Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 28 OT Pindpinevus Töö eesmärk: Töövahendid: Vee pindpinevusteguri määramine Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised tilga meetodil. kaalud. Skeem 1. Pipett 2. Kraan 3. Anum 4. Mõõtemikroskoop 5. Nihutatav tuubus
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 28 TO: PINDPINEVUS Töö eesmärk: Töövahendid: Vee pindpinevusteguri määramine tilga Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised kaalud. meetodil. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud
valemit, (kuid optilised uurimismeetodid ei tule). 4. Difusioonikonstandi ja difusiooni sügavuse avaldise tuletamine. 5. Kolloidlahuste osmootne rõhk. 6. Sedimentatsiooni tasakaalu tuletus(kuid sedimentatsioonianalüüsi ei tule). 7. Hüpsomeetrilise seaduse tuletamine. 8. Viskoossus. (Polümeeri molaarmassi viskosimeetrilist määramist ei tule). 9. Pinna kõverdumisest tingitud rõhu liia(Laplace võrrandi) tuletamine. 10. Pinna vaba energia, pindpinevus, pindaktiivsus, pindliig. 11. Adsorptsioon. 12. Pindpinevuse määramine kapillaarse tõusu abil. 13. Gibbsi adsorptsioonivõrrandi tuletamine (teada ühte kahest tuletusest) 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. 15. Langmuiri adsorptsiooni isotermi tuletamine(tuletust ei tule) 16. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 17
siseenergia on jääv. ristlõike mõõtme deformatsioon on omavahel seotud Poissoni teguriga: Erirelatiivsusteoorias seotakse (seisu)energia ja (seisu)massi jäävuse seadus üheks. Seda ='/ Poissoni tegur on võrdetegur,mis iseloomustab ainult materjali omadusi. 1.5.Võnkumised 1.4.2.Tangensiaalpinge ja nihkemoodul 1.5.1.Harmoonilised võnkumised Eraldame deformeeritavast materjalis mõttelise kuubi ning käsitleme Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, mis on nihkedeformatsiooni, kui vastastahkude sumbumatu ja milles võnkuv suurus muutub suhtelist nihet y , mis võrdub nihkenurga ajas sinusoidaalse (harmoonilise) tangensiga... seaduspärasuse järgi.
1. sisuliselt energia jäävuse seadus 2. määrab ära protsesside toimumise suuna Keha siseenergiaks nimetatakse keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia makrokästilusest lähtudes: Q = c m t Keha erisoojuse ja massi korrutist nimetatakse soojusmahtuvuseks. C=cm. Soojusmahtuvus on seotud kehaga ja näitab, kui suur soojushulk on vaja kehale anda, et tõsta selle temperatuuri 1 Celsiuse võrra. Kui keha ei paisu läheb kogu soojushulk keha siseenergia suurendamiseks. Valem: U = C t või Q = C t Valem on enamvähem õige ka vedelike ja tahkete ainete kohta. Termodünaamika esimese printsiibi matemaatiline väljendus: Q= U+A Termodünaamika esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Kui Q on 0, siis teeb gaas tööd oma siseenergia arvelt: A=-U Termodünaamika esimene printsiip erinevate protsesside korral: 1
temperatuuri 1 Celsiuse võrra. Kui keha ei paisu läheb kogu soojushulk keha siseenergia suurendamiseks. Valem: U C t või Q C t Valem on enamvähem õige ka vedelike ja tahkete ainete kohta. Termodünaamika esimese printsiibi matemaatiline väljendus: Q= U+A Termodünaamika esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Kui Q on 0, siis teeb gaas tööd oma siseenergia arvelt: A=-U Termodünaamika esimene printsiip erinevate protsesside korral: 1. Isokooriline protsess: V=const, A=0 ja Q=U Kogu soojushulk läheb keha siseenergia suurendamiseks ehk temperatuuri tõstmiseks. Gaasi töö: A p V 2. Isobaariline protsess: p=const, Absoluutne temperatuur on võrdeline ruumalaga.
on seotud kehaga ja näitab, kui suur soojushulk on vaja kehale anda, et tõsta selle temperatuuri 1 Celsiuse võrra. Kui keha ei paisu läheb kogu soojushulk keha siseenergia suurendamiseks. Valem: U C t või Q C t Valem on enamvähem õige ka vedelike ja tahkete ainete kohta. Termodünaamika esimese printsiibi matemaatiline väljendus: Q= U+A Termodünaamika esimene printsiip: Termodünaamilisele süsteemile juurde antav soojushulk läheb süsteemi siseenergia suurendamiseks ja süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Kui Q on 0, siis teeb gaas tööd oma siseenergia arvelt: A=-U Termodünaamika esimene printsiip erinevate protsesside korral: 1. Isokooriline protsess: V=const, A=0 ja Q=U Kogu soojushulk läheb keha siseenergia suurendamiseks ehk temperatuuri tõstmiseks. Gaasi töö: A p V 2. Isobaariline protsess: p=const, Absoluutne temperatuur on võrdeline ruumalaga.
Soojusmahtuvus: väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse tõstmiseks 1 kraadi võrra. Mida suurem on keha mass, seda suurem on soojusmahtuvus ja seda enam on soojust vaja tema soojendamiseks 1 kraadi võrra. Keha soojusmahtuvus võib sõltuda keha massist ja ainest, milles keha osaleb. 9. TERMODÜNAAMIKA 1. SEADUS. ADIABAATILINE PROTSESS. TERMODÜNAAMIKA 2.SEADUS. Termodünaamika I seadus: süsteemile juurdeantav soojushulk kulub süsteemi siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mida tehakse välisjõudude vastu: Q=∆U+A Termodünaamika II seadus: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Adiabaatiline protsess: sellist protsessi, mis toimub isoleeritud süsteemis kus gaasile ei anta ega ka võeta soojust ning tööd tehakse gaasi siseenergia arvalet nim adiabaatiliseks protsessiks. Adiabaatilise protsessi korral on väliskeskkonnalt saadud soojushulk Q=0 ning gaas saab teha tööd ainult oma siseenergia
üsna nõrgalt. Seetõttu on enamik väiksemate molekulidega aineid toatemperatuuril gaasilises olekus. Suuremate molekulide vahel avalduvad molekulidevahelised jõud tugevamini. Sel juhul võivad jõud ka tavatingimustes olla piisavalt tugevad, hoidmaks molekule koos - kas seostunult vedelikuks või tahkeks kristalseks aineks (nt benseen, väävel, glükoos) 7. Vedelikud ja gaasid. Vesi ja vesiniksidemed. Vee olekudiagramm. Kavitatsioon. Pindpinevus ja selle muutumine sõltuvalt lisanditest ja keskkonnatingimustest. Mitsellid. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaengugaa vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad enamasti molekulide vahel Kavitatsioon (lad. keeles cavum – õõnsus, lohk, koobas) on nähtus, kui vedeliku (enamasti ülikiirel) voolamisel siserõhk langeb üksikutes kohtades alla nn. aurumise kriitilist rõhku. Neis kohtades
sagedused erinevad põhitooni sagedustest täisarv kordi. Ülemtoonid annavad helile iseloomuliku tämbri (kõlavärvingu). Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesi ei lisandu ega lahku süsteemist. Laeng võib sellises süsteemis tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja q üheskoos). Lahutusvõime kirjeldab mikroskoobi korral väikseimat kaugust kahe veel eristatava punkti vahel. Teleskoobi korral kirjeldab lahutusvõime väikseimat nurka, mis tekib veel eristatavatest punktidest väljunud kiirte lõikumisel teleskoobi objektiivis. Lahutusvõimet piirab valguse difraktsioon. Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda kuhu laine pole veel levinud sellest keskkonna osast, mille laine on läbinud. Lainefrondi kõik punktid võnguvad samas faasis
hetkel kihtide impulsid K1 ja K2. Need muutuvad pidevalt, sest soojusliikumise tõttu toimub pidevalt molekulide üleminek ühest kihist teise. Ajavahemikus t läbib pindala S kummaski suunas ühepalju molekule: N=1/6 *nvSt. Saame arvutada hõõrdejõu valemist f1=K1/t=1/6*nvm(u2-u1)S, asendame selles u1 ja u2 väärtused saame: f=1/6* nvm(du/dz*2)S. Arvestades, et korrutis nm on gaasi tihedus , saame viimase valemi kirjut. kujul: f=(1/3*v)du/dz*S. Sisehõõrdeteguri avaldis on: =1/3 *v. §69. Pindpinevus. Pinnaenergia olemasolu tõttu ilmneb vedelike puhul tendents vähendada oma pindala. Vedelik käitub nii, nagu oleks ta elastse väljavenitatud kile sees, mis püüab kokku tõmbuda. Tuleb silmas pidada, et tegelikult mingit vedelikku piiravat kilet muidugi ei ole. Pinnakiht koosneb samadest molekulidest mis kogu vedelik, ka molekulidevaheline mõju on pinnakihis sama nagu vede-liku sees. Asi on selles, et pinnakihis asuvad molekulid omavad lisaenergiat,
rõhku p , ruumala V ja temperatuuri T kujul: p V = n R T , kus n on gaasi moolide arv (n=N/V; N/Na=m/M); R=kNa- universaalne gaasikonstant. 8,31 J / (K mol) ; p1V1/T1 = p2V2/T2 p1V1/T1=const. 44. Isoprotsessid gaasist ühest olekust teise ülemineku protsess, mille korral on üks parameetritest jääv. pV/T=const kui T=const, siis isotermiline( ), p=const isobaariline( , ), V=const isohoorne ( ). 45. Pindpinevus on vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes võimalikult väiksemat pinda. Pindpinevusnähruse põhjustavad molekulaarsed jõud. 46. Absoluutseks (A) niiskuseks nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduva veeauru massi grammides. A=p/V p-veeauru mass V-ruumala [A]=[kg]/[m3] Rrelatiivse (R) e. suhteline niiskuse all mõistetakse vastaval temperatuuril õhus oleva veeauru tiheduse suhet küllastunud veeauru tihedusega samal temperatuuril. R=p/px
*Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. Miks tekib mitsell? *Protsessid dispersse keskkonna pinnal ja dispersses keskkonnas (sees) *Adsorptsioon pinnal (adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale) *Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. *Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga *Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid Mitsellide erinevaid kujusid: sfääriline, kettakujuline, silindriline, ellipsikujuline Osakese suuruse analüüs
*Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. Miks tekib mitsell? *Protsessid dispersse keskkonna pinnal ja dispersses keskkonnas (sees) *Adsorptsioon pinnal (adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude (van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale) *Pindpinevus e. pinna vabaenergia on töö, mis tuleb teha pinna suurendamiseks ühe pindalaühiku võrra. *Mitsellide suurus ja mikrostruktuur sõltub kontsentratsioonist, 50-100 molekulist moodustunud agregaat on enamasti sfäärilise kujuga *Kõrgematel kontsentratsioonidel hakkavad sfäärilised mitsellid üksteist mõjutama ning võivad moodustuda ka ketta-, silindri või ellipsikujulised mitsellid Mitsellide erinevaid kujusid: sfääriline, kettakujuline, silindriline, ellipsikujuline Osakese suuruse analüüs
suhtelise pikenemise korral. Elastsusmoodul iseloomustab ainet, millest keha koosneb. Elastsusmooduleid mõõdetakse mehaanilise pingega samades ühikutes (Pa ehk N/m2). Hooke'i seadus venitusel on elastsusmooduli abil esitatav kujul: n = -E . Ruumelastsusmoodul B näitab analoogiliselt, kui suur normaalpinge (rõhk) tekib aines ühikulise suhtelise ruumalamuutuse korral. Elastsus-, ruumelastsus- ja nihkemooduli definitsioonides eeldatakse vaikimisi deformatsiooni elastsust (kirjeldatav mõtteline katse on teostatav vaid elastsuse piirides). Näide: Selleks, et vähendada aine mingi koguse kokkusurumisel tema ruumala 1 % võrra, on vaja rakendada rõhku 1 % ruumelastsusmooduli väärtusest. Elastsusmoodul ehk Youngi moodul on defineeritud kui normaalpinge, mis põhjustab ühikulise suhtelise pikenemise. E= / = fl/ s
lähiskorrastus, mis avaldub selles, et teatava, nii vedelikust kui ka selle temperatuurist sõltuva aja jooksul võngub vedeliku molekul kindla keskme ümber ning seda ümbritsevad ühed ja samad korrapäraselt paiknevad naabermolekulid. Seejärel toimub spontaanne ja kiire üleminek mingi teise võnkekeskme juurde ning seetõttu ka naabermolekulide osaline vahetumine. Nii kaasneb vedelikus molekulide võnkliikumisega aeglasem korrapäratu kulgliikumine. Pindpinevus on vedeliku pinnanähtus, mis avaldub vedeliku pinnakihi püüdes kokku tõmbuda (pinnakiht käitub pinguli tõmmatud kummikelme taoliselt). Vedeliku sees olevaid molekule ümbritsevad samasugused molekulid ja nendevahelised jõud on igas suunas ühesugused. Selle tulemusena resultantjõud ,,R'' on null. (joon. 1).Vedeliku pinna molekuli ümbritsevad osaliselt gaasimoekulid . Gaasi ja vedeliku molekulide tõmbejõud on palju väiksemad, kui vedeliku molekulide vahel. See
Kaldalolija jaoks võib see küll veider tegevus näida. Nimelt võib laeva ja palli kiiruste võrdsuse korral näida laeva liikumise suunas liikuv pall topeltkiirusega liikuvat, vastassuunas liikuv pall aga hoo-pis paigal seisvat (joon. 1). Einstein väitis intuitiivselt, et ka organismi elutegevus kulgeb taustkeha valikust sõltumatult. Seega on esimene postulaat klassikalise relatiivsusprintsiibi üldistus kõigile loodusnähtustele. Seejuures ei tohi unustada, et taustsüsteemi kuulub ka ajamõõtja, niisiis kell. See kell peab olema taustkehaga kogu aeg kaasas, et mõõta omaaega. Nimelt tuleneb teisest postulaadist, et kui kaks ruumiliselt eraldatud sündmust toimuvad ühes taustsüsteemis ühel ja samal hetkel, ei tarvitse nad mõne teise kehaga seotud taustsüsteemis olla samaaegsed. Niisamuti ei kulge aeg kõigis taustsüsteemides ühesuguselt. Sellist mõtteviisi on muidugi raske omaks võtta. Kõik see tuleneb Einsteini poolt teooria aluseks võetud teisest postulaadist.
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
Füüsika I osa eksami kordamisküsimused TEST........................................................................................................................................... 1 DEFINITSIOONID...................................................................................................................13 VALEMID (SEADUSED)........................................................................................................20 TEST Loeng 1 · Arvutüübid: naturaalarv, täisarv, ratsionaalarv, reaalarv, kompleksarv. naturaalarv loendamiseks kasutatavad arvud 0, 1, 2, 3, ... (mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja); täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud; ratsionaalarv need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n (n0) m/n. Igal ratsionaalarvul on lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. Nt.
väljub vedelikust e. aurustub. Temperatuuri alandades igale vedelikule iseloomulikul temp-l osakeste tõmbejõud ületavad tõukejõud ning vedelik tahkub. Moodustuvad kas kristallid või amorfse aine osakesed. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem viskoossus, seda kiiremini voolab; määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava; temp tõstmisega visko väheneb. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpin-st püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Tahked ained: osa on võimalik temp. tõstmisega üle viia vedelasse ja gaasilisse olekusse, osa ainult vedelasse. Ainete ja materj omadused sõltuvad nende elementkoostisest ja struktuurist
teadmiste süsteemi loomisega, vaid keskendub taktikalistele eesmärkidele ja peab üldiste, sealhulgas looduse seaduspärasustega tegelemist kasutuks. Täppis- ja loodusteadusliku (TTMV ja LTMV) mõtlemisviisi sarnasused ja erinevused. Loodusteaduslik mõtlemisviis (LTMV) on teadusliku mõtlemisviisi liik, mille korral argumentatsiooniks kasutatakse peamiselt eksperimentaalse päritoluga kvalitatiivseid (sõnalisi) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Teoreetilised konstruktsioonid on vaid feno- menoloogilised. Täppisteaduslik mõtlemisviis (TTMV) on teadusliku mõtlemisviisi liik, mille korral argumentatsiooniks kasutatakse peamiselt matemaatikale ja loogikale tuginevaid (teoreetilisi) kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esitatavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Teoreetilised konstruktsioonid võivad olla aksiomaatilis-deduktiivsed. LTMV kujundamise võtted. Looduse- ja füüsikaseadused.
.19 5.5. Energiamuundumised......................................................................................... 23 6. Staatika kui liikumise erijuht.....................................................................................27 6.1. Kangi tasakaal.....................................................................................................27 6.2. Rõhk vedelikus ja üleslükkejõud........................................................................27 6.3. Pindpinevus, märgamine.....................................................................................29 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika........................................................................30 7. Kulgemine..................................................................................................................33 7.1. Ühtlane sirgliikumine..........................................................................................33 7.2
Elektronide ja ioonide vastasmõju aururõhk muutub võrdseks välisrõhuga, hakkab vedelik keema ja milles umbes 250 on stabiilsed ja üle 50-ne ebastabiilsed e. Radio- on tugev. Metallilisel sidemel puudub suunalisus ja ta on suhteliselt vastav temperatuur on keemistemperatuur. Vedeliku struktuuri aktiivsed. Aatomi tuumadel on kindel sisestruktuur, mis mõjutab tugev keemiline side. peegeldab viskoossus ja pindpinevus. tuuma stabiilsust. Aatomi tuuma kehalise ehituse kohaselt, vaadel- metalli katioonid (+) Viskoosuseks nim.ühe vedeliku kihi võimet takistada teise kihi dakse tuuma kerana, milles prootonid ja neutronid paiknevad sfää- Delokaliseeritud elektroonid (-) liikumist või avaldada vastupanu mõne teise keha liikumisele ve- ridena
Saadakse kas tahke aine kuumutamise teel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel. Voolamine osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes ja pinna suhtes. Viskoossus takistus voolamisele, st mida väiksem on viskoossus, seda kiiremini vedelik voolab; määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temp tõusuga viskoossus väheneb ja vastupidi. Viskoossuse arvutamiseks vaja temp sõltuvust. Pindpinevus jõud, mis rakendub vedeliku pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta max-lt kera kuju. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (seega raskusjõud); temp; kohesiooni (vedeliku osakeste vahel) ja adhesiooni (vedeliku ja pinna osakeste vahel) jõud, kapillaarsus
kokkupuute pinna pindala jagatisega. * p = rõhu tähis; p = F/S p = rõhk; F = jõud; S = pindala [1m2]. * Rõhu ühikuks on Paskal, mis tuleneb prantsuse teadlase Blaise Pascali nimest [1Pa]. * 1Pa on niisugune rõhk, kui jõud 1N mõjub risti 1m2 suurusele pinnale. 1Pa = 1N/m2. * Paskal on vöike rõhk. -) 1kPa = 1000Pa = 103Pa (kilo) -) 1MPa = 1000000Pa = 106Pa (mega) -) 1GPa = 1000000000Pa = 109Pa (giga) * Rõhu suurendamiseks: 1) suurendatakse keha massi (jõudu); 2) vähendatakse pindala. * Rõhu vähendamiseks: 1) Vähendatakse keha massi (jõudu); 2) suurendatakse pindala. 2.1. Optika * Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusnähtuste uurimisega. -) opsis nägemine 2.1.1 Miks me näeme? * Valgusallikad valgust kiirgavad kehad. -) Valgusallikad jaotatakse: soojuslikeks ja külmadeks. -) Soojuslikud valgusallikad on nt. Päike, hõõglamp jne.
Plastsed materjalid väikese elastsuspiiriga materjalid. Kuju taastub ainult väikeste suhteliste pikenemiste korral (plii, plastiliin). Rabedad materjalid purunemispiir väike. Purunevad väikeste suhteliste pikenemiste korral (malm, klaas). Tangentsiaalpinge-mehaaniline pinge võib erinevalt rõhust mõjuda pinnaga ka paralleelselt. Hooke'i seadus nihkedeformatsiooni kohta-elastsete deformatsioonide korral on suhteline nihevõrdeline tangentsiaalpingega. G on nihkemoodul. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha kas surub alusele või pingutab riputusvahendit. Keha kaalu valem vektorkujul- Erijuhud: 1. Keha kiirendatakse ülespoole, a 0 , P mg . Keha kaal on suurem kui raskusjõud. 2. Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, a 0, P mg . Keha kaal võrdub raskusjõuga. 3. Keha kiirendatakse allapoole, a 0, P mg . Keha kaal on väiksem kui raskusjõud. 4. Vaba langemine, a -g, P 0 . Vabalt langev keha on kaaluta olekus. 9. Impulss.
omavad kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine raskusjõu mõjul üksteise ja pinna suhtes. Viskoossus on vedelike omadus takistada osakeste liikumist üksteise suhtes, määratakse vedeliku välja voolamise kiirusega anumast läbi peenikese toru. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb. Voolamist ja viskoossust mõjutavad osakeste vahelised jõud, kuju, struktuur ja mass. Pindpinevus : on jõud, mis rakendub vedelike pinnaosakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljastpoolt tasakaalustamata ning seetõttu omab pind teatud energiat (ka tahke aine puhul). Tingituna pindpinevusest püüab vedelik võtta maksimaalselt kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata, kui vedeliku pind on tahke pinna suhtes nurga all <90°, mitte märjata >90° ja laiali valguda (õli). Kohesiooni jõud jõud osakeste
ja ühte plaati nihutatakse jõuga 1Pa, liigub see plaat 1 sekundi jooksul sellise teepikkuse võrra, mis on võrdne vedelikukihi paksusega. Dünaamilise viskoossuse pöördväärtus on voolavus. Mida väiksem viskoossus, seda voolavam on vedelik. Viskoossus alaneb temperatuuri tõustes. Vedeliku viskoossuse iseloomustamiseks kasutatakse sageli kinemaatilist viskoossust, mis arvutatakse Pindpinevus (, N/m) - energiahulk, mis on vajalik vedeliku pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. Pindpinevus on tingitud pinnal asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega. Kuna pinnakihi molekulidele mõjuvad jõud on suunatud vedeliku sisse, võtab vedelikupiisk kera kuju. Pindpinevus väheneb temperatuuri tõustes. Viskoossus ja pindpinevus on mõlemad põhjustatud molekulidevahelistest vastastikmõjudest, interaktsioonidest. Voolamiseks peavad saama molekulid vabalt liikuda, nendevahelised
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea
Eristatav nn lähistruktuur – korrapärane ehitusega molekulirühmad Temperatuur tõuseb, soojusliikumine intensiivistub 46. Viskoossus. Viskoossus – vedelikukihtide omadus takistada vastastikku üksteise või vedelikku asetatud kehade liikumist. Väheneb temperatuuri kasvuga. Viskoossuseks nim takistust voolamisel st mida väiksem, seda kiiremini voolab, mida suurem seda aeglasemalt. Määratakse vedeliku väljavoolamise kiirusega anumast läbi peenikese ava. 47. Pindpinevus. Pindpinevus – energiahulk, mis on vajalik pinna suurendamiseks või vähendamiseks ühe pinnaühiku võrra. - jõud mis rakendub vedeliku pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse. Vedeliku pinnaosakestele mõjuvad jõud on väljaspoolt tasakaalustamata ning seetõttu pind omab teatud vabat energiat. Põhjustatud pinnal asuvate molekulide energiaülejäägist, võrreldes vedeliku sees asuvate molekulidega. Kuna pinnakihi molekulidele
Vedelikud on ained, mis voolavad raskusjõu mõjul; tekivad gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete külmutamisel; ei ole kindlat kuju, kuid omavad kindlat mahtu. Kokkusuruttatavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste liikumine raskusjõu mõjul üksteise suhtes. Viskoossuseks nim vedelike omadust takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Temperatuuri tõusuga viskoossus väheneb, st mida väiksem viskoossus seda kiiremini voolab. Pindpinevus on jõud, mis rakendub pinna osakestele ja on suunatud vedeliku mahu sisse; tingituna pindpinevusest püüab vedelku osake võtta maksi-maalselt kera kuju. Vedelik võib tahke aine horisontaalsel pinnal märjata, kui < 90 o, kui > 90o, siis vedelik ei märga substraadi pinda. Äärenurk tekib mingist punktist vedeliku ja gaasi vahelisele piirpinnale tõmmatud puutuja ja tahke faasi vahele. Kui äärenurka ei moodustu, on tegemist täieliku märgumisega.
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajavahemike mõõtmiseks pe
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel ühesu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
