Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Gustav Suitsu luuletusi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
saart, otsin, mõnd, ilusat, lõpmata, lageda, pääl, väsinud, sadamat, sajaks, hääletu, pilved, rändaja, pilkane, naerda, nutta, magada, mureta, paluda, ihkan, armsa, vaod, veri, olge, seisameTervitus Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Teid tervitan, tundmatud sõbrad üht saart mina otsin sääl. viha lõõtsuvas ajastikus Seda kaua ju otsinud olen teid, südamed häbelikud, laia lageda mere pääl. te heitluses lootusetus. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Näib kui liblikatiibade virveid Oma saart aga mina ei leia, kõuepilvede mustavast tõest oma unistust ilusat. teie värisev igatsus helkleb Ma sõuan merel -- ja hõljun kui tukkide suitsvate nõest. ja lained hõljuvad ka, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved Te tasased, jälgida julgust oma saart aga otsin ma. kel veel ulmade visandeid ma hingede üksindusängist tervitan teid. Sügise laul
Gustav Suits (30. november 1883 23. mai 1956) oli eesti luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Juba gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, kus õppis kaasaegset kirjandust ja esteetikat. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastatel 19171919 oli Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena tegev poliitikas. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". K
"Nooruse aeg" Aeg antud naerda, aeg antud nutta, aeg antud pisaraid pühkida. Aeg seatud elada, aeg seatud surra, aeg musta mulla all magada. Kuid mis on nooruse aeg ? Ei ole see paastuda, ei ole see paluda, ei vaimu närides närtsida: see aeg on õitseda, aeg õnne maitseda- ja armsa kaela ümber hakata. "Sügise laul" Hall on taevas ja must on maa. Sajab ja sajab lõpmata. Udusse upuvad sihid kõik eel, haige on süda ja väsinud meel. Ah, kui nii palju, nii palju ei sajaks, tuul selle udu kord laiali ajaks! Ilm aga sumestub hääletu. Sügisepäev jõuab õhtule ju. Kuhu küll lõpeb rändaja tee? Öö tuleb, pime ja pilkane. Ah, kui nüüd taevatähtigi oleks,
Looming Valdava osa Suitsu kogust moodustavad nn võitluslaulud, milles poeet esitab oma põlvkonna nimel väljakutse: Las kasvame, me tõusev sugu, Ja ootame, mil tuleb tund, Kus nendele kes näevad und, Kord müristame kõrvu sõjalugu ,,Noorte laul’’ Tuntuim Suitsu luuletus • Oma saar Gustav Suits • Analüüs- võrdpilt, mis seostub ühe Ma sõuan merel ja sõuan, Üht saart mina otsin sääl. kirjandusliku Seda kaua ju otsinud olen motiiviga, ideaali Laia lageda mere pääl. otsinguga, mis jääb Mõnd saart on määratus leidmata. Ometi meres, Mõnd sadamat vilusat. kuulutab luuletuse Oma saart aga mina ei leia, lõpp, et elu on Oma unistust ilusat. elamist väärt Ma sõuan merel – ja hõljun Ja lained hõljuvad ka,
Gustav Suits Elulugu (1883-1956) sündis Võnnus õppis Tartu Gümnaasiumis ja Helsingi ülikoolis (lõpetas 1910. aastal) töötas: Tartu ülikoolis juhataja ja professorina; Stockholmi Nobeli Instituudi raamatukogus; õppejõuna; kirjandusteadlasena 1911 abiellus ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga Noor-Eesti liikumise juht suri 1956. aastal, pärast mitmeaastast rasket haigust. maetud Stockholmi Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus 1899, ajakirjas "Uus Aeg". Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetaja. esikkogu "Elu tuli" (1905) "Tuulemaa" (1913) "Kõik on kokku unenägu" (1922) "Tuli ja tuul" (1950) esseekogud: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) NOORUSE AEG LÕPP JA ALGUS Aeg antud naerda, aeg antud nutta, Kas tunnete : väriseb maa ! aeg antud pisaraid pühkida. Kas kuulete : kisendab veri ! Aeg seatud elada, aeg seatud surra
6 Mulgimaale Hendrik Adamson Om maid maailman tuhandit ja rahvit mitmit miljunit - üksainus Mulgimaa. Ää kuri kui las olla ta - ku Pikasilläst üle saa, suud annan mullal ma. Ja üte aindsa mõttege ma eidä õhtu magame ja tõusu ommuku: Oh kunas ma su jälle näe? oh kunas kodun tõusup päev ja õhtu pas`tab kuu? Üts einanutt ek kõrreke, ku kodust siia kaugeke lind noka otsan tuuss - ma ikess pääl ta otseldi ja ütsi pisare kik vii ta küles ära juuss. 7 Su enda kätes on maailmakohus. Valmar Adams Aeg sügav meri on ning madal kallas. Aeg iidne tuum ning ümardatud rüü. Aeg kordub: oled ühest ulmast valla, kui mõistust kotti ajab vastne müüt. Su sekundeisse tungisid nad jälle, ideede maagia ja biose elaan,
Liiv Juhan Liiv oli luuletaja, kes kirjutas palju Eestist ja ka loodusluules kasutas ta ainult Eestile omaseid väljendeid, kuid samas on ta luule väga sügavamõtteline. Selle pärast ei pruugigi kohe aru saada mis on iga tema luuletuse sõnum, kui lõpuks peaks see kohale jõudma kõigini. OMA SAAR Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Mõnd saart on määratus meres, mõnd sadamat vilusat. Oma saart aga mina ei leia, oma unistust ilusat. Ma sõuan merel -- ja hõljun ja lained hõljuvad ka,
Lydia Koidula Ema süda Üks paigake siin ilmas on kus varjul truudus, arm ja õnn. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl Kas ema südant tunned sa? Nii õrn nii kindel, muutmata! Ta sinu rõõmust rõõmu näeb su õnnetusest osa saab. Juhan Liiv Üle vee Üks laevake läeb üle vee, läeb üle vee ja lainete. Kui valge luik kaob üle vee, kaob üle vee ja lainete. Mu armuke, Mu kullake läks üle vee ja lainete!
Gustav Suits Koostanud: Liisa Kivimaa Elulugu Gustav Suits sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas. Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri Gümnaasium). Gümnaasiumipäevil viibis Gustav Suits suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse ja saksa keelt. Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Pärast seda astus ta Tartu Ülikooli, kus õppis keeleteadust. Aastal 1905 jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis. Selle lõpetas ta 1910. aastal. Aastal 1911 abiellus ta ülikoolikaaslase, soomlanna Aino Thauvóniga. Aastatel 19111913 töötas Suits Helsingis ülikooli raamatukogus Pärast seda töötas ta kuni 1917. aastani Helsingi Vene Gümnaasiumi soome keele Gustav Suits õpetajana. Aastatel 19171919 oli Gustav Suits Eesti Sotsialistide-revolutsionääride (essee
Tumedamaid jooni, aimatavat skepsist või edasipürgija väsimushetkede tunnistamist leidub luuletustes ,,Muremõtted käivad rinnas", ,,Ma küdevasse ahju heitsin lehed" ja ,,Käe naale viimaks toetasin pää". Nii tagasihoidlikult kui need tundetoonid esinevadki, aitavad need varjundada muidu ühtlast võitlusmeelsust. Uudsena omas ajas mõjus G. Suitsu armastuslüürika ,,Elu tule" kolmandas tsüklis, mille avab kaunis igatsuslaul ,,Oma saar". ,,Oma saar" Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Uus oli noore Suitsu luules seegi, et armastatu ei olnud üksnes imetletav ja ihaldatav, vaid tingimata ka tee- ja ideekaaslane. Ometi on ,,Elu tule" armastuslüürika enamasti veel tundekuulutus, elamusavaldus üldse, ilma, et isikupäraselt kogetu sellest läbi kumaks. Lauluisa Kreutzwaldi 100. Sünniaastapäeva puhul lõi Suits pikema mälestusluuletuse ,,Üks ennemuistne jutt". See oli esimesi katseid regivärsi stiilis.
Kas kuulete: kisendab veri! see üks on pimedus ja teine valgus. Nüüd tuleb kas ei või jaa! Me, noored, ootame pilgul säraval: Nüüd on kallastest tõusnud meri. nüüd see ligineb: lõpp ja algus! Olge valmis! Viimaks ometi Oma saar Ma sõuan merel ja sõuan, Oma saart aga mina ei leia, üht saart mina otsin sääl. oma unistust ilusat. Seda kaua ju otsinud olen laia lageda mere pääl. Ma sõuan merel — ja hõljun ja lained hõljuvad ka, Mõnd saart on määratus meres, kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved — mõnd sadamat vilusat. oma saart aga otsin ma. Friedebert Tuglas, 1886-1971. aasta:
Korp! Vironia vilistlane. Teosed: · "Uued luuletused" (1909) · "Hallid laulud" (1910) · "Minu sõbrad" (1910, kordustrükk 1973) · "Kadunud kodu" (1920, 1950) · "Valge öö" (1920) · "Valitud värsid" (1937) · "Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Rändaja õhtulaul Ma kõnnin hallil lõpmata teel Kesk nurmi, täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel,-- Teed laulavad õhtu nii hilja. Need teed, kuis on nad kõvad, kui keed, Need otsata kutsuvad jooned,-- Ma kõnnin ja kõnnin, teed kõvad kui keed, Nii hallid ja tolmused kõik need teed, Need rändaja eluhooned. Ju lapsena teesid armastas meel, ju lapsena kuulda tee juttu-- Ju lapsena kõndida armastas meel, Oma laulu nii laulda hallil teel, kui polekski ilmas ruttu.
heidab veerev, kustuv päike punava läike. Üle ääreta, lumise välja, nii tühja ja palja, viib üksik tee üle jõe, kus pruunikad pajud on unesse vajund. Mööda lõpmata teed lähevad reed kuu kahvatul kumal, eha punal, kaugele... Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu (2. jaanuar 1890 Helme kihelkond 3. aprill 1951 Long Island, New York) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige.
luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa sääl liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke, kargaski hops aiateiba! ,,Pühi suu puhtaks, va kiisuke, mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hakkad munema! Iga päev toon teri sulle, mune ikkagi ei saa- Sõit Sõidan sõitu rutulist,
nõmmed kauni, karge iluga. Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind ("Sügise päike") Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes.
Eemal meie akna kohal valendab üks söödike, kullalise päikse paistel ise kulla sarnane. (“Sööt”) Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees. (“Pilved sõudvad, kase kohin”) --- Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre
Et aga homme võib tänasest ilusam olla, chiquito, sa seda kord näed. Kaugel, kaugel, kus on minu kodu H. Suurkask / rahvaviis Ameerika Ühendriikidest Kaugel, kaugel, kus on minu kodu, kaugelt tervisi saadan ma sul. Üksi rändan ma võõramaa radu, pisar laugel, kui meelestud mul. Tasa nuttis siis kallim mu rinnal, tasa sosistas õrn tuulehoog, kurvalt kaeblesid kajakad rannal, kurvalt kohises vahune voog. Vaikseks jäänud on tormine meri, vaikseks jäänud on kallima rind, üle lageda vete vaid kajab kurb ja igatsev hulkuri laul. Tulge tagasi, Eestimaa pojad. Tulge tagasi, ootame teid. Võtke kaasa kõik langenud sõbrad, võtke kaasa ka haavatud kõik. Kawe kelder rahvalik laul Ma Kawe keldris all, kus trellid akendel ja raudsed uksed ees on riivitud. :,: Aeg pikk ja pime on, ma kaugel kallimast ja mitte iialgi ei näe vist sind. :,: Oli õigus mustlasel, kes ette kuulutas, et trellid tugevad mind ootavad. :,: Ära võeti vabadus, jäi järel' mälestus
teostab ühtsuse kummalise, milles kõigele kaunile kuulekaks teed oma põgusa külalise. Saan Su paljude päikeste kuminaks, kuni ükskord neid tarretab lumi paks, kui Sina ta meres mu aistimist halvad. Tasa sulgub mu kõikide elude pärg, kuid Sa, täiuse põhjus ja tagajärg, ikka kesk tühjusevõimetust valvad. Autoportree Mu hinges koos on munk ja sübariit. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem. Kesk aja hallust köen kui tuliriit ja otsin kõige kiuste elulähet. Ma olen enesele mõistatus, mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust. Pean aardeks naeru kergemeelses suus ja rituaaliriistaks narrikuljust. Ma nagu kangelasi vaatan neid, kes sooritavad mõne siira patu. Kesköiti emban templikünniseid ja kujutlen, et olen sõltumatu. Kui väsin laulust, lembest, valgusest, mind haarab kurbus, milles troost ja tabu, ja päästab üksinduse kalgusest, mis ikka seirab pääsematult vabu. On hurmav juhustele anduda
01.) Talve selgroog murdub, pool talve on möödas. Seepärast pidi pool talvisest toiduvarust veel alles olema. Esimeseks kevadekuulutuseks peeti seda, kui rähn metsas puu pihta toksib. Ennustati ka ilma: kui tõnisepäeval vähegi päike paistis, oli oodata head suve hea viljakasvuga. Tõnisepäeval sünnib esimene hülgepoeg merre (Pühalepa), putukatele tuleb hing sisse (Rapla). · Paavlipäev (25.01.) tähistab talve keskpaika. Kui sel päeval päike välja tuli, tähendas see ilusat suve, head vilja-ja heinasaaki. Ennustused on seotud ka mere ja hüljestega. Sel päeval pidid hülged poegima ja uss end pesas liigutama. Ka pidi pragu merre lööma. VEEBRUAR KÜÜNLAKUU, TUISUKUU · Küünlamaarjapäev, küünlalühtripäev, küündlepäev (02.02.) Peetakse rahvapärase aasta ajaarvamise alguseks. Vanasõna ütleb: ,,Küünlapäev - viimne jõul". Kevade märgid muutuvad nähtavaks. Oluline on ilma ennustamine
Ainult piisavas pimeduses näed sa täht ISELOOMUSTUSED: Sa oled sõber, keda kõik endale soovivad. Kui samasooliste abielud oleksid eestis lubatud, oleks ta esimene, kellele ma abielu ettepaneku teeksin. Sa oled nii ilus, et kui mõni tõeline printsess sind näeks, üritaks ta sind iga hinna eest tappa! Inglite jaoks pole veel suudetud sõnu välja mõelda. Tüdruk ilusate tiibadega, tüdruk nimega ingel. Kui sa vaatad peeglisse, see mõraneb, sest ta ei suuda vaadata nii ilusat inimest kui Sina! Sa oled selline nagu sa oled ja sellepärast ma sind nii väga armastangi. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. Maailma jaoks oled sa keegi, aga kellegi jaoks maailm! Sinu ilu paistab silma sinu headusest ja südamest. Mannekeenid ei lähe iial moest. Sa oled nii tark, et isegi õpetaja ei saa sulle midagi vastu öelda. Sa oled loogiline inimene
Kuressaare Gümnaasium "Ajastu muutub, kas ka inimene?" Luuleprojekt Laulusõnad esitajalt Tupac Shakur Dear mama When I was young me and my mama had beef Seventeen years old kicked out on the streets Though back at the time, I never thought I'd see her face Ain't a woman alive that could take my mama's place Suspended from school; and scared to go home, I was a fool with the big boys, breakin all the rules I shed tears with my baby sister Over the years we was poorer than the other little kids And even though we had different daddy's, the same drama When things went wrong we'd blame mama I reminice on the stress I caused, it was hell Huggin on my mama from a jail cell And who'd think in elementary? Heeey! I see the penitentiary, one day And runnin from the police, that's right Mama catch me, put a whoopin to my backside And even as a crack fiend, mama You always was a black queen, mama I finally understand for a woman it ain't easy tryin
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
TE EI TEA KUIDAS TÜDRUKUD IGA HALVA SÕNA PEALE REAGEERIVAD! KUI MIDAGI HEAD EI OLE ÖELDA, SIIS OLGE LIHTSALT VAIT! OLEKS TEIL HEA KUI MEIE RÄÄGIKSIME TEIST NIIMOODI? LIHTSALT, OLGE VAIT. KÕIK TÜDRUKUD EI OLE PERFEKTSED! PEAB TEID SIIN ÜLDSE EKSISTEERIMA, LOLLID EI MUU. · Mängime Peitust ? Okei. MinaLoen. üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme. Ma tulen ! Sa oled siin ? Mkm. Oled siin ? Mkm. Oota, ma otsin sind veel. Aga hoiatan, et kui ma su leian siis sa enam minukäest ei pääse. Sa Võid Joosta Aga sa ei pääse ! Ma ei lase sul enam käest lahti, ma luban seda sulle ! Mul lasti käest lahti ja ma tean kui valus see on. Aga usu mind. Minasulleniieitee ! Jeei. ma leidsin su ja ma hoiatasin. ju siis sa tahadki minuga olla, äkki me olemegi kokku loodud ? Hakkame uuesti peitust ? Aga Palun Loeme koos, hoiame käest, vaatame silma ja loeme kümneni
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd me k
võivad öelda ? Sinu unustan ma siis, kui ma unustan hingamise. :) Varastasid mu südame ja nüüd valitseb mu sees tühjus, mida iial keegi peale sinu täita ei suuda. Armastus on võlur... Ta uimastab, haarab endasse, eraldab. Ta teeb õhu mahedalõhnaliseks, teeb külmusest kire, muudab kõik enda ümber ilusaks . Mõnikord tahaks lihtsalt karjuda ja lõhkuda, lüüa, naerda, nutta, armastada, surra,elada. Kui su ümber on miljon ilusat poissi, näed sina vaid üht- armastatut. Armastan Sind maailma lõppu ja ringiga tagasi . :) (L) Sina ja mina, taevas ja maa, vaatame teineteist, kuid kokku ei saa! Ainus asi,mis mulle sinu juures ei meeldi on see,et sa pole minu.:) Kui ma annan Sulle oma südame, siis palun hoia seda- mitte ära viska seda minema, sest seda südant tagasi ei saa Sa enam mitte kunagi anda! Sul on valus , kui lööd jala ära või lõikad näppu. Kuid tõeline valu tuleb siis , kui kaotad
põlvedele. Aga mis ma kruvin? Olen OSVALD: No vaata. mõelnud sulle pakkuda üks miljard dollarit. ROLAND: Kaugelt petab ära küll. Ei rohkem ega vähem. See raha on mul OSVALD: Võta oma kätte. olemas ja olen valmis selle sulle andma. (Roland võtab, teeb paki lahti ja uurib Tingimust sa tead. (Paus.) Mul ei ole üllatava asjatundlikkusega alul üht, siis veel võimalik anda sulle pikka mõtlemisaega. mõnd rahatähte.) 12 13 ROLAND: Mis jama see on? OSVALD: Mine hästi vaikselt tagatuppa ja OSVALD: Mis sa ütled? piilu mõnda kasti. ROLAND: Mis ma ütlen. Ehtsad on – mis ROLAND (läheb ja tuleb hästi ruttu tagasi): ma ütlen! Seal on vist rohkem? OSVALD: Ära pahaseks saa
Tegevuspaigaks tavaliselt mõni eksootiline saar, meri või tundmatu maakoht, tegelasteks (pool)fantastilised olevused, palju üleloomulikke jõude ja -juhtumisi. Õudust, kuritegusid, halastamatuid haigusi (inimesed muutuvad sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, naine sünnitab põrsad, saatan muudab nunnakloostri bordelliks) Kole-kole. Sümboliseerib aja õudust ja inimese abitust. Samas aga lendavad imevaibal kolm rüütlit ja otsivad oma unistuste saart Hellolit. Ei leia, aga lootus jääb. Följetone kirjutas palju just aastail 1918-1922. Peamiseit kirjandus, kunst, kultuur. Eriti skandaalseks kujunes Underi ja Adsoni vastu sihitud Sinises tualetis daam. 1924-1944: Vastu hommikut (novellikogu, 1926) Ristisõitjad (novellikogu, 1927) Poos ja ülepakutus kadunud, kohatine sügav pessimism, aga sellest hoolimata ei saa Gailitist realisti. Tööde põhitoon lüüriline, sekka kriitilisust, koomikat ja pisut groteskigi
Taan Jätte RISTUMINE PEATEEGA Moto: ma kirjutasin selle raha pärast 2 Tegelaskujud: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 1. v a a t u s 1. stseen 2 3 OSVALD: (teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud.) Teritan nuga. Nüri noaga saab võid määrida, keedumuna pooleks lüüa, pükste pealt moositilka ära võtta. Terava noaga saab pehmet saia lõigata, tomatit lõigata, pliiatsit teritada, liha lõigata. (Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad.) ROLAND: Tere, meie koputasime. LAURA: Rola
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Siis, kui Stiiven, Helen ja mu jonnakas mees tulid, oli juba meil peaaegu söödud. Kui kõigil oli söödud, siis me läksime diivanile istuma ja hakkasime juttu ajama. "Kuidas te sealt koolist küll ära tahate? Seal on ju nii hea olla!" Küsis John Helenilt ja Stiivenilt. "Meile ei meeldi eriti koolis!" ütles Helen ebaviisakalt. "Te mõtlete selle all, et koolis pole hea seltskond. Noh, nad, sa ju tead neid tänapäva noori." "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!!" ütlesin laste ja mehe peale solvunult. Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta.
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
annaabi.ee 
