Õpilane, kes pidi kutse edastama, unustas nimed ja saatis neist huupi kolm konsultatsiooni. Kui tõenäone on, et juhtusid kutsutud? 2. Õpilane oskab 25-st eksamiküsimusest vastata kahekümnele. Kui suur on tõenäosus, et pileti 3 küsimust on kõik nende kahekümne seast? 3. Kui suur on tõenäosus, et täringu viskamisel tuleb a. 5 silma, b. paaritu arv silmi, c. kolmega jaguv silmade arv. 4. Urnis on 3 punast ja 9 sinist ühesugust kuuli. Kui suur on tõenäosus, et kuuli juhuslikul võtmisel urnist saadakse d. sinine kuul, e. punane kuul, f. roheline kuul, g. kas punane või sinine kuul. 5. Lapse käes on neli kaarti, millest igaühele on kirjutatud üks number 1, 2, 3, 4. Laps laob need juhuslikus järjrkorras üksteise kõrvale. Kui suur on tõenäosus, et nii tekib a. arv 2134, b. paarisarv, c. arv, mis on suurem kui 1000, d. arv 2813. 6
a)0,25 b) 5/18 c) 1/9 d) 1/6 h) Vanaemal on keldris 15 purki maasikamoosi, neist 11 on selle aasta moosid. Leidke tõenäosus, et a) juhusliku purgi võtmisel saame eelmisel aastal keedetud moosi; b) 8 purgi hulgas on 6 sel aastal keedetud moosi? Vastus: a) 4/15 b) 0,43 i) Kahel laskuril on märklaua tabamise tõenäosused vastavalt 0,9 ja 0,8. Leia tõenäosus, et a) mõlemad tabavad 1. lasuga b) ainult üks tabab 1. lasuga c) vähemalt üks tabab 1. lasuga Vastus: a) 0,72 b) 0,26 c) 0,98 j) Kolm õpilast A,B ja C kukkusid eksamil läbi ning valmistusid põhjalikult järeleksamiks. Nende endi prognoosi põhjal on tõenäosus selleks, et A sooritab järeleksami 0, 5, B-l 0,6 ning C-l 0,8. Leia tõenäosus, et
a)0,91 b) 0,09 7. Karbis on 7 valget ja 2 musta nööpi. Võetakse 2 nööpi. Leia tõenäosus, et a) mõlemad on valged b) mõlemad on mustad c) nööbid on eri värvi d) üks nööp on roheline e) nööbid on ühte värvi Vastus. a) 0,58(3) b) 0,02(7) c) 0,3(8) d) 0 c) 0,6(1) 8. Leia tõenäosus, et 1 lasuga tabatakse märklaua viirutatud pinda, kui iga punkti tabamine on võrdtõenäone teise punkti tabamisega ning tabamine on kindel sündmus.a) Ruudus on ring b) Korrapärases kuusnurgas on kolmnurk - 10 - - 4 Vastus. a) 4 0,215 b) 0,(3) 9
23. Jaak kirjutas ühe numbri ning sellest paremale veelkord sama numbri. Saadud kahekohalisele arvule liitis ta 19 ja sai tulemuseks 74. Millise numbri kirjutas Jaak alguses? Vastus: 5 ( 74 19 = 55) 24. Laual on reas 4 kujundit: kolmnurk, viisnurk, ring ja ruut. Nende kujundite värvid on roheline, kollane, sinine ja punane. Millises järjekorras need kujundid paiknevad ja millist värvi neist igaüks on, kui on teada, et 1) punane kujund on rohelise ja sinise vahel 2) sinist värvi kujund ei asu kollase kõrval 3) kollase kujundi kõrval paremal pool on viisnurk 4) ring asub kolmnurgast ja viisnurgast paremal pool, kuid kolmnurk ei asu servas Vastus: kollane ruut, roheline viisnurk, punane kolmnurk ja sinine ring 25. Kolmel puul istus kokku 60 varblast. Kui mingi aja pärast oli esimeselt puult ära lennanud 6varblast, teiselt puult 8 ja kolmandalt 4, oli igale puule jäänud sama arv varblasi. Mitu varblast oli alguses teisel puul?
minnakse edasi hulkade võrdlemise juurde. Hulkade võrdlemisel ei kasutata esialgu arve. Võrdlemisel seatakse ühe hulga iga element vastavusse teise hulga elemendiga. Alustatakse lihtsatest näidetest. Näiteks vajab iga laps kirjutami- seks pliiatsit, õpetaja paneb lauale mõned pliiatsid ja kutsub klassi ette mõne õpilase, igaüks peab võtma pliiatsi. Pliiatseid on sama palju kui lapsi. Tahvlile laotakse hulk, milles on 3 punast ruutu. Selle alla laotakse hulk, milles on 3 sinist ruutu. Siniseid ja punaseid ruute on ühe- palju. Mõisteid rohkem ja vähem vaadeldakse algusest peale koos. Nii mõistavad lapsed, et kui ühes hulgas on esemeid rohkem, siis järeli- kult on neid teises hulgas vähem. 18 Hulkade võrdlemisel viiakse hulkade elemendid omavahel vasta- vusse. Õpetajal on ühes käes pliiatsid ja teises paberilehed. Selleks, et tea- da, mida on rohkem, kas pabereid või pliiatseid, jagab õpetaja pabe- rilehed ja pliiatsid lastele
Näide15. Märklauda tulistatakse sellele katsele vastav P(BA) = P(valge) = 2/4 = 0,5 e. 50%. kaks korda. Tõenäosus tabada esimesel elementaarsündmuste hulk on:S = {1, Sama loogikaga jätkates on kolmanda lasul on 0,6 ja tabada teisel lasul on 0,8. 3, 5}.Siin sündmuseks A on valge kuuli valimise tõenäosus vaid P(C) Leida tõenäosus, et märklauda tabatakse paarituarvulise tahu pealetulek. Näiteks, = P(CP(B)) = P(CA B) P(valge) = 1/3 vähemalt üks kord.Lahendus. Olgu A = 1. Juhul kui tuleb paarisarvuline = 0,333 ehk 33,3%. Sõltuvad sündmus A märklaua tabamine esimesel tahk, siis see on antud sündmuse juhuslikud sündmused on üksteisest lasul ja sündmus B olgu märklaua vastandsündmus, tähistatakse AC, näiteks sõltivad. Näide11
TÕENÄOSUSTEOORIA 1 Juhuslik sündmus 1.1 Juhusliku sündmuse mõiste. Mingi katse või vaatluse tulemusena toimub teatud sündmus. Sündmusi tähistatakse tähtedega A, B, C, … . Iga sündmust vaadeldakse teatud tingimuste kompleksi olemasolu korral. Näiteks lumi sulab 0 kraadi juures normaalrõhul. Sündmused võib jaotada kolme liiki: 1. Kindel sündmus , mis toimub alati antud tingimuste juures ( päike tõuseb idast ja loojub läände). 2. Võimatu sündmus , mis ei saa kunagi antud tingimuste kompleksi korral toimuda (rong sõidab maanteel, päike loojub itta). 3. Juhuslik sündmus, mis võib toimuda või mitte toimuda (paarisnumbrisaamine täringuviskel, mündi viskamisel saada kull või kiri). 1.2 Sündmuste vahelised seosed. Sündmuste vahelised seosed on nagu vastavate hulkade vahelised seosed. 1. AB, sündmus B järeldub sündmusest A ehk sündmus A sisaldub sündmuses B. Näiteks: A = (2) ja B = (2;4;6), siis
i. 100 aasta pärast on 100 m jooksu maailmarekord 8,8 sekundit. j. Korvis on 2 musta ja 4 valget kuulikest. Võetakse üks kuul ning saadakse sinine kuul. 2. Iga sündmuse kohta märkida, mis on tema vastandsündmuseks. a. A täringuviskel saadakse paarisarv silmi b. A nelja vastutulija hulgas on vähemalt üks blondiin c. A 10 viskest tabab korvpallur vähemalt ühel korral d. A kaardipakist tõmmatud 3 kaarti on kõik ässad e. A saja detaili hulgas on vähemalt 80 kvaliteetset detaili 3. Kas sündmused A ja B on sõltumatud või sõltuvad. a. Täringut visatakse kaks korda. A esimesel viskel saadakse paarisarv silmi B teisel viskel saadakse 4 silma Kas A ja B on sõltumatud või sõltuvad. b. Korvis on 4 õuna ja 5 pirni
Kallavere Keskkool Jana Smirnova 8.klass PI PÕHIKOOLI MATEMAATIKAS Uurimistöö Juhendajad: Maardu 2012 SISSEJUHATUS Arv, mida tähistatakse kreeka tähega , on üks tuntumaid arve matemaatikas ja sellise suuruse olemasolust sai inimkond aimu juba väga ammuses minevikus. Praeguseks on arvutatud üle 6000000000 komakoha. ligikaudne väärtus on 3,14. Käesolevas töös on uuritud kasutatavust põhikooli matemaatikas. Autor on uurimistöö teemast huvitatud, sest tahtis rohkem tutvuda : mis arv see õieti on ja kus ning milleks seda kasutatakse. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid õpikuid ja internetimaterjale. Uurimistöö on kirjutatud 20 lehel, sisaldab 7 joonist ja 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 12 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis saab ülevaate ajaloolisest arengust:
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste ,,funktsioon" ei ole kasutusel ainult matemaatikas, vaid ka loodusteadustes (nt organismi funktsioonid), muusikas (funktsioon on muusikas harmoonia mõiste, millega iseloomustatakse helirea astmete vahelisi suhteid. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse funktsionaalharmooniaks), psühholoogias, arvutiteaduses (täpsemalt programmeerimises), filosoofias jms. 1. Funktsiooni mõiste avamine 7. klassi matemaatikakursuses Funktsiooni mõiste juurde jõudmiseks on otstarbekas eelnevalt käsitleda järgmisi teemasid: a) jäävad ja muutuvad suurused; b) võrdelised suurused ja nende omadused; c) pöördvõrdelised suurused; d) graafikute lugemine. 1.1. Jäävad ja muutuvad suurused Kui suuruse arvuline väärtus antud ülesande või nähtuse tingimustes e
katse jaoks soodsaks. Sündmus A toimub, kui juhusliku katse tulemus on tema jaoks soodne. Näide 4. Tulistatakse märklauda. Olgu juhuslik sündmus A, et toimub üks tabamine ja üks möödalaskmine. Sellele katsele vastav elementaarsündmuste hulk S = {s , s , s , s } 1 2 3 4 on: s esimesel ja teisel lasul tabatakse; 1 s esimesel tabatakse, teisel lastakse mööda; 2 s esimesel lastakse mööda, teisel tabatakse; 3 s esimesel ja teisel lastakse mööda. 4 Sündmuse A soodsad sündmused on s , s . 2 3 TEHTED TEINETEIST VÄLISTAVATE SÜNDMUSTEGA Tehteid saab sooritada ainult nende sündmustega, mis on seotud ühe ja sama katsega. Sündmuste summa Sündmuste A ja B summaks elementaarsündmuste hulgas nimetatakse sündmust, mis toimub parajasti siis, kui toimub kas sündmus A
Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) = = x2y + 3xy2 + x3 2x2y xy2 + x2y 2xy2 y3 = = x 3 y3 = = (x y)(x2 + xy + y2) b) (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) Lahendus: (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) = 9a2 12a + 4 + 4 9a2 = = 8 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x 1 24x2 + 6x
ga“ Lahendus: A=“saadi 2 ässa ja 1 poti“ A1=“Jagub arvuga 2“ 4 A2=“Jagub arvuga 3“ │Ω│=n= C 52 =270725 P(A)=P(AA͞1AA͞2)=P(AA͞1)P(AA͞2)=1/2*2/3=1/3 2 1 1 P(AA͞1A2)=P(AA͞1)P(AA͞2│AA͞1)=1/2*2/3=1/3 │A│=k= C 4 C 13 C 35 =2730 Ühes urnis on 2 valger, 3 punast ja 4 sinist kuuli, teises 4 valget ja 2 rohelist kuuli. Kummastki urnist P(A)=6/595 võetakse juhuslikult üks kuul. Kui tõenäone on, et 4) Riiulile pannakse 10 raamatut, millest 3 on vähemalt üks võetud kuulidest on värviline? inglisekeelsed, juhuslikus järjekorras. Kui suur on Lahendus: I urn 2 v+3p+4s=9, II urn 4v+2s=6
STEREOMEETRIA Risttahukas S 2ab bc ac c V S p H abc d d a2 b2 c2 b a Kuup S 6a 2 d a V a3 d a 3 a a Püstprisma S t 2S p S k H= l Kü lg pindala S k P H V Sp H A B C Kaldprisma S t 2S p S k Ris
Arvuti riistvara 1. Arvutustehnika ajalugu a. Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? “640K mälu peaks olema piisav kõikidele.” ■ Vastus: Bill Gates b. Milline oli esimene kommertsmikroprotsessor? ■ Vastus: 4004 c. Milline oli esimene tabelarvutusprogramm? ■ Vastus: VisiCalc d. Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2
kui sündmus A ei toimu. P()=1-P(A). · Sündmuste A ja B summa on sündmus, mis toimub kui toimub vähemalt üks sündmustest A või B. AB · Sündmuste A ja B korrutis on sündmus, mis toimub parajasti siis, kui toimuvad sündmused A ja B. AB · Tõenäosuste liitmise lause: P(AB)=P(A)+P(B)-P(AB). Kui sündmused A ja B on teineteist välistavad, siis P(AB)=P(A)+P(B) N3. (J.Gurski). Urnis on 10 punast, 15 sinist ja 5 valget kuuli. Urnist võetakse 1 kuul, leida tõenäosus, et see kuul on punane või valge. Sündmus A võetakse punane kuul Sündmus B võetakse valge kuul P(A)=10/30 P(B)=5/30 P(A B)= 10/30+5/30=0.5 · Sündmuse A tinglikuks tõenäosuseks tingimusel B nimetame sündmuse A tõenäosust eeldusel, et sündmus B toimub. P(A|B)=P(AB)/P(B) Järeldused: 1. Kui BA, siis P(A|B)=1 2. Kui A, B üksteist välistavad, siis P(A|B)=0
Kas seda on võimalik mõõta? Ei ole võimalik mõõta, sest praegune suhteline mõõtmistäpsus on 10-10 dm=0,6·10-11 E=mc2 LASER-mis see on? MATEMAATIKA Hiina tähestikus on 10000=104 hieroglüüfi. Mitmekohalist kahendarvu tuleks nende kodeerimiseks kasutada? Ligikaudu 13 kohalist kahendarvu. Mitu pooldumist on alates munaraku viljastamisest toimunud, arvestades, et inimesel on ~1014 keharakku? Ligikaudu 47 pooldumist Laskerajal on 5 võrdväärset laskurit. Igaüks neist tabab märki 70% tõenäosusega. Milline on tõenäosus, et vähemalt üks neist tabab märki jubaesimese lasuga? Aga tõenäosus, et keegi ei taba märki? Miks ei saa mittesiledat f-i diferenseerida? Mitu mõõdet on punktil? 1 punkt 2 punkti määravad, mille 3 punkti määravad, mille 4 punkti määravad, mille Vektori pikkus ehk moodul leitakse avaldisest: Kuidas siis, kui vektor on kolmemõõtmelises ruumis? Universumison 1090 elementaarosakest. Mitme bitine ribakood kirjeldab siis unikaalselt
1 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK I Joonistel on kuue funktsiooni graafikud. Tee kindlaks, missuguste funktsioonidega on tegemist. 1 2 3 © Allar Veelmaa 2014 2 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium KORDAMINE: FUNKTSIOONI GRAAFIK II © Allar Veelmaa 2014 3 10. klass Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium REAALARVUDE PIIRKONNAD Kuna erinevates õpikutes kasutatakse reaalarvude piirkondade märkimiseks erinevaid tähistusi, siis oleks kasulik teada mõlemat varianti. Nimetus Tingimus Esimene
AINE EHITUS. AINEOSAKESE TASE Juba väga ammu on inimesed otsinud maailma algaineid. Arvati, et kõik maailmas on tekkinud veest ja muutub jälle veeks, et maailma algaineteks on neil elementi: maa, vesi, tuli ja õhk. Atomistid. Ligikaudu 2 500 aastat tagasi tekkis VanaKreekas õpetlaste koolkond, keda hakati kutsuma atomistideks. Atomistid arvasid, et maailm koosneb arvutust hulgast nähtamatutest, jagamatutest ja üliväikestest osakestest. Nad nimetasid neid osakesi "aatomiteks", mis kreeka keeles tähendab jagamatut. "Aatomid" on kuju, suuruse ja massi poolest väga mitmekesised: neid on krobelisi, siledaid, ümmargusi, kandilisi, mõned on konksukestega. "Aatomid" liiguvad tühjuses, põrkuvad omavahel kokku, haakuvad üksteisega, lähevad lahku. "Aatomite" kombinatsioonidest moodustub kogu looduse mitmekesisus. Ligikaudu samal ajal tekkis rida teisi õpetlaste koolko
ARVUTI ARHITEKTUURI TESTID 1.test Kombinatsioonloogikaahelad(1) 1)Milline joonisel kujutatud loogikaelementidest töötab vastavalt selles kandendväärtuste tabelist kirjeldatule? V: B 2) Milline joonisel kujutatud loogikaelementidest töötab vastavalt selles kahendväärtuste tabelis kirjeldatule? V: F 3) Mida tähendab lühend CMOS? V: complementary metal oxide semiconductor 4) Kas alljärgnev lause on tõene või väär: NMOS (NMOP) transistori väratile positiivse pinge (UG=Uallikas) rakendamisl käitub see transistor avatud lülitina. V: VALE 5) Kas alljärgnev lause on tõene või väär: NMOS (NMOP) transistori väratile nullise pinge (UG= 0V rakendamisl käitub see transistor suletud lülitina. V: VALE 6) Milliste joonisel kujutatud loogikaahelate kosted on identsed? Ehk teisisõnu: milliste ahelate puhul saate sisendparameetrite samade kombinatsioonide korral väljundis ühesuguse väärtuse. V: A ja E 7) Milliste joonisel kujutatud loogikaahelate kosted on identse
6.ptk Ruutvõrrand 8.klass Õpitulemused Näited 1.Arvu ruut - kahe võrdse teguri korrutis Ül.1262,1263 2 a a=a ; mistahes ratsionaalarvu ruut on Leida arvu ruut taskuarvuti abil. mittenegatiivne 2 2 2 2 15 =225; 28 =784; 41 =1681; 57 =3249 Lihtsustada avaldis ja arvutada. 2 2 2 2 2,4 2 =(2,4 2) =4,8 =23,04 NB ruutjuure pöördtehe; saab kasutada 2 näiteks ruudu ja ringi pindala arvutamisel =3,5 =12,25 2 2 2 2 2 (-4,5) 4 -8 (-1,5) =(-4,5 4) -(-8
Sissejuhatus - Test 1 1. Järjesta skaalad informatiivsuse järgi, alustades kõige vähem informatiivsemast a. kõige vähem informatiivsem nimiskaala b. suurema informatiivsusega järjestusskaala c. kõige informatiivsem intervallskaala 2. Uuringufirma viib Eesti elanikkonna hulgas läbi tööjõu-uuringut. Vali õiged terminid, mis tähistavad toodud mõisteid. a. Eesti elanik objekt b. Uuringu teostamiseks kasutatakse intervjuusid mõõtmismeetod c. Tallinna elanikud osakogum d. need isikud, keda küsitletakse valim e. Intervjuul esitatavate küsimuste komplekt mõõtmisvahend f. Eesti elanikkond üldkogum g. inimese vanus tunnus h. need inimesed, kelle sissetulek on väiksem kui 5000 kr osakogum i. inimese sissetulek tunnus 3. Milliste vaatlustega on tegemist? a. küsimustiku
(5 punkti) Ülesannete tekstid I Urnis on 10 kollast ja 6 rohelist kuuli. Leidke tõenäosus, et urnist 1) juhuslikult võetud kuul on roheline; 2) juhuslikult korraga võetud kaks kuuli on mõlemad rohelised. II Karbis on 9 valget ja 7 musta palli. Leidke tõenäosus, et karbist 1) juhuslikult võetud pall on valge; 2) juhuslikult korraga võetud kaks palli on mõlemad valged. III Esimeses urnis on 5 punast ja 3 sinist kuuli, teises 4 punast ja 3 sinist kuuli. Leidke tõenäosus, et 1) esimesest urnist juhuslikult võetud kuul on sinine; 2) võttes kummastki urnist juhuslikult ühe kuuli, on mõlemad kuulid sinised. Vastused 3 1 9 3 3 9 I 1) ; 2) . II 1) ; 2) . III 1) ; 2) . 8 8 16 10 8 56 Näpunäited Esimeses alaülesandes on tegemist lihtsündmusega
Tiia Toobal 2008 II osa Pärnu Koidula Gümnaasium Test nr. 1. a 0,5 - 16b 0, 5 1. Leia avaldise - 4b 0, 25 , kui a = 16. a 0, 25 - 4b 0, 25 1) 6 2) -2 3) 4 4) 2 2. Leia antud arvudest suurim ( 2) ( 2) 3, 2 3 1 4, 7 1) 2) 3) 4) 3 4 5 2 3 1- log 3 6 - log 4 0 ,125 3. Arvuta avaldise 27 -4 väärtus. 1) 0 2) 7,875 3) 7,875 4) 3,875 4. On antud perioodilise funktsiooni y
Juustudest ja lisanditest võib juustulauale koostada ka suuri juustuvaagnaid,millel on erinevad juustusordid,köögiviljad,puuviljad,marjad,küpsised ja kuivikleivad Vastuvõtu korraldamine juustulauaga Vastuvõtul juustulauaga võib katta selvelaua,kuid juustusuupisted ja jooke võib pakkuda ka kandikutelt.Samuti on võimalik kasutada ombineeritud teenuseid.Näiteks pakkuda jooke kandikutelt ja suupisteid laualt,võib pakkuda jooke ja suupisteid nii laualt kui ka kandikutelt. 5 Teenildajad Teenindajad toimivad samuti nagu vastuvõtul fursettlauaga või rootsi lauaga. Külalised Külalised toimivad üldjoontes samuti nagu vastuvõtul fursettlauaga või rootsi lauaga. Külalised peaksid oskama kasutada erinevaid juustunuge.Tavaliselt pannakse juustulauale sakilise,veidi erikujulise teraga nuga,mille otsas on kaks teravikku
hoovõtuks taha ja keharaskus kandub tagumisele jalale, löögikäsi saadab palli otse võrgu suunas ja tõuseb võrgu ülemise ääreni, pingestatud labakäega või rusikas Alt- küljelt palling- seisab põhiasendis, vasak külg võrgu poole, jalad õldagelaiuselt hargis põlvest kõverdatud, pöiad paralleelselt, pall visatakse vasaku käega üles ette, parema käe hoovõtuks taha alla ja keharaskus kandub paremale jalale. Lüüakse sirge parema käega ja tabab vöökõrgusel keha ees, koos kehapöördega võrgu poole liigub võrgu suunas, lüüakse pingestatud labakäega kui ka rusikas Alt küljelt kõrge palling e küünalpalling- seisab parema küljega võrgu poole, jalad harkseisus, keharaskus paremal jalal, pall vasakus käes parema külje juures, parema jala varvaste kohal, visatakse pall vasaku käega üles, keharaskus kandub paremale jalale, palli lüüakse pingestatud labakäe
1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millisteks osadest ta koosneb? ´Uurib aine ja välja kõige üldisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Koosneb: Relativistlik kvantmehaanika, kvantmehaanika, erirelatiivsusteooria, klassikaline mehaanika, üldrelatiivsusteooria. 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatiliste võrranditega. Mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise obiekti antud hetkel vajalikke omadusi tõsiteaduslikult. Näiteks: ainepunkt, absoluutselt elastne keha. 4. Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja ise
Mängijate eesmärk on toimetada pall vastasvõistkonna väravasse, mis asub otsajoonte keskel. Need koosnevad kahest vertikaalsest postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postidevahe on 7,32 meetrit ja põikpuu kõrgus alumise servani on 2,44 meetrit. Väravajoon peab olema sama lai kui on väravapost ja põikpuu. Väravaid ümbritseb ristkülikukujuline karistusala. Seda tähistavad kummagi väravaposti siseküljest 16,5 meetri kauguselt otsajoone suhtes täisnurga all tõmmatud jooned, mida ühendab otsajoone suhtes rööpselt 16,5 meetri kaugusele tõmmatud joon. Karistusalal on kaks peamist funktsiooni: see on ainus mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib mängida käega; kui mängija rikub oma karistusalal reegleid, määratakse vastasvõistkonnale penalti, mille löömise koht asub kummagi väravaposti suhtes võrdelt 11 meetri kaugusel otsajoonest. Keskjoon jagab väljaku kaheks võrdseks pooleks.
Diskvalifitseeriv viga on ilmne ebasportlik viga, näiteks rusikahoop. Mängija, kes on teinud 5 viga (kas isikliku või tehnilist), peab väljakult lahkuma. Diskvalifitseeriva vea korral peab vea teinud mängija kohe lahkuma nii väljakult kui ka saalist. · Tavalise isikliku vea korral paneb ründevõistkond palli mängu audist. Kui võistkond on teinud 4 viga veerandajal, siis järgnevate vigade korral visatakse kaks vabaviset. · Kui viga tehakse mängijale viskel ja see tabab, siis korv loeb ning lisaks antakse veel üks vabavise. Kui aga visatakse mööda, siis saab kaks või kolm vabaviset sõltuvalt sellest, kui palju punkte oleks võistkond saanud, kui vise oleks tabanud. · Ebasportliku vea korral antakse vastasvõistkonnale kaks vabaviset ja veel lisaks paneb võistkond palli mängu keskväljaku küljejoonelt. · Kahepoolse vea korral pannakse pall mängu lähimas ringis hüppepalliga ja
(Genereerivaid funktsioone kirjeldas esimesena Abraham Moivre, 1730 ent tegelikkuses on siiski tegu väga uue suunaga). [11]. n objekti jaotamine k gruppi. On selge, et tegu on kombinatooorse probleemiga. a). n kingi jagamine k inimese vahel kui on teada, kui mitu kinki iga inimene peaks saama: 1). Oletame, et kõik n kinki on laotatud pika laua peale ritta. Kuna on teada, kui palju kinke keegi peab saama, võime ette kujutada, et esimene inimene tuleb võtab laualt (vasakult alustades) esimesed n1 kinki. Teine inimene võtab seejärel järgmised n2 kinki. Viimane inimene k võtab lõpuks laualt ära viimased kingid nk. 2). On selge, et kinke on lauale võimalik järjestada Pn = n! erineval viisil. Seejuures on samuti triviaalne, et kutsudes inimesi laua äärde tagasi, on esimesel neist võimalik oma kinke järjestada n1! viisil, teisel inimesel n2! viisil jne. Kokkuvõttes saamegi, et n kingi selliselt jagamiseks on võimalust
Asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 km/h tunnis Millised nõuded kehtivad selle märgiga tähistatud ülekäigurajal? a. Möödasõit on keelatud b. Tagasipööre on keelatud c. Kiirus ei tohi ületada 30 km/h 1 Halvaks nähtavuseks nimetatakse ilmast vöi muudest näh- tustest (udu, vihm, lumesadu, tuisk, tolm, vee- ja pori- pritsmed, vastupäike) tingitud ajutist olukorda, kui teel vaadeldavat objekti ei ole vöimalik taustast eristada ... a. Alla 300 m kauguselt. b. 500 m kauguselt. c. 700 m kauguselt. 4 Millisele söidukile peab juht andma teed? a. Söidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur koos erilise helisignaaliga. b. Söidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur ilma erilise helisignaalita. c. Söidukile, mis töötab teel ja millel on sisse lülitatud kollane vilkur. 1. Te sõidate mööda maanteed ja näete tee ääres metskitse. Kuidas tuleks tegutseda? Jälgima looma käitumist.
TIP: Loengute materjalide põhjal üksi on võimatu head hinnet saada (Näiteks 45. küsimuse puhul peaks teadma, et inertsjõud on kiirendusega vastupidise suunaga mõjuv jõud, kuigi seda võrrandis ei ole otse välja toodud). Käi loengutes kohal ja soovitavalt lindista neid. Võrrandid ja neist arusaamine on tähtsam, kui pika jutu kirjutamine. 1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel 2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Tihti ei lükka uus teooria vana ümber, vaid näitab, et vana on rakendatav kitsamates tingimustes. Kaasaegsed probleemid on lahendatatavad ainult interdistsiplinaarse koostöö tulemusena. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursu
järgmisele. KEELE-, KÕNE- JA LUGEMISMÄNGUD KAS SELLES SÕNAS ON? Eesmärgid: õppida eristama üksikuid häälikuid, saada selgemaks tähtede nimesid Vanus: 4-6 a Osavõtjad: 2-6 mängijat Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, pildid üksikutest esemetest, mänguasjad või muud esemed Mängu käik: Õpetaja nimetab sõna, laps veeretab täringut ja ütleb, kas antud tähes on sellele tähele vastav häälik või mitte. Laps võtab laualt pildi (eseme) ja ütleb, mille võttis. Seejärel veeretab täringut ja ütleb, kas kuuleb tähele vastavat häälikut või mitte. LOE! Eesmärk: õppida 2-tähelisi sõnu kokku lugema Vanus: 4-6 a Osavõtjad: 2 mängijat Vahendid: 2 tähtedega täringut Mängu käik: Laps veeretab mõlemat täringut ja loeb täringutelt kokku saadud silbi ette. TÄIDA KORV ... Eesmärgid: õppida tundma juurvilju ning söögiseeni, õppida üldistama Vanus: 4-5 a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
