üleminekupiirkond, 3.vana tööstuspiirkond, 4.madala maksumusega elurajoonid, 5.kõrge maksumusega elamurajoonid, 6.uuskeskus, 7.uus tootmise piirkond, 8.uus tööstuspiirkond, 9.vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10.eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila Linna sisestruktuuri mudelid ühe keskusega ühe keskusega ringmudel sektormudel mitme keskusega sektormudel Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Põllumajandusajastu linn: Iseloomulikud olid kitsad, harilikult ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega. Tööstusajastu linn: Kasvas kõige kiiremini. Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla
Etiooplaste linna tänavapoolsetel külgedel pole majadel aknaid ja Ida-Etioopias paiknev linn on kaubateede ristumiskohas. Brasiilia pealinn oli algselt Rio de Janeiro, taheti et linn oleks ristikujuline, kuid seda ei saadud maastiku eripära tõttu ja pealinn viidi üle Brasiliasse. 14.Mudelid: 1) Ühe keskusega ringmudel-Linnakeskus on keskel ja erinevad sektorid asetsevad ringselt ümber keskuse. 2)Ühe keskusega sektormudel Keskus on keskel ja erinevad sektorid asetsevad erinevalt (segamini) 3)Mitme keskusega sektormudel- Linnal on mitu keskust ja erinevad sektorid mööda linna laiali . 15.Rühmatöö 16.Euroopa ja Ameerika linnade erinevus: Ameerikas on keskuse ümber suured ärimajad ja eemal on elamisrajoonid, aga Euroopas on tööstus viidud keskusest eemale. Linnastumisega kaasnevad probleemid 17.Linnastumisega kaasnevad probleemid: 1)Arenenud riikides: MAJANDUSLIKUD: Elamispinna puudus
Ülelinnastumine- ehk globaliseerumine, kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku intregreerumise protsessist, mille tulemusel suurenebmaailma eri piirkondade vastastikune seotus. Slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikest materjalist ekitatud elamud, infrastruktuuri puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Linna sisestruktuur- ühe keskusega ringmudel, ühe keskusega sektormuel, mitme keskusega sektormudel. 1) Kesklinn-ärila 2) Üleminekupiirkond agul 3) Vana tööstuspiirkond 4) Odavad elurajoonid 5) Kallid (eliidid) elurajoonid 6) Uuskeskus (edge city) 7) Uus tootmise piirkond 8) Uus (raske) tööstuspiirkond 9) Keskklassi elamurajoon 10) Eeslinn, eliidi elumajad (suburb) 11) Regeneratsiooniala (endine agul, tööstuspiirkond) 4. MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES Mõisted: Ettevõtlusklaster/ettevõtluskobar- sarnastel tegevusaladel tegutsevate (horisontaalne
Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel – maakasutusvormide suhtelisel paiknemisel põhinev mudel. 1B. Linnamajandus (lk 94-107) Linnamajanduse lähtekohtadeks on uusklassikalise majanduse põhiprintsiibid, mida kasautatakse ruumilises dimensioonis. Nendeks on kontsentrilise ja homogeense linna idee, inimese majanduslikult ratsionaalne käitumine, turu täielikult vaba areng ja lineaarne kaugus
Tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon linnas on inimökoloogiliste protsesside tulemus, mille taustal on erinevate sotsiaalsete ja etniliste gruppide erinevad majanduslikud võimalused ja jõud linnaruumis- linn on arenenud kõrgkultuuri ja tsiviliseeritud tegevuse keskus. 1- ärikeskus 2-kergetööstus 3-alamklassi elamupiirkond 4-keskklassi elamupiirkond 5-kõrgklassi elamupiirkond 6-rasketööstus. Hoyti sektormudel-linna maakasutus järgib transpordikoridore. Ärikeskuses on maarendi hinnad kõige kõrgemad. 8) Mis on kohatus ja kuidas seda praeguses linnaplaneerimises kasutatakse: Kohatus on anonüümne füüsiline struktuur ilma kohaspetsiifiliste erinevusteta. Seespool/väljaspool.Massikommunikatsioon kõikjal kättesaadav kõrge tehnoloogia ja standardid muudavad kohad omavahel sarnasteks. Kohatus tähendab
Hiljem tekivad uued sisserändajad samasse piirkonda kõige suuremaks grupiks ning olukord stabiliseerub. Kui linn kasvab kiiremini kui selle loomulik iive, siis on tulemuseks sotsiaalne metabolism, s.o. kuritegevus, enesetapud, haigused, vaesus ja anoomia. Tulemuseks kolivad kõige uuemad sisserändajad kehva mainega piirkondadesse üleminekuvöönids, äirkeskuse ja eeslinna vahel ja lükkavad teised elanikud üleminekuvöönidst kaugemale eeslinna. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel. Ametnikke huvitasid tüüpilised linnaosad, kus laenude risk on suurem. Uuringus selgus, et rentide suurus muutus linnades sektoraalselt. Linnad jaotuvad sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja linna keskel asuvast ärikeskusest. Linna kasvades ulatusid sektorid kaugemale linnakeskusest. Kõige kõrgemad rendid olid linnasüdames. Keskmise sissetulekuga inimesed elasid tavalislt kõrge staatusega inimeste poolt asustatud piirkondade läheduses. Kõige madalamad rendid olid rikaste
Järgneb üleminekutsoon (tsoon 2), kus on odavam kinnisvara ja ümbritseb äritegevuse, tööstus- ja elamispiirkondi, on nn "kulunud". Tsoonis 3 on suhteliselt odavad elamud sinikraelistele töölistele. Tsoonis 4 kaubanduskeskused ja kallimad ühepereelamud valgekraelistele. Tsoonis 5 asub eliit, tehased ja kohalike tööliste elamud. Areng südamikust väljaspoole. b. Sektormudel - kus linnade kujundamise ja kasvumustrite aluseks on linna mingi füüsiline aspekt, nt liiklusteed, ebatavaline looduslik ilu vm. Linn jaotub sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja tsentraalsest ärirajoonist. c. Mitmetuumaline mudel - eeldab, et linnal on mitu tuuma ehk keskust, millest igaüks on mõeldud erinevaks tegevuseks. Sarnane maakasutus satub ühte kobarasse. Nt ühe tuuma
Järgneb üleminekutsoon (tsoon 2), kus on odavam kinnisvara ja ümbritseb äritegevuse, tööstus- ja elamispiirkondi, on nn "kulunud". Tsoonis 3 on suhteliselt odavad elamud sinikraelistele töölistele. Tsoonis 4 kaubanduskeskused ja kallimad ühepereelamud valgekraelistele. Tsoonis 5 asub eliit, tehased ja kohalike tööliste elamud. Areng südamikust väljaspoole. · Linnade ökoloogia: sektormudel.. ..., kus linnade kujundamise ja kasvumustrite aluseks on linna mingi füüsiline aspekt, nt liiklusteed, ebatavaline looduslik ilu vm. Linn jaotub sektoriteks, mis ulatuvad kiirtena välja tsentraalsest ärirajoonist. · Linnade ökoloogia: mitmetuumaline mudel... ..eeldab, et linnal on mitu tuuma ehk keskust, millest igaüks on mõeldud erinevaks tegevuseks. Sarnane maakasutus satub ühte kobarasse. Nt
ning mitmetuumalise mudeli kirjeldusest? Linn koondub tuumas/keskuses oleva kommertslinnaosa ümber. Nr üks viitabki keskuseks olevale ärikeskkonnale, kuhu on koondunud finantsasutused ja büroo/kontorihooned. Edasi on muud asutused, siis elumajad neile, kes äripiirkonnas tööl käivad. Neljas tsoon on kallimad/paremate tingimustega elumajad. Viies on linnavälisemad elumajad, kes elavad eeslinnaelu või ka tehased. Kõige traditsioonilisem viis mõtestada linna. Sektormudel: keskel tuumik, jagunenud sektoriteks. Linn on loomulike teguritega jagunenud sektoriteks, mis on erinevatel tasemetel rajoonideks. Mõnes sektoris kallimad, mõnes odavamad majad ja vaesemad pered. Viimane mudel: ühtset ja ainsat tuuma ei ole, äri on sarnaselt teistele koondunud ühte kohta, kuid võib olla, et ärid ja kaubandus ja elumajad on kõik ühes sektoris olemas. Pigem on liigitus toimunud sissetulekute alusel. 21.4
· Tegelikkuses moderniseerunud riikide linna ja maa erinevused järjest väiksemad · Urbanism tähendab kosmopolitismi Linnade ökoloogia · Mõiste lõi Robert Esra Park 1921.aastal · Kirjeldab inimese ja maakasutuse vahelisi füüsilisi suhteid. Lääne industrialiseerunud ühiskondades on linnad arenenud 3 põhimudeli kohaselt: Kontsentrilise tsooni mudel 104 Sektormudel Mitmetuumaline mudel 14.1.4. Linnade ökoloogia: kontsentrilise tsooni mudel... ...kirjeldab linna kui ringide seeriat, mis on ehitatud keskse südamiku ümber (tsoon 1), kus asuvad kultuurikeskused ja ärirajoon. Järgneb üleminekutsoon (tsoon 2), kus on odavam kinnisvara ja ümbritseb äritegevuse, tööstus- ja elamispiirkondi, on nn "kulunud". Tsoonis 3 on suhteliselt odavad elamud sinikraelistele töölistele. Tsoonis 4
annaabi.ee 
