Asutati Õpetatud Eesti Selts ning Eesti Üliõpilaste Selts. 1889
Piibli tõlkimine- Piibel mahukas, sisaldab palju erinevaid tekste, sellega andis Piibli tõlge eesti keelele palju juurde (sisu poolest). Tõlkimine võttis aega ligi sajandi (sõda, katk, kirjakeele haprus, vaidlemine tõlke küsimuste üle). Alustati Uuest Testamendist. Iga vaimulik tõlkis ühe osa, pärast ühtlustati komissioni poolt. Tööjuhiks oli R. Brockmann (pärast tema surma tõlkimine jäi pooleli). (põjaeestikeelne). Samal ajal alustati lõunaeesti keelset tõlget(J. Gutslaff) Tal tekkis mõte tõlkida paralleelselt (p.e.k.-l.e.k.) (surma tõttu tõlkimine pooleli). Uus kirjajuht J.Fischer kutsus tõlkima Verginiused. 1686 valmis Wastne Testament (l.e.k.) Edasi tekkisid lahkarvamused tõlkijate vahel Põja-Eesti tahteti tõlkida M. Lutheri piiblitõlke alusel, Lõuna- Eestis originaalteksti alusel(heebrea ja kreeka keelest) 1706. valmis põjaeestikeelne Uus Testament, ilmus 1715. Pärast sõda sai tõlkimise juhiks A. T. Helle. (1736. tõlge valmis)
Rootsi aega". 3 Rootsi aegset raamatut: 1) "Anfuhrung zu der esthnischen Sprach"- "Sissejuhatus eesti keele juurde" Autor: Heinrich Stahl Aasta: 1637 Taas välja antud: eesti keeles: 1974 saksa keeles: 1974; 1976; 2000 Saksamaal 2) "Observationes Grammaticae circa linguam esthonicam"- ,,Grammatilised vaatlused eesti keelest" Autor: Johannes Gutslaff Aasta: 1648 Taas välja antud: Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 10. Tõlkinud ja väljaande koostanud Marju Lepajõe. Tartu 1998. 340 lk. 3) "Eesti keele grammatika raamat" Autor: Johan Hornburg Aasta: 1693 ! Ei ole informatsiooni.
mitmes eri ülikoolis, mida võimaldas Euroopas ühise õppekeelena kasutusel olnud ladina keel. Selline korraldus soodustas õpilaste suuremat haritust, mida tänapäeval on võimatu teostada. Kuid samas olid kohalikud ametnikud ja pastorid sunnitud õppima kohalikku keelt vähemalt kaks aastat Tartu ülikoolis. Mingil määral õppisid kohaliku keele ära ka professorid, et oma majapidamisega toime tulla. Eesti keele heaks on kõige enam teinud Johann Gutslaff, kes õppis usuteadust. Ta avaldas 1648. aastal "Grammatilised vaatlused eesti keeles" koos eesti-saksa sõnastikuga. Tema suurimaks ettevõtmiseks kujunes aga Piibli tõlkimine lõuna- eesti keelde. Kui ta katku suri, ei leidunud kedagi, kes ta töö oleks lõpule viinud ja trükki toimetanud, seega tuli hiljem Vana Testamendi tõlkega otsast peale hakata. Tõendiks eesti keele kasutamise kohta ülikoolis on eestikeelne juhuluule, mida kastutati
puisuses, mis luules veel enam häirib kui värsistamata tekstis. Oma osa etendavad ka arhailised sõnad ja sõnavormid, mis rahvakeelsusest hoolimata on tänapäeva lugejale võõrad. Kaasajani säilinud juhulauludest on 21 põhjaeestimurdelised ning ainult 8 on kirjutatud lõunaeesti murdes. Eestikeelset juhuluulet kirjutasid: Reiner Brockmann, Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Daniel Göbel, Georg Saleman, Olaus Georg Salenius, Joachim Saleman, Johann Gutslaff, Christian Wassermann, Johan Sebastian Markard, Johann Cohsen. 8. Eestikeelne vaimulik luule rootsi ajal Küsimus langeb üsna palju kokku kümnenda küsimusega. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl oma "Käsi- ja koduraamatu" II osas (1637) (sisaldas 144 laulu), need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksakeelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus
Grammatika on sisult sarnane Stahli omaga samad käänded, kõneviisid, ajad. Göseken peab Stahli oma auväärseks eelkäijaks. Gösekeni üldsuunitluselt põhja grammatikas leidub läänemurde mõjusid. Gösekeni sõnastik on 17.saj mahukaim sõnavaraallikas: fraseologismid, vanasõnad, mõistatused. Tema grammatika on Stahli järel 2. trükitud põhjaeesti k grammatika, üldarvestuses 3. Tegeles UT tõlkega: käsikiri Tartu ajalooarhiivis, mis koosneb lõunaeesti- (Gutslaff) ja tallinnakeelsest tõlkest, pärineb Gösekenilt endalt. Mõjukaim tallinnakeelne tõlge 17.saj II poolel. Lähtus Lutheri tõlkest ja eesti k osas Stahli kirikukäsiraamatust, mõned oma keelelised otsustused. 7. 17.saj lõunaeesti kirjakeel 16.saj lõpus/17.saj algul arenes Eestis korraga 2 kirjakeelt, mõlema aluseks olid eri kohalikud murded. Eesti jagunemine luteri-Rootsi ja katoliku-Poola vahel soodustas 2 kirjakeele kujunemist. Vastureformatsiooni ajal tegutsesid Lõ-Eestis
Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet. 1660 Põhja-eesti sõnastik. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" .17 sajandi suurim sõnavarakogu, grammatika, kullamaa murre. Laidab eesti talupoja keelekasutust. 1693 Johann Hornung "Grammatica Esthonica". Põhjaeesti, hea keele tundmine, diplomaatiliselt ei esitanud ortograafia reformi, vaid kasutas. 5 käänet.
ANIMISM (Oskar Loorits "Eesti rahvausundi maailmavaade", 1932, 1995) 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved 1642 Talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus" 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid
värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" oli värsimõõtu arvestavam ning keelelt ühtlasem. Antud etapil olid olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gutslaff. Göseken tundis hästi eesti keelt ja piisavalt ka värsitehnilisi võimalusi. Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal. Selle viis lõpuni katkust pääsenud Göseken. Kirikukirjanduse tõlkimise- avaldamise järgmine etapp algas Liivimaal kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusega. Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus
elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine). 19.sajand mõisaparkide rajamine. 1853 Loodusuurijate Selts (LUS). K.E. von Baer (ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid, Koos C
Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja peab arvestama, et varieerub järgnev: 5) erinevas astmes tüvevariantide paiknemine vormistikus, vrd luik: luige: luike: luiged: luikesid () huige: huike: huiget: huiked: huikeid () võõpama, võõbata, võõpab, võõbatud () kleepima, kleepida, kleebib, kleebitud () Muuttüübid Olenevalt sellest, millest lähtutakse, on eesti keelele koostatud üsna erinevaid muuttüübistikke. Gutslaff 1648Jõgever 1904 jj Clare 1730 Leetberg 1916 Muuk 1927 jj Faehlmann 1844, 1842 Peterson 1919 Alvre 1964 Ahrens 1853Põld 1920 Mürk 1990 Wiedemann 1875 Tann 1923 Viks 1982 jt Hermann 1884 Veski 1923 Ehala 1997 Einer 1885 Aavik 1925 Blevins 2005 Muuttüübid Muuttüüpide näiteid (,,Väikesest vormisõnastikust"): Elama Sepp Tulema
4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) - Lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (1660) Põhja-eesti sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vasted, XVII sajandi suurim sõnavarakogu), grammatika. Laidab eesti talupoja keelekasutust.
arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Missuguste valdkondadega on piksejumalat seostatud karjala loitsudes ja Erastvere külamehe piksepalves? Vana mees eesti: kõu vana mees, vanaisa äike vanaisa, ka vadja äiä taevataat, taeva isa soome-karjala-isuri: ukkonen > Ukko 'vanaätt', ukkon-kaari vikerkaar liivi: vana iza, pitki iza deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle) eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades) liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza (pikne, pikse-isa), ka pit'kis(z)-koor(a) (vikerkaar) eesti välk < välkuma, seotud ka valgusega vadja jürü (müristamine, piksemürin), väljendid: jürü jürizeb (müristab), jürü ammub ~ jürü izzep tulta (lööb välku), jürü-pilvi (äiksepilv)
ja puisuses, mis luules veel enam häirib kui värsistamata tekstis. Oma osa etendavad ka arhailised sõnad ja sõnavormid, mis rahvakeelsusest hoolimata on tänapäeva lugejale võõrad. Kaasajani säilinud juhulauludest on 21 põhjaeestimurdelised ning ainult 8 on kirjutatud lõunaeesti murdes. Eestikeelset juhuluulet kirjutasid: Reiner Brockmann, Josua Möllenbeck, Heinrich Göseken, Daniel Göbel, Georg Saleman, Olaus Georg Salenius, Joachim Saleman, Johann Gutslaff, Christian Wassermann, Johan Sebastian Markard, Johann Cohsen. 7 6. Käsu Hansu ,,nutulaulu" teemad ja moraal Esimene teadaolev eesti soost luuletaja oli Käsu Hans, Hans Kes. Tema 32-salmilise riimitud tartumurdelise aastal 1708 kirjutatud kaebelaulu aineks on Tartu hävitamine venelaste poolt Põhjasõja ajal aastail 1704-08, kui elanikudki Venemaale küüditati. Käsu Hansu teos on
uurib sõnu ja sõnavara, sõnade olemust, tähendust jm nendega seonduvat semantika: keeleüksuse (morfeemi, sõna, lause) tähendus(ed); keeleteaduse haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi, keele ja tegelikkuse ning keele ja mõtlemise seoseid 16. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid; leksikograafia meetodid, ajalooline ülevaade sõnaraamatutest. eellugu: 17. saj saksa-eesti sõnaraamatud · Stahl 1632 Gutslaff 1648 Göseken 1660 · 2200 eesti vastet (eP) 1700 sõna (eL) 9000 eesti vastet (eP) · tänapäeval: ümber pööratud (TÜ vana kirjakeele töörühm) eellugu: 18. saj I pool eesti-saksa sõnaraamatud · Vestring (dateerimata, ca 7000 märksõna, eL) · Thor Helle 1732 (7000 märksõna, eP) Piibli tõlge 1739 Hupel 1780 eesti-saksa (17 000, eP ja eL) · Liivimaa valgustaja (Indrek Jürjo 2004) 19. saj I pool (estofiilide tegevus)
34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa- eesti sõnastik (ca 2000 sõna) · Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid abivorme, harjutusmaterjali · Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel · Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre.
· vadja ukoo jürü ~ ukuo jürü (piksemürin), ukoolookka (vikerkaar) · liivi vana iza (vanaisa), ka pitki(z)-iza; · vrd eesti taevataat, taevaisa; väljendid: vana-taat toriseb, vahn-ezä tõrõlõs, taevaä nuhtleb. · soome isäinen, isänen (pikne); väljendites isoin ilma (pikseilm), isän kuuri (äiksetorm). 12/1/16 7 2) deskriptiivsõnad (pikk, valge, väle) · eesti pikne < *pitk (pikk), vt Gutslaff 1644: Picken ja Picker; sama tüvega seotud ka vikerkaar · soome pitkäinen, pitkänen (piiblitõlgetes ja murdesõnades) · liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza (pikne, pikse-isa), ka pit'kis(z)-koor(a) (vikerkaar) · eesti välk < välkuma, seotud ka valgusega · vadja jürü (müristamine, piksemürin), väljendid: jürü jürizeb (müristab), jürü ammub ~ jürü izzep tulta (lööb välku), jürü-pilvi (äiksepilv)
Kingisepp, Jaak Peebo "Eesti keele vanimad tekstid ja sõnastik" (1997) Külli Habicht, Valve-Liivi Kingisepp, Urve Pirso, Külli Prillop "Georg Mülleri jutluste sõnastik" (2000) Valve-Liivi Kingisepp, Külli Habicht, Külli Prillop "Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika" (2002) Kristel Kikas "Mida sisaldab Heinrich Stahli Vocabula?" (2002). "Läänemere rahvaste kirjakeelte ajaloost". Toimetanud Jaak Peebo (1995) Johannes Gutslaff. "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam. Grammatilisi vaatlusi eesti keelest. Tõlkinud ja koostanud Marju Lepajõe (1998) "Julius Mägiste 100". Koostanud Valve-Liivi Kingisepp (2000). "Vana kirjakeel ühendab. Artiklikogumik" (2003) "Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350" (2010) 23. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Kvantitatiivne uurimine uuritakse mingit hulka, nt mingite sõnade esinemissagedust
50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Toetust oma tegevusele lootis Forselius saada Rootsi kuningalt. Nii käis ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja kuningale õppeasutuse saavutusi. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. ·Johann Gutslaff- oli baltisaksa pastor ja kirjamees. Osales Vana Testamendi tõlkimises lõunaeesti keelde. ·Christian Kelch- 1657-1710. Oli saksa päritolu Eestimaa pastor ja kroonik. Hoolitses ka Kelch talupoegade haridustaseme tõstmise ja kirikutöös eesti keele kasutamise eest. Ta kritiseeris Liivi- ja Eestimaa talurahva halba kohtlemist baltisaksa härrasrahva poolt. ·Christian Ackermann- oli 17. sajandi teisel poolel ja 18. sajandi alguses Eestis
Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et pühale Võhandu jõele ehitatud veski on vihastanud jõehaldjat sedavõrd, et see ei lase vihma sadada. Haldja lepitamiseks lõhuti veskitamm ja ohverdati loitsu saatel talle härg. Ohvriloom oli haldjale meelepärane, sest rituaali järel hakkas vihma sadama. Kogu rituaali ja loitsukatke kirjutas üles pastor Gutslaff, kellele sedalaadi riituse läbiviimine ei meeldinud. Tänu üleskirjutusele on ka kerge tõdeda, et veel 19. sajandil, paarsada aastat hiljem, on asunduse-eestlased samasuguse loitsuga pöördunud piksehaldja poole. Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega. Hoopis tavalisem ohvriloom on olnud lammas: lambatapp ja -liha söömine kuulub väga kindlate pühade juurde: annepäev 26. 07, olevipäev 29
Kriisiolukorras ohverdamisest on eestlastel teateid 17. sajandist, mil paganlik papp seletas põuda asjaoluga, et pühale Võhandu jõele ehitatud veski on vihastanud jõehaldjat sedavõrd, et see ei lase vihma sadada. Haldja lepitamiseks lõhuti veskitamm ja ohverdati loitsu saatel talle härg. Ohvriloom oli haldjale meelepärane, sest rituaali järel hakkas vihma sadama. Kogu rituaali ja loitsukatke kirjutas üles pastor Gutslaff, kellele sedalaadi riituse läbiviimine ei meeldinud. Tänu üleskirjutusele on ka kerge tõdeda, et veel 19. sajandil, paarsada aastat hiljem, on asunduse-eestlased samasuguse loitsuga pöördunud piksehaldja poole. Kuigi neil oli loitsimispäevaks hoopis toomapäev ja kriisiriituse asemel tegemist tavakohase piksekahju ennetamise riitusega. Hoopis tavalisem ohvriloom on olnud lammas: lambatapp ja -liha söömine kuulub väga kindlate pühade juurde: annepäev 26. 07, olevipäev 29
ilmingud, sest alati on eestlased olnud maarahvas. Autori enesehoiak avaldub aadlike laimamises, protestantlikes ideedes ning 1. ptk sisus: vana hea Liivimaa, mina-vorm (erand!), hoiatus järeltulijatele Liivimaa kannatuste kohta. 3. Piibli tähendus ja mõju eesti kirjandusele 3 Tänu Virginiusele ilmus Wana Testament 1696. Uue Testamendi tõlkis Gutslaff koos pojaga, mis trükiti 1715. Anton Thor Helle tõlkis täispiibli 1739, millega pandi alus eesti kirjakeelele. Kirik kasutas piiblit usuliste põhitõdede, religioosse moraali, kuuletumise jutlustamiseks. Samas omandas piibel ilukirjandusteose tähenduse, sest seal avaldus varem elanud rahvaste kultuurilooming. Piibel aitas tõsta eestlaste haridustaset ja avardada silmaringi. Piibel lõi eeldused lugemisoskuse levikuks hoolimata seisusest, st aitas ületada seisulikke barjääre
1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säilitamine) 19.sajand mõisaparkide rajamine - Üldse loodi kõnesoleva paari sajandiga praeguse Eesti alale umbes 1300 parki 1853 Loodusuurijate Selts (LUS) K.E. von Baer - ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi TA), kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid
annaabi.ee 
