suhtes või kruvijooneline. Abilõikeserva silinderfreesidel ei ole. Otsfreesidel seevastu eristatakse pea - , abi - ja üleminekulõikeserva. Pealõikeserv:- See on freesi teljega nurga all asetsev lõikeserv. Abilõikeserv:- See on freesi otspinnal paiknev lõikeserv. Üleminekulõikeserv:- See on pea - ja abilõikeserva ühendav serv. Hammaste kuju ja elemendid. Olenevalt pinnast , mida mööda teritatakse frees, eristatakse kahte hammaste konstruktsiooni. Teravatipulised hambad - hambaid teritatakse tagapinnalt. Kukaldatud hambad - hambaid teritatakse ainult esipinnalt. Eristatakse järgmisi hamba elemente: Kõrgus h - kaugus lõikeserva punkti ja soone põhja vahel, mõõdetakse freesi radiaallõikes risti selle teljega. Hamba tagapinna laius - kaugus lõikeservast hamba tagapinna ja selle lõikejooneni, mõõdetakse risti lõikeservaga.
..........................10 TÖÖOHUTUS RIHTHÖÖVELMASINAL ENNE TÖÖD 1. Automaatsöösturiga pinkidel peab olema noavõlli töötav osa olema kaetud isesulguva kaitsekattega, mis avab noavõlli ainult töödeldava detaili laiuselt. 2. Noavõlli töövaba osa suundlati taga peab olema täielikult kaetud suundlati igas asendis. 3. Suundlatti ei tohi kinnitada pitskruvidega. 4. Seada suundlatt ja liikuv töölaud võetava laastu mõõdule ja kontrollida töölaudade paralleelsust. 5. Enne pingi käivitumist pöörake nugadevõlli käsitsi ja veenduge, et ta ei puuduta töölauda. 6. Kui noavõlli kate puudub või on korrast ära, on pingil töötamine keelatud. 7. Noavõlli pilu masina töölauas tuleb ääristada masina lauaga kinnitatud teravate terasest katteliistudega. Vahemaa katteliistudega servade ja nugade lõiketerade poolt joonistatud pinna vahe ei tohi olla üle 3 mm. Katteliistude servad peavad olema tasased, neil ei tohi olla täkkeid ega hambaid. 8
Tööriista materjal on suuteline säilitama oma lõikeomadused ainult lõiketsooni teatud temperatuurini. Igal freesihamba sisselõikumisel mõjub freesi hambale löök, mis esitab freesi hamba materjalile kõrgendatud nõude lööktugevuse suhtes. Freesi teral peavad olema järgmised mehaanilised omadused: töödeldava materjali kõvadusest suurem kõvadus, kõrge kulumiskindlus ja soojuskindlus, suur mehaaniline tugevus. 3.Horisontaalse freespingi ehitus, tema tähtsamad sõlmed ja nende ül. pingi töös. Kirjeldage soone freesimist horisontaalsel freespingil Sellistel pinkidel asetseb spindel horisontaalselt ja töölaud võib liikuda kolmes omavahel ristuvas suunas : piki-, rist- ja püstsuunas. Pingi põhisõlmed on : 1. Alus 2. Kere külge on kinnitatud kõik pingi mehhanismid. 3
deformeerimine toimub jark-järgult, piiratud mahus rotatsioonstantsimine, radiaalstantsimine, rõngvaltsimine, rotatsioonvenitamine. Vormstantsimine võimaldab üldiselt valmistada keerukama kujuga tooteid kui sepistamine. Deformeerimistemperatuurist sõltuvalt eristatakse kuum- ja külmvormstantsimist. Suurimat kasumist leiab kuumvormstantsimine. 4. Külmvormpressimine ja külmjamendamine. Külmvormpressimisel e. Väljasuruval külmstantsimisel asetatakse toorik matriitsi õõnde, kust metall pressitatakse templiga peenemasse õõnde. Eristatakse otse- e. Pärivormpressimist, vastuvormpressimist ning kombineeritud vormpressimist. Otsevastupressimisel toorikumetalli voolamise suund ühtib templi liikumise suunaga. Vastuvormpressimisel on liikumised vastassuunalised. Kombineeritus vormpressimisel voolab osa metalli templi liikumise suunas, osa vastu. Külmvormpressimise peamiseks
käte vastu puudumisel. Servalihvpink (kitsaslintlihvpink vertikaalasendis) Lõputu lihvlint pöörleb kahe juhtvaltsi toel püstasendis. Pingi ühel või mõlemal küljel on lihvimistasapind, mille peal lihvitakse. Lihvimistasapindade kõrgust saab reguleerida ja neid saab ka nurga alla seada, mis võimaldab kaldpindade lihvimist. Ka ühe otsa lindiratast saab kasutada lihvimistoena, mis annab võimaluse lihvida kõverpindu. Oma mitmekülgsete kasutusvõimaluste tõttu kuulub see pink tisleritöö põhimasinate hulka. Pinki kasutatakse servpindade, karpide ja kaarekujuliste detailide lihvimiseks. Lailintlihvpink Laia lindiga lihvpink on mitmeotstarbeline lihvpink tisleritöödeks. Pingi head omadused on: kerge ja turvaline kasutada, usaldusväärne ja lihvpinna hea kvaliteet. Pingi töö meenutab suuresti paksushöövelpingi tööd ning liimpuidu tootmisel ongi paksuskalibreerimisel paksushöövelpink tihti asendatud lailintlihvpingiga. Lailintlihvpink
ristettenihkel 2) supordi ülemise lõikurikelgu pööramisega 3) tsentrite nihkumisega, kus vajalik tsentripuki nihkutuse suurus h=l*sin alfa 4) treimine kopeerjoonlauaga. Keermestamine: Universaaltreipingil lõigatajse nii sise- kui ka väliskeemeid. Lõikeriistaks on keerme treilõikus, mille profiil vastab lõigatava keerme profiilile. Treipingid: otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamisel aluseks võetakse töötlemismeetod, mis hõlmab lõikurit, töödeldava pinna kuju ja töötlemisskeemi. Eristatakse trei-, puur-, lihv-, hambalõike-, frees- jm. pinke. Freesimine: Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu,
puurimiseks, mitmesugusteks uuristamisteks, jne. Elektrifreesi lõikurite valik on suur. See annab kasutajale rohkesti valikuvõimalusi, näiteks profiilitöötlemisel. Freesid jagunevad ülafreesideks, lamellfreesideks, universaalfreesideks ringlõikuriteks Ülafrees on mitmekülgne tööriist, mis on puutööd mõjutanud rohkem kui ükski teine seade Ülafreesi kasutatakse vastava rakise olemasolul sageli tagurpidi, saades nii miniatuurse freespingi. Tööriist on mõeldud puidu, mööbliplaatide, plasti ja pehmete metallide lõiketöötlemiseks. 16 Ülafreesi spindel koos lõiketeraga asetseb töödeldava pinna suhtes risti. Ülafreesi kasutatakse vastava rakise olemasolul sageli tagurpidi, saades nii miniatuurse freespingi. Ülafreesiga on võimalik freesida erinevaid profiile, süvendeid, avasid, tappe. Kopeerimise teel saab kiiresti valmistada palju analoogseid detaile
2.13. Töökoht peab olema varustatud esmaabi ja esmaste tulekustutusvahenditega. 3. ENNE TÖÖD 3.1. Enne töötamise algust tuleb ketassaag hoolikalt üle vaadata ja teda üksikasjalikult kontrollida (saeketta kinnituse kindlus ja tugevus, hammaste teritus ja räsamine, hõõrduvate osade määrimine). 3.2. Kõiki pinke peavad käivitama ja teenindama ainult need isikud, kellele nad on kinnistatud. 3.3. Igasugusel, isegi lühiajalisel töövaheajal tuleb pink välja lülitada. 3.4. Pingi väljalülitamine on kohustuslik: töötlemisinstrumendi vahetamisel, kinnitamisel ja mahavõtmisel, pingi remontimisel, puhastamisel ja määrimisel, laastude ja puru koristamisel. Elektrivoolu katkemisel tuleb pink otsekohe välja lülitada. 3.5. Tuleb kanda ettenähtud erirõivaid ja panna nööbid korralikult kinni. 3.6. Saetav puit tuleb üle vaadata, metallikillud ja naelad eemaldada. 3.7
Hülsi eesmises otsas on koonusava, kuhu saab kinnitada tsentri, puuri või muu tarviku. Joon. 3 Lõiketöötluse olemus seisneb toorikute pindmise kihi eemaldamises, et saada vajaliku kujuga, nõutavates mõõtmetes ja küllaldase kvaliteediga pindu. Võlli, puksi, hammasratast ja teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks ja valmistatakse treipingil treitera, puuri või muu lõikeriista abil. Selleks kinnitatakse toorik ja lõikeriist tugevasti rakiste abil tööpingile. Rakisteks on padrun, tsenter, terahoidik jne. Treimisel saadavad pinnad on : silinder- , koonus- , kuju- , keermestatud pind ja tasane otspind. Lühikesed toorikud kinnitatakse treipadrunitesse. On olemas isetsentreerivad kolmepakilised ja
Varre pikkuse kuju ja varretamisnurga poolest . Kirve varretamisnurk sõltuvalt tüübist : Raiumiskirves 850 Tahumis kirves 75…800 Lõhkumiskirves 900 Kirvevars valmistatakse lehtpuust (kask, vaher, saar) Vars kinnitatakse kiiluga . Liimeister ehk laastunuga Kasutatakse ümmarguste, õõnsate ja nõgusate pindade töötlemiseks . Liimeistriga võetakse kumerpinnalt suurem laas, seejärel pink silutakse höövliga . Koorimisraud . Kasutatakse palkide koorimisel . Puidu lõikamine Puidu lõikamine on kiilukujulise lõiketera surumine puitu, mille juures puidu pinnalt eraldub osa materjalist ehk laast Lõikamise eesmärgiks on töödeldavale materjalile : Ettenähtud kuju andmine Ettenähtud mõõtmete andmine Vajaliku pinnasileduse saavutamine . Puidu käsitsi lõikamise viisid on : Raiumine, Tahumine
· Ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis · Põrandapindala 92 m2 · Kõrgus 3 m · Kaal 30 tonni · 18000 vaakum elektronlampi · 5000 tehet sekundis · Energiatarbimine 150 KW/h CNC pinkide ajalugu ja areng · 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA · 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE · 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus · 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke · 1970-1980- esimesed CNC pingid. Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai pingi lahutamatuks osaks. Tõusis pinkide automatiseeritustase: toorikute, detailide ja lõikeriistade automatiseeritud vahetus. CNC pinkide ajalugu ja areng · 1980-1990- CNC pinkide kõrgaeg. CNC pingid moodustavad raalintegreeritud tootmise aluse · Alates 1990- CAD/CAM muutub standardiks arvutijuhtimisega seadmetele juhtprogrammide ettevalmistamisel
3 Ajaloost Puidu treimine on üks vanemaid puidu mehhaniseeritud töötlemise viise ning vanimad andmed puidu treimisest on pärit juba seitsmendast sajandist eKr. Treimist teostati kahekesi nn. rihmatreipingi abil. Inimkonna arenguga arenesid ka puidutreimise meetodid. Puidutreimist hakati tegema vibutreipingiga, kus vibunöör oli pööratud mõned korrad ümber tooriku. Sellistel pinkidel kinnitati toorik tsentrite vahele ja pandi pöörlema vasakus käes oleva vibuga või kasutati töö teostamisel õpipoisi abi, kes liigutas vibu edasi- tagasi. Hiljem lisati, orienteeruvalt 13 sajandil, treipingile pedaal (jalapuu), mis andis võimaluse treipingis olevat toorikut pöörlema panna jala abil ning tööd sai teostada kiiremini. Samas polnud vaja appi enam õpipoissi. Sellistel treipinkidel toimus tooriku pöörlemine kahes suunas ja seetõttu oli tööjõudlus väga väike.
Võll asetatakse toele veidi kõrgemale tsentritest. Tugi ja vedav ketas seatakse nii, et ketaste vaheline kaugus vastab lõppmõõdule. Pikiettenihe saavutatakse vedava ketta telje kallutamisega 10 60 töödeldava detaili suhtes. 64. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · horisontaalfreespinkidel (silinderfreesiga)- on horisontaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse freestorn ja saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- või · vertikaalfreespinkidel (otsfreesiga)- on vertikaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse frees ning saadakse pealiikumine. Töölaud, kuhu kinnitatakse toorik, võib saada piki-, rist- ja vertikaalettenihke. 65. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · tasalihvpinkides- on lihvketta pöörlev liikumine-pealiikumine ja töölauale kinnitatud tooriku pikiettenihke kiirusega. · siselihvpinkides-siselihvimist kasutatakse avade täpseks töötlemiseks
nimetatakse pöördkehadeks (joon.) ja neid töödeldakse treipinkidel (treitakse). Treimisega võib saada silinder-, koonus-, kuju ja tasapindu, samuti keermeid, faase, siirdmikke (joon. ). Treimistöödel kasutatakse treiteri, puure, avardeid, hõõritsaid, keermepuure jt. lõikeriistu. Treimisel saadavaid pindu: 1 silinderpind, 2 siirdmik, 3 faas, 4 tasapind (otspind), 5 kujupind, 6 koonuspind, 7 keere. LAASTUTEKKEPROTSESS Masinaosi valmistatakse toorikutest. Toorik on tootmisobjekt, millest tema kuju, mõõtmete, pinnakareduse ja materjali omaduste muutmise tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine
U] ldjuhul toimub see lõ iketera esialgsel jä rsul kokkupuutel detailiga võ i oksakoha ja korrapä ratu tihedusega puitmaterjali tö ö tlemisel. Sageli on tö ö tajal keeruline sä ilitada detaili ü le kontrolli freesimise alguses võ i lõ pus. 5 Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 Paljude tö ö de korral kasutatakse freespingi lõ iketeradega kokkupuute vä ltimiseks kaitsekatet. Kui see pole võ imalik, kasutatakse soovimatus suunas liikumist tõ kestavaid rakiseid võ i kinnitusklambrite ja kä epidemetega rakiseid. Sirge detaili freesimisel juhtunud õ nnetuste puhul juhtlauda ja soovimatus suunas liikumist tõ kestavaid rakiseid sageli ei kasutatud. U] marate detailide freesimisel toimunud õ nnetuste põ hjusteks on peamiselt kinnitusklambrite ja kä epidemetega rakiste kasutamata jä tmine.
2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid. Tootmisprotsess tööoperatsioonid: tehnoloogilised-, transpordi-, kontroll operatsioonid. Tehnoloogiline - töölis(t)e kõik järjekordsed liigutused pingil ühe detaili või sõlme töötlemisel kuni üleminekuni järgmise sõlme töötlemiseni. Vaja töökohta, spetsiaalset töölist või tööliste rühma. Liigid: 1. Läbivoperatsioonid, tsüklilised või läbiv-tsüklilised. Töödeldav detail liigub pingi ühest otsast teise (nelikanthöövel) on seotud puidu teatud kihi mahavõtmisega, kuid ei muutu lõiketööriist ja tööreziim. 2. Ülemineku operatsioon -ei muutu töödeldav pind, lõiketööriist ja pingi tööreziim. 3. Positsiooni operatsioonid - detail kinnitatakse pingis, lõikeinstrument liigub. Positsioon- tooriku asend pingi või lõikuri suhtes. Rakestamine (paigaldus) -detaili ühekordne kinnistamine pinki (operatsiooni osa).
kiiresti maha jahutaks. 26.Võõraste, ebaloomulike tööhelide ilmnemisel lõpeta kohe elektritööristaga töötamine. 27.Töötavat masinat ei tohi jätta järelvalveta. 28.Elektritööriista hooldamiseks tuleb masina korpus aeg-ajalt suruõhuga läbi puhuda. 29.Tööriista elektrijuhtme pikenduseks kasuta tööriista võimususele vastavat pikendusjuhet. Ohutusnõuded treimisel 1.Treipingil tohivad töötada need isikud, kes tunnevad tööd, pingi ehitust, tehnilisi ja kasutuseeskirju ning keda on töökohal juhendatud. 2. Uute tööülesannete andmisel või teisele pingile üleviimisel peab töölõigu juhataja töötajat põhjalikult töökohal juhendama. 3. Töötaja peab tundma ja ka kasutama ohutuid töövõtteid. Töötamise ajal ei tohi tegeleda kõrvaliste asjadega, segada teisi töötajaid ega lubada töökohale kõrvalisi isikuid. 4
Puiduhöövelpingid Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi, paksushööveldamisel aga etteandevaltside abil. Rihthöövelpingis töödeldakse toorikule edasise töötluse tarbeks baaspind (baaspinnad). Väike paksusmasin Paksusmasinas (paksushöövelpingis) töödeldakse toorik vajalikku paksusse. Metallihöövlid Metallihöövlid jaotatakse kahte rühma: pikihöövelpingid ja risthöövelpingid ehk sepingid. Pikihöövelpinkidel antakse pealiikumine töölauale, millele on kinnitatud toorik, ettenihe aga lõikeriistale. Ristihöövelpinkide puhul on aga vastupidi pealiikumine antakse liugurisse kinnitatud lõikeriistale, ettenihe aga töölauale, millele on kinnitatud toorik.
Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsioonideks - raiumine, viilimine, puurimine jne. Põhioperatsioonidel saab detail joonisele vastava või sellele lähedase kuju, mõõtmed ja pinnakvaliteedi. Sõltuvalt valmisdetailile esitatavadest nõuetest, võib teha veel täiendavaid operatsioone, mille eesmärgiks on detailidele uute omaduste andmine nagu
10.Mis piirab noaga lõikamise võimalikust? Noaga lôikamise vôimalikkust piirab lôigatava materjali kôvadus. 11.Mis juhtub kui noa teravnemisnurka suurendada? Soovitud tulemusi ei anna teravnemisnurga (vt. joon.1.1) suurendamine noa tööpôhimôtte säilitamisel . kasvamisel hakkavad noa tahud lôikamisel kujunenud pindu laiali suruma, mis tekitab väga suuri pingeid, eraldub palju soojust. Lôpptulemusena muutuvad kôlbmatuks nii riist kui toorik. 12.Nimeta teriklõikamise erinevus noaga lõikamisest. Erinevalt noaga lôikamisest surutakse töödeldavasse materjali vaid kiilu ühte pinda, mida nimetatakse esipinnaks. 13.Mis on terik? Kiilu môttelist osa, mis puutub kokku töödeldava materjaliga 14.Kus tekib pingestatud ala teriklõikmaisel? Eespinna ees on töödeldav materjal surutud, selles tekib pigestatud ala. 15.Kus tekib nihe teriklõikamisel? Nihe tekkib joonel, kus pinged ületavad töödeldava materjali vastupanu nihkele. 16
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
