Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Geodeesia eksamiküsimuste vastused 2017". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lugem, telg, nivelleerimise, niit, reeper, trass, kõrguskasv, nivelliir, reeperi, projektsioon, parand, nivelliiri, latt, kalde, mõõtkava, latil, silindrilise, teljega, pikksilm, kirj, maastikul, teodoliidi, projektsiooni, pikksilma, seatakse, keskele, kõrguskasvud, kirjut, meridiaani, plaanil, horisontaalid, abtiss, mõõtkavas, latti, kusjuuresEesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga üks tsoon telgmeridiaaniga 24o mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996
Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x-teljeks on 24o meridiaan või sellega paralleelne suund ja y- teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Tasapinna ristkoordinaadid jagavad tasapinna 4 veerandiks. 5. Polaarkoordinaadid. Polaarkoordinaate kasut. samuti tasapinnal. Koosneb kahest elemendist: s polaarraadius, polaarnurk. Alguspunktiks polaartelg. Selle saab määrata kas riiklikkus koordinaatide süsteemis või suvaliselt. 6. Eesti baaskaardi TM projektsioon. Eesti baaskaart on topograafiline kaart mõõtkavas 1:50 000, mis valmis aastatel 1994- 96 Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50 cm ehk 25x25 km maapinnal. Baltimaade baaskaart on TM projektsioonis: · abipind silinder, mis lõikub ellipsoidiga · üks tsoon telgmeridiaaniga 24o · mõõtkavategur telgmeridiaanil 0.9996 · ordinaadi väärtus telgmeridiaanil 500 000 m
Punkt polaarkoordinaadistikus on defineeritud polaarteljel asetseva pooluse 0 ja punkti vahelise pikkuse r ja polaartelje vahelise nurga abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8
Täpsemas käsitluses jagatakse geograafilised koordinaadid- astronoomilisteks ja geodeetilisteks koordinaatideks. Astronoomilised määratakse astronoomiliste vaatlustega loodjoonte suhtes geoidi pinnal. Geodeetilised määratakse geodeetiliste mõõtmistega. 4. Geotsentrilised koordinaadid Alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Vertikaaltelg (z-telg) on maakera pöörlemistelg, x-telg on nullmeridiaani ja ekvaatori tasapindade lõikejoon ning y- telg on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil. Geotsentrilisi koordinaate saab ümber arvutada geograafilisteks ja vastupidi. 5. Tasapinnalised ristkoordinaadid Maastikupunkti asukohta tasapinnalises projektsioonis saab määrata ristkoordinaatidega x ja y. Selleks tuleb valida sobiv ristkoordinaatide süsteem. Eesti riikliku koordinaatide süsteemi x- teljeks on 24° meridiaan või sellega paralleelne suund ja y-teljeks ekvaatorikujutis või sellega paralleelne suund
Tabelinurkade leidmine: I veerand: T=1 II veerand: T=180o-2 III veerand: T=3-180o IV veerand: T=360o-4 Vt.pildid. 2 5.Teodoliidi kontroll ja justeerimine. Telgede skeem. Teodoliidi kontroll ja justeerimine peavad toimuma kindlas järjekorras nii, et veel justeerimata telgede asendid teiste telgede justeerimist ei môjutaks, samuti ei tohi hilisemad justeerimised varem justeeritud telgede omavahelisi asendeid muuta. VV - vert. telg, horisontaalringi alidaadi pööramistelg, teodoliidi pôhitelg V'V' - horisontaallimbi pööramistelg HH - horisontaaltelg, pikksilma pööramistelg KK - pikksilma viseerimistelg, kollimatsioonitelg LL - horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg vv - vertikaalniit Tingimused: 1.Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti vertikaalteljega (LLVV). Kontroll algab vertikaaltelje loodimisega. teodoliidi vertikaaltelg seatakse vertikaalseks, selleks
Maa raskuskeskme, pooluste, nullmeridiaani ja ekvaatoritasandiga. Eristatakse punktide (1)geotsentrilisi ruumilisi ristkoordinaate ja (2)geodeetilsi koordinaate. 1. Globaalse võrgu ja riigi geodeetilise võrgu suvalise punkti A geotsentriliste ruumiliste ristkoordinaatide algus on ühitatud Maa massi keskpunktiga O; Z-koordinaadi telg on ühitatud Maa pöörlemisteljega ja Maa massi keskpunktiga O; X-koordinaadi teljeks on Greenwichi (null-) meridiaani tasandi ja Maa ekvaatoritasandi lõikejoon; Y-koordinaadi telg on täisnurga all X ja Z teljega, ta on ekvaatortasandil ja on suunatud ida poole
2. Temperatuuriparand Dt valemiga Dt = D (t-t0) D mõõdetud joone pikkus - lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125 t mõõtmisaegne temperatuur t0-kompareerimisaegne temperatuur 3. Kaldest tingitud parand Dv, mis on alati miinusmärgiga. Dv = 2Dsin2 (/2) = h2 / (2D)= D-d, kus d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus -maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga h - maastikupunktide A ja B kõrguskasv d= Dcos Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem: Dlõplik = D Dv + Dk + Dt 17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel 1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga mõõtmistulemus suureneb. 3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga. 4. Kalde- ,temperatuuri- ja kompareerimisparandite mittearvestamisest tingitud viga. 18. Mis on geograafiline asimuut?
jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Neid kasutatakse ..... Mis on nullnivoopind, loodjoon, normaal? Loodjoon maapinnaga risti olev joon Nullnivoopind - Punkti absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis
mistõttu geodeetiliste arvutuste puhul asendatakse geoid selle matemaatilise mudeli ellipsoidiga. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Referentsellipsoid on Maa kuju matemaatilisel mudelil baseeruv kaartide, sealhulgas ka merekaartide geodeetiline alus 4.Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides. Geograafilised koordinaadid ei ole
ettekujutust ka maapinna reljeefist s.t. on tarvis määrata maapinna punktide kõrgused. Kõrguste saamiseks on kaks meetodit: trigonomeetriline nivelleerimine; geomeetriline nimelleerimine (kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, mille abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud). Nivelleerimisega määratakse maapinna punktide kõrguste erinevused.ehk kõrguskasvud. Geomeetrilist nivelleerimist kasutatakse just tahhümeetrias kõrguskasv määratakse kauguse ja maapinna kaldunurga järgi. Tahhümeetria topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline esend ja kõrgus. Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tulemusena saadakse plaan, kus on nii kontuurid kui ka reljeef. On tarvis määrata kaugus instrumendist kuni punktini, instrumenti maastikuountiga ühendava joone suund ja maastikupunkti kõrguskasv seisupunkti suhtes. Kaugus mõõdetakse
geoidipunktis risti tema pinnaga. Kasutus: Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. 1 4. Iseloomusta geograafilisi koordinaate Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ja geograafiline laius
varraste vahel oleks ligikaudu täisnurk. Nüüd veetakse mõõtetäppi ligikaudu mööda kontuuri piiri ja vaadatakse varrastevahelise nurga muutumist. Vaata ka, mis asendis planimeeter on, kas poolus paremal (pp) või poolus vasakul (pv). Kontuuri pindala määramiseks asetatakse nüüd mõõtetäpp ühte valitud punkti, nn alguspunkti. Enne ümbervedamist võetakse planimeetri mõõtemehhanismilt lugem, tähistame selle u1. Nüüd veame mõõtetäppi mööda kontuuri ühe tiiru ja peatume samas punktis, kus alustasimegi. Vedamise ajal peab mõõtemehhanism liikuma vabalt, hoida kinni ainult luubi käepidemest, liikuda ühtlase kiirusega võimalikult täpselt mööda kontuuri. Joonlauda kasutada ei tohi! Pärast ümbervedamist võtame lugemi tähistame selle u2. Kahe lugemi vahe annabki meile planimeetri mõõteratta veeremisteekonna, mis on proportsionaalne ümberveetud kontuuri pindalaga
Millised on nivelleerimise viisid? Nivelleerimiseks (kõrguslikuks mõõdistamiseks) nimetatakse selliseid mõõtmisi, mille järgi määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Kõrguskasvude järgi arvutatakse samade punktide kõrgused. Mis on geomeetriline nivelleerimine? Geomeetrilisel nivelleerimisel määratakse punktidevaheline kõrguskasv horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. Horisontaalse viseerimiskiire tagab instrument, milleks on nivelliir. Mis on trigonomeetriline nivelleerimine? Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi, arvestades instrumendikõrgust ja viseerimiskõrgust. Mis on nivelliir? Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos
Mõõtetäpi liikudes veereb mõõtevardaga risti olev mõõteratas paberil, järgides niimoodi mõõtetäpi liikumist mööda kontuuri. Mõõteratta veeremis teekonda hinnatakse pööretelugeja mõõteratta enda jaotiste ja nooniuse abil. Vastava keermestiku abil on mõõteratas ühendatud pööretelugejaga, kus mõõteratta kümnele täispöördele vastab ketta üks täispööre. Mõõteratta jaotise kümnendikosi hinnatakse nooniuse abil. Pindala määramiseks tehtav planimeetri lugem koosneb neljast numbrist: tuhanded loetakse kettalt indeksi järgi, sajad ja kümned mõõterattalt noonius nullindeksi järgi ning ühelised nooniuselt. Pindala mehaanilise määramise täpsus on 0,2%. Millal planimeetri jaotise väärtus muutub ja tuleb uuesti määrata? Kuidas toimub uue jaotise väärtuse määramine? Kuidas toimub mehaanilise või grafoanalüütilise meetodiga määratud kõlvikute pindalade tasandamine? Mis on pihustatud kontuur? Mis on magistraaljoone tagune pindala? 5
Mõned kohad võivad olla raskesti ligipääsetavad (kõred) b)moodne ja lihtsam viis on laser kaugusmõõtjad. Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt mõõdetavast objektist, töö mahust võib kasutada ka tahhümeetrit, mille tulemused on väga täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli. 6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv
1) Nimeta Maa 2 põhilist mudelit geodeesias. Geoid (füüsiline) ja ellipsoid e sferoid (geomeetriline) 2) Nimeta Maa matemaatiline mudel geodeesias, geograafias. Mis on geodeesias kaasaja tähtsaimate Maa matemaatiliste mudelite nimetused? Maa matemaatiline mudel: pöördellipsoid, geograafias: sfäär. WGS84, GRS80. (?WGS72, Krassovski, Hayford ?) 3) Mis on tänapäeval tähtsaim riiklike plaaniliste alusvõrkude rajamise meetod? Polügonomeetria 4) Kirjuta punkti esimese vertikaali ja meridiaani raadiuse valemid ellipsoidil? Esimese vertikaali raadiuse valem: N=a/(1e2sin2B)0,5 , apikem pooltelg, eeksentrilisus, meridiaani raadius geodeetilise laiusega B M=a(1e 2)/(1 e2sin2B)1,5. 5) Joonesta lahtise ja kaht tüüpi kinnise polügonomeetriakäigu põhimõtteline skeem. 6) Loetle polügonomeetria puudused ja eelised, võrreldes teiste meetoditega (GPS, tringulatsioon)
kujtamise viis. Projektsioonide liigitamine:1) horisontaalpinna abil horisontaalprojektsioon. 2) silindri või koonuse abil: *silindriline *põiksilindriline *püstsilindriline *kooniline. 3) projekteerivate kiirte abil: *paralleelproj.- projekteerivad kiired on paralleelsed *tsentraalproj. - silmapunkt asub tasapinna keskel *stereograafiline proj. - silmapunkt asub maa 2x raadiuse kaugusel maakera vastaspoolel *ekvivalentsed proj. Lamberti projektsioon eesti põhikaart kooniline, konformne projektsioon. Telgmeridiaan puudutab meridiaani pinda. Gauss-Krügeri projektsioon proj. on põiksilindriline ja konformne, s.t. meridiaanide ja paralleelide kujutised on omavahel risti nagu kera pinnalgi. G-K proj. kasutamisel jagatakse kogu maakera meridiaanidega 6o või 3o tsoonideks, valik sõltub topograafilise kaardi M1:10000 ja väiksemad 6 o tsoonideks & 1:10000 ja suuremad 3 o tsoonideks. Kõik
Klassi kõrguse leidmine üle nurgade. 2 Töövahendid Teodoliit, jalad, mõõdulint. 3 Töö käik Vertikaal ümarvesilood Koridoris panime püsti jalad teodoliidiga. Panin paika vertikaal ümarvesilood, seejärel panin paika kahe kruvidega horisontaalvesilood, pöörasin 90 kraadi ja panin kolmanda kruviga jälle paika. Pöörasin 180 kraadi ja vesiloo läks viltu keskelt. Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne). Kuna mul vertikaal ümarvesilood läks viltu siis ma pean arvestama: Mulli kõrvalekalde suurus vastab kahekordsele veale. Pool mulli kõrvalekaldest parandatakse tõstekruvist, mis jäi silindrilise vesiloodi suunale, ja teine pool kõrvalekaldest parandatakse silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest. Tegevust korrata algusest lõpuni seni, kuni alidaadi
Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3. Nimeta põhilised geodeetilised instrumendid. Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi e kõrguskasve. Elektrontahhümeetris on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvutiosa standardprogrammidega ning andmete salvesti Teodoliit on nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad). Lindid maamõõtmisel kasutatavad lindid on valdavalt 20,30,50 meetri pikkused.
Kui Mõõtkava 1:10 000 puhul on maksimaalne viga 2,0 cm. Mõõtkava täpsus määrab ära selle, milliseid maastikuelemente saab kujutada plaanil sarnaste kujunditena e. mõõtkavalistena ja milliseid mõõtmete väiksuse tõttu mõõtkavatutena. Vähim pikkus plaanil, mida näeb veel lõiguna, on 0,2 mm. 5.Kaardiprojektsioonide vajalikkus Sellega saab esitada Maa kumerat pinda tasandil reeglipäraste moonutustega. Projektsioon on tasapinnaline. Saab vältida keerukaid sfäärilise trigonomeetria seoseid punktide vahel. Kaardiprojektsiooni kasutamine nõuab vaid mõõtmisandmete redutseerimist projektsiooni tasandile. Tasapinnalise trigonomeetria seoseid punktide vahel. Eesti Põhikaardi projektsioon ja riigi ristkoordinaatide süsteem ''L-Est 97'' Koordinaatvõrgud Eesti Baaskaardil ja Eesti Põhikaardil Eesti Põhikaart (1: 20 000) koonus lõikeparalleelidega ja , mõõtkavategur k=0,999 932 428,
Mõõdistatakse meridiaane ja paralleele Laiuskraadi B ja pikkuskraadi L 0° meridiaan - Greenwichi meridiaan Laiuskraadi max väärtus B 90° Pikkuskraadi max väärtus 180° . Eesti on 58° põhjalaiust, 27 ° idapikkust Ristkoordinaadi süsteem (tasapinnalised) X;Y koordinaadid y-telg on ekvaatoriga paralleelne X-telg suundub põhja ja Y-telg suundub itta, vastupidine matemaatikas kasutatavale. X telg on telgmeridiaan või temaga paralleelne suund 2. Polaarkoordinaadid (tahhümeeter kasutab mõõtmisel) Horisontaalnurk ja joone horisontaalporjektsioon Kõrgus-süsteemid Absoluutkõrgus-geoid Elliposidkõrgus Suvaline ehk suhteline Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioon on selleks, et mittesirgel maal võetud mõõdud saab panna mudelile -on maaellipsoidi(e maakera) pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis
Teiseks: valida projektsiooni abipind Kolmandaks: kanda sellele üle maaellipsoidi kaardivõrk ja põhivõrgu punktid 8. Kaardiprojektsioonid- silindrilised(riskülik), koonilised(kolmnurk), tasandilised(ring). Kaardid ja moonutused: konformsed(EST), õigepindsed, õigepikkuselised. Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 9. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon Telgmeridiaan L=24° 00' Mõõtkavategur =0.9996 Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00° 00', L0=24° 00' lähtepunkti ristkoordinaadid: X0=0 m, Y0=500km 10/12. LAMBERT ESTONIA Lähtepunkti geodeetilised koordinaadis: Bo=57``31N Lo=24``00E Ristkoordinaadid: Xo=6375km Yo=500km Telgmeridiaan L=24``00E Paralleelid: Bs=58``00N Bn=59``20 11. Tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis kujutab kaardilehe aadressi maakeral. Eesti Põhikaart on jagatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks
Laboratoorne töö nr 9-10 Elektrontahhümeetri kontrollimine ja prisma konstandi määramine. 1. Silindrilise vesiloodi kontrollimine. Silindrilise vesiloodi telg peab olema risti tahhümeetri põhiteljega. Vabasta horisontaalringi kinnituse kruvi. Panna silindrilise vesiloodi telg paralleelseks kaht aluse tõstekruvi ühendava joonega ja nendest kahest kruvist võrdselt ja vastassuundades pöörata viia vesiloodi mull keskele. Seejärel pöörame alidaadi 90° ja aluse kolmandat tõstekruvi pöörates viia mull jälle keskele. Nüüd pööratakse alidaadi 180° mulli lubatud kõrvalekalle on kuni 1 vesiloodi jaotis. 2. Ümarvesiloodi kontrollimine. Ümarvesiloodi telg peab olema paralleelne tahhümeetri põhiteljega. Aluse
Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e. Ringvõtete meetodil, mis on kõige lihtsam ja annab rea võrdtäpseid sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu
keskasendisse.Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e. Ringvõtete meetodil, mis on kõige lihtsam ja annab rea võrdtäpseid sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu
Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks.
Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine. Teiseks on kameraaltööd, mille käigus toimub väliandmete töötlemine ja geodeetiliste jooniste (plaanid, profiilid) koostamine. 4) Teodoliit – nurgamõõdu instrument (vertikaal- ja horisontaalnurgad) Nivelliir – on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguskasve. Elektrontahhümeeter – selles on ühendatud elektrooniline nurgamõõtur, kaugusmõõtur ja arvuti standardprogrammidega ning andmete salvesti. Lindid – maamõõtmisel kasutatavad lindid on 20,30 ja 50 meetri pikkused. Eklimeeter – instrument vertikaalnurga mõõtmiseks.
a süsteemis geomeetrilise nivelleerimisega saadud kõrguskasvudest. Lähtereeperitena kasutati kaheksat (8) II klassi reeperit ja kaheksat (8) III klassi reeperit. 2. järgu kohaliku geodeetilise põhivõrgu rajamiseks geodeetiliste märkide ehitustööd teostasid AS K&H geodeesiabüroo ja AS PLANSERK töögrupid ajavahemikul november...detsember 2005 ja remonditööd ajavahemikul aprill...mai 2006. Polügonomeetria mõõtmised ja geomeetrilise nivelleerimise teostasid AS K&H geodeesiabüroo, AS PLANSERK ja OÜ GeoMetria töögrupid ajavahemikul jaanuar...aprill 2006. Mõõtmisandmete matemaatilise töötluse, tasandusarvutused ja transformeerimise teostas AS PLANSERK ajavahemikul märts...aprill 2006. Geomeerilisel nivelleerimisel kasutati digitaalnivelliiri TRIMBLE DiNi 12. Kohaliku põhivõrgu 2. järgu polügonomeetria mõõtmistel kasutati elektrontahhümeetreid NIKON DTM-750, NIKON DTM-850, LEICA TC 1800 ja TRIMBLE 5601 DR. 2
Nullnivoopind määratakse paljude aastate vaatluste põhjal veemõõdulati ehk mareograafi andmetel. Aastast 1946 arvestatakse Eestis absoluutset kõrgust Kroonilinna nullist, mis on määratud Läänemere keskmise nivoopinna alusel aastatel 1825-1840. Käesoleval ajal on meil kasutusel nn Balti kõrguste süsteem – BK77. Absoluutkõrgused Eesti alal on kõige suurema absoluutse kõrgusega Suure Munamäe tipp. Punkti absoluutne kõrgus määratakse nivelleerimise teel. Kõrgtäpse nivelleerimise tehnoloogia võimaldab määrata absoluutseid kõrgusi mõne millimeetri täpsusega. Geodeetilised kõrgused Geodeetiline kõrgus h on punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali. Geodeetilised kõrgused määratakse ellipsoidil. Aastast 1992 on Eestis kasutusel referentsellipsoid GRS-80, mille suhtes on määratud riigi geodeetilise põhivõrgu punktide geodeetilised kõrgused GPS-mõõtmistega. Geodeetilisi kõrgusi on võimalik määrata mõne sentimeetri täpsusega
2-5mm/km, sobivad pikkused 300-1500m) Teodoliitkäigud (sarnane polügonomeetriaga vead: nurk 5-30 sekundit, pikkus Eesti riiklik koordinaatide süsteem ... - rajatud 1992. aastal, täpsustatud 1997. a., kohustuslik kasutamiseks 2005. aastast kõigil geodeetilistel töödel. Eesti riiklik kaardi- ja ristkoordinaatsüsteem põhineb koonilisel projektsioonil. TM-Balti -silindriline projektsioon (baaskaart 1:50 000; põhikaart paberil 1:20 000 ja digitaalselt 1:10 000) Eesti kaardid peavad olema Lambert-Est 97 süsteemis. Ristkoordinaatide alguspunkt on valitud Põhja-Lätis koordinaatidega Riiklikud geodeetilised võrgud: plaanilised (X,Y) kõrguseline (H) gravimeetriline maneograafiline Riigi territooriumil rajatakse kindlad punktide võrgud, need punktid kindlustatakse maastikul
Ja nendel peame arvutama samamoodi keskmised. Ja kui on vaja siis saame leida nii ka kõrgused. 5. Pindalade määramise viisid (laboratoorne töö nr 6). Pindala ühikud ja teisendused. Polaarplanimeeter- aparaat, millega määrasime tunnis saare pindala. - Et seda kasutada peame esmalt lugema milline on jaotise lugem. Siis hakkame käima sellega mööda joont ja saame uuesti jaotise väärtuse lugeda. Ning pärast lahutame maha saadud arvust esimese Analüütiline pindala määramine- määratakse kordinaatide abil. - Leitakse kordinaatide abil kahekordne pindala Pindalade määramine graafiliselt, ehk määratakse nt. Plaanil oleva maatüki pindala
Teistes kaardi punktides on erimõõtkava st mõõtkava on peamõõtkavast kas suurem või väiksem. Joonte moonutuse leidmiseks võrreldakse mingi joonlõigu pikkust keral antud lõigu pikkusega projektsiooni tasandil. Saadud suhe on mõõtkava tegur. Pindala moonutuse leidmiseks võrreldakse mingi ala pindala keral ja projektsiooni tasandil. Nende suhe on pindala mõõtkava tegur. Püstsilindrilist projektsiooni nimetatakse Mercatori projektsiooniks Mercatori projektsioon on konformne ehk õigenurkne. Põiksilindrilise projektsiooni ehk TM projektsioon (Transverse Mercator). Selles projektsioonis saab edukalt kaardistada kogu maailma. Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse Mercatori põiksilindrilist projektsiooni Arvmõõtkava s.o. plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkuse suhe. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv
Selle otsale tavaliselt tõmmatakse rist, et leida punkti kese. Selleks, et looduses antud punkt üles leida lüüakse maa sisse punkti kõrvale teine vai, nimetatakse seda numbrivaiks, mida on selgelt näha ja mille peale märgitakse mingi number või kokkuleppeline märgistus. Teine tähtis töö on kõrgusmärgi leidmine ja mahamärkimine. Selleks paigaldatakse ajutine kuid samas püsiv, see tähendab, et ehitse lõpuni püsiv, reeper. Näiteks majareeper, (vt Joonis 1) kui ehituse kõrval asub mõni maja. Võib ka markeriga märgitsada reeperi kõnnitee servale. Või ka näiteks mõnele valgustuspostile. (vt Joonis 3) Märgitakse üldjuhul absoluutne 0 merepinnast. Millest siis lähtutakse ehitamisel. Kuid see pole reegel võib märkida ka muu kõrguse ja sealt liita lahutada. (vt Joonis 2) Joonis 1. Seinareeper Allikas: Erakogu 4 Joonis 2. Markeriga tehtud reeper
annaabi.ee 
