#include
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Andmed ja valemid Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid Ülesanded Arvvalemid Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid viimane nr eelviimane a b c y nr z nr Funktsioonide väärtused 3 7 0 3 2 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja ...
docstxt/124154809851210.txt
riik või muu av võimu kandja. Eraõ n kehtivad igaühe jaoks (,,igameheõigus"). Eraõ subjekt on ka riik või muu avaliku võimu kandja. Sellel teoorial puudub materiaalne selgituslik sisu. Selle järgi avalik õ on riigi eriõigus. Haldusõigus on õ haru, mis reguleerib suhteid, mis tekivad av halduse teostamisel. Hõ on see, mis ei kujuta endast riigi konstitutsiooni või protsessiõ. On PS ja sellele allutatud seaduste produkt, haldusõ funkts reegel. Hõ on av õ haru, mille normid reguleerivad av h teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ja sealjuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerumine. Selles tähenduses on eraõ formaalselt mõistetud. Formaalselt mõistetud haldusfunktsioon kõik tegevused, millega tegelevad av h kandjad. Haldusorganite põhifunktsioon on materiaalse halduse elluviimine ja reguleerimine; kõrvalfunktsioon on jurisdiktsioonifunktsioon ja legislatiivfunktsioon.
ANATOOMIA KT3 ÕLAVÕÕTMELIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukuesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR RINNALINAS Algab: rinnakult Kinnitub: õlavarreluu suur köbrukesele Funkts: viib õlavart ette ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine ABALUUALUNE LIHAS Algab: abaluualuselt augult Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SUUR ÜMARLIHAS Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harja alumisele osale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine SELJALAILIHAS Algab: niudeluu harjalt Kinnitub: õlavarreluu väikse köbrukese harjale Funkts: viib õlavart taha ja pöörab sisse, õlavarre lähendamine HARJAÜLINE LIHAS Algab: abaluu harjaülisest august
seintes. 60. LIHASTE ABISEADELDISED Sidekirme- talla all Sünoviaalpaun- põlves Kõõlusetupp- üla ja alajäseme pikkade kõõluste ümber ( sõrmelülid) Seesamluud- lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses 61. SELJA LIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluuharjalt ja rindkere-nimme sidekirmelt, Kinnitub: kaela keskosani. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead , kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead RIHMLIHAS Kaelarihmlihas: algab 3.-6. rinnalüli ogajätketelt kinnitub 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkele. Pearihmlihas: algab 3. kaela- kuni 3. nimmelüli ogajätkelt kinnitub kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead,
kahanevaks?(lk. 136) 11. Millal on funktsioonil kohal xe maksimum? (lk. 136) 12. Millal on fnil kohal xe miinimum? 13. Missugust fni nim. paarisfniks? (lk. 147) 14. Milline omadus iseloomustab paarisfni graafikut? 15. Missugust fni nim. paariituks? (lk147,148) 16. Milline omadus iseloomustab paaritu fni graafikut? Vastused 1. Fni määramispiirkonnaks X nimetatakse argumendi x kõigi väärtuste hulka mille korral saab funkts. Väärtust arvutada 2. Fni mutuumispiirkonnaks Y nim. Funktsiooni kõigi väärtuste hulka 3. Fniks nimetatakse seost, mis seab sõltumatu muutuja x igale väärtusele hulgast X vastavasse sõltuvusse muutuja y ühe kindla väärtuse hulgast Y. 4. Fni nullkohtadeks X0 nim. Argumendi x kõigi väärtuste hulka ille korral fni väärtus on null (y=0) 5. Fni positiivsuspiirkonnaks X+ nim argumendi x väärtuste hulka mille korral fni
Hulka C Rn nim lahtiseks, kui iga punkti P korral leidub > 0, et U (P)C
Hulka C Rn nim kinniseks, kui ta sisaldab kõiki oma rajapunkte
Hulka C Rn nim tõkestatuks, kui leidub reaalarv r>0, et C {QRn|d(0,Q)
Funktsiooni väärtused, mis vastavad kõigile argumendi väärtustele piirkonnas X, moodustavad funktsiooni muutumispiirkonna. Funktsiooni nimetatakse paarisfunktsiooniks kui x-X kehtib võrdus f(-x)=f(x) ja paarituks kui x-X ja f(-x)=-f(x) F.nim perioodiliseks, kui leidub konstant T0, et iga x-X korral kui x + T kuulub X-i kehtib f(x + T) = f(x). Vähimat sellist positiivset konstanti T, kui selline leidub, nimetatakse funkts f perioodiks. Liigitus: Funktsiooni f(x)nimetatakse piirkonnas X kasvavaks, kui selles piirkonnas igale suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funktsiooni väärtus, ja kahanevaks, kui igale suuremale argumendi väärtusele vastab väiksem funktsiooni väärtus. Seega kui x1 < x2 , kus x1 X , x2 X , siis kasvava funktsiooni puhul f ( x1 ) < f ( x2 ) , ja kahaneva funktsiooni puhul f ( x1 ) > f ( x2 ) Funts
Ekstreemumkoht on argumendi väärtus, mille korral on funkts. Suurim vi vähim väärtus Ekstreemumpunkt On graafiku punkt, kus funktsioonil on kas suurim või vähim väärtus Kasvamispk nim. Argumendi väärtuste hulka, mille korral suuremale argumendi väärtusele vastab suurem funkts. Väärtus (selles piirkonnas on funkts. Graafik tõusev) Kahanemispk on argumendi väärtuste hulk, mille korral suuremale väärtusele vastab väiksem funkts. Väärtus (graafik langev) Käänupkt- punkt, millest läbiminekul joon muutub kumerast või nõgusast kumeraks. Kumeruspk argumendi väärtuste hulk, kus graafik on kumer Nõgususpk - argumendi väärtuste hulk, kus graafik on nõgus Paarisfunk graafik on sümeetriline y-telje suhtes Paaritufunk graafik on sümeetriline kordinaatide alguspunkti suhtes Funktsioon-eeskiri, mille järgi sõltumatu muutuja igale väärtusele seatakse vastavusse sõltuvamuutuja üks kindel väärtus.
4)Seesamluud soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekerenimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 RIHMLIHAS kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt
lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 19 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekere–nimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS – Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS – kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale
4)Seesamluud soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 55) Nimeta skeletilihase erinevad kujud? SELJALIHASED LÜLISAMBASIRGESTAJA - Algab: ristluu tagumiselt pinnalt, niudeluu harjalt, ja rindekerenimme sidekirmelt ja koosneb kahest osast: 1)PIKIM LIHAS - Kinnitub: koljule 2)NIUDE-ROIDE LIHAS Kinnitub: ulatub kaela keskosani, osa kiude roietele. Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha lateraalsele, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. 20 RIHMLIHAS kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELA RIHMLIHAS Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEA RIHMLIHAS Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt
· Välimine kõhupõikilihas (külgmine rühm) - Algab: sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt. Kinnitub: niudeluuharja välisservale, mediaalsuunas läheb ta üle tugevaks aponeuroosiks. Aitab elundeid kindlas asendis hoida. Aitab roideid langetada, soodustab õõneselundite sisaldiste väljutamist. Roteerivad keret. 63. Rinna lihased RINDKERE RISTILIHAS Algab: rinnaku alumiselt poolelt Kinnitub: 2.-6. roide sisepinnale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest SISEMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide ülemiselt servalt Kinnituvad: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid, võtab osa väljahingamisest VÄLIMISED ROIETEVAHELISED Algavad: iga roide alumiselt servalt Kinnituvad: naaberroide ülemisele servale Funkts: tõstab roideid ehk võtab osa sissehingamisest SÜVAKIHT EESMINE SAAGLIHAS Algab: 8.-9. ülemiselt roidelt
VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV APNOE- HINGAMISSEISKUS EKSPIIRIUM- VÄLJAHINGAMINE MINUTIVENTILATSIOON- ON ÜHE MINUTI JOOKSUL SISSE-VÄLJA HINGATAVA ÕHU HULK ANUURIA- URIINI PUUDUMINE KONDROTSÜÜT- KÕHRERAKK REFLEKSIAEG- AEG ÄRRITUSE ANDMISE MOMENDIST VASTUSREAKTSIOONI TEKKENI. HÜPOFÜÜS- EHK AJURIPATS
Nimeta lihaste abiseadeldised: Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: a) Sidekirmed - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, b) Sünoviaalpaunad, kõõlusetuped - need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. c) Seesamluud - Soodustavad lihase tööd 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: a) Lülisambasirgestaja Algab: ristluu, niudeluuharjalt,rindekere-nimme sidekirmelt, kinnitub: koljule, , roietele Funkts: keha sirutamine ja kallutamine. b) Romblihas - Algab: kaela- ja rinnalülilt. Kinnitub: abaluule. Funkts: tõmbab abaluid ja seega õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole. c) Abaluutõstur Algab: kaelalülilt. Kinnitub: abaluule. Funkts: tõstab abaluid üles. d) Seljalailihas (suurim pindala)Algab: rinnalülidelt, rindkere-nimme sidekirmelt, niudeharjalt ja alumistelt roietelt. Kinnitub: õlavarreluule
Et lis ada veel reflektiivs us t peame lis a ma kõi k paarid kuj ul (a,a) ehk R * = { (1,1), (1,2), (1,3), (2,2), (2,3),(3,2), (3,3)} on trans itiivne 6. Funktsioon F unkts ioon on relats iooni erij uht. D ef: Fu n k ts ioon f hu lgas t A hu lk a B on s ellin e relats ioon hu lgas t A hu lk a B , et iga xA vastab üheselt yB nii et (x,y) f. (x,y) f jaoks kas utame edas pidi tähis tus t y= f(x). A-mä äramis pi irkond, B- muutu mi s piirkond, y on x kuj utis funkts iooni f korral. N 1: N äidata,et relats ioon f={ (1,a),(2,b),(3,a)} defineerib funkts iooni hulgas t A ={ 1,2,3} hulka B= { a,b,c} . K una iga hulga A ele mendi l on ole ma s ühene kuj utis s iis on tegu funkts iooniga. M uutumis pi irkond on { a,b} . Ü l1: N äidata,et relats ioon f= { (1,a),(2,b),(3,c),(1,b)} ei defineeri funkts iooni hulgas t A= { 1,2,3} hulka B={ a,b,c} . K aks funkts iooni f ja g on defineeritud s amas piirkonnas D.
Et lis ada veel reflektiivs us t peame lis a ma kõik paarid kuj ul ( a,a) ehk R * = { (1,1), (1,2), (1,3), (2,2), (2,3),(3,2), (3,3)} on trans itiivne j a refleks iivne 6. Funktsioon F unkts ioon on relats iooni erij uht. D ef: Fu n k ts ioon f hu lgas t A hu lk a B on s ellin e relats ioon hu lgas t A hu lk a B , et iga xA vastab üheselt yB nii et (x,y) f. (x,y) f jaoks kas utame edas pidi tähis tus t y= f(x). A-mä äramis pi irkond, B- muutu mi s piirkond, y on x kuj utis funkts iooni f korral. N 1: N äidata,et relats ioon f={ (1,a),(2,b),(3,a)} defineerib funkts iooni hulgas t A ={ 1,2,3} hulka B= { a,b,c} . K una iga hulga A elemendil on olemas ühene kuj utis s iis on tegu funkts iooniga. M uutumis pi irkond on { a,b} . Ü l1: N äidata,et relats ioon f= { (1,a),(2,b),(3,c),(1,b)} ei defineeri funkts iooni hulgas t A= { 1,2,3} hulka B={ a,b,c} . K aks funkts iooni f ja g on defineeritud s amas piirkonnas D.
isik korter pind inimesi H. Kuusk 5 74,5 1 Leida värvi margi järgi tema järjenumber, hind ja kulu värv nr hind kulu Sv04 Err:509 Err:509 Err:509 uudub võetakse 1. meste arv Koostada VBA-funktsioon, mis leiab antud väärtuse asukoha (järjenumbri) vek Realiseerida ainult kindla väärtuse otimine Variant 1. For Each-lause funkts Otsi_Nr(x, V) funkts Otsi_Nr (x, V) Leiab x-ga võrdse väärtuse järjenumbri vektoris vektoris V. Kui otsitav väärtus puudub, tagastab k=1 väärtuse 0 parameetrid: kõik elemendid x - otsitav, läbivaadatud V - vektor, kus otsitakse muutujad:
luteotsüütidest. Kollakeha toodab progesterooni, mis reguleerib tiinuse normaalset kulgu. Looma tiinestudes püsib ta poegimiseni (v.a. eq). Kui loom ei jäänud tiineks – kollakeha hääbub. Paiknemine: Nimmepiirkonnas, emakasarvetipu ligiduses, neerudest kaudaalselt, ripuvad munasarjakinniti e. mesovaari (mesovarium) küljes. Munasarjakinniti kaudu kulgevad munasarja lümfi- ja veresooned ning närvid. Munajuha (tuba uterina) Funkts: Püüab kinni vabanenud munaraku, temas toimub muna ja seemnerakkude liitumine e. viljastumine, millejärel viljastatud munarakk juhitakse emakasse. Välisehitus: Üks ots – munasarja ligiduses (munajuha kõhtmine suue; ostium abdominale tubae uterinae) Teine ots siseneb emakasse (munajuha emakmine e. uteriinne suue; ostium uterinum tubae) Munajuhalehter (infundibulum tubae uterinae) asetseb ovaari
5 3 Prots Op_Mas_1 peaprotseduur, käivitab vajalikud alamprotseduurid ja kirjutab tulemused töölehele Prots Tee_Mas_1() Teeb töölehele soovitud suurusega maatriksi Prots M_maks_rvn(A(), m, n, maks, rn, vn) A() - maatriks m - veergude arv n - ridade arv maks - mälupesa minimumi jaoks rn - mälupesa reanumbri jaoks rv - mälupesa veerunumbri jaoks Leiab minimaalse elemendi antud veergude vahemikus Funkts PosK_MR(A(), n, rn) A() - maatriks n - ridade arv rn - mälupesa reanumbri jaoks Leiab maatriksi selle rea elementide keskmise kus asub leitud miinimum S = S + Arn, i Prots Tee_Uus(A(), B(), m, n, k, ke) A() - maatriks B() - uus maatriks m - veergude arv n - ridade arv PosK_MR = 0 ke - leitud keskmine
kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse muutmiseks. 2. Milliseid organisme kasutatakse biotehnoloogias? Elusorganisme, eriti mikroorganisme (bakterid, seened) Millised on nende eelised teiste organismide ees? Paljunevad väga kiiresti ja hõlpsalt Too konkreetseid näiteid, kuidas kasutatakse seeni ja baktereid biotehnoloogias? Seened alkohoolsed joogid, pagaritooted. Bakterid funkts. toit (Helluse jogurt), hapendamine 3. Nimeta tööstusharusid, kus kasutatakse biotehnoloogiat ja kirjelda kuidas? Meditsiin kindla ülesandega bakterite kasutamine (nt probiootikumid), veterinaaria- sama nagu meditsiinis, toiduainete töötlus toidu hapendamine, funkts. toidu valmistamine 4. Selgita, milliseks kolmeks põhivaldkonnaks on võimalik biotehnoloogiat jaotada. (valge, punane, roheline) Valge biot. traditsiooniline biot
mingi teine lahent(ning puutepunkti üheski ümbruses need kaks lahendit ei lange kokku). Iseärase lahendi olemasolu on seotud Cauchy teoreemi tingimuste mittetäidetusega. *Üheparameetriline jooneparv (x,y,c)=0.*Lahendiparve (x,y,c)=0 mähisjoon on võrrandi M(x,y)dx+N(x,y)dy=0 lahendiks. 6.Homogeenne DV-Def.- Funktsiooni F(x,y) nim. -astme homogeenseks funkt-ks kui kehtib seos F(tx,ty)=tF(x,y) iga t>0 ja (x,y)D korral. DEF-DV-d y'=f(x,y) nim homogeenseks kui f(x,y) on 0-astme homogeenne funkts: f(tx,ty)=f(x,y), t>0. LAUSE-Homogeenne DV y'=f(x,y) taandub muutujate (x,u) suhtes eralduvate muutujatega DV-ks asendusega u=y/x. TÕESTUS_Olgu y'=f(x,y) homogeenne DV. y'=f(x,y) y'=g(u/x).*1)x>0f(x,y)=f(x,y(y/x)=x0f(1,y/x)=f(1,y/x)=:g1(y/x)* 2)x<0 x=-|x| ehk f(x,y)=f(-|x|,-|x|y/x)= -|x|0f(1,y/x)=f(1,y/x)=:g2(y/x)* 3)x=0 0-ga jagamine, ei sob!*Asendame: u=y/x y=uxy´=u´x+ux´* y ´=f(x,y)y´=g(u) * u´x+u=g(u), sest x´=1.* Veendume, et võrrand on eralduvate muutujatega DV: u´=du/dx
Väljendusvormid=ärkvelolekuteadvus,unistamine.uni,unenäod, Hüpnoos,meditatsioon,sens.depivatsioon,joove/ Uni= aeglane ja kiire e. paradoksaalne(rem-sarnaneb ärkvelolekuga,unenäod,aju aktiivne),vahelduvad moodustades 90-100min tsükli,öö jooksul 4-5 tsüklit./ Une funkts. 1)taastada Kesk.närv.süs,organismi töövõimet 2)soodustada info kinnistumist/ DELTA e. sügava une ajal on aju aktiivne,lihaspinge suur(unes rääkimine,käimine)/ Meditatsioon- tegevus,mille tulemusel tedvuse seisund pööratakse inimesse endasse/ Sens. Depi.-seisund, mille puhul väheneb meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info/ Hüpnoos-teadvuse seisund,mida isel. Tugev lõdvestumine ja vastuvõtlikkus sisendusele/ Uimastid-KNS-i
läbivad veresooned ja närvid). 27. Oimuauk ja oimualune auk: luuline alus, piirid, ühendused. 28. Tiibjätke-suulae auk: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 29. Alalõualiiges (ehitus, tüüp, funktsioon ):liigesele toimivad lihased. 30. Lihaste areng, ehitus (väliskuju, sisestruktuur), talitlus (suhe liigesetelgedesse, koostöö ), abiaparaadid, topograafiline jaotus. 31. Selja heterohtoonsed lihased (algus- ja kinnituskoht, funkts.,innerv.). 32. Kõhu lihased (jaotus,algus-ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon); kõhusirglihase tupp, kõhuvalgejoon, kubemekanal (seinad, sisu, avaused). 33. Rinna ja kaela lihased (jaotus, algus- ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon; kaela. fastsiad. 34. Vahelihas (osad, seda läbivad elundid, funktsioon, innervatsioon). 35. Lahkliha: lihaskihid (vaagna-ja kusesuguvahes), fossa ischiorectalis. 36
1.3) Perif NS jaguneb: *aferentne e sensoorne osa - info suunamine aktsioonipotentsiaalide näol retseptoritelt KNSi *eferentne e motoorne osa. – 1. somaatiline motoorne NS(aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele, südamelihasele, näärmetele), 2. autonoomne e. Vegetatiivne NS(suurendab aktsioonipotensiaale KNS-st sile- ja südamelihastele, näärmetele. Tegutseb eelkõige siseelundite töökorraldusega, reguleerimise ja ühtlustamisega.) Auto NS funkts: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju –sümpaatiline närv ei kutsu esileb südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp. NS mõjuta. Kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. (2.1) 1)Sümp osa –
*tekkis ilmalik mitmehäälne laul *Instrumetaalmuus. popul. kasv (kir. muusika kõrvale) *Pillide torm. areng *nooditrükitehnika leiut. *Orkestrimuusika buum *Kodune musitseerimine *Kujun. välja barokkorkester *Muus. muutus rõhutatult tonaalseks Koht üh. *Kirikumuus. jumalateenist. *Muusika muutus kuulamisobjektiks funkts. osa, esit. kirikukapellid kontserdid publikule *ilmal. muus. mõeldud seltsk. *tekkis prof. muusikute klass *muusikud koosmusitseerimiseks. Esit tööt. õukonnakapellides, õukonnakapellid, õukonna kirikukapellides, ooperiteatrites. kutselised lauljad Üheh. *Polüfoonia ajastu *Polüf. mitmeh. kõrvale tuli ka /mitmeh. homofooniline mitmeh. Muus
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Anatoomia õp organismi ehitusest, käsitleb, kuidas organism töötab, funkts tervikuna ja üksikute elunditena/elundkondadena Füsioloogia püstitab küsimuse, miks org funkts just nii ja mitte teisiti; õpetus organismi talitlusest. Ealine füs uurin talitluse ealisi iseärasusi, nii arengu kui talitluse iseärasusi alates munaraku vilj kuni elu lõpuni Norm füs terve inimese org talitl. Patoloogiline füs haige inimese org tallit Pat anat haiguslikult muutunud inimese ehitus(kasvaja rakkude kuju/hulk on muutunud, healoom vähem, halvaloom rohkem, healoomulise rakud ei ole muutunud, neid onlihtsalt
X0 Xn n Neg_kesk 0 10 10 F1 -0.5415568 F2 -3.1408347 X F1 F2 Funkts 12 10 8 6 4 2 0 0 2 4 Max_paaritu Number 0.7062061828 5 2.5760694459 5 Funktsioonide uurimine F1
Motoorne ühik närvi-lihasaparaadi põhiline morfofunktsionaalne element, mille moodustavad alfa-motoneuron koos selle poolt innerveeritavate lihaskiududega Morfoloogilise kriteeriumi alusel: Suured m. ühikud kiired lihaskiud, kõrge erutuslävi, kiire erutusjuhtivus Väikesed m. ühikud aeglased lihaskiud, madal erutuslävi, aeglane erutusjuhtivus Füsioloogilise kriteeriumi alusel: *Aeglased, *Kiired väsimusresistentsed, *Kiired kiireltväsivad NÄRVISÜSTEEM NS funkts: *organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks. *väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonna tingimustele. NS jaguneb: *KNS pea- ja seljaaju; *perifeerne NS närvid ja ganglionid Ganglionid - närvirakkude kehade kogumid PNSis KNS on peamine: pea- ja seljaaju.
ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. 4)Seesamluud – (põlvekõder) soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. 11 5)Fibroosne blokk – (silmas) kus lihaste kõõlus muudab järsult suunda LK 66 JOONIS 49 61) Selja lihased LÜLISAMBASIRGESTAJA Algab: ristluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: kuklaluul Funkts: ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisammast ja pead taha, kahepoolsel tegevusel sirutavad lülisammast ja pead. RIHMLIHAS - kaela tagumises osas jaguneb kaheks: 1)KAELARIHMLIHAS – Algab: 3-6 rinnalüli ogajätkelt Kinnitub: 2.-3. ülemise kaelalüli ristijätkeile 2)PEARIHMLIHAS – Algab: 3. kaela kuni 3. rinnalüli ogajätkeilt Kinnitub: kuklaluule ja oimuluu nibujätke tagaservale
Võnkumine keha perioodiline edasi tagasi liikumine tasakaaluasendist ühele ja teisele poole. (pendel, kiik) Harmooniline võnkumine võnkumine, mida Saab kirjeldada sin/cos funkts abil. Vabavõnkumine (e oma võnkumine) võnku- Mised, mis toimuvad süsteemi seesmiste jõudude mõjul. Sumbuvvõnkumine võnkumine, kus hõõrde ja takistus jõudude tõttu võnke amplituud aja- jooksul pidevalt väheneb ja muutub lõpuks nulliks. Sundvõnkumine võnkumine, mis toimub Perioodiliselt muutuva välisjõu mõjul. (kell, patarei, elektri energ, raskusj, elastsusj) Resonants kui sundiva jõu sagedus ühtib süsteemi oma võnkesagedusega on tegemist resonantsiga
-Hormonid on bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained mis mõjutavad elundite talitlust Hormoonid mõjutavad : - Sugulist arengud (testesteroon ) - Füüsiline kasv (kasvuhormoon ) - Vaimne areng (kilpnäärme hormoon ) - Ainevahetuse ja energetilise tasakaalu regulatsioon - Reproduktsiooni toetamine (-viljastumine ,-rasestamine , - sünnitamie,) - Homöostaatiline funkts.(-adrenaliin , -insuliin) 1. Hormoonid mis mõjutavad teiste hormoonide tööd () 2. Hormoonid , mis reguleerivad 1.rühma hormoonide sekretsioooni ja vabastamist(glandotroopsed hormoonid ) Hormooni tootmise regulatsioon: - aine hulk veres mõjutab h.tootmise taseyt - Närvisüsteemi toime - Teisete h.reguleeriv toime - Hormooni enda konsentratsioon veres Kilpnääre, kaenlapealised , pea(hüpofüüsis) , sugu elundites Sisesekretsiooni kuuluvad :
a) investeeringud on jdukohased ja piisavalt tasuvad (tasuvusaeg alla 6...8 aasta) Q kasumiliivi ja positiivne rahavoog saavutatakse piisavalt kiiresti (2...3 aastaga) Q) investeering kasvab piisavalt kiiresti (ca 8...10 korda 5...6 aasta jooksul) d) juhtkond on kogenud ja moodustab iihtse, iiksteist tiiiendava meeskonna 6 Sidumiskontseptsiooni (Concept of Fit) moodustava kolme elemendi (3F) hulka ei kuulu: a) finantsiline sobivus (financialJit) b) funkts ionaalne sobivus (func tio nal fi t) 'Q/ oreanisatsiooniline sobivus (formal t) fi d) strateegiate sobivus (formula /it) 7 Kui amortisatsioonikulud suurenevad, siis rahavoos (plaanis / aruandes) viiljaminekud: a) suurenevad 0 ei muutu c) viihenevad 8 Mdiste "(iiri)proj ekti analiiiis " @!in1 sisusel gitus o leks : a) (iiri)tegevuse kui ndhtuse lahutamine algosadeks (ehk osategevusteks)
(auto kolb) võnkeperiood-ühe võnke sooritamise aeg Tähis T, mõõt.1s T=t/N võnkesagedus-ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv Tähis f, mõõt 1Hz hälve-keha kaugus tasakaaluasendist Tähis X mõõt 1m võnkeamplituut-suurim kaugus tasakaaluasendist e. max hälve, tähis x0 resonants-võnkeamplituudi järsk kasvamine perioodilise välisjõu sageduse kokkulangemisel süstemi vabavõnkumise sagedusega harmooniline võnkumine-võnkumine mis toimub sin või cos funkts. Järgi Algfaas-näitab milline osa võnk. on ajahetkeks 0 juba perioodist möödunud Faasivahe-kahe võnkumise faasi erinevus Laine-võnkumiste edasikandumine ruumis Lainefront-piir kuhu häiritus on jõudnud Lainete liigid: ristlaine, pikilaine ristlaine-osakesed võnguvad risti laine levimis suunaga. Nt:merelaine pikilaine-võnkumine toimub aine levimises suunas laine periood 1) aeg mille jooksul lainepunkt teeb täispöörde
RNA süntees.(nii mRNA, t ja r) RNA-polümeraas viib läbi. Promootor-DNA nukleot järjestus, millega ensüüm sünteesi alustamisekspeab ühtima. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk. Saadakse DNA nukleotiidsele järjestusele komplementaarne mRNA lõik. Terminaator-ensüüm jõuab DNA nukleot järjestuseni, transkripts lõpeb.mRNA transporditakse rakutuumast ribosoomidesse. Translatsioon-valgu süntees.(ehituslik funkts- küüned,karvad. Transportvalgud.retseptorvalgus-amööb liigub toidu poole. kaitsefunkts- antikehad). Kui geenilt toimub RNA süntees, geen avaldub.*organismi kõigis rakkudes- rRNA,tRNA ja ensüümide geenid.*ühe kindla koe rakkudes-insuliini geenilt transkriptsioon kühunäärmerakkudes*elutegevuse kindlal etapil-lootelise arengu varastel etappidel elundkondade väljaarenemine, hiljem transkripts lõppeb.*ei avaldu kunagi-evoluts käigus kaotand tähtsuse
Kitiin-kaitse lülijalgsetel madu Energeetiline Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine, lihastes. DNA 1)üksikahel 2) levinum Lihtlipiidid: Rasvad E allikas, kaksikspiraalis 3)DNA + valgud = säilitab keha tᵒ Õlid taimedes E kromosoomid ÜL päriliku inf allikas, seemnes varuaine säilitamine ja ülekanne Transrasvad nende abil saadakse tütarrakkudele. Desoksüriboos tahkeid rasvu Vahad kaitse funkts. RNA 1)üksikahelas mRna Liitlipiidid: Fosfolipiidid 2)üksikahelad vahelduvad rakumembr koostises, vajalik D- kaksikahelat; mRNA inf RNA, cop vitam sünteesiks. geneetilise info ja viib Tsüklilised lipiidid: Kolesteriid rakutuumast ribosoomidesse tRNA loomaraku membr koostises, D- transport, amh transport rakus vitamiin ühend, sünt sapi rRNA ehituslik ül. Riboos. koostisosi Hormoonid Toit= kiudained, vitamiinid,
antud ruumist, antud hetkel. Elektroni täpset asukohta ei ole võimalik ette ennustada, vaid on võimalik aint leida tõenöosus. Elektronide lainelisuses peitub võti mõistmaks mis on aatomis kohad, kus aatomid viibivad ja kus ei viibi. Tegelik elektronide käitumine aatomis ei meenuta tiirlemist. Elektronida käitumise kirjeldamiseks tuli luua uus füüsika teooria, mis kannab nimetust kvantmehaanika- kirjeldatakse elektronide liikumist laine funkts. abil. Laine funtks. võimaldab leida tõenäosuse, et elektron viibib antud ajahetkel antud ruumipunktis, täpset asukohta ei ole täpslet öelda. Kvantmehaanika võrrandiks, mis sisaldab laine puntki nim.Schrödingeri võrrandiks Mikromaailma täpsuspiirangud: a=h/mv, p=h/x, E=hf. Osutub, et mikromaailmus ei ole võimalike korraga täpselt fikseerida 1)osakese energiat ja aja hetkel 2)osaline impulssi ja kordinaate. Heizenbergo
sõltuvalt sellest, kummal pool tasakaaluasendit keha momendil asub, loet pos v neg (x). Võnkeamplituudiks nim suurimat kaugust tasakaaluasendist e max hälve.(x¸). Resonantsiks nim võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel sust vabavõnkumise sagedusega. Nähtuse tekkimise tingimuseks on sageduste võrdsus( viiulikõlakast võimendab keelte helisemist). Harmoonilisteks võnkumisteks nim võnkumisi, mida saab kirjeldada sin funkts abil. (x=x0sinCot; x=rsinwt; Laine- võnkumiste levimine ruumis, 1)meh-vajavad levimiseks keskkonda(helilaine, merelained) 2)elektromagnetlained-võivad levida tühjuses e. vaakumis(raadiolained, valgusained). Ristlained-võnkumised toim risti(valgus). Pikilained toim laine levimise sihis(vedru võnkumine, heli levimine). Lainepikkuseks nim vahemaad, kahe samas faasis oleva punkti vahel(; ühik-m). Laine levimise kiirus- v= f= /T. Mat pendel nim kaaluta niidi otsas rippuvat pendlit
Moraaliobjektivistid näevad aga ka erandite võimalust. Eetiliste Absolutistide arvates on igale moraaliprobleemile ainult 1 õige lahendus ja vastus ei sõltu kultuurist. Loomuseadus e. Loomulik seadus Stoikud ütlesid, et inimestes peitub jumalik säde, mis võimaldab avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud igavesed seadused. Aquino Thomas- ütles et kõigel on mingi otsatarve, loomus, funktsioon. Inimese funkts- elada mõistuse elu. Loomuseaduse idee: kõik inimesed on saanud loojalt loomuse Topelttagajärje doktriin: On alati väär teha halba tegu selleks, et tuua kaasa häid taagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Mõõdukas ja moraalne objektivism William Ross- mõõdukas objektivist eristas prima facie printsiipe Mõõdukas objektivismis on olemas ka mõningaid absoluutseid üleskaalumatuid printsiipe.
Geovõrgud Eesmärk: pinnaste tugevdamine, pinnaseosiste nihke ärahoidmine; pinnaste omavahelise segunemise ära hoidmine; pinnase niiskuse alandamine, samas tagades nende tugevuse. Liigid: ühesuun., kahesuun., mitmes., seotud, punutud, kootud, keevitatud, pressitud ja tõmmatud, pressitud dreenvõrk. Kasutuskohad: hoonete vundamentide aluste tugevdamiseks; järskude nõlvade ehitamisel; auto- ja raudteede aluspinnaste tugevdamiseks; lennuväljade aluste armeerimisel. Jaotus vastavalt funkts.: tugevdusvõrgud, asfaldivõrgud, dreenvõrgud. Asfaldigeosünteedid: Ül: peegelduspragude vältimine, asfaltbetooni eluea pikendamine ja roopa tekke vältimine suurendades selle kihi deformat.kindlust. Kasutamisega kaasnev pos. efekt: pikeneb katte eluiga; korrashoiu kulud vähenevad; lihtne, kiire ja ökonoomne paigaldus; materjali kokkuhoid. Geotekstiilid: Katekooriad: kootud, mittekootud(sulatatud, nõeltöödeldud, sideainetega töödeldud), silmuskootud, õmmeldud/nõelutud.
eesmargid saavutatakse. Seega tuleb siseaudiitoril tegutseda keskkonnas, kus siseauditi tegevus on suunatud pidevalt ettevõtte funktsioone, protsesse või tooteid ohustavate riskide väljaselgitamisele. Seega on tegevuse aluseks riskipõhine tegutsemine. Siseauditi tegevusele tuleb anda hinnanguid lähtuvalt sellest, kui efektiivselt nad kindlustavad sisekontrollisüsteemi ja kvaliteeti. Siseaudiitori funkts ettevõttes on kõikehõlmav. Iga tegevuse, protsessi ja projektiga käib kaasas arvestus ja aruandlus, et anda hinnang kas läbi nende on saavutatud kavandatud eesmärgid. Seega arvestuse ja aruandluse käigus moodustuvad andmekogumid on nagu muudki organisatsiooni tegevusalad, siseauditi objektiks. Siseauditi funkts tuleb hõlmata nii tugi- kui ka põhitegevus. Organisatsiooni arvestus ja aruandluskorraldus on auditeeritav erinevat liiki auditi abil. Nt
d = |Ax+By+C | / (A2+B2)1/2 = |x+p/2| / (12 + 02)1/2 = |x + p/2|. |XF| = [(x p/2)2 + (y 0)2]1/2. d = |XF| |x+p/2| = [(x-p/2)2+y2]1/2 lihtsustades: y2 = 2px parabooli vôrrand. p fookuse kaugus juhtjoonest. 28. Ühe ja mitme muutuja funktsiooni mõisted. Elementaarfunktsioonid. Ühe muutuja funktsioon kui igale muutuja x väärtusele piirkonnas X vastab üks kindel muutuja y väärtus piirkonnas Y, siis öeldakse, et on antud funkts. x-st (y on funkts. x-st) e. y = f(x). x sôltumatu muutuja, y sôltuv muutuja. Mitme muutuja funktsioon kui iga vektori (x1;x2;...;xn) korral saab leida ühe kindla muutuja w väärtuse, siis see w on funktsioon muutujatest x1;x2;...;xn. xi R, i = 1,2,...,n. n-môôtmeline vektor (x1;x2;...;xn) |Rn. w=f(x1;x2; ...;xn). Elementaarfunktsioonid funktsioonid, mida saab moodustada pôhielementaarfunktsioonidest aritmeetiliste
Struktuuriteooria 1)aatomitel kindel arv keem. sidemeid 2)sidemete arv org. keemias üld. püsiv 3)sidemete arv ja hulk sõltub orbitaalide hübradisatsiooniastmest 4)C võimeline andma kov. sidemeid Molekulaarvalem aatomite omavaheline suhe molekulis Struktuurvalem elementide vahelised seosed ja nende esinemise järjekord valemis Isomeeridel sama molekulaarvalem ja mass, erinev struktuur. Seoseisomeerid erineb aatomite järjestus. Asendiisomeerid funkts. rühmade paigutus. Stereoisomeerid rühmade paigutus ruumis. Normaalahel C-ahel ei hargne Isoahel C-ahel hargneb. Primaarne, sekundaarne, tertsiaarne, kvaterinaarne 109,5 120 180 kraadi Newman'i projektsioon - saepukk Resonants elektronide ümberpaigutumine. Ainult läbi -sideme. Resonantsstruktuurid näit. laengute jaotuse muutust süsteemis. Konjugeeritud -elektronsüsteemides on -sidemed osalised Elektronide doonorid aatomid, kus on mitteseotud elektronpaar
uurimiseks(uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks(prob.komisj.) Parlamendirühm- tõhustab kahepoolset suhtlemist teiste riikide parlamentidega. Eesmärk on aidata kaasa EV välispoliitika elluviimisele Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks. Ühendustesse kuulumine Riigikogu kantselei- koosneb ametnikest, kelle peamine ül. On Riigikogule tema põhiseaduslike funkts. Täitmiseks vajalike tingimuste loomine asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamise kaudu. Koalitsioon- e. võimuliit, nim. erakondade fraktsioone, mille esindajad on moodustanud valitsuse Opositsioon- e. poliitiline vastasrind, moodustanud nende erakondade saadikutest, mille esindajad valitsusse ei kuulu. RIIGIKOGU TÖÖ Parlamendi peamine ül. on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. Eelnõude algatamise
keskkond. Põlgasid ehitiste ja esemete dekoreerimist. On võimalik leida kooskõla üldiste seaduspärasuste ja praktilisele eesmärgile vastava vormi vahel. Ühiskonna hädadeks on individualism subjektiivsus tuleb allutada üldisele objektiivsele harmooniale. Mondrian ainukt vert ja horisont jooned ja 3 puhast põhivärvust. 7. Konstruktivismi esindasid maalikunstnikud AMEDEE OZENFANT ja CHARLES EDOUARD JEANNERET (sai kuulsaks LE CORBUSIER nime all arhitekt, funkts. rajajaid ,,Maja on elamise masin") , kes avaldasid Prantsusmaal purismi manifesti. Eesmärgiks oli kunst kus valitseb range geomeetriline kord ja pole kohta tunnete väljendamisele (kubism oli hea, aga puhastati dekoratiivsusest, juhuslikkusest ja subjektiivsusest).
# Mdhv: ig5 = a + b1*d + b3*hv Mdhv<-lm(ig5~d_k+hv,PD.1.2E) summary(Mdhv) # Mhhv: ig5 = a + b2*h + b3*hv Mhhv<-lm(ig5~h+hv,PD.1.2E) summary(Mhhv) # Mdhhv: ig5 = a + b1*d + b2*h + b3*hv Mdhhv<-lm(ig5~d_k+h+hv,PD.1.2E) summary(Mdhhv) # diagnostka AIC(M0,Md,Mh,Mhv,Mdh,Mdhv,Mhhv,Mdhhv) library(car) vif(Mdhhv) vif(Mdhv) vif(Mdh) anova(Md,Mdh) anova(Md,Mdhv) anova(Md,Mdhhv) anova(Mdhv,Mdhhv) anova(Mdh,Mdhhv) par(mfcol=c(1,1), las=1) plot(Md) # 2: Näslundi funkts. PD.KU<-subset(PD.1,pl=="KU") par(mar=c(4.7,4.7,1,1)) plot(h~d_k, PD.KU, xlim=c(0,35),ylim=c(0,20),xlab="Diameeter, cm", ylab="Kõrgus, m") abline(v=seq(0,40,10),lty=3,col="grey75") abline(h=seq(0,25,5),lty=3,col="grey75") # abijooned #lineariseerides Mnsld.1 <- lm(I(d_k/(h-1.3)^(1/3))~d_k, PD.KU) summary(Mnsld.1) PD.KU$h.nsld<- 1.3+(PD.KU$d_k/ (Mnsld.1$coefficients[1]+Mnsld.1$coefficients[2]*PD.KU$d_k))^3 with(PD.KU, sqrt(sum((h-h.nsld)^2)/(length(h)-2))) curve(1
1. Faas sin.(cos) funkts. isel. suurus, mis määrab siinuseliselt (koosinuliselt) muutuva suuruse hälbe mistahes ajahetkel (selle hetkväärtuse). Tähis , ühik 1rad. =t+0 (-ringsagedus, 1 1/s, 0-algfaas, mis määrab võnkuva keha asendi ajahetkel t=0). Mahtuvustakistus füüs. suurus, mis isel. mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte, muuta elektromag.välja energiat teisteks energialiikudeks (soojusenergiaks). Mah.takistust avaldab vahelduvvoolule kond., mis hakkab laadimise käigus toimima vooluallikana, mis takistab laadimist. Mah.takistus on pöördvõrdeline ringsageduse ja kond. mah. korrutisega. XC=1/C. Mah. takistuse korral jääb U I-st /2 võrra. Mah.takistust saab leida: XC=UC/I (UC -kond.katelde vahelisne pinge, I- vahelduvvoolu tug. ef. väärtus). Tähis XC, ühik Si-s 1. Vahelduvvoolugeneraator seade, millega on võimalik tekitada vahelduvoolu (siinuselist sumbumatut elektromag.võnkumist). Põhiosad: staator e. paigalseise...
Prokarüoodi geenis puuduvad.Operaator- negatiivne geenireg piirkond (bakteris). Repressor- DNAd siduv valk mis represeerib transkriptsiooni.cDNA- complementary DNA- küpsest mRNAst (RNA sõltuvast DNA polumeraasi abil ) sünteesitud DNA. Enhansereid vaja transkriptsiooniks. microRNAs (miRNA) üheahelalised RNA molekulid 21-23 nukleotiidi pikad. Reguleerivad geeniekspressiooni. miRNAd kodeerib geen mis on transkribeeritud DNAlt kuid ei ole transleeritud valguks ( mittekodeeriv DNA)Mediaatori funkts: (valgukompleks 50 erinevast valgust). Tähtis koaktovaator, Transkriptsiooni kontroll PolI ja II kaudu, transkriptsiooni aktiveerimine. Aitab edastada signaale PolII-te ja transleerida aktiivsuse tõstmiseksKromosoom-pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandjaMobiilne DNA- DNA, mis saab ringi liikuda genoomi siseselt: transposoomid (retro-, DNA transposoomid, lisajärjestused), plasmiidid, bakteriofaagid, II rühma intronid. Transkrip Faktor- tugeva seostumisvõimega valgud st
Rakukahjustus et. Faktori toime ületab raku kohanemisvõimet Et. Faktori toime sõltub: selle iseloomust, kestusest, tugevusest, raku tüübist, raku seisundist, raku adaptsioonivõimest Et. Faktor kahjustab: rakumembr. Süsteeme, aeroobse ATP süsteeme, ensüümide ja stuktuur valkude süsteemi, gen. Aparaadi Spets. Kahjustus: ründepunkt määratletav (ensüüm/struktuurne valk) Mittespets. Kahjustus: sekundaarse protsessina vastuseks (nt Ca ülekoormus, vee AV häire, atsidoos) Ca ülekoormus Põhjused: 1. energia defitsiidi tõttu ei tööta Ca-pumbad (ei eemaldata tsütoplasmast) 2. rakumembraani kahjustus (nt kattehoolamiinide toksiinide toimel, kõrge Ca gradiendi tõttu) Roll kahjustusel: palju Ca -> aktiveeruvad fosfo, endonukle ja proteaasid -> rakumembraani ja tuuma kahjustus + ATPaaside tõus -> väheneb ATP süntees Ca mitokondrites põhjustab membraanpotentsiaali muutust, mille tulemusena APT süntees langeb. Vabade radikaalide kuhjumine kiirgus,...
annaabi.ee 
