Pelgulinna Gümnaasium Heelium Koostaja: Iida-Mai Einmaa Juhendaja: Anna Perova Tallinn 2011 Andmed Heeliumi suhteline tihedus gaasina on 0, 14. Suhteline tihedus vedelikuna on 0,12. Sulamis temperatuur on -270ºC ja keemis temperatuur on -269ºC. Lahustuvus vees on 1,5mg/l. Ühest liitrist vedelast heeliumist saab umbes 740 liitrit gaasilist heeliumi. 5l heeliumiballoonist jätkub gaasi 75 keskmise suurusega õhupalli täitmiseks. Looduses leidub heeliumi õhus, paljudes radioaktiivsetes mineraalides, maagaasis ning mõnedes kuumaveeallikates. Tööstuslikult saadakse heeliumi kõrvaltootena maagaasi puhastamisel. Avastamine Heeliumi avastas 1868.aastal J. Jaanssen ning temast sõltumatult J. N.Loukger ja E.Frankland. Heelium avastati Päikeselt.
soojust ja energiat juurde, et molekulide kondenseerumisel aga annab aine sama palju vahelised sidemed lõhkuda, energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel kondenseerumisel aga annab aine sama palju juurde sai, kuna molekulide vahelised energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel sidemed taasluuakse. juurde sai, kuna molekulide vahelised Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna sidemed taasluuakse. lähedal. Gaas- gaasiline faas, mille Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna kriitilise temperatuuri ületamisel pole lähedal. Gaas- gaasiline faas, mille võimalik gaasi kokku surudes enam kriitilise temperatuuri ületamisel pole vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja
AINE AGREGAATOLEKUTE MUUTUMINE Agregaatolekuks nimetatakse ühe ja sama aine tahket, vedelat ja gaasilist olekut. Agregaatoleku muutumiseks nimetatakse aine üleminekut ühest agregaatolekust teise. Kehi, milles aine on tahkes olekus, nimetatakse tahketeks kehadeks. Vedelas olekus aineid nimetatakse vedelikeks. Gaasilises olekus aineid nimetatakse gaasideks. TÄIDA LÜNGAD. KIRJUTA NOOLTELE, MILLINE NÄHTUS TOIMUB. Sulamine on aine üleminek .................................. olekust ....................... . Tahkumine on aine üleminek ............................... olekust .............
Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul.Millal toimub aurumine? Aurumine toimub igal temp.Mis toimub aurumisel ja kondenseerumisel (molekulide seisukohalt) ?JOONIS Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde, et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. Mis on aur ja mis on gaas? Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal. Gaas- gaasiline faas, mille kriitilise temperatuuri ületamisel pole võimalik gaasi kokku surudes enam vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja teda on raske kokku suruda, gaas aga on hõredam ja teda on kerge kokku suruda.Kumb lause on õige: 1)kõik agregaatolekud on eri faasid VÕI 2)kõik faasid on agregaatolekud. PÕHJENDA!!!! Kõik agregaatolekud on eri faasid, kuna eri faasides on aine molekulide või aatomite paigutus ja soojusliikumise iseloom erinev.
Agregaatolek Agregaatolek on aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut gaasilist, vedelat, tahket. Sulamisja keemistemperatuur Sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1. atm. korral. Aine sulamissoojus on energiahulk, mis on vajalik ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril (enamus tahketest ainetest on tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb, erandiks on vesi). · Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. · Puhtal ainel on sulamisel temp
1. Õhu relatiivne niiskus 20 oC juures on 90%. Kui palju tekib õhu jahtumisel 5 oC-ni kondensaati? 2. Õhu relatiivne niiskus 26 oC juures on 80%. Kui palju kondensaati moodustub õhu komprimeerimisel rõhuni 12 atm? 3. Leida 30%-lise H3PO4 (=1,32g/cm3) lahuse molaarne kontsentratsioon. 4. Kui palju tahket NaOH (85%-lise NaOH sisaldusega) on vaja: a) 8 liitri 4%-lise lahuse valmistamiseks, =1,04g/cm3. b) 12 kg 0,1M lahuse valmistamiseks, =1,003g/cm3. 5. Mitu liitrit gaasilist vesinikkloriidi HCl (n.t.) on vaja: a) 30 liitri 5%-lise lahuse =1,02g/cm3 valmistamiseks b) 80 liitri 0,4M lahuse valmistamiseks 6. Kui palju vett on vaja välja aurutada 300 liitrist 1,5%-lisest suhkru lahusest (=1,008g/cm3) 30%-lise lahuse (=1,25g/cm3) saamiseks? 7. Mitu liitrit gaasilist HCl (n.t.) ja vett on vaja 8 dm3 2M vesilahuse (=1,06g/cm3) valmistamiseks? 8. Arvutada 60%-lise väävelhappelahuse (=1,50g/cm3) molaarsus.
a) 8 liitri 4%-lise lahuse valmistamiseks, =1,04g/cm3. b) 12 kg 0,1M lahuse valmistamiseks, =1,003g/cm3. Lahendus: a) m(NaOH)4% lahus = *V = 1,04g/cm3*8000cm3 = 8320g m(NaOH) = 8320g*0,04 = 332,8g m(NaOH)85% NaOH sisaldusega = 332,8g/0,8 = 416g b) V(NaOH)0,1M lahus = m/ = 12000g/1,003g/cm3 = 11964cm3. n(NaOH) = c*V = 0,1M*11,964L = 1,196mol m(NaOH) = n*M = 1,196mol*40g/mol = 47,9g m(NaOH)85% NaOH sisaldusega = 47,9g/0,8 = 59,8g 5. Mitu liitrit gaasilist vesinikkloriidi HCl (n.t.) on vaja: a) 30 liitri 5%-lise lahuse =1,02g/cm3 valmistamiseks b) 80 liitri 0,4M lahuse valmistamiseks Lahendus: a) m(HCl)5% lahus = *V = 1,02g/cm3*30000cm3 = 30600g m(HCl) = 30600g*0,05 =1530g n(HCl) = m/M = 1530g/36,5g/mol = 41,9mol V(HCl) = n*Vm = 41,9mol*22,4L/mol = 939L b) n(HCl) = c*V = 0,4mol/L*80L = 32mol V(HCl) = n*Vm = 32mol*22,4L/mol = 717L 6. Kui palju vett on vaja välja aurutada 300 liitrist 1,5%-lisest suhkru lahusest (=1,008g/cm3)
2. Lämmastikhape (HNO3) on söövitav vedelik ja mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. 3. Dilämmastikoksiid ehk naerugaas (N2O) on mittesüttiv gaas, millel on meeldiv, kergelt magu lõhn ja maitse. Seda kasutatakse meditsiinis tuimasti ja valuvaigistina. Kasutamine Lämmastikku kasutatakse väga paljudes tööstusvaldkondades: keemitööstuses, ravimitööstuses, petrooleumi töötlemisel, klaasi ja keraamika tootmisel, paberivalmistamisel ning meditsiinis. Gaasilist lämmastikku kasutatakse keemias soojuse või kemikaalide transpordiks ning põlemise või plahvatuste korral inhibiitorina. Vedelat lämmastikku kasutatakse ulatuslikult jahutussüsteemides. Ka suurem osa laiatarbekaubaks toodetud külmutatud toite on külmutatud neid hetkeks vedelasse lämmastikku kastes. Meditsiinis kasutatakse vedelat lämmastikku vere, luuüdi, kudede, bakterite ja sperma säilitamiseks.
Makroelemendid e C H O N P S ; ligikaudu 98% organismi kogumassist. 2. Makroelemntide üldiseloomustus Süsinik org. keskne element Kõik organismid koosnevad neist. - annab püsivaid keemilisi sidemeid ( 4 ) Vesinik vesiniksidemed stabiliseerivad biomolekule ( nt DNA) Hapnik oksüdeerija. - Hapnik oksüdeerib rakkudes toitaineid ((vabaneb energia)) Lämmastik valkude aminohapetes, ATP's nukleiinhapetes ja os vitamiinides - osaleb vesiniksidemete tekkes eripärad: gaasilist lämmastikku omastavad mügarbakterid ja mõned vetikaliigid. mineraalseid lämmastikuühendeid omastavad taimed aga ka loomad orgaanilisi lämmastikuühendeid omastavad loomad Leidub valgurikkas toidus membraani valk Fosfor esineb fosforlipiidides, nukleiinhapete, valkude, hormoodide koostises, luukoes mittelahustuvate sooladena - moodustab erilisi e makroergilisi keemilisi sidemeid - biomembraanide moodustamine (fosforlipiidid) Leidub piimas, juustus, munas ja mereandides
rekristallisatsiooniks. Igale faasisiirdele vastab antud aine korral kindel temp. mida nim. siirdetemp. mis sõltub rõhust. Võimalik on kolme faasi tasakaal, mis esineb ainult ühel kindlal rõhul ja temp. sellist rõhu ja temp. väärtust nim. antud aine kolmikpunkti rõhuks ja temp. Suurust lambda võib nim antud aine sulamisssojuseks, kui ka tahkumissoojuseks. Aurustumissoojus on soojushulk, mis kulub 1 massiühiku vedeliku muutumiseks auruks antud rõhul. Gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal nim. auruks. Vee kriitiline temp. on +373 C, lämmastikul 147 C. Küllastunud aurkõigi vedelike jaoks on igal temp. olemas vedeliku pinna lähedal mingi max. aurukontsentratsioon, mille puhul aurumine ja kondenseerumine on tasakaalus. Aine keemistemp. iga vedeliku jaoks on olemas antud rõhul mingi temp. väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom. Keemissoojusvedeliku aurustumissoojus keemistemp.
Härmatumiseks nimetatakse aine üleminekut gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsiooniks nimetatakse faasisiiret, millepuhul muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuuriks nimetatakse faasisiirde puhul antud aine temperatuuri, mis sõltub rõhust. Aine kolmikpunktiks nimetatakse sellist rõhu ja temperatuuri väärust, kus 3 olekut on tasakaalus. Aurumissoojus on soojushulk, mis kulub 1 massiühiku vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul. Auruks nimetatakse gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal. Keemistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures aine läheb keema, sõltub rõhust. Keemissoojuseks nimetatakse vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Õhu absoluutseks niiskuseks nimetatakse suurust (roo), mis väljendab veeauru massi ühes ruumala ühikus.
Hapete omadused Soolhape ehk vesinikkloriidhape HCl Saadakse vesinikkloriidi juhtimisel vette seal lahustuvad need vesinikioonideks ja kloriidioonideks. Soolhape on tugev hape. Vesinikkloriid annab soolhappele terava lõhna, see kahjustab hingamisteid. Soolhape kuulub maomahla koostisse (0,5%), ta aitab toiduaineid lagundada. Üle- või alahappelisus põhjustab seedehäireid, mis on tervisele kahjulikud. Divesiniksulfiidhape H2S Saadakse lahustades vees gaasilist vesiniksulfiidi. Divesiniksulfiid on väga mürgine aine. See tekib nt valkude lagunemisel ilma õhu juurdepääsuta. Divesiniksulfiid haiseb nagu mädamuna. Väävelhape H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija raske õli taoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Seda tuleb säilitada õhukindlalt suletud anumates. Süsinikuühendid söestuvad selle toimel.
Osakeste paigutus - korrapäratu Plasma Ruumala - ei säilita Kuju - ei säilita Osakeste paigutus - korrapäratu 2. Mis on faasisiire? Näide Üleminek ühest faasist teise.(sulamine; kondenseerumine; vedel heelium muutub ülivoolavaks) 3. Mis temperatuuril vedelik aurustub? Igal temperatuuril aurustub vedelik. 4. Millal me nimetame gaasi olekut auruks, millal gaasiks? ülal pool tkr -ilist nimetame ainet gaasiks, all pool tkr -ilist nimetame selle aine gaasilist olekut auruks. 5. Mis on küllastunud aur? Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus. 6. Mis on absoluutne niiskus? veeauru hulk, mis tavaliselt esineb 1 m3 õhus. kg Tähis - a ühik[a]= 1 3 m 7. Mis on suhteline niiskus? Valem absoluutne niiskus jagatud küllastunud niiskus. a = A × 100% a - absoluutne niiskus
Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid,
ka soojusliikumiseks. 14.Milline seos on aineosakeste liikumise kiiruse ja aine (keha) temperatuuri vahel? Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. 15.Millised on aine kolm olekut? Aine kolm olekut on tahke, vedel ja gaasiline. 16.Iseloomusta tahket olekut? Säilitab keha kuju ja ruumala. 17. Iseloomusta vedelat olekut? Vedelik on hea voolavusega, säilitab ruumala, anumasse valades võtab anuma kuju. 18.Iseloomusta gaasilist olekut? Täidab kogu anuma,aineosakesed paiknevad hõredalt. 19.Mis on amorfne aine? Amorfsed ained on halva voolavusega vedelikud. 20.Milles seisneb soojusliikumine kristallilistes ainetes? Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumised kindla keskme ümber. 21.Milles seisneb soojusliikumine vedelikes? Vedelike soojusliikumine sesneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohaste teise. 22.Milles seisneb soojusliikumine gaasides?
tegemist on amorfse ainega või tahkisega) Amorfset ainet saab kokku suruda, kristalset ainet aga mitte mingil juhul. 15. Aurumine toimub igal temp. 16. Aurumisel saab aine soojust ja energiat juurde, et molekulide vahelised sidemed lõhkuda, kondenseerumisel aga annab aine sama palju energiat ja soojust ära, kui palju ta aurumisel juurde sai, kuna molekulide vahelised sidemed taasluuakse. 17. Auruks nim. gaasilist faasi vedeliku pinna lähedal. Gaas- gaasiline faas, mille kriitilise temperatuuri ületamisel pole võimalik gaasi kokku surudes enam vedelikuks muuta. VÕI Aur on tihedam ja teda on raske kokku suruda, gaas aga on hõredam ja teda on kerge kokku suruda.
Mis on biomass? Üldine tähendus: biomass on elusaine mass. Biokütuse tähendus: biomassiks nimetatakse bioloogilise päritoluga ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatavat, kütuseks töödeldud või varem kasutuses olnud tahket, vedelat või gaasilist ainet. · tahked (küttepuud, põhk, hein), · vedelad (bioetanool, biodiislikütus) ning · gaasilised (biogaas, biovesinik) Eesti elektrituru seaduse tähenduses on biomass põllumajanduse (sealhulgas taimsete ja loomsete ainete) ja metsanduse ning nendega seonduva tööstuse toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev osa ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevad komponendid (ETS § 57 lg 2) Biomassi varude allikad
Mida rohkem me maailmalt võtame, seda suuremaks muutuvad meie võlad ja lõpuks võib tulla aeg, mil me peame oma võlad tagasi maksma, tagasi maksma ajal, mis meie elu jätkamise seisukohalt võib-olla vägagi ebameeldiv. Norbert Wiener Las Vegas KASVUHOONEEFEKT Ülle Kõpp Õhu saastamisega seotud globaalprobleemid K a s v u h o o n e e fe k t O s o o n i a u g u d H a p p e v ih m a d Maa atmosfääri koostis · 78 % gaasilist lämmastikku · 21 % hapnikku · 1 % süsihappegaasi, väärisgaase, veeauru jne. Kasvuhoonegaasid · Süsihappegaas CO2 · Veeaur H 2O · Metaan CH 4 · Dilämmastikoksiid N 2O · Osoon O3 Kasvuhooneefekt Atmosfäär Päike Kasvuhoonegaasid Maa Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid · Aurumine veekogudest · Vulkaanipursked
Sublimatsioon – Üleminek tahkest faasist gaasilisse. Härmatumine – Üleminek gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsioon – Faasisiirde(id), mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuur – Suvalise faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuri mingi väärtus. Kolmikpunkt – Kindla rõhu väärtused, kus 3 faasi on tasakaalus. Aur- Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal. Gaas – Kui (T > Tkr) nimetame gaasilist faasi (gaasiks). Küllastunud aur – aur (auru konstrentatsioon) antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemistemperatuur – Väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom. Kriitiline temperatuur – Temperatuur, mille kõrgemal väärtusel ei ole võimalik enam gaasi vedelikuks muuta. Keemissoojus – Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Õhuniiskus – Veeauru sisaldus õhus.
rõngaste ja kõige ülemiste atmosfäärikihtide vahel. Uus vöönd on ligikaudselt 10 korda nii tugev kui Maa VanAllen'i kiirgusevööndid Rõngad Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua.Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid Kokkupõrge 1994 aastal põrkas Comet Shoemaker-Levy 9 kokku Jupiteriga Kokkupõrke tagajärjel tekkisid Jupiteri ümber kilomeetrite kõrgused "gaasimullid" ja planeedi atmosfääris võis näha hiiglaslikke auke Kuigi kokkupõrge on möödas, pole Jupiter ikka veel rahunenud
bussid ka eritavad heitgaase. Kui auto eritab heitgaase siis heitgaas eritab lõhna ja heitgaas tekib nii, et autol bensiin plahvatab ja kõik. Auto kui ajab välja ei tekki keemilist reaktsiooni kuna seal ei segune mingeid ained,sest bensiin lihtsalt plahvatab mootoris ja kõik. Kooliteel näeb veel ka kuidas keegi tõmbab tikku põlema ja tikku leek eritab lõhna ja ka gaasilist auru. Majad ja muud hooned eritavad ka heitgaase,sest puud visatakse ahju ja puu põlemisel eritab tuli rohkem soojust ja lõhna kui tavaline küünla leek. Puude põlemisel tekkib keemiline reaktsioon, sest tiku ja küünla põlemisel tekkib ka keemiline reaktsioon. Puude põlemisel muutub õhk süsihappegaasiks,sest nii on ka teistel põlevatel asjadel.
Ja kuna ei kasutagi seda igapäevaelus, siis peagi see ununeb. Minu füüsikalise maailmapildi aluseks on hetkel kõik see, mida ma koolis õppinud olen. Mida rohkem ma teada saan, seda rohkem seoseid ma suudan luua ning tegelikult seda huvitavamaks ka elu läheb, kui sa tõesti oskad teisele inimesele ära seletada, miks üks või teine asi toimub. Ma tean, miks ära kortsutatud paber enam uuesti oma täiuslikku kuju tagasi ei saa, miks lumi häält teeb kui selle peale astuda, miks gaasilist jooki avades võib see üle ajama hakata jms. Ma ei arva, et see maailmapilt mul kuidagi muutub. Pigem see areneb aastatega ning üha enam ma õpin ja saan teadmisi juurde selles valdkonnas. Kunagi tahaks oma lapsele küll juba varakult 'füüsikalist keelt' seletama hakata. See on tõsiselt huvitav ja arendab loogilist mõtlemist. Loodan, et tulevikus tean veelgi rohkem!
Atmosfääri koostis ja ehitus Õhkkonnaks e. Atmosfääriks nim maakera välimist, gaasilist kesta, mis tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on planeedi pind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratlev. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülempiiriks 1000-1200 km. Õhurõhkkond on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Troposfäär - ulatub keskmiselt 11 km kõrgusele. Troposfääri ülemine piir laskub polaarpiirkondades madalamale ja tõuseb ekvaatorialadel. Troposfäärio koondub 90%
Üldmaateadus gümnaasiumile Atmosfäär Atmosfääriks ehk õhkkonnaks nimetatakse maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin atmosfäär pärineb kreeka keelest, kus atmis tähendab auru ja sphaire kera. Üldjuhul nimetatakse ükskõik millist planeeti või taevakeha ümbritsevat gaasikihti atmosfääriks. Meid ümbritsev õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2
nihkumine alguse. Epitsenter- punkt, mis asub otse fookuse kohal maapinnal. Seismilised lained- murrangu tekkimisel vabanenud suur energia 14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks. P-lained ehk pikilained S-lained ehk ristilained Kiirus 6 km/s Kiirus 3.6 km/s Läbivad tahket, vedelat ja gaasilist keskonda Läbivad ainult tahket keskonda 15. Missuguste lainete kohale jõudmist on märgitud seismogrammil numbritega 1. P-laine 2. S-laine 3. Pinnalaine 16. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb maavärinaid. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. 1. Maavärinad ookeanite keskeahelikes- Norra 2. Maavärinad subduktsioonivööndites- Lõuna-Ameerika läänerannik
N aineosakeste arv aines NA avogradro arv 6,02*1023 1/mol. Iga aine ühes moolis osakeste arv n konsentratsioon, aineosakeste tihedus e. - aine hulk; moolide arv Valemid: m=N*m0 M=NA*m0 m=p*V n=N/V p=m/V =m/M =N/NA Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised.
Need liiguvad maavärina fookusest eemale ning levivad kolmemõõtmeliselt. 14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks. pikilained ehk P-lained Ristilained ehk S-lained Liiguvad graniidis u 6 km/s Liiguvad graniidis u 3,6 km/s Osakesed liiguvad laine liikumise sihis Osakesed liiguvad risti laine leviku suunaga Läbivad nii tahket, vedelat kui gaasilist Levivad ainult tahkes aines keskkonda 15. Missuguste lainete kohale jõudmist on märgitud seismogrammil numbritega 1 P-lained 2 S-lained 3 Pinnalained 16. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb maavärinaid. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. Maavärinad on suuresti laamade piirialadel. Näiteks Euraasia ja Aafrika laama vahel, Lõuna-Ameerika
sügavus jmt. Seismograaf registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. Richteri skaala järgi maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, kasutatakse logaritmilist skaalat. P- e. Pikilained levivad kõige kiiremini. Osakesi kõigepealt lükatakse, siis tõmmatakse laine leviku suunaliselt, läbib nii tahket, vedelat kui ka gaasilist keskkonda. S- e. ristilaineid iseloomustab osakeste liikumine risti laine liikumise suunaga, levivad vaid tahkes. Pinnalained levivad mööda maapinda, veidi aeglasemad kui s-lained. Kaks liiki pinnalaineid: maapind liigub üles- alla, horisontaalsuunas küljelt- küljele. Põhjustavad enamuse purustustest. P- ja S- lained tekivad fookuses üheaegselt. Maavärinaid sügavusega vähem kui 100km nim. Madalateks maavärinateks. Need leiavad aset ookeani keskahelikes ja transformmurrangutes.
märge märge A. Valige loetelust õige vastus. (Kirjutage õige vastuse number.) 400 grammis vees lahustati 56 liitrit gaasilist ammoniaaki (normaaltingimustel). 4p 1 Vastake järgmistele küsimustele. Dehüdraatimine on _____ 1) vee molekuli liitumine kaksiksidemega; A
Maa atmosfääri teke Mis asi on Maa atmosfäär? Atmosfääriks nimetatakse küllalt tihedat gaasilist õhkkonda ümber planeedi Maa. Maa atmosfäär on Maa eluslooduse tekk ja kaitsekilp. See kaitseb Maad külma eest öötundidel ja üleliigse sooja eest päeval. See on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Atmosfäär jaguneb neljaks kihiks : troposfäär (mis on Maale kõige lähemal) , stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfäär oli algselt oma koostiselt praegusest erinev ja koosnes Maa sisemuse
Murrangute tekkimise põhjuseks on kahe maakeraploki liikumine üksteise suhtes. Murrangute teke on seotud maavärinatega. Maavärinad võivad põhjustada maalihkeid ja varinguid.Seismiliste lainete olemust. Seismilised lained on lained, mis on tekkinud maavärina tagajärjel ning mis liiguvad igas suunas. Jagunevad :1.)Kehalained :a.)pikilained – liiguvad lainete leviku sihiga samas suunas, levivad kiiresti, muudavad kivimi keha ruumala.Läbib pehmet, gaasilist kui ka tahket keskkonda. b.)ristilained - liikumine on risti lainete leviku suunale, tahkes aines, levivad kiiresti, muudavad kivimi keha kuju,2.)Pinnalaineda.)Rayeleight- maapind lainetab vertikaalselt b.)Loveleight – võngutavad maapinda horisontaalselt. Nõlvaprotsesside jagunemine. Nende tekkepõhjused ja tagajärjedNõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.Jagunevad : 1.) varisemine – kivid veerevad vabalt alla 2
Turvapadi on tavaliselt peidetud kas rooli või armatuurlaua sisse. Uuematel autodel on turvapadjad ka istmetes, ustes, põlvede juures, kasutatakse ka turvakardinaid. Turvapadja andur annab täitemehhanismile märku, kui aeglustusjõud on võrdne või suurem 16-25 kilomeetrise tunnikiirusega vastu seina sõitmise jõuga. Täitemehhanism on piltlikult öeldes pisike tahkelkütusel töötav raketimootor, mis tekitab käitamisel (andurist tuleva info mõjul) suure hulga kuuma gaasilist lämmastikku. Lämmastik tekib kaaliumnitraadi(KNO3) ja naatriumsoola(NaN3) reaktsiooni tulemusena.Pärast täitumist tühjeneb turvapadi kohe, et vältida reisijate vigastamist. Selleks on patjades augud. ELEKTRILINE ANTENN Elektriline raadioantenn liigub üles-alla mootori abiga. Mootorile rakendatakse raadiost tuleva juhtsignaali peale aktiveeruva relee kaudu vool ning mootor hakkab ringi ajama tiguülekannet, mis aitab pöördeid vähendada ja momenti suurendada
vedelikuks. Kapillaartorudes olev vedelik liigub tagasi siseosasse, kus see absorbeerib salongiõhu soojust ning aurustub selle tagajärjel gaasiks. Mis uuesti imetakse kompressorisse ning algab uus tsükkel. Seeläbi alaneb konditsioneeritud salongi temperatuur. Soojendamine toimub vastupidiselt jahutamisele. Klapp muudab jahutusagendi voolusuunda, kompressor hakkab imema välisosa gaasilist jahutusagenti ning surub selle kokku, andes tulemuseks kõrge rõhu ja temperatuuriga gaasi, mis suunatakse siseosa soojusvahetisse, kus see kondenseerub vedelikuks, vabastades soojuse salongi. Kapillaartorudest liibub vedelik tagasi väliseadmesse , kus see aurustub gaasiks, mis uuesti imetakse kompressorisse ning algab uus tsükkel. · Kesklukustus kasutatakse nii rõhku kui vaakumit. Uksed avatakse rõhuga ja suletakse vaakumiga.
5.MITTEMETALLID 5.1 MITTEMETALLIDE MITMEKESISUS *Mittemetallid asuvad perioodilisussüsteemis perioodide lõpus ja suuremates rühmades. Mittemetallidel on viimasel kihil 4-8 elektroni. Lihtainena on nende seas 11 gaasilist: H2 , N2, O2, F2, Cl2 ; 6 väärisgaasi (He-Rn) 10 tahket: B, C, Si, P, As, S, Se, Te, I, At 1 vedel: Br2 *Mittemetallid on madala sulamistemperatuuriga, üsna pehmed ja kergesti peenestatavad. Mõned on väga kõrge sulamistemperatuuriga, kõvad kuid seejuures haprad. Väga erineva värvusega. Mittemetallide ühiseks omaduseks on see, et nad praktiliselt ei juhi elektrit, kuid süsinik allotroop grafiit on hea elektrijuht. Mittemetallide aatomid on metallide
kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi [viide?]. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massiston jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maa-taolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maa-taoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt vee, ammoniaagi ja metaani) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased".
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise.
vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess st neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega Tööstuslike heitgaaside kahjulike lisandeid võib hävitada ka nende põletamisega. Kui põlemisprotsess kulgeb täielikult, siis tekivad esialgsete toksiliste ainete asemel keskkonnale kahjutud süsihappegaas ja vesi. Kui aga põletatavas gaasis on kloori-, väävli- või lämmastikuühendeid või kui põlemine ei kulge täielikult, siis tekivad sageli keskkonnale
21. Kas saab 60 g 5%-lise ortofosforhappe lahusega neutraliseerida 3 g naatriumhüdroksiidi? (Hapet on liias) 22. Kui palju sadet tekkis, kui segati 4 g 2%-list vasksulfaadi lahust 2,4 g 2 %-lise naatriumhüdroksiidi lahusega? 23. Kui palju 50%-list etanooli saab toota 8 tonnist glükoosist, kui saagis on 75%? 24. Mitu g butanooli tekib naatriumhüdroksiidi toimel 0,4 moolisse bromobutaanisse, kui kadu on 8%? 25. 0,080 mol gaasilist vesinikkloriidi juhiti naatriumsulfiidi lahusesse. Arvutage, mitu mooli ja mitu kuupdetsimeetrit gaasilist divesiniksulfiidi eraldus (normaaltingimustel), kui reaktsiooni saagis oli 75%. 26. 0,6 mol magneesiumhüdroksiidile lisati 1,5 mol vesinikkloriidhapet. Mitu mooli soola tekkis? Millist lähteainet ja mitu mooli jäi reageerimata? 27. 3,1 tonnist puidust saadud tselluloosi hüdrolüüsil tekkis 0,81 tonni glükoosi. Saadud glükoos
Udud võivad tekkida näiteks järgmistel tehnoloogilistel operatsioonidel: Pihustamine Pindade katmine Segamine ja puhastamine B. Gaasid Gaasid võivad õhuga sarnaselt difundeeruda ja levida üle terve mahuti või piirkonna. Tuntumad gaasid on hapnik, süsinikmonooksiid (vingugaas), süsinikdioksiid (süsihappegaas), lämmastik ja heelium. C. Aurud Aur kujutab endast toatemperatuuril vedelas või tahkes olekus olevate ainete gaasilist olekut. Aurud tekkivad tahkete materjalide või vedelike aurustumisel. Bensiin on näiteks kergesti aurustuv vedelik, millest eralduvad bensiini aurud. Näidetena võib nimetada veel värvivedeldeid ja rasvärastuslahusteid. D. Hapnikudefitsiit Esineb siis, kui hapniku protsentuaalne sisaldus õhus langeb alla 19,5% (3M poolt määratud). Seda võib põhjustada keemiline reaktsioon, tulekahju või õhuhapniku väljatõrjumine teiste kemikaalide poolt..
objektidest. Need tekkisid Päikese udukogu kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. Päikese ümber tiirleb 8 planeeti, need tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujuliselt, enam vähem samatasandilisl orbiidil. Nendest 8 planeedist on neli väiksemad siseplaneetid, mida nimetatakse Maataolisteks planeetideks: Merkuus, Veenus, Maa, Marss. Maataolised planeedid koosnevad põhiliset kivimitest ja metallidest. Teised neli gaasilist hiidplaneeti on võrreldes väiksemate siseplaneetidega oluliselt massiivsemad. Suurimad planeedid, Jupited ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kaks kaugemat planeeti, Uraan ja Neptuun, koosnevad põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde segust, neil arvatakse olevat ka tahke siseosa. Teisiti nimetatakse neid ka vahel ,,jäähiiglasteks". Päikesesüsteemis on ka palju väiksemaid objekte. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri
ruumala väheneb ja neid saab vajaliku suurusega auku panna ühendamiseks · siledate pindade töötlemiseks · maapinna külmutamiseks puuraukude puurimisel · keemiatööstuses keemiliste reaktsioonide aeglustajatena, kuna külmutamisega keemilise reaktsiooni kiirus väheneb · "bigging"-meetod ehk "sigatamine" õli, bensiini ja sarnaste ainete torud pestakse vedela lämmastikuga nagu harjaga läbi Gaasilist lämmastikku kasutatakse: · inertse keskkonna loomiseks/tagamiseks · puhta keskkonna loomiseks/tagamiseks elektroonikas · plahvatavate ainete transportimisel anuma voodris · toiduainete pakendamisgaasina pakendigaasina (Näiteks: kartulikrõpsupakkides, lihapakendites) · toore liha värvimiseks, et liha punane värvus säiliks · laseriga lõikamisel ja keevitamisel kasutatakse lämmastikku koos hapnikuga 3. Süsihappegaasi CO2 kasutamine
KASUTATUS KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Päikesesüsteem koosneb päikesest ja gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatplaneeti ja nendeks on Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikessüsteemi kõige kaugemad planeedi on Uraan ja Neptuun , arvatakse olevat tahkesiseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpijääde (nt. vesi, ammoniaak ja metaan) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased„. Päikesesüsteem
Atmosfäär Atmosfääriks e. õhkkonnaks nim. maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuva õhku, veeauru ning aerosoole. Lämmastik(78%) tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku(21%) tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Argoon(0,93%). Süsihappe- gaas(0,03%) satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel
Gaia hüpotees e geokeemilise keskkonna Võõrliikide sissetoomine, Loomsete Talveuni:loomade tardumus- Bioloogiline reguleerimine: Kontrollib ja ressursside kontrollimatu kasutamine. seisund talve üleelamiseks. kesmistab temperatuuri. Reguleerib atmos- Sünergism-on erinevate keskkonna- Tardunie letargia-enamasti fääri gaasilist koostist(O2jaCO2 tasakaalus) tingimuste koosmõju lühiajaline sügava une taoline Elu olemasolu maal tagab ise eluks vajalike Fotoperiodism-organismide reaktsioon seisund madalate temp. Üleelam. füüsikaliste ja keemiliste olude stabiilsuse ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi Suveuni-kuumade ja kuivade maa pinnal, õhkkonnas ja maailmameres. Muutumisele aastaaegade üleelamiseks
Autotroofsed bakterid fotosünteesijad ja kemosünteesijad. Tsüanobakterid(sinivetikad) ehk sinikad. Bakteritele vajalikud elutingimused Piisav toitainete kontsentratsioon ja sobiv kasvutemperatuur. Jääkainete vähesus keskkonnas. Niiskuse olemasolu. Hapnik olemasolu või puudumine. Külmalembesed: 4°C.... 10°C vahel Kesklembesed: 20°C ...... 40°C vahel Soojalembesed: 50°C ...... 70°C vahel. Aeroobsed bakterid vajavad gaasilist hapnikku. Anaeroobsed hapnik pärsib ainevahetist, kassutavad slfaati. Kõrge soolsus või suhkru tase. Bakteriaalsed haigused Normaalne mikroflora Taimede, loomade ja inimesega koos elavad bakterid. Takistab organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudele. Aitab kaasa toitainete seedimisele ja imendumisele. Stimuleerib antikehade teket. Bakterid sünteesivad erinevaid vitamiine. Bakterid, mis inimese organismi tungides põhjustavad haigusi nimetatakse pato geenseteks
g/mol g/cm3 en eetris 1.4.Töö käik Bromoetaan Panen kahekaelalisse kolbi KBr, etanooli ja 10 ml vett. Ühendan kolvi rektifikatsioonikolonni ja tilklehtriga. Rektifikatsioonikolonni otsa ühendan voolikuga lehtri, mis on asetatud NaOH lahuse kohale juhuks, kui reaktsiooni käigus peaks kolonni peast eralduma gaasilist HBr. Sulen kolonni peas oleva klapi ja hakkan kolbi ettevaatlikult kuumutama elektrilises kuumutspesas. Teen valmis väävelhappe lahjenduse (75 ml väävelhapet ja 15 ml vett) ning lisan selle tilklehtrisse. Algul lisan ¼ happest kiiresti ja seejärel hakkan lisama seda tilkhaaval. Kui kolonn on nö. tööreziimis ja temperatuur on alla 42 oC, avan klapi kolonni peas ja kogun destillaadi väikesesse kolbi. Bromoetaani aurumiskadude vältimiseks lisan kolbi väikese koguse jääd
METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13
Need on pildistatud infrapunases kiirguses maapealsetest teleskoopidest. Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad (albeedo umbes .05). Arvatavasti koosnevad nad väga väikestest kivise materjali teradest. Osakesed Jupiteri rõngastes ei püsi seal kaua (vastavalt atmosfäärilisele ja magneetilisele takistusele). Seetõttu, kui rõngastel on jäävad tunnused, peavad nad saama pidevalt uut gaasilist ainet. Väikesed kaaslased Metis ja Adrastea, mis tiirlevad rõngaste sees, on ilmsed gaasilise aine allikate kandidaadid. Öises taevas on Jupiter tihti heledaim "täht" taevas (ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Neli Galileo kuud on kergesti nähtavad binoklitega; mõned rõngad ja Suur Punane Laik on nähtavad väikeste astronoomiliste teleskoopidega.Jupiteril on 16 teadaolevat kaaslast, neli suuremat Galileo kuud ja 12 väiksemat. Jupiter aeglustab
Kõik ained koosnevad molekulidest, mis on pidevas liikumises. Aineid saab võrrelda neis sisalduvate molekulide keskmise energia järgi. Agregaatolekuteks nimetatakse tahket, vedelat ja gaasilist. Uurides aine ehitust, peame uurima, kuidas molekulid üksteise suhtes paiknevad. Gaasi reaalsed molekulid ei ole punktmassid. Molekulidevahelised põrked on elastsed ning ei mõjuta gaasi temperatuuri ega ka ideaalse gaasi olekuvõrrandi kehtivust, muutub vaid liikumise suund. Molekulide vahel on tõmbejõud, kuid nende paiknemises puudub korrapärasus. Tihedus on väike, sõltub ainest ja rõhust. Ülekandenähtuste puhul kandub alati midagi üle. Difusioon on ühe aine
Nimelt toimib metallpuru katalüsaatorina. Ta aitab kaasa sellele, et metaani molekulid kõrge temperatuuri juures lagunevad, nii et tekib süsiniku 6 aatomite pilveke, ms sadestub siis metallitükikestele ja moodustabki seal nanotorusid. Jaapani teadlane Daisuke Takagi ja ta kolleegid on aga otsustanud asendada metallipuru hoopis teemandipuruga. Katsed on näidanud, et kui juhtida gaasilist etanooli üle teemandipuru, hakkavad nanotorud sel purul lausa metsana vohama. 7 KOKKUVÕTE Teemant on kõige kõvem Maal leiduv looduslik mineraal. Teda saab kasutada paljudes kohtades. Kindlasti üks tuntuim on juveelitööstus, kuid seal hulgas ka erinevad noad, viilid ja muud töövahendid, millega saab töödelda väga kõvu kivimeid ja metalle.
annaabi.ee 
