asukohamääramis-seadmed (GPS) 9 Ruumilisi otsustusi toetavad süsteemid(SDSS) keskkond keeruliste planeerimisülesannete lahendamiseks. Planeeringud: - Erinevate infokihtide (nt teede, asustus, LK alad, olemasolevad planeeringud) kombineerimine - Atribuutandmete parem haldamine - Päringud ja analüüsid - 3D visualiseerimine - Kaartide kujundamine Rahvaloendus: 3 1. Rahvaloendajate varustamine elanikkonna andmetega: - Iga inimene ning eluruum tuleb loendada ühe korra - Iga loendaja peab täpselt teadma oma tööpiirkonna piire 2. Rahvaloenduse andmete kandmine GIS andmebaasi. Lennundus: 1. saabuvatele lennukitele on oluline minimaalne ohutu kõrgus (MSA)
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne
Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS. Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh mõõtkavade, koordinaadi-võrkude ja aluspunktide probleeme, mis on seotud kartograafiliste projektsioonidega. Kaartide koostamine ja toimetamine vaatleb kaardioriginaalide koostamise
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d
Eesti kartograafiline süsteem Eesti kartograafia oli enne II maailmasõda võrdne teiste Euroopa riikidega.1940.a likvideeriti Eesti kartograafiateenistus Nõukogude võimu poolt. Nõukogude võimu ajal tehtud kaardid olid venekeelsed ja salastatud, avalikuks kasutamiseks väljaantud kaardid olid aga moonutatud. Eesti taasiseseisvumisega moodustati 1990.a Maa-amet ning selles geodeesia ja kartograafia osakonnad. Alates 1992.a on lõpetatud Eesti territooriumi kaartide ja geodeetiliste andmete salastamine. Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist projektsiooni: - Transversaalne Mercatori projektsioon (TM-BALTI) kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti Baaskaart - Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST) telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi ja omavalitsuskaartide koostamiseks
· Sektordiagramm annab hästi edasi summeritavate parameetrite osatähtsusi · Tulpdiagramm annab hästi edasi aegreana käsitleva parameetri väärtuste dünaamikat 4. Konformse projektsiooni puhul: · Puuduvad nurgamoonutused · On mõõtkava igas suunas sama 5. Kaardi otstarve on: · Andmete esitamine e kommunikatiivsus · Andmete talletamine Maa pinna kohta · Maailmavaate kujundamine 6. Eesti kaartide projektsioonid: · Eesti Baaskaart Mercatori põikprojektsioon · Maailma üldvaatekaart Mercartori normaalsilindriline projektsioon · Eesti Põhikaart Lamberti konformne kooniline projektsioon 7. Kas väide on õige või vale? Koordinaadid on Maa pinna punkti omadus, igat Maa koore punkti iseloomustavad alati taustsüsteemist sõltumatud koordinaadiväärtused. · Vale 8. Täidke lüngad valikutega!
· Sektordiagramm annab hästi edasi summeritavate parameetrite osatähtsusi · Tulpdiagramm annab hästi edasi aegreana käsitleva parameetri väärtuste dünaamikat 4. Konformse projektsiooni puhul: · Puuduvad nurgamoonutused · On mõõtkava igas suunas sama 5. Kaardi otstarve on: · Andmete esitamine e kommunikatiivsus · Andmete talletamine Maa pinna kohta · Maailmavaate kujundamine 6. Eesti kaartide projektsioonid: · Eesti Baaskaart Mercatori põikprojektsioon · Maailma üldvaatekaart Mercartori normaalsilindriline projektsioon · Eesti Põhikaart Lamberti konformne kooniline projektsioon 7. Kas väide on õige või vale? Koordinaadid on Maa pinna punkti omadus, igat Maa koore punkti iseloomustavad alati taustsüsteemist sõltumatud koordinaadiväärtused. · Vale 8. Täidke lüngad valikutega!
ArcGISis peab objektide välja valimiseks vastav kaardikiht olema selekteeritavas reziimis (vt ka ptk. 2. 3). ArcMap keskkonnas on neli meetodit graafiliste objektide selekteerimiseks: 1) interaktiivne (interactive selection); 2) atribuudiinfo alusel (selection by attributes); 3) asukohapõhine (selection by location); 4) teiste graafilis te objektide kaudu (selection by graphics); Ruumiinfoga seotud andmete põhjal päringute koostamine (ruumianalüüs) on GISi üks peamisi kasutusvaldkondi. Atribuudiinfo põhjal päringu koostamine (selection by attributes) on standardne andmebaasipäring, kus kasutatakse SQL`i (struktureeritud päringu keel), nt. vali Tallinna linnas objekt, mille aadress on "Kotka 10" või siis nt. leia kõik Eestimaa linnad, kus elanike arv on suurem kui 10 000. Ruumiliste asukohapäringute (selection by location) tegemisel kaardil määratletakse selles osalevad kihid ning kirjeldatakse dialoogiaknas nendevahelised seosed, nt.
normide järgi valmistatav kogu Eesti maismaad hõlmav kaart. Riikliku põhikaardi valmistamise esmane ülesanne on koguda normeeritud täpsusastmega topograafiline informatsioon, tagada selle säilumine ja kättesaadavus. Digitaaltehnoloogia annab head võimalused nende ülesannete täitmiseks. Olulisemad Eesti põhikaarti käsitlevad dokumendid on: põhikaardi digitaalse andmebaasi moodustamine ja andmevahetus (1994), Eesti põhi ja baaskaardi projektsioon ja tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem, Eesti põhikaardi programm aastateks 1991-2005, Eesti kartograafia arengukava, projektettepanek Eesti Vabariigi põhikaardistamiseks, riikliku põhikaardi põhinõuded, Eesti põhikaardi kohanimede andmebaas, Põhikaardi spetsifikatsioon, Eesti põhikaardi juhend, Mõõtkavas 1 : 10 000 ja 1 : 5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised ja juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000
arvestamine; • kujutav kunst - kaardi oluline komponent on visuaalne esteetilisus, nii saab kunstist vajalikku abi esteetilisuse saavutamisel; • visuaalne taju - kaarte "kasutatakse" silmade abil. Hea kaart arvestab inimsilma omadusi, nägemise seoseid teiste meeltega ning ka inimpsüühikat; • ruumiandmete haldus - hea kaardi tegemiseks kogutakse, organiseeritakse ja analüüsitakse suurt andmehulka; • piirangud (map conditions) - kaartide kasutamisega seotud juriidilised küsimused, seadused, standardid, eelarvestamine jne Kaardiõpetus õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente, liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik matemaatiline kartograafia lahendab kaartide kasutamisel tekkivaid ülesandeid, sh
ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS annab raamistiku ruumiandmete ja 2 nendega seotud informatsiooni kogumiseks ja haldamiseks selliselt, et seda saab visualliseerida ja analüüsida. (Allikas: GIS-päev kodulehekülg) Referaadi läbivaks teemaks on kuidas erinevad õppeasutused on rakendanud GIS tarkvara õpetamist ja kasutamist koolitöös. Võrreldud GISi õpetamist erinevates kooliastmetes- gümnaasiumis, ülikoolis ja kutseharidusasutuses. Veel käsitlen GIS-i tarkvara kasutamist erinevates maailma riikides. 1. GIS päev Selle päeva tähistamise mõte sai alguse 1987.aastal USA-s, kui sealne Rahvuslik Geograafia Selts otsustas Geograafia Teadlikkuse nädala jooksul edendada koolides, organisatsiooides ja ühiskonnas geograafilist kirjaoskust. GIS päev on globaalne sündmus, mida tähistati esmakordselt 1998.aastal
.....................6 6. EKVIDISTANTSED SILINDRILISED PROJEKTSIOONID .............................................................6 7. MUUD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID ...................................................................................7 8. PSEUDOSILINRILISED PROJEKTSIOONID ....................................................................................7 9. MAAILMAS ENIM LEVINUD SILINDRILISED PROJEKTSIOONID ...........................................7 Püstsilindriline projektsioon ehk Mercatori projektsioon ................................................................7 Lamberti õigepindne silindriline projektsioon .................................................................................8 Mercatori universaalne põikprojektsioon (UTM).............................................................................9 Mercatori põikprojektsioon...........................................................................................................
suuremõõtkavaline kaart. Topokaardi iseloomulikuks omaduseks on reljeefi kujutamine. Tavaliselt tehakse seda samakõrgusjoonte abil. Siiski ei tee reljeefi kujutamine kaardist veel kindlasti topokaarti. Topokaart on suuremõõtkavaline, nii et sellel saaks kujutada ka asulaid, vetevõrku, teid, taimkatet jms. Topograafiliseks kaardiks on näiteks Eesti põhikaart, mille mõõtkava on paberkaardil 1:20 000. 2. Eesti põhikaardi projektsioon. Iseloomustus ja valiku põhjendus. Selle kaardi tegemise eesmärgiks oli anda suverräänsele riigile oma kaardisüsteem. Eesti põhikaardi koostamisele eelnes suur projekteerimistöö ja põhikaardi programm valmis 1990.aastal. - Projektsioonid Põhikaardi projektsiooni valikul lähtuti järgmistest kriteeriumitest: 1) Moonutuste lubatav suurus 2) Eesti peab olema ühel projektsiooni pinnal 3) Ühtse ristkoordinaadistiku ja kaardivõrgu võimalus.
detailsuse vähendamisel säiliks ruumiandmete omavaheline iseloomulik suhe. Generaliseerimisel ei saa arvestada ainult üksikuid objekte vaid objektide omavahelist ruumilisi ja sisuslisi seoseid, et iseloomulikud maastikumustrid oleks edasi antud. (Sisas, Suurna 2012: 35) Näiteid generaliseerimisest. Topograafiline kaart sisaldab peamiselt informatsiooni maapinnakohta, aga rahvastiku kaart võib rõhutada administratiivpiire, kuid ei pruugi maapinna kohta informatsiooni üldse näidata. Kaarti mõõtkavast tulenevalt oleneb, kui palju kaardiruumi saab kasutada ja kui detailne on andmete esitus. Kaardimõõtkava vähendamisel võib sama andmestiku esitamine muutuda kaardi andmetega liiga ülekoormatuks ja ka loetamatuks. Suuremõõtkavalisel kaardil üksikud hooned kõik detailselt. Keskmise mõõtkavalistel kaartidel võidakse üksikobjektid kujundada punktleppemärkidega ja teised eemaldada, kuid ka muuta see ala üheks hoonestatud alaks, kui mõõtkava veel vähendada
6) ja MapInfos (vt punkt 3.5.4) loodud tabelid taimkattetüüpide keskmiste ja summaarsete pindalade kohta. ArcGISi tabel: MapInfo tabel: 7. Lisage aruandesse pilt teie poolt ArcGISis ja MapInfos kujundatud taimkatte kaartidest. ArcGIS kaart: MapInfo kaart: 8. Mis on GIS? Kes ja milleks saavad GISi kasutada? Kas ja kuidas teie saaksite oma erialal GISi kasutada? GIS on infosüsteemide spetsiaalne klass, nime järgi seotud maaga. Kõiki saab siduda geograafilise ruumiga (erilise geograafilise referentsiga), samuti geograafilise mõõtkavaga. Jaguneb: mitteruumilised IS (pangandus, toiduained jne), muud ruumilised IS (CAD süsteemid), muud GIS-id (sotsiökonoomilised: rahvaloendus, transport, maakasutus jne. ja biofüüsikalised: keskkond, kalandus, pinnas, maa
1. Projektsioonide liigitamine kasutatavate kiirte lähtekoha, siirdepinna ja moonutuste puudumise järgi. Nimetage ja vajadusel iseloomustage. Kiirte lähtekoha järgi: Kiired lähtuvad Maa vastasküljelt Stereograafiline projektsioon Kiirte lähtekoht Maa keskmes Tsentraalsne projektsioon Kiired on omavahel paralleelsed ja risti projektsioonitasapinnaga Ortogonaalne projektsioon Moonutuste iseloomu järgi: Pikkusmoonutuseta (õigepikkuselised) Nurgamoonutuseta (õigenurksed, on ka konformsed) Pindalamoonutusteta (õigepindsed) Sobedad (konventsionaalsed) veidi on moondunud nurgad ja pindalad, võivad olla moondunud ka pikkused aga kokkuvõttes kõige "loomulikum" tulemus) Siirdepinna järgi: Tasapinnaline projektsioon Kooniline projektsioon Silindriline projektsioon 2
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi XX YY Erinevate GISi programmide põhjalik ülevaade ja omavaheline võrdlus Tartu 20XX Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1Sissejuhatus...............................................................................................................................4 ArcGIS...........................................................................................................
keskkonna. 1.GIS kasutamine metsanduses 3 GISi tehnoloogia on avasüli vastu võetud nii avalikuse poolt kui ka erametsa firmade poolt. GISiga saab metsa kaardikihte uuendada ja tänu sellele on kättesaadav metsaomanikele rohkem infot kui varasemalt. Keskmine andmebaaside vanus on vähenenud 20 aastast kuni mõne nädalani. GIS kasutamine metsakaartide loomisel ja uuendamisel on sarnane automatiseeritud kaardistamisega, kuid GISi võimalus analüüsida seab selle kartograafiast eraldi seisvaks osaks (Kane, 1997). Tänapäeval on GISi kasutamine metsanduses asendamatu ning selleks on mitmeid erinevaid võimalusi, mida GISiga teha saab. Peamiselt jaguneb kaheks seotud kategooriaks: 1) Metsatagavara inventeerimine ja monitooring 2) Analüüsimine, modelleerimine ja prognoosimine otsuste tegemisel. Protsess täielikult töötava GISi väljatöötamiseks peab sisaldama iga tegevust kui kahte erinevat etappi
Ecology, Ecological Applications, Journal of Applied Ecology, Journal of Environmental Quality Maastikuökoloogia põhilised uurimismeetodid ja printsiibid. 1. Maastiku kompleksprofiil või transekt 2. Valgala printsiip - aine ja energiavoogude iseloomustamine - on ruumis kindlalt määratletud (valgla suurus, kuju, heterogeensus, reostuskollete paiknemine) 3. Ökoliin (E. van der Maarel), substraadi gradiendi ökoliin. Vt. Lõhmus et al. Metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon. 4. Kaartide analüüs 5. Aerofotode analüüs 6. Kaugseire 7. Kvalitatiivsed uuringud Too näiteid maastikuökoloogia uurimismeetodite rakendamisest. Digitaliseeritud kaardikihid – alad, teed_sihid, hooned •Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndi maastikuline tsoneering maakasutuse/maakatte püsivuse/muutuste alusel • Väärtusklassid • Tsoonide kirjeldused • Soovitused maakasutuse/maakatte kaitsmiseks, säilitamiseks ja taastamiseks Sõnasta maastikuökoloogia uurimisküsimusi
Teises peatükis käsitletakse teemat kuidas GIS ja GPS omavahel toimivad. Kolmas ja neljas peatükk on kahest tarkvara lahendusest, mida rakendatakse. Aga, mis see GIS on? GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Ajalugu ulatub tagasi 1854. aastase John Snow koostatud kaarti, kus kujutati koolerapuhangut Londonis. Konkreetsete haigusjuhtude esitamiseks kasutas John Snow punkte.Tema uurimus koolera leviku kohta viis haiguse allikani, milleks osutus haiguspuhangu keskmes asuv nakatanud
· edastatav informatsioon peab olema üheselt arusaadav, · kaardi koostamisel tuleb rakendada ühte põhimõtet kogu kaardi ulatuses, · kaart peab olema kujunduslikult sobiva värvilahendusega, · kaart peab moodustama kujunduslikult ühtse terviku ja vastama seejuures püstitatud eesmärgile. Kaart omab kindlaid matemaatilisi seaduspärasusi nagu on mõõtkava ja projektsioon, mille abil on kaartitel kujutatu seotud reaalselt looduses oleva maastikuga. Maastikul esinevaid objekte ja sotsiaalseid nähtusi kujutatakse kaardil leppemärkide, värvide, joonte ja tekstiga. Kaardil oleva info edastamine toimub graafiliselt, tekstiliselt ja ka numbriliselt. 1.1 Kaardi elemendid Vormiliselt leidub kaardil mitmesuguseid kirju ja graafilisi elemente, mida nimetatakse kaardi komponentideks. Ehkki väliselt võivad need tunduda vaid
TOPOGRAAFIA, KARTOGRAAFIA, KAART, PLAAN, KAARDIPROJEKTSIOONID Topograafia - maapinna kirjeldamine Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum – geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, joonise koostamine, dešifreerimine. Kartograafia - õpetus maakaartide koostamisest, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega Kaart - vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (st, et arvestab Maa kumerust) ja mida kirjeldatakse leppemärkidega. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on moonutatud sõltuvalt valitud projektsioonist.
mõõtmistulemuste matemaatilisest töötlemisest ning maapinna mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. Topograafia maapinna kirjeldamine. Maapinna füüsilisi omadusi peegeldava tasapinnalise kujutise tegemiseks vajalike tööde kogum geodeetiliste võrkude rajamine, mõõdistamine, desifreerimine, joonise koostamine. Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti kaartide tundmisest ja kasutamisest. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kaart vähendatud kujutis maapinnast, mis on mingis kaardiprojektsioonis (see tähendab, et arvestab maakera kumerus) ja mis on leppemärkidega seletatud. Kaardil on näidatud meridiaanide ja paralleelide võrgustik, ristkoordinaatide võrgustik jms. Kaart on ümbritsetud kaardiraamiga. Kaardi mõõtkava on
Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Mis on GPS? GPS pole piisav termin, kuna Ameerika Ühendriikide GPS-süsteemile leidub sarnaseid alternatiive ka teistel riikidel. Peaks kasutama ehk sõna satelliitpositsioneerimine või asukohamääramine satelliitide abil. Rahvusvaheliselt on tulnud uus termin GNSS (Global
geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab Maa pinda vähendatult ja üldistatult. Topograafiliste kaartide puhul kasutatakse võimalikult väikeste moonutustega projektsioone. ? Topograafiline plaan – piiratud maa-ala kujutis tasandil mingis kartograafilises projektsioonis,
Punkt polaarkoordinaadistikus on defineeritud polaarteljel asetseva pooluse 0 ja punkti vahelise pikkuse r ja polaartelje vahelise nurga abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8
on liikumatud, kuid arvutid võimaldavad koostada ka liikuvaid vookaarte, mis näitavad näiteks tuule kiirust orkaani ajal ning peale seda. (Briney, 2014) 1.1 Hea vookaart Sõltumata kaardi kategooriast peaksid kõik vookaardid vastama antud nõuetele: Arukas moonutamine: kaardi moonutamine ei tohi muuta kaardi tähendust. Joonte servade liitumine: kui mitmed jooned lähevad samasse sihtkohta, on oluline, et nende servad oleksid ühendatud, et kaart ei oleks segane. Arukas joonte marsruut: Mõningatel juhtudel vookaartide jooned läbivad kaardi keskpunkti. See aga võib varjata teisi jooni, seetõttu on taolised jooned parem suunata kaardi serva, et kõiki andmeid oleks näha. Kihilisus ja haru struktuur: Mõndadel vookaartidel on ühised hargnemiskohad. Sellistel juhtudel on võimalik näiteks kihid ühendada, et vähendada kaardi segadust
kujtamise viis. Projektsioonide liigitamine:1) horisontaalpinna abil horisontaalprojektsioon. 2) silindri või koonuse abil: *silindriline *põiksilindriline *püstsilindriline *kooniline. 3) projekteerivate kiirte abil: *paralleelproj.- projekteerivad kiired on paralleelsed *tsentraalproj. - silmapunkt asub tasapinna keskel *stereograafiline proj. - silmapunkt asub maa 2x raadiuse kaugusel maakera vastaspoolel *ekvivalentsed proj. Lamberti projektsioon eesti põhikaart kooniline, konformne projektsioon. Telgmeridiaan puudutab meridiaani pinda. Gauss-Krügeri projektsioon proj. on põiksilindriline ja konformne, s.t. meridiaanide ja paralleelide kujutised on omavahel risti nagu kera pinnalgi. G-K proj. kasutamisel jagatakse kogu maakera meridiaanidega 6o või 3o tsoonideks, valik sõltub topograafilise kaardi M1:10000 ja väiksemad 6 o tsoonideks & 1:10000 ja suuremad 3 o tsoonideks. Kõik
Punkt polaarkoordinaadistikus on defineeritud polaarteljel asetseva pooluse 0 ja punkti vahelise pikkuse r ja polaartelje vahelise nurga θ abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8
Andmebaasi näol on tegemist infovajaduste rahuldamiseks põhilise andmeallikaga Andmebaasis on organisatsiooni seisundit esitavate struktureeritud andmete kogum, mis kajastab organisatsiooni ja tema toimimise hetkeseisu (kõige värskemaid andmeid) Andmebaasis hoitakse erinevat tüüpi fakte esitatuna vastavalt andmebaasi tüübile kas tabelina, dokumendina või muu objektina Andmevaramu (-ait) (data warehouse) Eri tüüpi andmebaas, milles hoitakse vanu, ajaloolisi (mittevärskeid) andmeid ja seda kasutatakse andmete analüüsimiseks. Andmevaramu näol on tegemist organisatsiooni erinevatest andmebaasidest koondatud (puhastatud ja töödeldud) andmete kogumiga. Puhastatud andmed tähendavad, et ei ole samade andmete kordumist, ei ole tegemist puudulike või ebatäpsete andmetega. Töödeldud andmed tähistavad juba matemaatiliste operatsioonide rakendamise tulemusi (n: toodete müükide summad kuude lõikes vms)
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga 2 7. Mis on kaart, plaan, profiil, krokii (abriss)? Kaart on maapinna üldistatud, vähendatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline kujutis, mis näitab, kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti, mille valmistamisel pole maakera kumerust vaja arvestada. Krokii - maa-ala silmamõõduline skeem Profiil on nivelleerimise teel saadud maastiku vertikaallõige, millele on kantud kõrgussuhted, pinnase koostis (stratigraafia) jne. See vorm on väga levinud teedeehituste juures. 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Plaaniks loetakse suurema mõõtkavaga (üldreeglina suurem kui 1:10 000), üksikasjalikumat kaarti,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
