11 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. 11 4.1.2. Survejaotus pinnases. 11 4.1.3. Ehitise surve alusele. 13 4.2. Madalvundamentide projekteerimine kandepiirseisundi järgi. 4.2.1. Üldnõuded. 14 4.2.2. Vundamentide kandevõime arvutusmeetod. 16 4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. 16 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.3. Ekstsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.4. Kandevõime kontroll ebaühtlase aluse korral. 18 4.2.3. Tallamõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. 20 4.3
vajuma ning just see on peamine põhjus miks tornil nii suur kalle on. Ehitus töö seiskus taas 1284. aastal sõja tõttu nii et torni viimane ehk seitsmes korrus valmis alles 1372. aastal.1990. aastail tehti mitmeid renoveerimistöid, et parandada ajajooksul tekkinud ilmastikukahjustusi ning muuta torn vastupidavamaks. Samuti on õnnestunud remonttööde käigus torni mõned sentimeetrid tõsta. Kokku käidi välja ligi 10000 ideed torni päästimiseks, milled hulgas oli palju vaiade variante, samuti tõmbid, toed, vundamendi laiemaks ehitamine, pinnasest vee välja pumpamine. Vajumi peatamiseks puuriti põhja serva alla 41 auku eesmärgiga põhja serva süvitada. Puurimist alustati 8.02.1999. Tegu oli eelpuurimisega, mis vältas 4 kuud. Aastaga vajus põhja serv ca 1,5 cm. 21.02.2000 alustati täis mahus puurimisi mis kestsid 19.01.2001. Sama aasta 25. juuliks oli põhja serv vajunud 16 cm ja üllatuseks tõusis lõuna serv üle 1 cm. Esimene katse oli 1990a
Kõvadel savidel on pcniivõrd suur, et tavaliste ehitiste puhul tekkivad lisapinged ei ületa seda kunagi ja seega puudub praktiline vajadus selle määramiseks. 12. Pinnase nihketugevus. Mohr-Coulombi tugevustingimus. Pinnase nihketugevus on vastupanu ühe pinnasemassiivi osa nihkumisele teise suhtes. Pingete suurenedes massiivis teatava piirini tugevusvaru ammendub ja algab püsiva kiirusega nihkumine. Pinnase nihketugevust on vaja teada vundamendi kandevõime, nõlva püsivuse ja pinnase poolt piirdele avaldatava surve arvutamiseks. Paljudest tugevusteooriatest on pinnase tugevuse olemusekirjeldamisekssobivaim Mohri teooria, mille järgi materjali vastupanu raugeb teatud normaalpinge ja nihkepinge kriitilise kombinatsiooni korral. Purunemine toimub, kui nihkepinge saavutab teatud taseme f, mis on funktsioon normaalpingest. 13
Väikese savisisaldusega pinnastel võib samuti eeldada dreenitud tingimusi. Dreenimata tingimuste arvestamine võib sellisel juhul viia põhjendamatult suure vundamendi projekteerimisele. Olukorra täpsemaks hindamiseks tuleb konsolidatsiooniteooria abil arvutada poorivee rõhk (või efektiivpin-ged) pinnases teatavatel ajahetkedel ning võrrelda poorivee rõhu hajumise kiirust eeldatava koormuse kasvu kiirusega. Olenevalt vundamendi all oleva pinnase dreenimistingimustest peab kandevõime arvutamisel kasutama samades tingimustes määratud pinnase tugevusparameetreid. Dreenitud tingimuste kasutatakse nn efektiivparameetreid ´ ja c´ ja dreenimata tingimustes dreenimata nihketugevust cu. Efektiivparameetrid määratakse lõikekatsega või kolmetelgsel survel tingimustes, kus veel on vaba väljapääs kogu katse vältel ja nii normaalpinget kui ka nihkepinget suurendatakse niivõrd aeglaselt, et poorivees survet ei saa tekkida.
1.5.3. Vee külmumine pinnases Vee maht külmudes suureneb ~9%, on koostisosad tugevalt seotud. Pinnaste deformeeritavus on väga suur, surve- 1.3.3 VEESISALDUS EHK NIISKUS w. Pinnase veesisaldusest sõltuvad põhjustades pinnase mahu suurenemist ja külmakerkeid. Vee mahu paisumisel ja tõmbetugevus on väga väike või koguni puudub. Kandevõime määrab otseselt pinnase mehaanilised omadused. Veesisaldus on vee ja jäätumisel pinnase maht suureneb 3-4 % (~1m sügavuseni külmunud pinnase nihketugevus. Enamasti on pinnased väga poorsed. Pinnase deformeerumine pinnaseosakeste massi suhe. W=gw / gt (suhtarvuna või %). Veesisalduse paksus suureneb 3-4 cm). Pinnasevesi sisaldab ioone ja kui sellest eraldada on seotud poorsuse muutumisega
Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi (1911) uurimused savipinnase plastsusest ja pinnase
krohv 5 mm - 0,12 kN/m 2 kokku:6,37 kN/m2 F1 = F5 = 6,37 · 27,2 = 173,3 kN/m Kandvad siseseinad h=26,1 m raudbetoon 300 mm - 0,30·25=7,5 kN/m2 F3 = F4 = 7,5 · 26,1 = 195,8 kN/m Omakaalukoormus kokku: F1 = 11,7 + 107,0 + 173,3 = 292,0 kN/m F3= 16,8 + 153,5 + 195,8 = 366,1 kN/m 1.4 ARVUTUSLIKUD KOORMUSED JA KOORMUSKOMBINATSIOONID 1. Pinnase tugevusest sõltuv kandevõime kaotus Gj Gkj "+" Q1 Qk1 "+" Qi 0i Qki alaliskoormuse osavarutegur G = 1,0 muutuva koormuse osavarutegur Q = 1,3 kombinatsioonitegur - lumekoormus 0 = 0,6 Koormused seintele kN/m Koormus sein teljel 1 sein teljel 3 Lumekoormus 1,3x0,6x4,23=3,30 1,3x0,6x5,62=4,38 Kasuskoormus 1,3x83,2=108,2 1,3x117,0=152,1 Omakaal 292 366,1 Kokku 403,5 522,6 2
Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, mille pikkuse ja laiuse suhe on alla viie (joonis 4.1 c). Mõnikord kasutatakse ka seinte toetamiseks kombineeritult vundamenditalaga. 2. Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra suurem laiusest (joonis 4.1 a). Mõnikord kasutatakse vajumite ühtlustamiseks ka postide rea all (joonis 4.1 b) 3. Ristlintidest vundament. Kasutatakse karkassehitiste puhul, vahetult talla alla jääv pinnasekiht on piisavalt tugev ja sügavamal on palju kokkusurutavad ja erineva paksusega pinnasekihid. Monoliitsest raudbetoonist lindid aitavad ühtlustada vajumeid (joonis 4.1 d). 4. Plaatvundament. Lausvundament kogu hoone (mõnikord ka selle üksikosade) all. Kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitiste korral eesmärgiga vähendada survet
st monteeritavatena või monoliitsena. Kivi,-puit- ja terasposte võib toetada nii monteeritavatele, kui ka monoliitsetele vundamentidele. Postide ankurdamiseks kasutatakse viimasel ajal enamasti poltühendusi. Postvundamendi ehitamine eramule on väikese töömahuga. Vaivundamendid Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul. Valdavalt kasutatakse kahte vatatüüpi: · Postvaiad - Kandevõime saavutatakse toetamisega tugevale pinnasekihile · Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse hõõrdejõuga pinnase ja vaia vahel. Vaiad jagunevad süvistamis viisi poolest: · Rammvaiad · Kruvivaiad · Kohtvaiad Samuti kasutatakse veel vaiade süvistamisel uhtumist ja vibrosüvistamist. Vajadusel kasutatakse ka kombineeritud meetodeid. Vaia materjaliks on enamasti raudbetoon, teras või puit. Enimlevinud on raudbetoon.
Selliseid pinnaseid nimetatakse tehisalusteks Nõrga pinnase tihendamine Pinnase rullimine, pinnase tampimine, Vibrotihendamine, Pinnase tsementimine Silikaatimine-Pinnasesse süstiktakse keemilisi silikaadilahuseid, mis seovad skeleti tervikuks Pinnase sügavtihendamine liivvaiadega Termilise töötlemisel surutakse pinnasesse 600*..800*C kuuma õhku. Kuumutamine muudab mõned pinnad tugevamaks. Vundamendi materjalid Looduskivi, Tehiskivi, Betoon, Raudbetoon, Kivikbetoon Vundamentide jagunemine konstruktsiooni järgi : Lintvundament, postvundament, vaimundament, plaatvundament Lintvundamente võib valmistada: monteeritavana, kolhalvalmistatavatena Lintvundamendid: rajamissügavuse järgi jaotatakse vundamendid Süvavundamendid- rajatakse külmumissügavusest allapoole Madalvundamendid- rajatakse külmumissügavusest ülesspoole ja soojustatakse AEROCI KODULEHT Plaatvundament: Suur koormus,suhteliselt nõrk pinnas
täitepinnase vajadus. Tavalisemad mehhanismid on buldooser, ekskavaator ja laadurekskavaator. Pinnase transport toimub kalluritega, ehitusplatsi piires laadurekskavaatoriga. Tagasitäide ja tihendamine. Käsitleb süvendite, kraavkaevikute ja ehituse territooriumi täitmist, tasandamist ja tihendamist.Tagasitäitel kasutatakse buldooserit, laadurekskavaatorit, ekskavaatorit, labidatööd.Tihendamisel kasutatakse rulli, pinnasetampi või vibraatorit. 32. Loetlege tooetapid tagasitaitel. Kirjeldage luhidalt. 1 torustiku (drenaaz) katmine filtreeriva killustikuga;2 täitepinnase kuhjamine vundamendi kõrvale;3 kaevatud ja tagasitäiteks sobiv pinnas on kuhjatud vundamendi kõrvale;4-6 täitetööd 20-30 cm paksuste kihtidena;7 drenaazi ja vundamendi vahelise ala täide (vineer, geotekstiil);8 pinnase tihendamine 10
Olenevalt pinnase omadustest ja nõlva kujust võib nõlva purunemine toimuda mitmel viisil. Nõlvast võivad eralduda üksikud pragudega eraldatud plokid, võib toimuda osakeste liikumine mööda nõlva pinda või terve pinnasemassiivi liikumine mööda sügaval asuvat lihkepinda. 9.3 Nõlva püsivuse arvutuse lihtsaimad erijuhud 9.3.1 Nidususeta pinnase maksimaalne kaldenurk Kõikides järgnevates lahendustes on vaadeldud tasapinnalist juhtumit, see tähendab, et pikisuunas on nõlv eeldatud lõpmatult pikana. Liivpinnasel, mille tugevus on määratud ainult sisehõõrdega ja millel puudub nidusus, on nõlva maksimaalne kaldenurk määratud' osakese tasakaaluga nõlva pinnal. Kui ühtlase kaldega nõlval on üks osakene tasakaalus, on tasakaalus kõik osakesed ja seega kogu nõlv. Osakese kaalu P saab jagada kaheks komponendiks - nõlvaga risti mõjuvaks jõuks N ja piki nõlva mõjuvaks jõuks T (joonis 9.1). N = P cos T = P sin .
......................................................................................................28 5VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS TELJEL 4 VAHEMIKUS D-F..............................................29 6VAIVUNDAMENTIDE ARVUTUS..................................................................................................31 6.1 Teljel 2 vahemikus B-C..............................................................................................................31 6.1.1 Vaiade kandevõime ja paiknemine.......................................................................................31 6.1.2 Rostvärgi arvutus.................................................................................................................31 6.1.3 Pikiarmatuur........................................................................................................................32 6.1.4 Põikarmatuur............................................................................
.6 Nõuanded……………………………………………………………………………...7 Kasutatud allikad……………………………………………………………………...8 2 Sissejuhatus Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast “fundamentum”, mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks
Haapsalu Kutsehariduskeskus Referaat Vundament 2008 Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast "fundamentum", mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks
Tehislikeks alusteks nimetatakse tugevdatud looduslikke aluseid mis töötlemata on liiga nõrgad või kergesti kokkusurutavad. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihedamist, nõrga pinnase asendamist, tsementimist, silikaatimist, pinnase kuivendamist ja termilist töötlemist. Pinnase tihedamiseks kasutatakse 3..4m kõrguselt kukkuda lastavaid 1...2tonni raskuseid tampe, samuti vibrorulle. Väikes töömahu korral lüüakse pinnasesse 0,8...1,0m vahega 1,5...2m pikkused koonilised vaiad, mis tihendavad pinnast. Siis tõmmatakse vaiad välja ja täidetakse augud hoolikalt kas liiva. Killustiku või kergbetooniga. Pinnase asendamine Kui vundamendi all paikneb õhuke nõrk pinnasekiht, siis võetakse see välja ja asendatakse korralikult tihendatud killustiku või liivapadjaga. Kui asendatava pinnasekihi paksus on suurem kui 0,3m tuleb vajumisel tekkivate deformatsioonide vältimiseks vundament täiendavalt sarrustada(armeerid) Pinnase tsementimine
trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel tavaliselt 20 aastat Kasutusiga sõltub ehitusmaterjalide, projekti ja ehitustööde kvaliteedist, sisekliimast ja keskkonnast, väliskliimast ja keskkonnast, kasutustingimustest, hooldustingimustest - Tuleohutus ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral: · võib teatud aja jooksul eeldada tarindite kandevõime säilimist · on takistatud tule ja suitsu hoogustumine ja levik ehitises · on takistatud tule levimine piirnevatele tarinditele · on arvestatud päästemeeskonna ohutust hoone tuleohutus ei sõltu pääsemeeskonna kaugusest ehitise tuleohutuse määravad ehitise kasutamisviis, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsioonide pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus,
Raskeltsüttivad ehitusmaterjalid süttivad, hõõguvad või söestuvad visalt ja ainult tuleallika juuresolekul. Süttivad ehitusmaterjalid põlevad või hõõguvad ka pärast tuleallika eemaldamist. Ehituskonstruktsioonide tulpüsivuspiiri määrab ajavahemik (tundides) konstruktsiooni tulepüsivuskatse algusest kuni ühe järgneva tunnuse ilmumiseni: läbiulatuvate pragude tekkimine, keskmise temperatuuri tõusmine konstruktsiooni vastasküljel 140ºC võrra, konstruktsiooni kandevõime kaotamine. Tulepüsivusaste dikteerib hoone pindala ja ruumala. Hoone suurema pindala korral ehitatakse neisse spetsiaalsed tuldtõkestavad piirded tulemüürid ( tulekindlast materjalist avadeta sein keldrikorruselt kuni katuse alla). 8.Hoone põhiosad Hoonete konstruktsioonid jagunevad kande- ja piirdekonstruktsioonideks. Osa konstruktsioone võivad üheaegselt ka mõlemaid funktsioone täita. Hooneosi, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne) ja kannavad
turvas, täitepinnas). Looduslikud alused ehk pinnasekihid võtavad vastu ehitise koormuse. Pinnas ehk ehitusalus peab olema vajaliku tugevusega, vastupidav pinnasevee toimele (uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. [1] 1.1 Veekoormused Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab
Et vältida ebasoovitavaid deformatsioone, tuleb hooned rajada allapoole pinnase külmumispiiri Eestis normatiivselt 1,2 m maapinnast või kaitsta hoonet ümbritsevat ja hoonealust pinnast niiskumise ja külmumise eest soojustamise ja drenaazi ehitamise teel (joonis 2.1). 12 7. Ehitusaluste uuringud, aruannete dokumentatsiooni sisu. Enne hoone projekteerimist tuleb kindlaks määrata aluse kandevõime. Selleks tehakse ehitusgeoloogilised uurimistööd, mille käigus määratakse kindlaks aluse mehaanilised omadused, pinnasevee tase, kihtide asetus ja paksus. 13 Joonis 2.2. Näide geoloogiliste uuringute dokumenteerimisest: maakoore vertikaallõige ja geoloogilise situatsiooni kirjeldus 14 8
Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika Kontrast, domineerimine Maitsekus Kliima mõjud Inimesele: soojuslik mugavus Konstruktsioonidele: temperatuuri ja niiskuse deformatsioon Mikroobid, hallitus- ja mädanikseened: inimese tervis ja biolagunemine Külmakindlus, kiirgus Ehitiste energia kulu. Ehitised, hooned rajatised Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitus on ehitise loomine Hoone on katuse, siseruumiga ehitis. Oma piiride konstruktsioonidega eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast. Hoone mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ja temperatuuri hoidmiseks kasutatakse
Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse piiridesse, nõlvade, tugiseinte ja tunnelite püsivus. Möödunud sajandi lõpul ja käesoleva algul tehti rida uurimisi, mille tulemused on tänapäevalgi inseneripraktikas kasutusel. Boussinesq'(1885) ja Flamant'( 1892) lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy (1856) uurimused pinnase veejuhtivuse kohta, Zimmermanni (1888) meetod pinnasele toetuvate liiprite arvutamiseks, Atterbergi
19. Mis iseloomustab hoonet ja mis iseloomustab rajatist? Hoone on katsuse, sisesruumi ja välispiiridega ehitis. Kõik maapealseid, maa-aluseid ja veeauseid ehihitsi , v.a hooneid nimetatakse rajatiseks e. tehnoehitiseks. 20. Mille järgi iseloomustatakse hooneid ja rajatisi? Iseloomustatakse: ostarve ( eluhoone, avalikhoone, tööstuslik, põllumajanduslik) korruselisus ( vähe-, mitmekorruselisus, kõrghooned) unikaalsus( unikaalne, masshooned ) kasutatud materjal ( puit, kivi, betoon, metall) konstruktiivne lahendus ( kandvad seinad, karkass) 21. Mille poolest erineb unikaalne hoone massihoonest? Unikaalne hoone on eriprojektiga, masshoonel tüüpprojekt 22. Mille poolest erinevad hooneosad konstruktsioonielementidest ja ehitustoodetest? Konstruktsioonelemendid on vundament, seinad, katused. Ehitustooted on elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonid ( tellised, kivivd, paneelid, trepiastmed). 23. Mis on ehitusprojekteerimine ja mis on selle aluseks?
pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne ja kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. Puitvahelaele ehitatud põranda õhumürapidavust saab suurendada raske täidise kasutamisega (liiv, räbu, savi, liiv-savi betoon), niipalju kui puittalade kandevõime seda lubab. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. 8. Löögimüra isoleerimine, "ujuvad" põrandad. Löögimüra isoleerimine kummikiht põrandale Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine) panevad konstruktsiooni vibreerima. Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid.
maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline melioratsioon. 2. Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 3. Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis 4. Kui palju on Eestis metsa- põllumajanduslikku ja hetkel mahajäetud maad. Mitte kõiki liigniiskeid maid ei saa kuivendada. See ei ole kas tehniliselt võimalik või ei ole otstarbekas loodushoiu seisukohalt. Seepärast on seitsmekümnendatel aastatel koostatud Eesti maaparanduse skeemi kohaselt arvatud vabariigi kuivendusfondi ainult 0,88 milj. ha
Q v ( x = a ) = Ra Q p ( x = a ) = R a - P1 Q v ( x = a + b) = R a - P1 Q p ( x = a + b) = R a - P1 - P2 Q ( x = L ) = R a - P1 - P2 + R b = 0 Liigendis paindemoment =0. M(x=0)=0; M(x=a)= Ra * a ; M(x=a+b)= Ra (a + b) - P1 * b Kontroll: M ( x =a +b ) = Rb * c = Ra (a + b) - P1 * b paremalt 1.7. Normaalpinge ja nihkepinge põikpaindel. Tala tugevusarvutused. Ülesanne: Määrata ühtlase lauskoormusega liimpuittala kandevõime. Normaalpinge: x=Mzy/I z y vaadeldava kihi kaugus ristlõike keskteljest z; I z telgin.moment z telje suhtes. Mz ja y on märgiga suurused, I z alati positiivne. Mz ja Iz on ristlõike ulatuses konstantsed, y muutuv koordinaat. Nihkepinge: xy=Qxy*Sz0/Iz b(y) Sz0- lõikega eraldatud osa staatiline moment peakesktelje z suhtes; Maksimaalsed nihkepinged on tala hor. peapinnal. Tugevusarvutused: põhitingimuseks on maxf. Tavaliselt ei kontrollita tugevust norm.- ja
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 2 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST..........................................................................4 1.1 Veekoormused.................................................................................................................................. 4 1.2 Välishüdroisolatsioon....................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3.
tekkimist hooneosade vahel, mille puhul on oodatud erinevad vajumist. Vajumisvuugiga „lõigatakse“ hoone täielikult läbi – katusest kui ehitise aluseni. Vajumisvuukide ehitamine on kohustuslik: a) Erineva raskusega hooneosade vahele, mille koormused vundamenditaldmiku all on erinevad; b) Hooneosade vahele, mille all pinnase kandevõime pole ühtlane; c) Uue ja vana hooneosade vahele; d) Vundamenditaldmiku järsu laienemise kohtadesse või tunduvalt erineva rajamissügavuse korral. LOODUSKIVISEINDAD. Paekivi on küllalt tugev, külm- ja niiskuskindel ning sobib hästi vundamentide ja seinte ladumiseks. Paekivimüüri minimaalseks paksuseks loetakse 500mm. Ladumiseks kasutatakse lubi- või segamörti
Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. 1 7. Õhumüra isoleerimine Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. 8. Löögimüra isoleerimine, ,,ujuvad" põrandad Helipidava ja jäiga põranda saab kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on
vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine) panevad konstruktsiooni vibreerima. Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet. Villad summutavad kõrgeid helisid. Kui kasutatakse kivivilla peaks õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi saamiseks kasutama 2kordset kipsplaati. Võib kasutada ka õhkvahet laekonstruktsioonide vahel ehk ripplage. Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga.
vibratsiooni, mis ületab inimestele lubatud füsioloogilise piiri, kahjustab ehitist või seadmeid või piirab nende kasutusvõimalusi. 4. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada? Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni kasutatakse planeeritud otstarbel ettenähtud hooldusabinõusid kasutades, ilma olulise vältimatu remondita 5. Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid? Koormuste ja mõjutuste analüüs, jõudude ümberjaotuse arvestamine. Ülekoormus-, dünaamika- ning töötamistingimuste tegurite kontroll. Materjali füüsikaliste, keemiliste omaduste kontroll, eesmärgiga suurendada arvutuslikke tugevusi. Tegelike arvutusskeemide analüüs. Ruumliku ja komplekstöö arvestamise võimalus. Konstruktsiooni arvutamine elektron arvutil, arvestades ruumlikkust, dünaamikat. Materjali elestoplastse töö arvestamine
.....................................................................6 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST................................................................7 2.1 Hüdroisolatsioonisüsteemid...................................................................................................7 2.1.1 Tihenduskrohv ................................................................................................................7 2.1.2 Veetihe betoon................................................................................................................8 2.1.3 Mineraalsed isolatsioonivõõbad .....................................................................................8 2.1.4 Bituumenkatted ..............................................................................................................8 2.1.5 Rullmaterjalist isolatsioonipaanid .............................................
Katend mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele; koosneb kattest, alusest ja dreenkihist (põhikihid) ning lisakihtidest. Mille alusel liigituvad erinevad niiskuspaikkonna tüübid Pinnavee äravoolu kaudu. Kuivad alad - äravool tagatud. Niisked alad äravool ei ole tagatud. Liigniisked alad püsib üle 30 päeva. Kuidas mõjutab temperatuur teekatet - külmadel temp. Kandevõime suureneb, kõrgetel läheb asfalt pehmeks. külmaga vähem elastne kui soojaga. Kuidas mõjutab liiklus teekatet; mille poolest erineb raskeliikluse mõju kergliikluse mõjust - Kergliiklus mõjutab enamasti naastrehvide tõttu, mis kulutavad katet, seda enamasti just suurema kiirusega teelõikudel. Raskeliiklus mõjutab raske dünaamilise koormusega, mis tekitab jääkdeformatsioone, raskesõidukite aeglaseliiklusega aladel. Mõlemal juhud tekivad teel roopad.