Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Füüsika 10. klass". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
inerts, projektsioon, taustsüsteem, mehaanika, taustkeha, hõõrdejõud, projektsiooni, graafikut, inertsus, deformatsioon, mehaaniline, teepikkus, kiirendusega, impulss, liikuda, hetkkiirus, aeglustuv, ringjooneline, pöördenurk, nurkkiirus, joonkiirus, pöörlemissagedus, nüü, inertsiaalne, vektoriaalne, deformatsiooniks, hõõrdetegurMehaanika F10EKKÜ.T I osa 1. Mida nimetatakse mehaanikaks? Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist käitumist, arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Mida nimetatakse kulgliikumiseks?
1. Mehaanika- füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega. 2. Kinemaatika- mehaanika osa, milles käsitletakse erinevaid võimalusi keha asukoha määramiseks suvalisel ajahetkel suvalises trajektoori punktis. 3. Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutumine ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. 4. Mehaanika põhiülesanne- määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes trajektoori punktis. 5. Kulgliikumine- liikumine, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt. 6. Punktmass- keha, mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestamata jätta. 7. Taustkeha- keha, mille suhtes vaadeldakse/kirjeldatakse meid huvitava keha liikumist. Vabalt valitav, soovitatav valida paigalseisvana. 8
Mehaanika – Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise põhjuste ja paigalseisu uurimisega Kinemaatika – Kinemaatikaks nimetatakse füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel Mehaaniline liikumine – Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse ühe keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesanne – Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine – Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt Punktmass – Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumise tingimustes arvestamata jätta Taustkeha – Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha liikumist. Taustkeha võiks valida paigalseisva.
Mehaanika Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis tegeleb kehade liikumise põhjuste ja paigalseisu uurimisega Kinemaatika Kinemaatikaks nimetatakse füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel Mehaaniline liikumine Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse ühe keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesanne Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel Kulgliikumine Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral liiguvad keha kõik punktid ühesuguselt Punktmass Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib antud liikumise tingimustes arvestamata jätta Taustkeha Taustkehaks nimetatakse keha, mille suhtes vaadeldakse meid huvitava keha liikumist. Taustkeha võiks valida paigalseisva.
kesktõmbekiirendus. nihked. ÜRL on liikumine; mille puhul keha liigub Kesk. kiirus on f.s., mis näitab millise nihke mööda ringjoonelist trajektoori, sooritab keha kesk. 1 ajavahemikus. Vk=s/t läbides võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaare Hetkkiiruseks nim. kiirust antud hetkel antud pikkused. trajektoori punktis. Raadiuse pöördenurgaks nim. nurka, mille Liikumisgraafikuks nim. sellist graafikut, mis võrra pöördub näitab keha kordinaadi sõltuvust ajast. ringjoonel liikuvat keha ringi keskp. ühendav 1)Kui keha liigub ühtlaselt, siis on raadius. φ=l /r [1 rad] liikumisgraafikuks sirgjoon. 2)Lg põhjal võib otsustada keha kordinaati ja Nurkkiirus on f.s., mis võrdub ajavahemikus kiirust keha poolt
Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika jaotatakse 3 haruks: 1) Kinemaatika- uurib kehade liikumist ruumis 2) Dünaamika- uurib liikumise tekkepõhjusi 3) Staatika- uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus
.........................................................................10 1.5. Kehade vastastikune mõju..............................................................................................11 1.5.1. Jõud..............................................................................................................................11 1.5.2. Gravitatsioonijõud.......................................................................................................11 1.5.3. Hõõrdejõud.................................................................................................................. 12 1.5.4. Elastsusjõud.................................................................................................................12 1.5.5. Resultantjõud...............................................................................................................12 1.6. Mehaaniline rõhk..........................................................................................
muundunud osa. Amplituud ei muutu ajas sumbumatu võnkumine. Võnkumisel on energia. Kui võnkuvale kehale mõjub mingi takistav jõud, tuleb selle ületamiseks energiat kulutada. Energia jäävuse seaduse kohaselt peab võnkuva süsteemi energia vähenema ja selle lõppedes lakkama sumbuv võnkumine. Võnkumist iseloomustava suurused: - võnkesagedus f (1Hz) - võnkeperiood T (1s) - võnkeamplituud xm (1m) - hälve x (1m) INERTSUS Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub teatud aeg. Keha inertsust iseloomustab füüsikaline suurus, keha mass. Mida suurem on keha inertsus, seda suurem on keha mass. MASS Mass on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha inertsust. Mida suurem on keha inertsus, seda suurem on keha mass. Massi tähis on m, ühikuks SI-süsteemis 1kg. Üks kilogramm on etaloni mass, milleks on võetud 1 liitri puhta vee mass temperatuuril +4oC.
Mehaanika on füüsika osa,mis tegeleb kehade asukoha ja liikumise uurimisega.Kinemaatikaks nim mehaanika osa,mis uurib kehade mehaanilist liikumist arvestamata teiste kehade mõju temale.Keha mehaaniliseks liikumiseks nim keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes.Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel.Kulgliikumiseks nim liikumist,mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt(n:lauale tõstetav kohver).Punktmassiks nim keha,mille mõõtmed võib antud liikumistingimustes arvestama jätta(n:auto liikumine 1km kaugusel)
Ühtlane sirgjooneline liikumine: trajektoor on sirge ja keha liigub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt Ühtlaselt muutuv liikumine: keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand: x=x0+v0t+(at2)/2, milles nihe s=v0t+(at2)/2. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v2-v02)/2a. Taustsüsteem: kella ja koordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus: läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. Tähis l, ühik 1m. Nihe: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg-ja lõppasukohta. Tähis , ühik 1m. Hetkkiirus: näitab kiirust antud ajahetkel. Tähis . Ühik 1 m/s. . Kiirendus: näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Tähis a, ühik 1m/s2. . Liikumise suhtelisus: Iga liikumine on suhteline, s.t. toimub mingi teise keha suhtes. Seda keha nimetatakse taustkehaks. Kui täi
· Teepikkuse arvutamine ühtlaselt muutuval sirgjoonelisel liikumisel- s = v2 v02 : 2a 3. · Vastastikmõju tulemusena muutub keha kiirus või kuju. Vastastikmõjus osaleb vähemalt 2 keha. Vastastikmõju võib olla otsene või toimub kehade vahelise mõju edasi kandmine välja kaudu. · Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kehade vahelist vastastikmõju. · Vastastikmõju edasikandumise kiirust iseloomustab keha inertsus. · Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. · Keha mass - Inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass. Inertsus on võrdeline massiga. Massi ühikuks SI-süsteemis on 1kg. · Mõõtmine tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise samasuguse, ühikuks võetud suurusega. · Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja
(liikuvas rongi jalutavat inimest võib kirjeldada nii rongi kui ka maapinna suhtes; ratta kodarate liikumist võib kirjeldada sõitva jalgratturi ja tee ääres seisva inimese suhtes). 12. Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaatsüsteemi ja aja mõõtmise seadet. (Taustsüsteem lihtsustab liikuvate kehade matemaatilist kirjeldamist). 13. Nihe on liikuva keha algasukohta ja lõppasukohta ühendav vektor ehk suunaga sirglõik. 14. Mehaanika põhiülesanne on määrata keha asukoht mistahes ajahetkeks. Selleks peame teadma keha algasukohta (algkoordinaati, x 0 ) liikumise suunda kiirust, v ja kiirendust, a. Võrrand, at 2 x= x 0 + v0t + , kus t väljendab aega sekundite võimaldab seda üldjuhul, kui 2 asendada x 0 ,v ja a teada olevate numbritega. 15. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille trajektooriks on
Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad (2 = 360 1 rad = ) 1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J 760 mmHg = 1atm = 101k Pa 2. Mehaanika 2.1. Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Läbitud teepikkus = nihkega Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. (Kiirendus on muutumatu.
Kulgev liikumine keha kõikide punktide trajektoorid on ühesuguse kujuga. Pöörlev liikumine nt palli veeremine Liikumise suhtelisus- Keha asukoha määramine mingi teise keha (taustkeha) suhtes. Teepikkus- Läbitud tee pikkus piki trajektoori. Tähis: l Ühik: m Nihe- Keha kaugus asukohast mööda sirgjoont mõõdetuna (nö. linnulennul)Tähis: s Ühik: m Taustsüsteem- Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Kehade vastastikmõju- Ühe keha kuju või liikumine muutub teise keha mõjul. Gravitatsiooniline vastastikmõju- Kehad tõmbuvad teineteise poole gravitatsioonijõu mõjul. Vaba langemine- Kehade langemine, kus õhutakistus puudub, langevad võrdse kiiruse (kiirendusega). Ühtlane sirgjooneline liikumine- Sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused.
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Kulgliikumine keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, mõtteline sirge kehas jääb iseendaga paralleelseks Punktmass keha, mille mõõtmed võib antud tingimustes arvestamata jätta Taustsüsteem: taustkeha koordinaadistik kell Nihe s suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga asukoht + nihe = keha asukoht Nihe on vektoriaalne suurus. Vektoriaalne suurus määratud suuna ja arvväärtusega Mood vektori pikkus Vektori projektsioonid x-teljel on x-koordinaadi muut (s x) y-teljel on y-koordinaadi muut (sy) sx = x - x 0 sy = y - y 0 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja
tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kirjeldamiseks on otstarbekas paigutada koordinaattelg OX mööda liikumise trajektoori. Keha asend ühtlasel liikumisel määratakse ühe koordinaadiga x. Nihkevektor ja kiirusvektor on alati suunatud paralleelselt koordinaatteljega OX. Kui mingil ajahetkel t1 asus keha punktis koordinaadiga x1, aga mingil hilisemal ajahetkel t2 punktis koordinaadiga x2, siis on nihke s projektsioon OX-teljele aja t = t2 - t1 järel võrdne s = x2 - x1. Olenevalt keha liikumise suunast võib see suurus olla nii positiivne kui ka negatiivne. Ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel on nihkevektori arvväärtus võrdne läbitud teepikkusega. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suhet .
e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe kaugus keha algus ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: 1 Taustkeha, 2 Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad 3 Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju. Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha. Gravitatsiooniline vastastikmõju avaldub massi omavate kehade vastastikuses tõmbumises. Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained
b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe – kaugus keha algus – ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: Taustkeha, Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju. Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha. Gravitatsiooniline vastastikmõju – avaldub massi omavate kehade vastastikuses tõmbumises. Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained
b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe kaugus keha algus ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: Taustkeha, Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju. Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha. Gravitatsiooniline vastastikmõju avaldub massi omavate kehade vastastikuses tõmbumises. Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained
Kekstõmbekiirendus väljenad ringliikumisel kiiruse suuna muutust ajas. Keskõtmbekiirendus on kiirusega (suunatud alati pikki puutujat) alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. ak=v2/r. Periood on aeg, mille jooksul pikki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi. Tähis on t ning ühik [s]-sekund. Sagedus näitab võngete arvu ajaühikus. sageduse tähis on v või f ning ühik [Hz]- hertz. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused. V või f=1/t. Nr 5. Inertsus ja mass. Jõu. Newtoni seadused. Inertsiks nimetatakse keha püüet säilitada oma liikumise kiirust. Mass iseloomustab keha inertust ja vastastikust külgetõmmet. Massi saab mõõta kaalumisel ning massiühik on [kg]- kilogramm. Newtoni 1. Seadus: Keha liigub ühtlaselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni 1. Seadust nimetatakse ka inetsiseaduseks. Newtoni 2. Seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega
Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. Taustsüsteem Taustsüsteem on targalt valitud keha, mille suhtes on otsustatud määrata keha asendit ruumis, ja millega on seotud koordinaadistik, ja ajamõõtmise viis. Kohavektor Kohavektoriks või raadiusvektoriks nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist 0 kuni vaadeldava ainepunktini A. Nihkevektor Osakese asendi muutumist punktist A1 (algpunkt) punkti A2 (lõpp punkt) ajavahemiku (t) jooksul nimetatakse nihkeks (nihkevektoriks)
) 1.2. Millist mõõtühikute süsteemi kasutab füüsika? SI-süsteemi ühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis antud mõõtühikud. Need jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela), ning nende ühikute astmete korrutisteks ehk tuletatud ühikuteks. SI-süsteemi ühikute sümbolid kirjutatakse väikeste tähtedega. Erandiks on ühikud, mille nimi on tuletatud isikunimest. 1.3. Mida uurib mehaanika? Mehhanika on füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi. 1.4. Tooge näiteid looduslikest protsessidest, mida saab kirjeldada mehaanika seaduste abil. Taevas sõudvad pilved, lillelt lillele lendlevad liblikad, mööda teed kihutavad autod, paberile tähti kirjutav pliiatsiotsa, kui eemal lööb välku, jõuab valgussähvatus meieni pea kohe ning mürin veidi hiljem. Meie
Mitteühtlane liikumine Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed teepikkused. Liikumise suhtelisus Erinevate taustkehade suhtes liigub sama keha erinevalt. Teepikkus Kui mõõdetakse keha läbitud tee pikkust piki trajektoori. Nihe Vektor keha algasukohast lõppasukohta. Aeg Vaadeldakse absoluutse suurusena ehk liigub pidevalt ja alati ühtmoodi, pole algust ja lõppu, kõikide kehade jaoks kehtib sama aeg. Taustsüsteem Moodustavad taustkeha, sellega seotud koorinaadistik ja ajamõõtmise süsteem. Gravitatsiooniline vastastikmõju Üks esimesi jõude,mida inimene tundma õppis. Vaba langemine Kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väga väike. Ühtlane sirgjooneline liikumine Selline sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Kiirus Peamine liikumist iseloomustav suurus. Keskmine kiirus Kogu keha liikumise teepikkuse ja kogu selleks kulunud aja suhe.
kehade materjalist ja pindadega risti mõjuvast jõust ning on suunatud piki kokkupuutuvaid pindu liikumisele vastupidises suunas. Liugehõõrdetegur - väärtus sõltub kehade materjalist ja hõõrduvate pindade siledusest ning näitab oma arvväärtusega, kui suure osa moodustab liugehõõrdejõud pindadega risti mõjuvast jõust. Deformatsioon - kehade mõõtmete ja kuju muutus. Deformatsiooni liigud: · tõmme · surve · vääne · paine · nihe Elastne deformatsioon deformatsioon, mis kaob peale deformeeriva jõu lakkamist. Mitteelastne ( plastiline) deformatsioon)- deformatsioon, mis säilib peale deformeeriva jõu lakkamist. Hooke'i seadus- Elastsel deformatsioonil kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega ja on suunatu vastupidiselt deformatsiooni suunale. Mehaaniline töö füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust
SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE
Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugust koordinaadistiku alguspunktist. Kulgliikumiseks nim mehaanilist liikumist, mille korral iga kehas tõmmatud sirge jääb iseendaga paralleelseks. Mehaaniliseks liikumiseks nim keha asendi muutumist ruumis aja jooksul taustkeha suhtes. Mitteühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nim sellist meh liikumist, mille korral keha ei soorita võrdsetes ajavahemikes võrdseid nihkeid. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel teel. Nihe on vektoriaalne suurus. Nurkkiiruseks nim pöördenurga muutu ühes ajaühikus. Perioodiks T nim ajavahemikku, mille jooksul ringjoonel liikuv keha teeb ühe täistiiru.
Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. Varju piirkonnas lained interfereeruvad, kui lained on koherentsed. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist: . Impulssi iseloomustab purustusvõime. Kehale mõjuv jõud F ja impulsi muutus p on omavahel Siit saame, et impulsi muutus . Mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud mõjub kehale. Hooke'i seadus. Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k – jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt jõudu tuleb rakendada, et keha pikendada pikkusühiku võrra. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m – keha mass, v – keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on po
omavad füüsikalised suurused, iseloomustab nii pikkus kui ka suund ja siht) Vektorid Vektorid Vektorid • Mis iseloomustab vektorit • Samasihilised, vastand-, võrdsed vektorid. • Vektori moodul • Vektorite esitamine, koordinaadid, graafikusse joonestamine • Vektori pikkus • Vektorite liitmine ja lahutamine (kolmnurga ning rööpkülikureegli järgi) • Nullvektor • Vektori korrutamine arvuga, skalaarkorrutis, projektsioon (ei küsi KT-s) ning vektorkorrutis Vektorid • Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku, mida iseloomustavad: • - siht (näitab, kuidas vektor asetseb) • - suund (näitab, kummale poole on vektor sihil suunatud • - pikkus (vektori arvväärtus) • Vektorid on samasihilised (kollineaarsed), kui nad on paralleelsed. Samasihilised vektorid on kas samasuunalised või vastassuunalised. • Kui kaks vektorit on teineteise vastandvektorid, siis on
Pilet 6.2 Valguse laine ja kvantolemus. Laine 2 teooriat. Huygens'i lähtus sellest et valgus levib erilises keskonnas nn eetris levivate lainetena. Newton lähtus valguse korpuskolaar teoorias st: valgus levib aineosakestena. Need 2 teooriat eksisteerisid paraleelselt kuni 19. saj. Kus avastati interferents ja difraktsioon, mis seletub laineteooria järgi. Pilet 6.3 Laboratoorne töö: Vooluallika emj. Ja sisetakistuse määramine. E=IR+Ir IR=U I=E-U/I Pilet 7.1 Hõõrdejõud ja selle arvutamine, elastsusjõud. Hõõrdejõud on vastupanu vastassuunalisele liikumisele, mis tekib kahe pinna kokkupuutel. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise aeglustumist või suunamuutust. Hõõrdejõud sõltub hõõrde tegurist ja raskus jõust. Fn = mg (F on hõõrdejõud, - vastav hõõrdetegur, m=keha mass, g - raskuskiirendus)
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhti
18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23.Ohmi seadus vooluringi osa kohta 24.Elektrivoolu töö ja võimsus 25.Ohmi seadus suletud vooluringi kohta 26.Madalsageduslained ja infravalgus 27.Raadiolained ja nähtav valgus 28.Ultravalgus ja Röntgen kiirgus 29.Valguse peegeldamine 30.Valguse murdumisseadused 1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? Staatika on mehaanika osa, mis uurib kehade tasakaalu tingimusi Kinemaatikaks (kreeka kinma 'liigutus, liikumine') nimetatakse mehaanika osa, mis tegeleb keha või masspunkti liikumise matemaatilise kirjeldamisega, käsitlemata liikumise põhjusi ega massi (neid käsitleb dünaamika). Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust. Need seadused on: 1
· Oskan seletada ja rakendada Newtoni I seadust liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; · Oskan avada tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; · Oskan sõnastada mõõtühikute njuuton, dzaul ja vatt definitsioone ning oskan neid probleemide lahendamisel rakendada. Isaac Newton (16421727) · Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmsegravitatsiooni seaduse, tegi tähtsaid avastusi optikas ning pani aluse diferentsiaal ja integraalarvutusele. Newtoni I seadus ehk inertsiseadus · Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. · Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumise kiirust. · Inertsuse mõõduks on keha mass
keha massi ja kiiruse absoluutväärtuse ruudu poole korrutisega. · Keha potentsiaalseks energiaks nim energiat mida keha omab tänu sellele et keha on vastastikmõjus teiste kehadega. · Keha deformatsiooniks nim keha kuju ja mõõtmete muutumist kusjuures keha deformatsiooni tagajärjeks on kehas elastsusjõudude tekkimine. · Hooke'i seadus: FE=-kx kus k on keha jäikus ja x keha deformatsioon. Suhteliselt väikestel deformatsioonidel on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. · Keha potentsiaalne energia raskusjõudude väljas : E=mgh ja elastsusjõudude väljas : E=kx2/2 · Mehaaniliseks energiaks nim keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat · Energia jäävusseadus: energia ei teki ei millestki ega kao mitte kuhugi, see võib ainult muunduda ühest liigist teise
annaabi.ee 
