StarCraft 2 on 2010. aastal viimistletud ning sarnase mängitavusega ilmunud järg esimesele "StarCraft"-ile, mis on ülemaailma tuntud mäng eriti oma mängitavuse poolest. StarCraft 2-e on nimetatud ka läbi aegade maailma parimaks RTS mänguks. Pilt 8. Pilt 9. 11.Kohal on "Riven", müüdud 4.5 miljonit koopiat, valmistajaks "Cyan". Riven on 1997. aastal valminud keerukamate puzzlede ja arenenud graafikaga järg mängule "Myst". 10.Kohal on "World of WarCraft: Cataclysm".Müüdud 4.7 miljonit koopiat, valmistajaks "Blizzard Entertainment". See on 2011. aastal valminud mäng. See on kõige hilisem lisapakett, kuulsale MMORPG-e World of Warcraft-ile. Lisaks uuele süzeele, aladele, otsirännakutele, juhtumitele ja sõjareididele, esitleb see esmakordselt WOW maailmas
Maalikunstnik ja graafik Tal on lahedad pildid Tal on omapärane stiil Meeldib mõte miks ta maalib Lapsepõlves elas Navi külas Elab ja töötab LõunaEestis On õppinud geoloogiat Ainuke ametlik galerii Tallinna vanalinnas Navitrolla on tegeleb graafikaga ja maalikunstiga Ta teeb peamiselt fantaasiamaale "Anna musi" 1999 "Mis on plangu taga?" 2004 "...Ainult kass" 2004 Navitrolla looming on ka Tallinki laeval Galaxy Ning ka Gini purgil Ta on joonistanud pildid raamatule "Alice imedemaal" Kokkuvõtteks võin öelda, et mulle meeldib see kunstnik tema loomingu pärast, tema pildid on ägedad. http://www.google.ee/search? tbm=isch&hl=et&source=hp&biw=1196&bih=915&q=navitrolla&gbv=2&oq=na vitrolla&aq=f&aqi=g1g-
Galeriis on väike graafikapress ja kokkuleppel on võimalik vaadata graafika trükkimist. Praegu õpetab Külliki Kuressaare Kunstikoolis joonistamist. Tehnikatest tegeleb ta eksliibriste, vesi- värvide, joonistuste ja graafikaga. Inspiratsiooni saab Külliki näiteks muinasjuttudest ja loodusest. Mulle isiklikult tema tööd meeldivad, sest nad on alati äärmiselt huvitava lahendusega. Infot sain tema koduleheküljelt (http://www.hot.ee/jarvila/index.html).
Raoul Dufy: Lipuehtes tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl Schmidt-Rottluff: Maastik jahtidega, Kaks pead. Eesti kunst 20.saj alguses: hoogustus rahvuskultuuri areng, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika, rahvusromantiline mütoloogia, realism, postimpressionism. Rühmitus Noor Eesti
Rembrandt Harmenzoon van Rijn Koostaja: Fredi Pärs 11A 15. juuli 1606 Leiden 4. oktoober 1669 Amsterdam Üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke. Alustas õpinguid ladinakeelses ülikoolis ning astus 14-aastaselt Leideni Ülikooli. Lahkus hiljem koolist, et maalikunsti õppida. Algul kohaliku meistri, Jacob von Swanenburch'i ning hiljem Pieter Lastman'i juures Amsterdamis. Teinud palju autoportreesid (u. 50-60) Maalis maastikku, tegeles graafikaga. Portreed on rikkalikud ja mitmekesised. ,,Faust" (1650-52) Söövitus/graveerimismeetod Mõõtmed: 209 x 161 mm Rijksmuuseum, Amsterdam ,,Öine vahtkond" (1642) Õlimaal Mõõtmed: 363 x 437 mm Rijkmuuseum, Amsterdam ,,Kuldse kiivriga mees" (1650) Õlimaal Mõõtmed: 67,5 x 50,7 cm Staatliche'i muuseum ,,Juno" (1664-65) Õlimaal Mõõtmed: 127 x 123 cm Armand Hammer Foundation, Los Angeles ,,Mees suurendusklaasiga" (1660-64)
4. Mis on profaanarhitektuur ? PROFAANARHITEKTUUR(ILMALIK) lossid, paleed,linnused, elamud 5. Mis on maastikuarhitektuur ? Aiad, pargid 6. Arhitektuuri mõjutavad (3) tegurit ? 1). Ehitustehnikad mingil ajajärgul 2). Ehitusmaterjalid 3). Kunstilised kujundus elemendid:proportsionaalsus (mahtude seosed),vertikaal- ja horisontaalliigenduse seosed, rütm, mastaapsus, kontrastid. 7. Mis on skulptuur ? Skulptuur on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. 8. Skulptuur jaguneb töötlemisviisi järgi (2) ? 1. RAIDKUNST 2. PLASTIKA 9. Mis on raidkunst ? RAIDKUNST - lad.k sculptura "raidkunst"raiutakse või nikerdatakse välja puidust, kivist.st kõvast materjali rahnust (kivi, puit) hakatakse tükke ära võtma, maha raiuma 10. Mis on plastika ? PLASTIKA - kr.k plastike "voolimiskunst"voolitakse savist, valatakse metallist, keevitatakse kokku metallist. st tükile pehmele materjalile lisatakse osade kaupa sama materjali (savi, vaha). 11
Eduard Wiiralt Viinistu Kunstimuuseum Elina Rosenbaum 7.A Tallinna Tehnikagümnaasium Viinistu Kunstimuuseum Asub väikses kalurikülas,endises kalatööstus hoones. Avati 2002.aastal. Asutaja Jaan Manitski. Viinistu Kunstimuuseumis asuvad erilised silindri kujulised näitusesaalid. Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20. märts 1898. Suri 8. jaanuar 1954. Peamiselt tegeles graafikaga kuid ka maalikunstiga. Terve tuba täis Wiiraltit Viinistul oli terve ruum pühendatud Wiiraltile. TEOSEID : Lamav tiiger Minu lemmik teos Minu lemmik on ,,Lamav tiiger". See teos on mu lemmik, sest arvan, et see teos ühitb minuga.Tiiger on kiskja ja nagu minagi võin vahest kurjaks saada ning sellelt teoselt paistab,et tiiger on vahel õrn,leebe ja rahulik nagu minagi. Selle teosega tekkis mul ka paar küsimust : Kuidas suutis tiiger püsida nii kaua kuni Wiiralt teda maalis ?!
Ekspressionistid pidasid võimalikuks muuta nähtava maailma värve ja vorme selleks, et väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USAsse. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega 'poriseid' värve. Ekspressionismi teine laine 1933 aastal oli erinev selle poolest, et oldi veelgi ühiskonnakriitilisemad. Maalid olid sünged, grotesksed
vahekordi 2)üksikosade ja tervikute harmooniat, sümmetriat ja asümmetriat 3) valguse mõju Jaguneb(3)? Sakraalarhitektuur(kirikud, kloostrid, kabelid) Profaanarhitektuur (ilmalik- lossid, paleed, linnused) Maastikuarhitektuur ( aiad, pargid) Mõjutab (3) ? 1) ehitustehnikad mingil ajajärgul 2) ehitusmaterjal 3) Kunstilised kujundus elemendid (kontrastid, proportsionaalsus. Skulptuur ? kujutava kuntsi üks kolmest põhiliigist, kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. Jaguneb töötlemise järgi (2)? 1) raidkunst 2) plastika. Monumentaalskulptuur? (monumendid, hauasambad) (tehakse: graniit, pronks, teras) Vabaplastika? (skulptuurid-vabalt valitudteemadel) (tehakse:marmor, pronks, graniit, puit, vask) Dekoratiivskulptuur? (purskkaevud, skulptuurid pargis) (tehakse: graniit, marmor, puit, plastmass) Pisiplastika?(kaunistusesemed)(tina, puit, pronks, vask, portselan, hõbe, plastmass) Skulptuuris eristatakse
Linoollõige Robert Kull 8.A Klass Ajalugu linoollõike kohta Linoollõike leiutas Frederick Walton juba 19. sajandi keskpaigas. Linoollõike kasutuselevõtjateks võib pidada Saksamaa kunstnikerühmitust Die Brücke, mis tegutses aastatel 19051913. Pablo Picasso ja Henri Matisse aitasid kergitada linoollõike mainet ning tasapisi sai sellest üks täiesti tavalisi meediume graafikaga tegelevatele kunstnikele. Lihtsuse tõttu on linoollõige saanud iseäranis populaarseks kunstiõppes ja asjaarmastajatest kunstnike seas, kuid leidub ka palju elukutselisi kunstnikke, kes seda tehnikat laialdaselt kasutavad. Eestis on tuntuim linoollõiget viljelev kunstnik Peeter Allik. Varaseimad säilinud linoollõiked eesti graafikas on Paul Burmani Tallinna vaated mis on tehtud Moskvas Stroganovi kunstikoolis. Tehnika tutvustus
Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit. Ekspressionistid kasutasid tihti räigeid värvikontraste või "poriseid" värve. Ekspressionismi "teine laine" (alates Esimesest maailmasõjast kuni 1933. aastani) oli veelgi ühiskonnakriitilisem. Maalid olid sünged, grotesksed. Kunstnikud väljendasid ängistust, leina ja põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati maailmasõja koledusi ja vaesunud rahvast. Die Brücke kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige. Ekspressionismile Saksamaal tegi lõpu 1933. aastal võimule tulnud Hitler, kes keelustas kogu moodsa kunsti. Paljud kunstnikud emigreerusid USA-sse. Kunstnikke: Otto Dix, Max Beckmann, Ernst Ludwig Kirchner, Käthe Kollwitz, Franz Marc, Emil Nolde, Max Pechstein, Karl Schmidt- Rottluff, Egon Schiele. Heliloojaid: Alban Berg, Arnold Schönberg, Anton Webern.
vaheline kirjavahetus "Kord Vihalemm elas Ystadis" Ta on rootsi keelest tõlkinud Nils Ferlini luulevalimiku "Laule ja luulet" (1984) Vihalemma maalilaad on selge Pallase pitseriga ja kohanenud hiljem Rootsis koos saatusekaaslastest väliseesti kunstnikega. Maastiku ja olustikumaalid näitavad Vihalemma tundlikku looduskäsitlust, natüürmordid ja aktid tutvustavad teda kui ergast poeeti, abstraktsed maalid loovad seose kunstniku graafikaga, mis on üles ehitatud pideva joone kulgemisele. "Södermandlandes vastu kevadet" (1945) "Pettunud emalõvi" (1960) "Ingel lindudega" "Askees" (1954)
aastast 1860), võttis veel hulk aega, enne kui seda põrandakatteks mõeldud materjali ka kunstnike seas trükivahendina kasutama hakati. Linoollõike kasutuselevõtjateks võib pidada Saksamaa kunstnikerühmitust Die Brücke, mis tegutses aastatel 19051913. Aga nemadki nimetasid alguses oma trükiseid puulõigeteks, mis kõlas tollal paremini ja väärikamalt. Pablo Picasso ja Henri Matisse aitasid kergitada linoollõike mainet ning tasapisi sai sellest üks täiesti tavalisi meediume graafikaga tegelevatele kunstnikele. Lihtsuse tõttu on linoollõige saanud iseäranis populaarseks kunstiõppes ja asjaarmastajatest kunstnike seas, kuid leidub ka palju elukutselisi kunstnikke, kes seda tehnikat laialdaselt kasutavad. Eestis on nüüdisaja tuntuim linoollõiget viljelev kunstnik Peeter Allik. Tehnika Linoollõige on trükitehnika, kus aluspinnana kasutatakse linooli. Neid on olemas palju liike ja on ka spetsiaalselt trükkimiseks mõelduid. Erinevalt puidust puudub
1631. a. Avas ta oma ateljee Rembrandti elukäik ikka rohkem ja Leidenis, kuid kolis siis Amstrerdami ning rohkem allamäge. 1656. aastal müüakse sai kuulsaks oma portreede poolest, millele tema varandus oksjonil odavalt maha. andsid tooni omapärased valguse efektid. Mida enam ta vananes, seda lihtsamaks Ta on maalinud palju autoportreesid. muutus ta kunst, mida piiratumaks Lisaks maalis ta maastikku ning tegeles muutuvad vahendid, seda haaravamaks aga graafikaga. Portreed olid rikkalikud ja tööde sisu, ilme ja meeleolu. Kõige mitmekesised Remprandti parimad tööd haaravamad ja sügavamad tööd loob pärinevad tema elu kahelt viimaselt Rembrandt aastatel 1650-1660. aastakümnelt. Rembrandt piirdus soojade 1663. aastal suri Hendrickje, 1668. aastal tumepruunide, kuldsete ning sügavpunaste Titus. Rembrandti eest jäi hoolitsema tütar toonidega, vahel lisas ka tuhmi sinist ja Cornelia. 1669
ENDLA TEATRI NÄITUS ,,SEINAST SEINA. IHU JA HINGEGA" Arvustus Pärnu 2011 Käisin Endla teatris avatud näitusel ,,Seinast seina. Ihu ja hingega". Teatrikuu raames on seal väljas oma maja töötajate looming. Esindatud on 25. isiku teosed - maalid, joonistused, fotod, keraamika ja käsitööesemed. Maalide ja graafikaga osalevad ekspositsioonis näiteks galerist Pusa, peakunstnik Silver Vahtre, lavastusala juht Andrus Jõhvik, näitleja Kaili Viidas ja reklaamitoimetaja Ilona Rääk. Samuti on väljas näiteks näitlejate Karin Tammaru, Piret Laurimaa ja lavastaja Andres Noormetsa tööd. Minu lemmikteoseks kujunes Kaili Viidase pliiatsijoonistus "Hetk vaikusega". Kujutatud oli paljast meest, kes istub kuuvalgel silindril, mis koosneb väikestest väänlevatest kehadest
näituste korraldamine Brücke-maalijate loomingut iseloomustavad moonutatud kehad, killustatud ja perspektiivitu ruum Värvidest kasutati teravaid, isegi tooreid värvikontraste (nt. sinine-oranz), või jällegi meelega tuhmiks ja poriseks muudetud koloriiti Erinevad värvilaigud, mis kanti lõendile laia pintsliga, olid sageli ümbritsetud tugeva piirjoonega. Väga palju kasutati punase-musta kombinatsiooni. Die Brücke rühma kunstnikud tegelesid innukalt ka graafikaga, lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja (peamiselt mustvalge) pind. Levinud on ka värvigraafika. Litograafia e.kivitrükk on lametrükitehnika,mis põhineb rasva ja vee vastastikuse tõukumise printsiibil ja mille puhul kasutatakse trükkimiseks kiviplaati. Puulõige on vanim graafikatehnika. Tegemist on kõrgtrükiga ja trükkimisel kasutatakse puuplaati. Fritz Bleyl (18801966) oli saksa maalikunstnik
propageerijaid. Viljeles maali ja raamatugraafikat. Kuni 1930ndate aastate keskpaigani tegutses ka kunstiarvustajana. Alates 1960ndate keskpaigast viljeles lisaks raamatute illustreerimisele ka ekspressiivses sümbolistlikus laadis akvarelli ning tempera- ja guassimaali. Looming 1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid linoollõikes. 1960ndate paiku hakkas Märt Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille heaks näiteks on 1962. aastal loodud puulõikes "Sõudja". Märt Laarman oli innukas uue kunsti kaitsja, huvitus Hommikteatri tegevusest ja tema jõuline ekspressiivne väljenduslaad äratas tähelepanu. Tõusnud 1920. aastatel eesti kunstis konstruktivistliku suuna üheks markantsemaks esindajaks ja Eesti Kunstnikkude Ryhma peasuundade tähtsamaks eestvõitlejaks, väärtustus tema varasem looming 1960. aastate lõpul ja järgmise
talupoegi, rasket tööd Millet- ,,Külvaja" talupoeg külvab seemet põllul, lahe valgus; ,,Karjus" keegi oma lammastega; ,,Õhtu palgus" mees ja naine teevad järelnoppimist; jätavad korraks töö pooleli ja tänavad jumalat; ,,Viljapeade korjajad" järelnoppimine jällegi. Courbet- esimene, kes käis vabas looduses maalimas maalikast seljas. ,,Tere päevast hr.Courbet" maalikast seljas, heledad riided, 3 meest. Goya- mustad mõtted ehk mustad maalid (kõik värvid segatud mustaga); tegeles graafikaga, mappides teemadena: kapriisid, sõjakoledused, härjavõitlus; ,,Alasti maja"-alasti naine voodis, on ka riietega variant. ROMANTISM: Gericault ,,Meduse'i päev" laev läks põhja, osad jäid parvele, hakkasid teisi sööma (kannibalism), päästeti ära, (pildil 2 diagonaali: pessimism ja optimism). Delacroix ,,Sardanapalose surm" kõige verisem pilt (voodikate); kõik,kes on naudingut pakkunud tapetakse;idamaade lugu. Turner- meremaalija, laevad jne, tugevad emotsioonid. ,,Matus
Skulptuur (ehk plastika) jaguneb: a) ümarplastika vabalt seisev, vaadeldav igast küljest b) reljeef ühest küljest tagapõhjaga seotud Graafika jaguneb erinevateks tehnikateks, kolm suuremat alaliiki: a) kõrgtrükk b) sügavtrükk c) lametrükk NB! Graafika erinevus maalist seisneb selles, et graafika on TRÜKITUD kunst, sündis koos trükikunsti leiutamisega üle 500 aasta tagasi. Veel mõningaid eeskätt maalikunsti (ja ka graafikaga) seotud mõisteid: 1) zanr teose liik 2) akt e. aktimaal üks zanritest, alasti inimkeha kujutis 3) natüürmort samuti tähtis maalikunsti zanr, kujutab mitmesuguseid esemeid (näiteks vaasid, nõud, puuviljad, lilled, jahisaak jne.) 4) olustikumaal e. zanrimaal igapäevast elu-olu kujutav maal Veel zanre: · maastikumaal · meremaal · ajalooline maal · linnavaade · portree (sh. kunstnikku ennast kujutav autoportree) jne.
Skulptuur (ehk plastika) jaguneb: a) ümarplastika vabalt seisev, vaadeldav igast küljest b) reljeef ühest küljest tagapõhjaga seotud Graafika jaguneb erinevateks tehnikateks, kolm suuremat alaliiki: a) kõrgtrükk b) sügavtrükk c) lametrükk NB! Graafika erinevus maalist seisneb selles, et graafika on TRÜKITUD kunst, sündis koos trükikunsti leiutamisega üle 500 aasta tagasi. Veel mõningaid eeskätt maalikunsti (ja ka graafikaga) seotud mõisteid: 1) zanr teose liik 2) akt e. aktimaal üks zanritest, alasti inimkeha kujutis 3) natüürmort samuti tähtis maalikunsti zanr, kujutab mitmesuguseid esemeid (näiteks vaasid, nõud, puuviljad, lilled, jahisaak jne.) 4) olustikumaal e. zanrimaal igapäevast elu-olu kujutav maal Veel zanre: · maastikumaal · meremaal · ajalooline maal · linnavaade · portree (sh. kunstnikku ennast kujutav autoportree) jne.
Kunstinäituse pealkiri pidi viitama sellele, et kunsti tehakse kire, mitte raha pärast. Enamik kunstnikke väidab, et teeb kunsti just armastuse või eneseteostuse jaoks. Raha osutus just väga populaarseks teemaks kunstnike seas. Väljapanekud on väga erinevatel teemadel(müüdid, himu, lust, seks) ning erinevatel eluvaldkondades. Paljud teosed olid minu arvates liiga otsekohesed ning seetõttu ebaeetilised. Kuid mul pole olnud ka graafikaga varasemat kokkupuudet ning ei saanud seda millegagi varasemaga võrrelda.. On kasutatud erinevaid tehnikaid ja osa teoseid olid katsumiseks. Enamik teoseid lasid vaatajal ise otsustada nende tagamõtte üle. Lähemalt arvustaksin läti kunstniku Naglis R. Baltusnikas'i teost "Lilled on tüdrukute parimad sõbrad. Nartsiss". Järjekordselt peab ütlema, et lihtsuses peitub ilu. Just selliseid hinnasilte on näinud arvatavasti igaüks. Minu arvates on teos geniaalne,
Kunstinäituse pealkiri pidi viitama sellele, et kunsti tehakse kire, mitte raha pärast. Enamik kunstnikke väidab, et teeb kunsti just armastuse või eneseteostuse jaoks. Raha osutus just väga populaarseks teemaks kunstnike seas. Väljapanekud on väga erinevatel teemadel(müüdid, himu, lust, seks) ning erinevatel eluvaldkondades. Paljud teosed olid minu arvates liiga otsekohesed ning seetõttu ebaeetilised. Kuid mul pole olnud ka graafikaga varasemat kokkupuudet ning ei saanud seda millegagi varasemaga võrrelda.. On kasutatud erinevaid tehnikaid ja osa teoseid olid katsumiseks. Enamik teoseid lasid vaatajal ise otsustada nende tagamõtte üle. Lähemalt arvustaksin läti kunstniku Naglis R. Baltusnikas'i teost "Lilled on tüdrukute parimad sõbrad. Nartsiss". Järjekordselt peab ütlema, et lihtsuses peitub ilu. Just selliseid hinnasilte on näinud arvatavasti igaüks. Minu arvates on teos geniaalne,
Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi(1770-1838) juhtimisel. Saksa ja baltisaksa kunstis polnud piire klassitsismi, romantismi ja realismi vahel. Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell, guass- ja õlimaal ning graafilised tehnikad. Baltisakslased hakkasid ka näituseid korraldama. 19. saj. II poolel sai baltisakslaste peamiseks kunstikooliks Düsseldorfi akadeemia. Akadeemias valitses idealiseeriv stiil süzee oli väljamõeldud või lavastatud. Düsseldorfis oli professoriteks ka kolm Eestist pärit kunstnikku(baltisakslast).
Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt konservatiivne, klassitsistlikele ilukaanonitele tuginev akadeemiline õppemeetod. 1802. a taasavati Tartu Ülikool saksakeelse ülikoolina. Samal ajal hakkas ülikooli juures tegutsema joonistuskool Dresdenist kutsutud graafiku Karl August Senffi(1770-1838) juhtimisel. Saksa ja baltisaksa kunstis polnud piire klassitsismi, romantismi ja realismi vahel. Joonistuskoolis tegeleti graafikaga, portreedega aga tehti ka õlimaale. Tehnikatena olid kasutusel pliiatsi-, kriidijoonised, pastell-, akvarell, guašš- ja õlimaal ning graafilised tehnikad. Baltisakslased hakkasid ka näituseid korraldama. 19. saj. II poolel sai baltisakslaste peamiseks kunstikooliks Düsseldorfi akadeemia. Akadeemias valitses idealiseeriv stiil süžee oli väljamõeldud või lavastatud. Düsseldorfis oli professoriteks ka kolm Eestist pärit kunstnikku(baltisakslast).
Tegelased asetati esiplaanile, kompositsioon oli sageli tasakaalust väljas. Üldistav kujutamine sisendab dramaatikat tänu mõnede anatoomiliste detailide moonutamisele või suurendamisele (nt. Schiele tegelaste käed ja pead). Inimest ümbritsev loodus on tõlgitsetud äreva ja pingestatuna. Ekspressioniste ei huvitanud eriti harmoonia, dekoratiivsed väärtused ning maaliline ilu. ,,Brücke"-rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid litograafia ja puulõige (arhailine efekt), millele nad andsid ilmeka ja üldistatud joone. Ka graafikat iseloomustab dramaatiline elamuslikkus. EKSPRESSIONISMI KUNSTIESINDAJAD ERNST LUDWIG KIRCHNER (1880-1938) Kirchner jättis Die Brücke loomingusse olulise jälje. Tema pildimaailm on seotud inimese ja tema emotsioonidega. Inimene kuulub kokku loodusega ning loodus omandab tihti ohtliku ja vaenuliku värvingu
Ta on läbi elanud õnnetu armastuse, pettunud naissoos, mis viisid ta enesetapu äärele. Peale seda rändas ta 7 aastat Euroopas ringi, naasedes elas ta Moskva lähistel, kus ta ka suri. Enda surmaeelsetel aegadel oli just valmimas VI, milles tunnetava kuulajad tema saabuvat surma, mida Tsaikovski ise väga täpselt tajus. Kardioloog Rein Vahisalu on leidnud Tsaikovski viimase teose partituurist hämmastavaid kokkulangevusi sureva inimese kardiogrammi graafikaga. 13. Missuguse vene heliloojaga on seotud järgmine lõik: Mihhail Glinka looming on poeetiliselt programmiline, eriti armastab ta muinasjutulisi teemasid, leidub ka kaugete maade eksootilisi kõlavärve ning meisterlikke sümfoonilisi meremaalinguid. Ta on kirjutanud 15 ooperit ja ka instrumentaalteoseid. 14. Kelle teos , missugusse zanrisse kuulub (klaveritsükkel, ooper, ballett, sümf.muusika, laulutsükkel) Pildid näituselt- Modest Mussorgski klaveripala
vanemate süsteemidega. 2 Windowsi pere Winsowsi perekonda kuulub praeguseks ajaks 12 operatsioonisüsteemi liiki. Kõige populaarseim neist on XP. Perekonda kuuluvad: Windows 1.01 - Microsofti esimene graafiline kasutajaliides personaalarvutile. Opsüsteem lasti välja 20. novembril 1985. aastal, aga seda ei avalikustatud tõsise programmeerimisvea tõttu. Windows 2.0 - ilmub aastal 1987. Täiustatud graafikaga said inimesed selles versioonis juba kontrollida ekraani väljanägemist ja kasutada klahvikombinatsioone, et avada näiteks infot. Windows 3.x - perekond Microsofti poolt toodetud 16-bitised graafilised kasutajaliidesed MS-DOS ühilduvatele DOS operatsioonisüsteemidele, mis ilmusid ajavahemikul 1990- 1994. Windows 3.0 oli esimene õnnestunum versioon. Esimestel MS-Windowsitel puudus tcp/ip võrgutugi. Peale MS-Windowsi winsocki defineerimist kasutati Interneti
• Steve tahtis hakata oma arvuteid ehitama ning sai ka Wozniaki sellega nõusse APPLE’I ALGUSAASTAD • Apple asustati 1976. aastal Steve Jobs’i, Steve Wozniak’i ja Ronald Wayne’i poolt. • Apple logo on Ronaldi välja mõeldud • 1977. aastal müüs Ronald oma osa maha • Apple I hakati müüma 1976. aasta juulis, see maksis siis 666,66 dollarit • Apple II toodi turule 16. aprillil 1977 • Rivaalidest erines ta sellepoolest, et ta oli värvilise graafikaga ja tal oli kaasas ka tabelarvutusprogramm APPLE LISA • Apple Lisa on Apple Inc.-i valmistatud personaalarvuti. • Steve Jobs alustas tööd Apple Lisa väljatöötamisega aastal 1978 • 1983 jõudis Lisa turule, algne hind oli 9995 dollarit • Lisa oli esimene personaalarvuti, millel oli graafiline kasutajaliides • Müük ei läinud kõige paremini, kuna Lisa hind oli kõrge ja tema tarkvara oli limiteeritud APPLE MACINTOSH
oluline, kuna mängud, mis on puhtalt ainult simulatsioonid ilma väljakutsete ja sihtideta võivad kiiresti muutuda igavaks. Lõbu ja realism peab olema võrdselt jaotatud, et mäng jääks lõpuni välja huvitavaks (Jon Ray WHAT MAKES A GOOD VIDEO GAME; http://www.cm4.com/index.php/2010/02/what-makes-a-good-video-game/; 28.03.2012). 2.1 Graafika, gameplay ja heli. Arvamus, et kui mängul on suurepärane graafika, tuleb see kohe hitiks, on vale. Ainult suurepärase graafikaga ei valmista head videomängu, mängul võib olla tipptasemel graafiline lahendus aga mäng võib ise siiski veel läbi kukkuda kui sellel puudub hea gameplay ja süzee. Mängu piltlik ilu ei ole midagi muud, kui kena asi vaatamiseks. Detailne maailm mängus, kus saab kasutada ja liigutada peaaegu kõike, mis peaks võimalik olema, annab mängule ainult positiivse tagasiside, muidugi kui ikka on arvestatud ka füüsikaseadusi objektide liigitamisel.
väikse kuldmedalile veel kuldmedal 1859 aastal Peterburi-lähedaste maastike maalingute eest. "I.I.Siskini autoportree" " . . " Stipendiumi eest õppis ta välismaal loomi natuurist joonistama, tegi sulejoonistusi ning tellimustöö "Vaade Düsseldorfi lähedal" tõi talle ka akadeemiku tiitli. Stipendiumi lõppedes naasis ta Peterburgi. Järgneval viiel aastal oli ta Peterburi Kunstide Akadeemia liige ning aastast 1870 kuni surmani tegeles ta peamiselt graafikaga. "Hommik männimetsas" (" ") "Rukkipõld" ("") ,,Õhtumets" (,, ") "Vihm tammemetsas" (" ") KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Ivan_Shishkin 2. http://www.tanais.info/art/en/pic/shishkin71.html 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_%C5%A0i%C5%A1kin 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Ivan_Aivazovski 5. http://en.wikipedia
Osa saksa ekspressionistide esimesest põlvkonnast moodustas 1905. aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke", mis tähendab silda. Rühma asutamise idee tõstatas Ernst Ludwig Kirchner(1880-1938). Siia kuulusid veel Erich Heckel(1883- 1970) ja Karl Schmidt-Rottluff(1884-1976), hiljem liitusid ka Max Pechstein ja lühiajaliselt Emil Nolde. Nad elasid ja töötasid mõnda aega koos, jagades isegi kasinat sissetulekut. "Brücke" -rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige, millele nad andsid ilmeka, üldistatud joone. Aastail 1911-1913 tegutses Münchenis veel üks Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endit "Blaue Raiter". Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid aga varasemas loomingus lausa prohvetlikku ettekuulutust ja nii ongi ekspressionismi teine laine väga ühiskonnakriitiline. Sünged, grotesksed
Liidu liikme staatus taastati siiski viis aastat hiljem. 1960.aastatel hakkas Märt Laarman taas intensiivsemalt maalima, jõudes oma loomingus abstraktsionismi ja sürrealisminigi. Tema akvarell-, tempera- ja guashshtehnikas maalid on erinevate meeleolude peeglid. Viimane töö «Päevadeta päevik» jäi pooleli... 1960. aastail tegeles Märt Laarman vabagraafika ja raamatukunstiga, kus pildid ja tekst olid linoollõikes. 1960ndate paiku hakkas Märt Laarman tegelema värvilise graafikaga, mille heaks näiteks on 1962. aastal loodud puulõikes "Sõudja". Kui ta noore kunstnikuna 1920.- 1930. aastail eelists kubismi ning suhteliselt kainet ja ratsionaalset stiili, siis hiljem tõi Märt Laarman eesti raamatukunsti tagasi emotsionaalse mõjujõu ja tundesügavuse. Tõestuseks võib tuua tema poolt loodud Tuglase "Teoste" puugravüürid, kus iga pisemgi detail on hingestatud, muutes need eriti kütkestavateks.
vormi lähenemisele, olid Matisse teemad siiski traditsioonilised: tstseenid tema enda stuudiost, portreed perest ja sõpradest, kompositsioonid kujudest ruumides või maastikel. 1917. aastal hakkas ta veetma talvi Vahemere ääres ja aastal 1921 kolis Matisse Nice linna Prantsuse Rivieras. Aastatel 1918-30 maalis ta kõige sagedamini naisakte hoolikalt lavastatud seadetes kasutades sooja valgust ja kirjut tausta. Samuti töötas ta neil aastatel ulatuslikult graafikaga. Esimene akadeemiline raamat Matissest ilmus 1920, tähistamaks tema tähtsust moodsa kunsti ajaloos kui see veel ikka toimis. Hilisemas karjääris sai Matisse mitmeid suuri tellimusi, nagu suur seinamaal Dr. Albert Barnes'i kunstigaleriisse Pennsylvanias nimega ,,Tants II" aastatel 1931-33. Samuti illustreeris ta piiratud väljaannetega luulekogusid. Pärast operatsiooni aastal 1941 oli Matisse sageli voodihaige. Kuid siiski ta jätkas tööd oma stuudiovoodist
omistatavaid väärtusi. Peamiseks vastandumise aluseks on ilmselt emode "kurvameelsus", mida iseloomustab soovimatus võtta osa heaoluühiskonnas tavaks olevate pealiskaudsete väärtuste ja eeskujude püüdlemisest. Sestap kujutletakse emosid iga asja peale nutvat, tegelevat enese lõikumisega ja kalduvat suitsidaalsusele, kirjutavat halba luulet, tihti üksinduses masturbeerivat, olevat biseksuaalsed, kasutavat ajast-arust tehnikat, sh mängivat halva graafikaga arvutimänge ja kuulavat muusikat helikassettidelt või vinüülplaatidelt. Anti-emod on enamasti mõne väärtuseliselt sobimatu subkultuuri (nt hip-hop) esindajad aga sageli vastanduvad emodele ka ilma subkultuurilise suunitluseta kaaslased, kes ei saa neist aru või taha neist aru saada. On väidetud, et anti-emo käitumine vastab ise emo kirjeldusele, kuna kaldub samuti liigsesse emotsionaalsusesse, kui teemaks on emod. Sellest lähtuvalt oleks anti-emo emo-käitumise üks vormidest.
sajandi muusika väljendusvahenditest (impressionism ja ekspressionism) ning rahvuslikust koloriidist. Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega. Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Elleri detailideni viimistletud väljenduslaadi on võrreldud graafikaga. Olulised on tema muusikas polüfoonia võtted ning värvikas ja väljendusrikas harmoonia. Tema orkester on õhuline - massiivsele täiskõlalisusele eelistab helilooja varjundirikast rohkete soolodega kammerlikku kõla. Rida teoseid on loodud keelpilliorkestrile, mille väljendusvahendeid valdas keelpillimängijast helilooja täiuslikult. Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused" , 1. ja 2
mudelitel lisaks ka ventilaator). Põhjasild haldab kiiret andmevahetust vajavate komponentide omavahelist suhtlust, näiteks protsessor, mälu (RAM), graafikakaart ja lõunasild. Kuna tänapäeval on graafika kaartidel liikuv andmete hulk, vool suur siis ühendatakse ka videokaart põhjasillaga. See suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab mälukontrollerit, graafikakaardi ja lõunasilla kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Lõunasild vahendab kõigi ülejäänud komponentide, seadmete omavahelist suhtlust. Põhjasilla PCI-siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga nagu USB, BIOS jne. Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Tänapäeval on mälukontroller mõnikord ehitatud protsessori sisse ning seega kaotatud
- Ekspressionistid hülgasid kõik, mis oli ilus, maalilisuset ei hoolitud. Oluline oli jõhkrus ja tööde moonutamine. - Armastati musta-punase värvikäsitlust, pori värve, sik-sak pintslitehnikat, mis jättis maalid faktuuriliseks. Kasutati palju vastandvärve. - 1905.aastal loodi rühmitud "Die Brücke" ("Sild"), mille juhiks sai E.L.Kirchner. - Rühmituse liikmed tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks oli lito ja puulõige. Ekspressionistlikku graafikat iseloomustab kirglik tunneteväljendus. - 1912.aastal loodi ajakiri die Sturm (oli ka samanimeline galerii). - 1914.aastal alanud sõda oli ainult ispiratsiooni allikaks kunstnikele. Kui natsid võimule tulid, kuulutati ekspressionism taanarenenud kunstiks. Seoses Hitleri võimule tulekuga hääbus ekspressionism mõneks ajaks.
klassitsistlikke linnakeskusi. Maalikunst ja graafika Eestimaa kunstielu oli 18.-19. sajandi vahetuseni üsna loid. Teatud elavnemine toimus alles siis, kui siia saabusid sakslased Karl August Senff (1770-1838) ning Gerhard Franz ja Karl Ferdinand von Kügelgen. Senff tuli 1803 Tartu ülikooli joonistusõpetajaks. Teda ehk ei olegi õige nimetada klassitsistiks, sest tema originaalloomingust on väga vähe teada. Peamiselt tegeles ta graafikaga Paremini õnnestusid portreed. Neist on tuntumad krahv Wittgensteini (1815) ja marssal Barclay de Tollyt (1816) kujutavad tööd. G. F. von Kügelgen oli Euroopaski tuntud portretist. 1798. aasta veetis ta Tallinnas ja Põhja-Eestis, kuid aasta lõpus sõitis Peterburi ja 1803 otsustas minna kodumaale. Tagasiteel tuli ta veelkord Eestisse. Tema töid (J. W. Goethe, 1808-1809, K. Morgenstern, 1809 ) on ka Tartu Ülikooli Raamatukogus.
kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Emaplaadi komponendid Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Kiibistikel on
ühtse kunsti teos, oli mõningaid praktilisi probleeme. Ideaaliks oli teksti ja kujutise integratsioon, mitte lihtsalt üksikud pildid raamatus. Selline erinevate elementide sulatamine ühtseks disainiks oli üheks juugendi tugevaks küljeks. Kunsti ja kirjanduse tihedaid sidemeid näitab või seegi, et tähtsaimad figuurid juugendkunstis olid kirjanduslikud (Juudit, Salomé, Tristram, Isolde jne.) Tuntumad graafikaga tegelejad olid Georges de Feure, Jan Toorop ja Henri van de Velde. 6 Skulptuur Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui
ülesandeid -- mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi -- põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisendväljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada, rööp, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot)
10. Andy Warhol oli USA tuntuim popkunstnik. Ta on võtnud omaks oma teostes hele- tumeda väljenduse, mis andis tema toodangule masstoodangu väljanägemise. Ta on teinud väga erinevates tehnikates supipurke. Andis oma teostele klantspildi välimuse. Kasutas palju oma teostes surma teemasid. Maalide teemaks palju katastroofidest ja autoõnnetustest (sest elas üle mõrvakatse). Temalt telliti palju portreesid. Palju tegi autoportreesid. Tegeles graafikaga. Teinud palju filme ja videosid.Asutas ajakirja Interview. Oma ateljeest lõi ta Tehas´e Factory, kus käisid koos tema saatjaskond ja teisedki kunstnikud. Seal lõi ta oma suured maalid, skulptuurid ja filmid. 11. Robert Rauschenberg tema teosed olid ülepaisutatud ning barkosed. Oli USA neodada maalikunstnik, kuid maalikunst hakkas asenduma assamblaaziga. Ta lisas oma teostesse reaalseid esemeid nt liiklusmärke ning banaalseid fotosid. Ta tegi ka
2.1. Linoollõike ajalugu. Linoollõike kasutusele võtjateks võib pidada Saksamaa kunstnike rühmitust Die Brücke, mis tegutses aastatel 1905–1913. Aga nemadki nimetasid alguses oma trükiseid 4 puulõigeteks, mis kõlas tollal paremini ja väärikamalt. Pablo Picasso ja Henri Matisse aitasid kergitada linoollõike mainet ning tasapisi sai sellest üks täiesti tavalisi meediume graafikaga tegelevatele kunstnikele. Oma lihtsuse tõttu on linoollõige saanud iseäranis populaarseks kunstiõppes ja mitteprofessionaalsete kunstnike seas, kuid leidub ka arvukalt elukutselisi kunstnikke, kes seda tehnikat laialdaselt kasutavad. Eestis on kaasajal tuntuim selline kunstnik Peeter Allik. 2.2. Linoollõike tehnika. Linoollõige on trükitehnika, kus aluspinnana kasutatakse linooli. Neid on olemas palju liike ja on ka spetsiaalselt trükkimiseks mõelduid
ülesandeid — mälukontroller, siinikontroller, videosiini kontroller jne. Kaasajal on kogu see majapidamine integreeritud kahte suurde kiipi — põhjasild (Northbridge), mis harilikult on alati varustatud radiaatoriga, (kallimatel lisaks ka ventilaatoriga) ja lõunasild (Southbridge), mis moodustavadki emaplaadi kiibistiku (Chipset) tuuma. Põhjasild suhtleb protsessoriga FSB (Front Side Bus) kaudu ning sisaldab eneses mälukontrollerit, AGP ja PCI kontrollereid. Integreeritud graafikaga emaplaatide puhul on põhjasillas tihti ka graafikakiip. Põhjasilla PCI siiniga on seotud ka lõunasild, mis tegeleb sisend–väljundsüsteemiga (I/O System) nagu USB, IDE, pordid (jada–, rööp–, PS/2 jne). Integreeritud plaatide korral on lõunasillas tihti ka audio– ja võrgukontrollerid. Lõunasilla liitumine põhjasillaga toimub 32– bitise 33 MHz siini kaudu, mis tagab maksimaalselt 133 MB/s andmevookiirused. Laienduskaartide pesad (expansion slot)
Värvid olid sageli vastupidised looduses esinevatele värvidele. Keskne kuju oli Henri Matisse (eelkõige tähtis väljendus, tööd on tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid; Tants). rühmituse liikmed: Dufy (Lipuehtes tänav, Le havre); Derain (Westminsteri sild); Vlaminch (Deraini portree); Rouault (Salongis). Foovidega algab Euroopas ekspressionism. Saksamaa rühmitus Die Brücke, kuhu kuulusid Kirchner (Marcelle); SchmidtRottluff (Kaks pead); Nolde (Prohvet). Tegeleti palju graafikaga. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. Austrias Schiele (Autoportree). Prantsuse ekspressionistid väljendasid rahulikku õnnetunnet, rõõmu. Saksa ekspressionistid aga rahutust, ühiskonna kriitikat, parema ühiskonna igatsust. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Inimesi ja esemeid deformeeriti. Kubism: lähtekohaks on Cezanne-i looming. Mõju avaldas ka neegriplastika. Rajajad
kunsti teos, oli mõningaid praktilisi probleeme. Ideaaliks oli teksti ja kujutise integratsioon, mitte lihtsalt üksikud pildid raamatus. Selline erinevate elementide sulatamine ühtseks disainiks oli üheks juugendi tugevaks küljeks (tuletagem meelde juugendi interjööre). Kunsti ja kirjanduse tihedaid sidemeid näitab või seegi, et tähtsaimad figuurid juugendkunstis olid kirjanduslikud (Juudit, Salomé, Tristram, Isolde jne.) Tuntumad graafikaga tegelejad olid Georges de Feure, Jan Toorop ja Henri van de Velde. Juugend Eestis Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga sajandivahetusel. Sajandi alguses võib leida impressionismiga põimuvat juugendstiili Ants Laikmaa (1866 1942) loomingus. Varakult seondub juugend rahvusromantismiga ning sellise koosluse õitseaeg on 1907 14 (või 1906 15), mil antud laadi viljelesid Oskar Kallis (1891 1917), Nikolai Triik (1884 1940),
aastani. Keskseim kuju oli Henri Matisse ,,Tants". Georges Rouault. Ekspressionism: sai alguse foovidest, Goghist ja Munchist, samaaegselt tekkis Saksamaal väljenduslik kunst. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. E.L. Kirchner, Emil Nolde varasemad ekspressionistid, rühmitus Die Brücke. Räägiti kunstis väljendamisest, kuid see, mida püüti väljendada, oli erinev. Kujutati kõike dramaatilises valguses. Brücke kunstnikud tegelesid ka graafikaga, nende lemmikud olid lito ja puulõige. Oli ka austria kunstnikke: Oskar Kokoschka ja Egon Schiele. Eesti kunst 20 sajandi alguses: 19 sajandil olid eesti kunstnikud Köler, Adamson jt. töötama väljaspool Eestit. 20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuri areng. Mõne aastaga loodi kunstielu hädavajalikud valdkonnad. Kunstielus olid juhtivad Kristjan Raud ja Ants Laikmaa. Raud õppis Peterburis realismi, kuid hiljem tutvus sümbolismi ja juugendstiiliga. laikmaa
· tähe- ehk esinduskvaliteet Viimane vastab juhule, kui printeri töö tulemus on võrreldav elektrilise bürookirjutusmasina omaga. Juga-, laser- ja LED-printerite puhul esitatakse lahutusvõime samuti nii rõht- kui ka püstsuunas väärtuste korrutisena. TÖÖKIIRUS Printeri töökiirust mõõdetakse prinditavate märkide arvuga sekundis või lehekülgede arvuga minutis. Töökiirus sõltub nii kasutatavast printeri tööviisist kui ka prinditavast materjalist. Näiteks keeruka graafikaga lehepoognad nõuavad palju rohkem aega kui lihttekstiga leheküljed. Palju aeganõudvam on ka värviprint. Harilikult esitatakse printeri maksimaalse töökiiruse näitajad mitme tööviisi kohta. Lisaparameetrks teksti printimisel om märkide printimistihedus. Seda iseloomustatakse enamasti märgitiheduste 10, 12 või 15 cpi (märki tolli kohta) korral. Kuna graafika printimiskiirus on tunduvalt väiksem, siis lisaparameetriks töökiiruse hindamisel on graafikafaili konkreetne iseloom
Saksa eksperssionism järgis romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule maalikunstis. Esimese põlvkonna saksa eksperssioniste moodustas 1905.aastal Dresdenis rühmituse "Die Brücke". Rühma loomise idee püsitas Ernst Ludwig ja sinna kuulusid Erich Heckel, Karl Schmidt-Rottluff, Max Pechestein ja mõnda aega ka Emil Nolde. Selle rühma kunstnikud tegelesid innukalt graafikaga. Nende lemmiktehnikaks olid lito ja puulõige, millele andsid nad ilmeka ja üldistatud joone. "Väljendamisest" rääkisid mõlemad nii prantsuse kui ka saksa kunstnikud, kuid ometi see, mida väljendati oli üsna erinev. Prantsuse kunstnikud väljendasid eelkõige rahulikku õnnetunnet, saksa eksperssionistide põhisisuks oli aga rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu. Ekspressionistd kujutasid kõike dramaatlises valguses. Inimeste ja esemete
vastu ning otsustavus neid karistada. 27. Kirjelda maneristlikke maale, kus levis, sajand? Manerism ehk jäljendamine. 16.sajandi teine pool. Manerismis kujutati inimest ebaloomulikult, väljavenitatult. Kõik justkui peapeale pööratud, palju tegelasi. Maalidel puudus rahu. 28. Nimeta Saksa kuulsaim renessansikunstnik, millega tegeles, mis olid tööde teemad, kuidas kujutas? Sajand? Saksa kuulsaim renessansikunstnik-Dürer. Tegeles maalide ja graafikaga. Tööde teemad-Piibli tegelaste kujutamine, Kristuse kannatuslugu, Maarja elu. 29. Mida tead prantsuse 16.sajandi kunstist? Mida ehitati? Mis oli eeskujuks? Millele erilist tähelepanu pöörati? Nimeta kuulsaim ehitis, mis sel perioodil valmis? Prantsusmaa. Ehitati losse, linnuseid, kirikuid. Eeskuju võeti Itaaliast. Tähelepanu pöörati katusele ja akna kaunistustele. Kuulsaim ehitis-Louvre (Euroopa suurim kunstimuuseum). 30
annaabi.ee 
