..10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Kolloidide esinemisel hajutatult nim seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nim seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nim koagulatsiooniks (sool läheb geeliks või vastupidi). Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal
Nad seotakse vaskioonide poolt, tekibki vool elektriahelas, mis kulgeb ka läbi lahuste, kuid lahustes liiguvad vaid ioonid. Nii saabki keemilise vooluallika. Ühesõnaga keemilistes vooluallikates muudetakse keemilise reaktsiooni energia vahetult elektrienergiaks. Keemilisi vooluallikaid kasutatakse väga laialt. Kuiv- ja akuelemendid Kuivelement on galvaani- või Leclanché element, mille vedel elektrolüüdilahus on muudetud voolamise vältimiseks pastaks või geeliks. Selleks on elektrolüüdile lisatud kas tärklist, jahu, ligniini või muud sarnast. Kuivelemendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Nad töötavad seni kuni jätkub reageerivaid aineid. Üks tüüpilisemaid kuivelemente: oletame, et negatiivseks elektroodiks (=anood) on tsink- silinder, positiivseks (=katoodiks) aga mangaanoksiidist ja söepulbrist pressitud mass. Elektrolüüdi lahuse asemel on ammooniumkloriidi lahusega immutatud täidismaterjal.
molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis nr 2 ja geeliks oli Sefadex G-50. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud: Täidise maht Vt Kolonni vaba maht, st graanilitevahelise medeliku maht Vv Graanilitesisese vedeliku maht Vs Geelimaterjali maht Vg Seega Vt= Vs+Vg Ainete segu juhtimisel läbi geelkromatograafia kolonni toimub molekulide lahutumine vastavalt nende võimele difundeeruda geeli pooridesse. Ainet iseloomustab elueerimismaht Vx. See on eluaadi maht, mis on kogutud aine maksimaalse kontsentratsiooniga fraktsiooni
- Tema keemiline valem on (C6H10O5)n, seega on tärklise põhiliseks koostisosaks glükoosi jääk C6H10O5. - Tärklise põhiomadus on hüdrolüüs (reageerib veega), mille kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. - Tärklis on puhtal kujul külmas vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valget värvi amorfne pulber. - Tärklis lahustub soojas vees (pundub), moodustades kolloidlahuse, mis jahtumisel muutub geeliks. See võimaldab tärklist kasutada paksendina (stabilisaatorina), mis tagab kreemidele, jogurtitele jne püsiva struktuuri. - Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, mistõttu on tal oluline osa nii loomade söödas kui inimese toidus. - Looduses on tärklis peamiselt taimede varuaine, kogunedes seemnetesse, mugulatesse (kartulis 20-24%, teraviljas 70%, riisis üle 80%). • Bioloogilised omadused • Tärklis on taimede varutoitaine (glükoosivaru)
Kui nüüd laseme lahusesse teise, neutraalse Cu-elektroodi, saame vooluallika, mille elektromotoorjõud vastab keemiliselt kujunenud potentsiaalide vahele. Kui elektroodid ühendada, tekib vool, mille tugevus sõltub elektromotoorjõust, juhtme takistusest ja lahuses toimuva reaktsiooni kiirusest - viimane määrab meie vooluallika sisetakistuse. Kuivelement Kuivelement on galvaani- või Leclanché element, mille vedel elektrolüüdilahus on muudetud voolamise vältimiseks pastaks või geeliks. Selleks on elektrolüüdile lisatud kas tärklist, jahu, ligniini või muud sarnast. Galvaanielement ehk element on Luigi Galvani järgi nime saanud elektrivoolu allikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Galvaanielement on ühekordse kasutusega, erinevalt akust ei saa seda uuesti laadida. Galvaanielement koosneb negatiivsest elektroodist (korpus) tavaliselt (tsink) ja positiivsest
kolloidsooli kuivatamisel, külmutamisel või aurutamisel, kahe või mitme vastasnimeliselt laetud kolloidi vastaslikune toime. Peptisatsioon- taolist geeli üleminek sooliks. Pöörduv koagulatsioon- kui geel muutub lahustajaga kokkupuutumese tagajarel uuesti soolix. Pöördumatu koagulatsioon- kui peptisatsiooniks on vajalik mingi kolmanda komponendi, n leelismetalli katiooni (peptisaatori) manulus. Enamik mullas kolloide on koagulatsiooni olekus, muutub pidevalt (ülemin sool geeliks ja vastup) Kuivatamine, kuumutamine ja külmutamine soodustavad soolide ümeninekut geeliks. Mulla reaktsioon mõjustab samuti kolloidide seisundit. Soolid muudavad mulla nii vett kui ka õhku halvasti läbilaskvaks. 4 Kolloidide vananemine- soolid lähevad seismiselt iseenesest üle geeeliks. Vanavad ka geelid, kaotades tihedus ja osalt kristalliseerudes vee. Ka põhjuseks happendumine õhuhapniku mõjul.
vetikate laeva/paadi põhja külge haardumist Apelsinipind pinnaviga, mis võib tuleneda värvi või laki halvast koostisest, vigasest pritsimistehnikast või mõnest muust valest töötehnikast Dispersioon kahe teineteises mittelahustuva aine ühend, kus üks aine on väikesteks osadeks pihustununa teises aines Füüsikaline kuivamine pärast lahustite haihtumist moodustavad sideainemolekulid tahke kihi Geeliks muutumine värvi paksenemine ehk viskoossuse tõus värvipurgis, mistõttu värv muutub kasutuskõlbmatuks massiks Kasutusaeg ehk pot life aeg, mille jooksul tooted pärast komponentide segamist säilivad kasutuskõlblikena. Ühikuks on tund või minut Katalüsaator aine, mis värvi või laki sisse segatuna alustab ja kiirendab kuivamist Kemikaalikindlus värvi- ja lakikihi omadus taluda kindlates tingimustes teatud kemikaale.
3)orgaanilis-minraalsed kolloidid tekivad mineraalsete orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis happelised kolloidid negatiivse laenguga eesti muldades põhimassiga. suurem osa neist ränihappe-ja huumuskolloidid atsidoidsed kolloidid kolloidide esinemisel hajutatul nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. kui kolloidid esindavad koondunult nimetatakse seda geeliks. kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks sool geeliks ja vastupidi 21. Mulla neelamisvõime ja selle liigid. neeldumisnähtused mullas: mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda tahkeid, vedeliaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga ja seal ringeva vee ja õhu kaudu. neelamisvõimest sõltub muldade keskkonnakaitseline väärtus. mulla neelamisvõime liigid:
Laengu alusel jaotatakse kolloidid kolmeks: 1) happelised ehk atsidoidsed kolloidid. Need ongi meie muldades levivad kolloidid 2) aluselised e basoidsed kolloidid 3) neutraalsed e amfoteersed kolloidid. Nt raua ja alumiiniumi kolloidid, mis käituvad sõltuvalt keskkonnast kor aluse, kord happena. Kolloid võib olla kolloidlahusena (sool). Kui see lahus kaob - külmub, kuivab, vananeb, siis läheb see kolloidlahus üle sültjaks massiks geeliks. Seda protsessi kus sool läheb üle geeliks nimetatakse kolloidlahuse kalgendumiseks e koagulatsiooniks. See protsess võib olla pöörduv aga ka pöördumatu. Üheks tähtsaimaks teguriks on kahe-kolmevalentsed katioonid (Ca, Mg, Fe jne). Mulla mineraalosakesed klebitakse geeliga kokku struktuuri agregaadiks tänu koagulatsioonile. Mida rohkem on mullas huumust ja mida raskema lõimisega on muld, seda rohkem on seles mullas kolloide.
Enamkasutatavd suruõhu kuivatamise meetodid on kuivatamine õhu jahutamise teel, õhu kuivatamine adsorptsioonkuivatuse teel ja õhu kuivatamine absorptsioonkuivatuse teel. Õhu kuivatamine jahutamise teel põhineb asjaolul, et jahtumisel õhu kastepunkt langeb, temas sisalduv liigne vesi kondenseerub ning eraldub õhust. Õhu kuivatamine adsorptsioonmeetodil põhineb füüsikalisel nähtusel, kus õhus sisalduv vesi koguneb tahke aine pinnale. Vett siduva ainena kasutatakse tavaliselt geeliks nimetatava ränioksiidi graanuleid. Õhu kuivatamine absorptsiooni meetodil põhineb protsessil, mille puhul õhus sisalduv vesi seotakse keemiliselt kuivatusainega ja tekkinud kuivaine ja vee seos eemaldatakse perioodiliselt kuivati tööruumist. Kuiv pneumosüsteem esitab kõrgendatud nõuded õhu niiskuse sisalduse suhtes, mis vastavad esimesele,teisele ja kolmandale niiskusesisalduse astmele ja eeldab spetsiaalse õhukuivati olemasolu süsteemis.
Kolloidide rikkad on
savimullad, vaesed liivmullad. Kolloidid jaotuvad: mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilis-
mineraalsed. Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol
agregaadist. K süsteemi tahke faas koosneb mitsellidest.
Soolid: kolloidlahust nim sooliks. Kui kolloidlahus vananeb, kui kuivab, kui sinna lahusesse
satuvad elektrolüüdid (soolad), kui lahus külmub, siis see kolloidlahus kalgendub ehk
koaguleerub ja sool läheb üle geeliks. Koagulatsioon võib olla pöörduv ja võib olla
pöördumatu. Geel seobki struktuuriagregaadid osakesteks. SKEEM, ehk saab nii paremini
aru:D : Soolid
Kuigi põhineb veel, võib seda katta nii lahusti kui ka veepõhise värviga. 3.pinnavärvid- annavad sileda, värvilise, poolmati või läikiva pinna. Lahustipõhised värvid- enamik loob läikiva või poolläikiva pinna, puutekuiv kahe tunniga, täiesti kuiv järgmine päev. Sise- ja välisvärvidel tehakse harva vahet, kuid üldjuhul peetakseläikivaid ilmastikukindlamaks. Mittetilkuvad tiksotroopsed värvi ei tohi segada va kui on kaua seisnud, aga siis tuleb ootata kuna see uuesti geeliks muutub. Ühekihiline värv- lahustipõhised, läikivad ja poolläikivad, ei nõua aluskihti. Sobib vana värvi ja tugevate toonide katmiseks. Tõhus pinnakatte saamiseks peab värviga katma suhteliselt paksult. Akrüülvärvid- sarnanevad akrüüllakkidega, läikivad ja poolmatid aga jäävad alla lahustipõhistele värvidele. Jahedas ja niiskes ei pruugi korralikult kõveneda. Kuivab kiiresti, ei ole mürgine ega süttiv.
lubatud liigse vee sisaldus protsessis osalevas suruõhus. Kuivatamise meetodid · Kuivatamine jahutamise teel- laialt levinud meetod, mis põhineb asjaolul, et jahutamisel õhu kastepunkt langeb, temas sisalduv liigne vesi kondenseerub ning eraldub õhust. · Adsorptsioonmeetod- meetod põhineb füüsikalisel nähtusel, kus õhus sisalduv vesi koguneb tahke aine pinnale. Vett siduva ainena kasutatakse tavaliselt ,,geeliks" nimetatava ränioksiidi graanuleid. · Absorptsioonmeetod- meetod põhineb protsessil, mille puhul õhus sisalduv vesi seotakse keemiliselt kuivatusainega ja tekkinud kuivaine ja vee seos eemaldatakse perioodiliselt kuivati tööruumist. Kuivainet tuleb kuivatisse aegajalt lisada. Samaaegselt vee eraldumisega toimub ka õhus leiduva õli eraldumine.
Prokarüootidel organellid enamasti puuduvad. Organellid on arvatavasti endosümbiootilise päritoluga. Tsütosool- rakuvedelik ehk tsütoplasmaatiline maatriks ehk maatriks on raku vedelad koostisosad. Nad moodustavad läbipaistva vedeliku. Tsütosool koosneb umbes 70% ulatuses veest. Peale selle on seal vees lahustunud ioonid, väikesed molekulid ja suuremad vees lahustuvad molekulid, näiteks valgud. Et tsütosoolis on makromolekulid tihedalt koos, on seda täpsem pidada geeliks, mitte lahuseks. Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik- on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav “karedana”. Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima sekretoorset valku. osaleb membraanide ja sekreteeritavate valkude sünteesis. rERis toimub valkude sorteerimine transpordiks lüsosoomi, väliskeskkonda või teistesse raku piirkondadesse. Rakkudes palju.
Enamasti lisatakse etüülalkoholi sisaldavatele kosmeetikavahenditele. DEPILEERAINE Aitab kehalt eemaldada soovimatuid karvu. DESODORANT Vähendab või varjab ebameeldivat ihulõhna. EMULGAATOR Muudab faasidevahelist pindpinevust ja soodustab selle abil segunematutest vedelikest peendisperssete segude moodustumist. EMULSIOONISTABILISAATOR Soodustab emulsiooni teket, suurendab emulsiooni püsivust ja pikendab selle säilimisaega. GEELIMOODUSTI Muudab vedela valmistise geeliks (elastseks pooltahkeks valmistiseks). HAMBAKATUVASTANE AINE Aitab vältida hambakatu teket. HIGISTAMISVASTANE AINE Vähendab higistamist. HÜDROTROOP Suurendab vees vähe lahustuvate ainete lahustuvust. JUUKSEFIKSAATOR Aitab hoida juukseid soengus. JUUKSEPALSAM Teeb juuksed hästi kammitavaks, painduvaks, pehmeks ning läikivaks ja/või parandab nende kohevust ning muudab nad kergemaks, säravamaks jne. JUUKSEVÄRV Värvib juukseid.
Praimer on lühike (tavaliselt umbes kümme aluspaari pikkune) nukleiinhappe lõik, mis on DNA replikatsiooni alguskohaks. 20. Kes töötas välja PCR meetodi? 2:2-3. PCR meetodi leiutas 1983 Kary Mullis. 21. Mis on geel-elektroforees ja milleks seda kasutatakse? 2:11-15. Elektroforees on meetod mis võimaldab eri tüüpi molekule üksteisest lahutada järgnevate karakteristikute järgi: elektriline laeng, suurus, kuju. Geel-elektroforeesi kasutatakse DNA molekulide isoleerimiseks. Geeliks kasutatakse agarist puhastatud suhkrut agaroosi. Agaroosil on poorjas struktuur mis takistab DNA fragmentide vaba liikumist ja seega lahutab DNA fragmendid vastavalt nende suurusele, st väiksemad molekulid liiguvad kiiremini ja jõuavad kaugemale kui suuremad. Pärast geel eletroforeesi kasutamist saab dna fragmente: PCR-iga paljundamine, kloneerimine vektoritesse, geeni-raamatukogus säilitamine, mikrokiibi analüüs, järjestamine ehk sekveneerimine 22
Kolloidide jaotus tekke alusel: 1)Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2)Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3)Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. 27. Sool, geel, koagulatsioon- Kolloidide esinemisel hajutatult nim seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nim seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nim koagulatsiooniks (sool läheb geeliks või vastupidi). 28. Mulla neelamisvõime- on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. 29
Lahustipõhised värvid – enamik loob läikiva või poolläikiva pinna, puutekuiv kahe tunniga, täiesti kuiv järgmine päev. Sise- ja välisvärvidel tehakse harva vahet, kuid üldjuhul peetakse läikivaid ilmastikukindlamaks. Mittetilkuvat tiksotroopset (aine vedeldumine mehaanilisel mõjutusel, nt segamisel) värvi ei tohi segada välja arvatud kui on kaua seisnud, siis tuleb oodata kuna see uuesti geeliks muutub. Ühekihiline värv – lahustipõhised, läikivad ja poolläikivad, ei nõua aluskihti. Sobib vana värvi ja tugevate toonide katmiseks. Tõhusa pinnakatte saamiseks peab värviga katma suhteliselt paksult. Akrüülvärvid – sarnanevad akrüüllakkidega, läikivad ja poolmatid aga; jäävad alla lahustipõhistele värvidele. Jahedas/niiskes ei pruugi korralikult kõveneda. Kuivab kiiresti, ei ole mürgine ega süttiv. Peaaegu lõhnatu.
3) Orgaanilis -mineraalsed kolloidid - tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Veel eristatakse: happelised ehk atsidoidsed kolloidid, aluselised ehk basoidsed kolloidid, sõltuvalt keskkonna reaktsioonist kas happelised või aluselised e amfoteersed kolloidid. 28. Sool, geel, koagulatsioon. Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks (sool geel). Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. 29. Mulla neelamisvõime. Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on väga suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel.. 1
Paljud taimed väldivad ülekuumenemist lehtede asendi muutmisega vertikaalseks või nagu rohttaimede puhul, rullivad oma lehed pikki telge kokku. Teiste morfoloogiliste kohastumuste hulka kuuluvad peegeldavad lehe karvad ja vahased pinnad, mis peegeldavad valgust. Need samad modifikatsioonid aitavad ka vähendada transpiratsiooni käigus kaduma minevat vett, mis tavaliselt mängib tähtsat rolli kuumuse hajutamisel lehtedest. 4. Kliima. Talvekindlus. Vedeliku üleminek geeliks sõltub küllastumata ja küllastunud rasvhapete suhtest membraani rasvades. Temperatuuri, kus see üleminek toimub nimetatakse üleminekutemperatuuriks. Külmetustundlikel taimedel kaldub olema kõrgem küllastunud rasvhapete hulk ja vastavalt kõrgem üleminekutemperatuur. Külmetusele vastupidavatel taimedel aga vastupidi, nad on võimelised kaitsma end kriitiliste rakufunktsioonide kahjustuste eest. Külmumisstressi kohtame
(8.314 J/(K·mol)), F - Faraday konstant (96485 C/mol), T temperatuur kelvinites, n määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv ning a - potentsiaali määrava iooni aktiivsus. 113. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuseelement (vesinik-hapnik). Kuivelement: galvaani või leclanche element, mille vedel elektrolüüdilahus on muudetud voolamise vältimiseks pastaks või geeliks. anoodiks tsinkpurk; katoodiks süsinikvarras; elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segu tärklisekliistris; anood: Zn - 2e- ® Zn2+; katood: 2NH4+ + 2MnO2 + 2e- ® Mn2O3 + 2NH3 + H2O Hg patareid: kasutatakse kellades, kalkulaatorites Pb aku: suhteliselt väike energia ja massi, energia ja ruumala suhe, on suur võimalik voolutugevus ning suur võimsuse ja massi suhe. anoodiks Pb plaadid; katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse; elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%)
v= -DS c/x Kolloidsüsteemide klassifikatsioon Lüofiilsed kolloidid (hüdrofiilsed): kõrgmolekulaarsete ühendite lahused - Interaktsioon dispersioonikeskkonnaga: solvatatsioon, kui vesikeskkonnaga hüdratatsioon - Keskkond peab olema täpselt määratletud: ühes keskkonnas lüofiilne võib olla teises keskkonnas lüofoobne - Peamiselt suured orgaanilised molekulid - Kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt - Dispersiooni viskoossus suureneb. Teatud kontsentratsioonil muutub sool geeliks. Lüofoobsed kolloidid (veekeskkonnas hüdrofoobsed) - üIlndtseeraktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub - Peamiselt anorgaanilised osakesed - Dispersioon ei moodustu spontaanselt - dispersioonimeetod: segamine, mille käigus vähenevad jämedisperssete ainete mõõtmed - kondensatsioonimeetod -Viskoossus ei muutu ( viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist uksteise suhtes - Ebastabiilsed väike väikeste koguste elektrolüütide toimel
v= -DS c/x Kolloidsüsteemide klassifikatsioon Lüofiilsed kolloidid (hüdrofiilsed): kõrgmolekulaarsete ühendite lahused - Interaktsioon dispersioonikeskkonnaga: solvatatsioon, kui vesikeskkonnaga hüdratatsioon - Keskkond peab olema täpselt määratletud: ühes keskkonnas lüofiilne võib olla teises keskkonnas lüofoobne - Peamiselt suured orgaanilised molekulid - Kolloidne dispersioon moodustub spontaanselt - Dispersiooni viskoossus suureneb. Teatud kontsentratsioonil muutub sool geeliks. Lüofoobsed kolloidid (veekeskkonnas hüdrofoobsed) - üIlndtseeraktsioon dispersioonikeskkonnaga väga nõrk või puudub - Peamiselt anorgaanilised osakesed - Dispersioon ei moodustu spontaanselt - dispersioonimeetod: segamine, mille käigus vähenevad jämedisperssete ainete mõõtmed - kondensatsioonimeetod -Viskoossus ei muutu ( viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist uksteise suhtes - Ebastabiilsed väike väikeste koguste elektrolüütide toimel
Kuigi põhineb veel, võib seda katta nii lahusti kui ka veepõhise värviga. 3.pinnavärvid- annavad sileda, värvilise, poolmati või läikiva pinna. Lahustipõhised värvid- enamik loob läikiva või poolläikiva pinna, puutekuiv kahe tunniga, täiesti kuiv järgmine päev. Sise- ja välisvärvidel tehakse harva vahet, kuid üldjuhul peetakseläikivaid ilmastikukindlamaks. Mittetilkuvad tiksotroopsed värvi ei tohi segada va kui on kaua seisnud, aga siis tuleb ootata kuna see uuesti geeliks muutub. Ühekihiline värv- lahustipõhised, läikivad ja poolläikivad, ei nõua aluskihti. Sobib vana värvi ja tugevate toonide katmiseks. Tõhus pinnakatte saamiseks peab värviga katma suhteliselt paksult. Akrüülvärvid- sarnanevad akrüüllakkidega, läikivad ja poolmatid aga jäävad alla lahustipõhistele värvidele. Jahedas ja niiskes ei pruugi korralikult kõveneda. Kuivab kiiresti, ei ole mürgine ega süttiv.
Osad elemendid (Fe, Al, Mn jt) dissotsieeruvad kolloidses olekus sõltuvalt keskkonna reaktsioonist kas happena või alusena. Selliseid kolloide nimetatakse amfoteerseteks kolloidideks. Eesti muldades põhimassi moodustavad negatiivse laenguga atsitoidsed kolloidid. Suurem osa neist on ränihappe- ja huumuskolloidid. Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks (soolgeel). Võib olla pöörduv või pöördumatu. Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. Mulla kolloidkompleksi nimetatakse neelavaks kompleksiks. 20 Neeldumisnähtused mullas
huumusrikkam muld, seda rohkem kolloide. Kolloidid tunneb ära näiteks, kui on savine pinnas ja vihma sajab ja tekivad loigud, mis on mitu päeva hägused, siis nendes loikudes hõljuvad koloidid. Vad hõljuvad, sest sama laenguga kolloidid tõukuvad üksteisest eemale. Kolloidlahust nimetatakse sooliks. Kui kolloidlahus vananeb, kui kuivab, kui sinna lahusesse satuvad elektrolüüdid (soolad), kui lahus külmub, siis see kolloidlahus kalgendub ehk koaguleerub ja sool läheb üle geeliks. Koagulatsioon võib olla pöörduv ja võib olla pöördumatu. Geel seobki struktuuriagregaadid osakesteks. Mullaneeldumisvõime on võime siduda vedelaid, tahkeid ha gaasilis ühendeid. Olenevalt vahetust neeldumise põhjusest eristatakse järgmisis liike: 1)Mehhanniline neeldumine. Mulla mehhaaniline neeldumisvõime seondub sellega, et muld toimib filtrina ja peab kinni mulla tahkete osakeste vahelistes poorides kõik need tahked osakesed, mis ei mahu pooridest läbi
moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudud kihilisus. Otsmoreenid tekivad jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva ees. Kui jääserva taganemine toimus pidevalt ilma peatusteta, siis moodustus põhimoreen. Jääsulamisvete setted on tera suuruse järgi sorteeritud ja seepärast kihilised. Sool, geel, koagulatsioon. Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks(sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks(sool<->geel). Võib olla pöörduv ja pöördumatu. Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. Mulla kolloidkompleksi nimetatakse neelavaks kompleksiks. Küllastusaste. Küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Tähistatakse V. V=S/T*100 (%)
annaabi.ee 
