Monokromaatiline värviskeem Värviskeemil muutub heledam värv tumedamaks värviks, alustades valgest ja lõpetades punasest. Monokromaatiline värviskeem on ühe ja sama värvitooni erinevate varjundite ehk ühe värviperekonna kasutamist kujundustöös. Tavaliselt saadakse neid puhta värvide segamisel. Värviskeemi CMYK-koodid, alustades valgest, on: (252; 246; 255) (252; 249; 224) (255; 248; 197) (254; 249; 178) (254; 253; 157) (0; 255; 98) Analoogvärvid Üleval pool kujutasin analoogvärvi kombinatsiooni, kus alustasin punasest ja lõpetasin helerohelisega. Lähedasteks ehk analoogvärvideks nimetatakse värviringis lähestiku asetsevaid värvitoone. Väiksemate intervallide korral on kõrvutised värvitoonid sanasemad (ja teatud piirist ka eristamatud). Värviskeemi CMYK-koodid, alustades punasest ja lõpetades helerohelisega (liigume vasakult paremale) , on: (254; 253; 136) (10; 244; 138) (24; 240; 138) (34; 214; 1...
kasutab kserograafilist printimisprotsessi, lasirkiir projekteerib elektriliselt laetud trumlile. kuiva tindi elektrostaatiliselt laetud osakesed jvad trumli laetud alade peale. seejrel prindib trummel kujutise paberile ja kuumusega mis pletab tindi paberile. kige kiirem printer on infoprint 4100 mis suudab printida 1440.tstuslik printer. vrvilaserprinteris kasutatakse nelja vrvi toonerit:cyan,magenta,kollane,must kutsutakse cmyk mudeliks. PLUSSID JA MIINUSED: printimiskkirus on palju suurem kui tindiprinteriel lasterprinteriga printimine on kvaliteetsem ja tpsem kui tindiprinteril tooneri kasutamise tttu on vljaprinditavad lehed kuivad vajavad vhem hooldust kui tindiprinterid MIINUS tindiprinter kallimad, eriti vrvilaserprinter suuremad ja raskemad hooldus on kallim VEDELTINDIPRINTERID loob paberile kujutise, tilgutades sinna erineva suurusega tinditilku. ttati vlja 1950.a alguses philised tootjad epson, hp, canon.
1.Aritmeettika-loogika seade (ALU) - , . ALU . . , (, , , ,...). , ( , , ,...). , . ( ) , , . Protsessori üldstruktuur , . (..) , - () . . . - . () . . , . . " " ROM , (), , . " " RAM , . - . 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Peidikmälu, vahemälu (Cache) , , , . - . - , , . . - , . , , -, , - . , -, , , - . , , - . . . . , , . , , . Kogumassotsiatiivne. , , - 1 32 , CD/DVD/BD- . . 3. Printerid . , .. - . , , . , , . : , . , . , , . . . ,...
vaja seadistada, paber masinasse, värvid õigeks ja palju muud. Hinnapäringu näidis 1. Trükise nimi 2. Trükise formaat (mm) 3. Kogus 4. Maht e. lehekülgede arv (nt. 16 lk + kaaned) 5. Paber (eraldi märkida kaante paber ja sisu paber) 6. Värvide arv: kui sisu ja kaaned on erineva värvide arvuga, tuleb need mõlemad kirja panna. 1/0 - ühelt poolt ühe värviga trükitud 1/1 - mõlemalt poolt 1 värviga trükitud 4/0 - ühelt poolt CMYK täisvärvitrükis (saab trükkida värvilisi fotosid) 4/4 - mõlemalt poolt värviline. 7. Järeltöötlus (nt. voltimine, numereerimine, perforeerimine jne) 8. Tellija kontaktandmed Trükiste tootmis protsess Kõige alguses peab võtma tellimuse, siis pean arvutama palju see läheb maksma tellijale. Hind oleneb töö suurusest, paberist, värvist, kui palju firma kasutab töölisi ja kui palju neil kulub elektrit.(Omahind+kasum,üldkulud).Siis toimub
põhivärvuste segunemisel tekkivat peegeldavat pinda. Kui valge valgus kohtab läbipaistvat trükivärvi, neeldub osa värvispektrist trükivärvikihis ja see osa, mis ei neeldu, peegeldub tagasi vaatajale. • Põhivärvusi on kolm: C , M, Y 4. Miks on kasutusele võetud must osavärv Kontrast Odavam kui kolmevärvi must Kõik paberid ei kannata nii palju värvi (kolme värvi musta) (ajaleht) 5. Kuuevärvitrükk. Mil viisil see erineb traditsioonilisest CMYK trükist ja miks see tehnoloogia pole laialt levinud. Nimeta mõned värviskeemid, mis puudutavad kuuevärvitrükki ja millises trükitehnoloogias neid valdavalt kasutatakse Hexachrome Pantone poolt on loodud ka kuuevärvitrükk Hexachrome, kus traditsioonilised CMYK värvid on esindatud küllastatumal kujul ning lisatud on oranž ja roheline, tänu millele saavutatakse suurem värvusruum. Seda tuntakse ka kui CMYKOG protsessi
Kuna erinevaid seadmeid kasutavad erinevad tehnikad, värvimudeleid, tinte jne, siis on neil ka erinev värviulatus, mis ei pruugi sisaldada värve, mis on olemas teistel seadmetel. Nimeta vähemalt kolm värvimudelit RGB, CMY, HSB Mis värvimudelit kasutatakse ekraanil näitamiseks? Loetle kasutatavad värvid. RGB mudelit. Seal kasutatakse punast, rohelist ja sinist värvi (red, green, blue ehk RGB) Mis värvimudelit kasutatakse trükis? Loetle kasutatavad värvid. CMYK mudelit. CMYK (Cyan- tsüaniin, Magenta- funksiinpunane, Yellow-kollane, Key-nn. võtmevärv ,milleks tavaliselt ongi puhas must värv.). Mis on värviprofiil ja milleks seda kasutatakse Värviprofiil(color profile) on fail, mis seostab värviruumi värvid antud seadmete poolt kasutatava värvihaldussüsteemi (CMS ehk Color Management System) värvidega. Nimeta värviprofiil, mis on vaikimisi määratud internetis kasutamiseks sRGB Nimeta rastergraafika programme- Adobe Photoshop
Kasutades adjustments paneeli, saame luua kohandusi kihtidele muutes heledus/kontrasti dünaamikat, tooni, värvide tasakaalu, musta ja valge kasutust, foto filterit, pöörde funktsiooni, läve, värvi ülemineku ühelt toonilt teisele. Kõik need valikud on samuti menüüst leitavad (Image -> Adjustament). 1.15 Swatches Swatches paneel võimaldab salvestada ja kasutada kõige sagedamini kasutatavad värve. 1.16 Info See näitab üldinfot pildi kohta (kas RGB reziim või CMYK reziim, pildi formaati, hiire x ja y asukohta ning värvi picekeri RGB koodi). 1.17 Brush Saab valida erinevate pintslite vahel. Saate ka muuta pintsli suurust, kuju, harjaste pikkust, paksust, jäikust, kalde nurka ja vahekaugust ühe pintsli tõmmete ajal. 1.18 Brush preset Brush presetist leiab programmi eelsalvestatud vaikimisi harjade valikuvõimalused. 1.19 Timeline Timeline paneeli kasutatakse, et luua animatsioone. Samuti võite lisada efekte oma videole
Kasutatakse filmide ja teiste läbipaistvate materjalide mõõtmiseks Mõõtmine densitomeetriga Trüki juures kasutatakse mõõtmiseks densitomeetrit, kus mõõdetakse põhiliselt järgmisi parameetreid: 1. Densiteeti ehk värvitugevust. Heledust 2. Rastriprotsenti 3. (Rastri)punktikasvu 4. Trappingut ehk värvide kattevõimet (kleepuvust) 5. Hallitasakaalu Densitomeetri ehitus Densitomeeter mõõdab CMYK värvi heledusi läbi erinevate filtrite. Need ehitatakse nii, et nad "näeksid" inimese silmaga sarnaselt. Valguse peegeldumisel tekkivate hälvete vähendamiseks kasutatakse polarisatsioonifiltrit. Mittepolariseeritud Mittepolariseeritud Valguse peegeldumise valgusvalgus suund Valguse murdumise suund
, 3524 . laserprinter (Laser Printer) , . . , , / . , , , . , . . , . , . . jugaprinter (Inkjet Printer) , . , 100 . . . . , , . . 98% . , . - . , , , . - . , . värviprinterid - (yan), - (Magenta) (Yellow). , , - . (Black), CMY CMYK Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. . , , , . , , , . , , , . , - . - . - , , . - - . - . . , . , .. . , , , , . Koodimuundur. Koodimuundur. (Code converters) - , . . Pooljuhtmälud Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) - - Static Random Access Memory . . , . , , , .
pdf.-id mis on mõeldud trükkimiseks. Kuigi ekraanil on need ühesugused on nende tekitamine erinev. Acrobat Distiller Acrobat Distiller on Adobe Acrobat Professionaliga kaasas olev programm, millega tehakse postcript pdf.-e. Praegu on väljas juba Acrobat 9.0 versioon PDF .-ide erinevused. EKRAANIL VAATAMISEKS · Kõik värvid on RGB-s · Kõik pildid on 72 dpi. · Failid on väikse mahuga, et Internetis oleks kerge avada TRÜKKIMISEKS · Kõik värvid on CMYK.-is · Pildid on vähemalt 200 dpi. · Failid on suurema mahuga. Trüki pdf võib konvertida ekraani versiooniks, kuid ekraani versioone trüki versiooniks ei tohi. JDF uusim Adobe arendus · JDF job definition format · On XML platvormil (Extensible Markup Language) ehk on avalik infokandja, mis saab suunata faile paljudesse erinevatesse tootmisseadmetesse. · Kasutades JDF'i on teil võimalik kirjeldada nii trükise eesmärki kui ka igat sammu protsessis, mis on vajalik
Allapoole ultraviolett kiired, veel allapoole röntenkiired ja gammakiired. 29)Seleta lihtsalt CMY ja RGB värvisüsteemide vahe, põhimõtted. Mis seadmed kas? - RGB värvisüsteem. o aditiivne värvisüsteem RED + GREEN + BLUE = WHITE o Primaarvärvide segamisel saadakse sekundaarvärvid. o Kasutusel enamikes digisensorites, monitorides, ... (mis kiirgavad) - CMYK värvisüsteem. · subtraktiivne värvisüsteem CYAN + MAGENTA + YELLOW = BLACK. · põhineb valguse absorbtsioonil ehk sekundaartoonide liitmisel saadakse must toon ning kahe sekundaartooni liitumisel tekib primaartoon · kasutatakse fotofilmides, värviprinterites (mis peegeldavad) 30)Seleta.
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinaku...
Kaasaegne digitaalfotograafia ei erine oma olemuselt kuigi palju sajandivanusest värvipildistamine toimub ka tänapäeval enamasti läbi kolmevärvilise niinimetatud Bayeri filtri, nii et iga kujutis jäädvustatakse tegelikult kolme halltoonides pildina. Fotode esitamisel ekraanil aga segatakse need kanalid taas kokku. Paberile trükkides (ajaleht, raamat, printer) läbib värvipilt seejuures veel ühe teisendusfaasi, kus kolme kanaliga RGB-kujutisest (red, green, blue) saab nelja kanaliga CMYK (cyan, magenta, yellow, black) värvipilt. ( Kaljund 2010) Eriefektid Need illusioonid, mida kasutatakse filmides või televisioonis, et näidata välja mõeldud asju, kutsutakse eriefektideks. Eriefektid jaotatakse optilisteks eriefektideks ning mehhaanilisteks eriefektideks. Mehhaanilisi eriefekte tehakse tavaliset filmimise ajal ning selle tegemiseks kasutatakse igast rekvisiite ja pürotehnikat. Luuakse tuult, vihma, udu, lund, pilvi, jne
1846. sündis R.March Hoe ideel rototrükimasin. Selle masina eripäraks oli see, et ta trükkis paberile, kartongile kui ka plastikule. Tänapäeval on selline trükisüsteem endiselt kasutusel kolmes tüübis: ofset, rotogravüür ja flekso. Silindrite areng on toimunud kartongiga kaetutelt kuni kummiga kaetud silinditeni, mis on palju vastupidavamad. Ofset masinaid täiustati 19. sajandi lõpupoole teiste trükitehnoloogiatega. Rotogravüüri masinal pandi järjestiku 4 CMYK värvi. Masinal kasutatav graveeritud plaat annab värve märgatavalt paremini edasi. (Näide vanast ofset-trüki masinast: https://www.youtube.com/watch? v=NubxMYYyKeU) Joonis 2 ( Joonise allikas: http://opiobjektid.tptlive.ee/Trykitehnoloogia/ajalugu1.html# ) Hiinas kasutatud siiditrükk (~960 a. e.m.a) jõudis Euroopasse alles 1907 aastal, kui S.Simon selle patendeeris. Siiditrükk on väga mitmekülgne ja sellega saab printida näiteks nii ruumilistele objektidele
22 Adobe Photoshop värviprofiil Viimase asjana muudame ka Photoshopi enda värviprofiili samaks, mis monitoril. Vali menüüst Edit>Color Settings... Avanenud menüüst vali Settings Europe General Purpose 3või Europe Prepress 3. Siit edasi peaksid RGB osas leidma tuttava sRGB. Jätame kõik ülejäänud nii nagu on ja CMYK'ist räägime printimise juures. Oleme aegajalt kasutanud lühendeid nagu RGB ja CMYK. Ärme selle pärast veel muretseme, sest nendest räägime värvihalduse ja printimise juures natukene pikemalt. 23 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1) Teemad pildi avamine programmis navigeerimine pildi suuruse muutmine kadreerimine (kärpimine) tegevuse tagasivõtmine salvestamine ja rastergraafika pildiformaadid Pildi avamine
RJ-45 Network Adapter USB 1.1 Wireless PictBridge Serial RS-232C Bluetooth Serial RS-232 Infrared EIO FireWire (IEEE1394) RS-422 RS-485 Video SCSI-2 (8-bit) PictBridge Pictbridge on otseprintimis võimalus läbi digikaamerate, telefonide ja muude taoliste vahendite. Pictbridge võimaldab kasutajal ühendada oma telefon või fotokas USB kaudu Pictbridget toetavasse printerisse ja sealt pilte või dokumente ilma arvuti kasutuseta välja printida Printereid iseloomustavad suurused · CMYK värvimudel: värvisel printimisel kasutatakse nelja värvi, Cyan sinine, Magneta punane, kollane ja must. Musta kasutatakse seepärast, et antud kolme värvi segamisel ei ole võimalik saada puhast musta. Valget printida ei ole võimalik! · Duplex kahepoolse printimise võimalus. · Trükikiirus (lehekülge minutis või tähemärki sekundis) · Eraldusvõime (trükitihedus, punkte tolli kohta) · Ressurss (mitu lehekülge kuus)
Kordamisküsimused aines digitaalne fotogramm-meetria 2016 1.Fotogramm-meetria etapid, kui ajalooline nähtus I etapp optiline-mehhaaniline meetod Selle tarvis olid suured, keerulised ja kallid instrumendid, mida oli võimalik käsitseda ainult suurte kogemustega, mille tulemuseks oli fotogramm-meetria operaatori ameti loomine. Mitte ainult orienteerimise töö vaid ka igasugune järgnevatest töödest näiteks mõõtmine, kaardistamine ja nii edasi tehti kõik mehhaaniliselt. Hiljem hakati seda etappi nimetama analoog fotogramm-meetriaks. II etapp Analüütiline meetod Koos arvutite kavandamisega tekkis idee kavandada ümber orienteerimine analoogilt algoritmiliseks, läbi valemite koos parameetritega arvutis arvutatud ja salvestatud. Varustus muutus märgatavalt väiksemaks, odavamaks ja lihtsamini käsitsetavaks ning oli varustatud lineaar ja pöörde impulsside lugejatega, et regis...
Põhiliselt kasutatakse võrguprintereid büroodes, asutustes ja koolides. Printerite ühildatavus võimalused USB 2.0 Integrated Wireless LAN USB RGB Parallel (IEEE1284) SCSI Cable RJ-45 Network Adapter USB 1.1 Wireless PictBridge Serial RS-232C Bluetooth Serial RS-232 Infrared EIO FireWire (IEEE1394) RS-422 RS-485 Video SCSI-2 (8-bit) Printereid iseloomustavad sätted CMYK värvimudel: värvisel printimisel kasutatakse nelja värvi, Cyan sinine, Magneta punane, kollane ja must. Musta kasutatakse seepärast, et antud kolme värvi segamisel ei ole võimalik saada puhast musta. Valget printida ei ole võimalik! Duplex – kahepoolse printimise võimalus. Trükikiirus (lehekülge minutis või tähemärki sekundis) Eraldusvõime (trükitihedus, punkte tolli kohta) Ressurss (mitu lehekülge kuus)
Kollane pind - sinine neeldub, punane ja roheline annavad kokku kollase Must pind neelab kõik valguse. Paikese käes kuumeneb must pind kiiremini kui valge, kuna kõik valgusspektri lained neelduvad pinnas ja kuhugi peab selle energia ju andma! RGB süsteemi kasuatakse televiisoriekraanil, monitoril, teatris CMYK värvisüsteem Subtraktiivseteks värvisüsteemideks on näiteks CMYK - cyan, magenta, yellow, key (musta tähistus), mida kasutatakse trükinduses. CMY värvid annavad teoreetiliselt kokku musta. Tegelikkuses mudase pruuni (muddy brown), mistõttu kasutatakse neljanda värvina musta. 18
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „PRINTERID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1.Mis on printer?..................................................................................................... 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)..........................................................................6 2.2 Löögita printerid..............................................................................................
kontuuri ulatusest, soovitatav seriifiga kiri, nimi ei või langeda pea peale 80. Mis vahe on värvil ja värvusel? a. Värvus valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt haistinguid. b. Värv sideainet ja pigmenti sisaldav vedel aine. c. Pigment annab värvile värvuse 81. Nimetage kartograafias kasutatavaid värvimudeleid. a. RGB (red-green-blue), b. HLS (hue-lightness-saturation), c. CMYK (cyan-magneta-yellow-black) 6 LOENGUTEEMA - KAARDIKIRJAD 82. Mis on kaardikiri? a. Kaardikiri on suvaline tähe või numbri märk, millel on seos kaardi sisu või vormiga. 83. Kuidas liigitatakse kaardikirjasid paiknemise alusel? a. Raamivälised kirjad (ntx pealkiri) b. Raamikirjad (ntx nomenklatuuri tähised, koordinaatristide väärtused) c. Raamisisesed kirjad (kirjad kaardiväljal) i
JPEG-formaadis tuleb salvestada vaid töö lõplik variant, sest iga salvestamisega läheb kaduma andmeid. TIFF (Tagged Image File Format) Riistvarast sõltumatu formaat TIFF on tänapäeval üks kõige rohkem kasutatavatest ja turvalisematest formaatidest, seda toetavad praktiliselt kõik graafikaga seotud programmid PC ja Macintosh arvutitel. TIFF on parim valik rastergraafika importimisel vektorgraafika- ja küljendusprogrammidesse. Salvestada saab kõike värvimudeleid: must-valge, RGB, CMYK ja samuti Pantone lisavärvid. TIFF saab salvestada Photoshopi vektoreid, Alfa-kanaleid maskide loomisel Adobe Premiere’i videoklippides ja palju muid andmeid. On olemas kaks TIFF-formaadi liiki: PC ja Macintoshi jaoks. Põhjuseks on see, et protsessorid Intel ja Motorola kasutavad erinevat arvude esitusviisi. Reeglina loevad graafikaprogrammid mõlemat liiki formaati. Kõige suuremaks probleemiks on LZW-pakkimine, mida TIFF vahest kasutab. Rida programme (näiteks, QuarkXPress 3
79. Millised vead võivad esineda trükiprotsessis? Trükikvaliteet: värvuste õigsus, värvide kokkutrükk 20 80. Kuidas jaotatakse trükitehnoloogias kasutatavad värve, milles seisneb nende erinevus Protsessvärvid - värviline kujutis saadakse nelja värvitäpi - tsüaani, magenta, kollase ja musta - segunemisel paberil. CMYK (cyan, magenta, yellow, black). CMYK värvidega trükkimiseks tehakse värvilahutus Potivärvid värv segatakse potis valmis ja trükitakse siis Võimalik on kasutada kuni 8 erinevat värvi. o Iga värvi jaoks erinev trükiplaat o Iga trükiplaat eraldi trumlis. 81. Milliseid rastreid kasutatakse trükitehnoloogias? Iga värv kujutatakse must-valge mustriga, mida trükitehnoloogias kutsutakse RASTRIKS Eristatakse: toonraster e. punktraster e konventsionaalne raster peamiselt ellips
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on Maapinna või muu taevakeha vähendatud, üldistatud ning leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: 1) erilised matemaatilised seaduspärasused(transformatsioon, projektsioon, mõõtkava 2) sümbolism(leppemärkide kasutamine-vähendamiseks, ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks, mittefüüsiliste nähtuste kujutamiseks) 3) abstraktiivsus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? 1. Igal kaardil on esile toodud just antud juhul oluline info. Seetõttu on kaardi võrreldes satelliitpildi või aerofotoga palju kergem mõista ja lugeda. 2. Kaardi abil on võimalik saada ülevaate ka selliste nähtuste levikust ja paiknemisest, mida tegelikkuses ei ole võimalik otseselt näha nagu maapõue geoloogiline kaart, õhutemperatuuri jaotumise kaart või rahvastiku tihenduse kaar...
Referaat Monitorist, graafikakaardist ja muust sellega seonduvast Tallinnas, 2007 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Liigitus 2.1. Monokroomsed ja mitmevärvi-kuvarid 2.2. Elektronkiire- ja vedelkristallikuvarid 2.2.1. Elektronkiirekuvarid 2.2.2. Elektronkiirekuvari tööpõhimõte 2.2.3. Pildi saamine 2.3. Trinitron 2.4. Vedelkristallikuvarid 2.4.1. LCD-monitori ülesehitus 2.4.2. LCD-kuvari tööpõhimõte 2.5. Plasmakuvarid 3. Värvid arvutimaailmas 4. Bitisügavus 5. Resolutsioon 6. Graafikakaart 6.1 Enimlevinud pildimälud 6.2 Draiver 6.3 Ühendus muu arvutiga 6.4 Kuvareziimid 7. Kasutatud allikad 2 3 Sissejuhatus Kuna minu õpitav eriala nõuab arvutiga trükise kujundamisel pidevat vaatlemist ja kujun...
võtavad tahma külge. Seejärel liigub trummel vastu paberit ning tahm kandub paberile, lõpuks paberit kuumutatakse ja tahm jääb paberile kinni. Kulumaterjal on odavam kui tindiprinteril. Kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile, siis on tegemist ofset- printeriga. Kui trumli aktiveerimiseks ei kasutata laserkiirt, vaid hoopis valgusdioode, siis on tegemist LED-printer. Printereid iseloomustavad suurused · CMYK värvimudel: värvisel printimisel kasutatakse nelja värvi, Cyan sinine, Magneta punane, kollane ja must. Musta kasutatakse seepärast, et antud kolme värvi segamisel ei ole võimalik saada puhast musta. Valget printida ei ole võimalik! · Duplex kahepoolse printimise võimalus. · Trükikiirus (lehekülge minutis või tähemärki sekundis) · Eraldusvõime (trükitihedus, punkte tolli kohta) · Ressurss (mitu lehekülge kuus)
Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi:•CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.•MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.•YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise.Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka msut värv –blacK. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida pronterites kasutatakse. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter: sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja
kinni(seepärast on leht ka soe). *Jugaprinter- Ideepoolest sarnane nõelmaatriksprinterile ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. *Värviprinterid- Printeris kasutatakse CMYK värvisüsteemi, st. erinvaid värve kombineeritakse kokku Cyanist, Magnetast, Yellowst ning Blackist, kuna paberi omaduste tõttu pole võimalik kasutada RGB-süsteemi. *Plotter- printer, milles ei liigu mitte paber, vaid printimispea. Võimaldab teha suure täpsusega tehnilisi jooniseid. 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] Juhtautomaat(Control Unit)- on vaieldamatult protsessori tähtsaim osa: ta aktiveerib
Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi:·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise.Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka msut värv blacK. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida pronterites kasutatakse. Plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid jooni, sellal kui printerid moodustavad jooni täpikestest. Värviplotterid kasutavad automaatselt vahetatavaid sulgi värviliste jooniste ja kirjade jaoks. Plotterid on märksa kallimad kui printerid ja neid kasutatakse enamasti
Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatakse kolme värvi:·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise. Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka must värv black. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida printerites kasutatakse. Plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid jooni, sellal kui printerid moodustavad jooni täpikestest. Värviplotterid kasutavad automaatselt vahetatavaid sulgi värviliste jooniste ja kirjade jaoks. Plotterid on märksa
Kombinatsioonskeemid ja järjestiskeemid. Kõikides arvutites kasutatavad loogikaskeemid kuuluvad kahte suurde klassi. 3. võimalust ei ole. Kombinatsioonskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel ei ole mälu omadusi. Nad kirjelduvad loogikafunktsioonidega, milles ei ole aja parameetrit. Teades hetke sisendit, saame arvutada samal hetkel väljundite väärtused vastava loogikafunktsiooni abil. Ei ole oluline, millised olid sisendite väärtused varasematel hetkedel. Kui väljundeid on mitu, siis on iga väljundi jaoks eraldi funktsioon. Järjestikskeemid on sellised loogikaelementidest koostatud skeemid, millel on mälu omadused. See tähendab, et kõnealusel hetkel on väljundite väärtuste määramiseks vaja teada väljundite väärtusi ka eelnevatel hetkedel. Sel juhul sisaldab olek infot eelnevate hetkede väljundite väärtuste kohta. Sünkroonsel skeemil on spetsiaalne taktsisend, mis määrab üleminekuaja ühest olekust teise. As...
ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi: ·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase. ·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise. ·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise. Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka muut värv black. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida pronterites kasutatakse. PILET 11 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ
tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni (seepärast ka leht soe). JUGAPRINTER sarnane nõelmaatriksile, kuid siin on peas pihustid, millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisontaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saada paberi kerimisega. Värvaine täppidest moodustatakse kujund. VÄRVIPRINTERID CMYK värvisüsteem, st erinevaid värve kombineeritakse kokku Cyanist, Magentast, Yellowst ja Blackist, sest paberi omaduste tõttu pole võimalik kasutada RGB süsteemi. PLOTTER printer, milles ei liigu paber vaid printimispea. Võimaldab teha suure täpsusega tehnilisi jooniseid. 1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt
Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi:·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise.Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka msut värv blacK. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida pronterites kasutatakse. Laserprinetrites saab värvilise trüki mitu korda ületrükkides serinevat värvi tooneritega. Jugaprinteris kas tehakse ületrükk vahetabes tinti või paremates printerites on iga värvi jaoks oma pea. · Plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid
Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi:·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise.Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka msut värv blacK. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida pronterites kasutatakse. Laserprinetrites saab värvilise trüki mitu korda ületrükkides serinevat värvi tooneritega. Jugaprinteris kas tehakse ületrükk vahetabes tinti või paremates printerites on iga värvi jaoks oma pea. Plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid
Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi: CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase. MAGNETA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise. YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise. Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta. Eraldi on lisatud ka must värv –BLACK. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida printerites kasutatakse. 15. Magnetmäluseadmed Magnetmäluseadmed Magnetketas koosneb ühest või mitmest alumiiniumtaldrikust, mis on kaetud magnetiseeritava kattega. Ketta pea, sisaldades induktsioonipooli hõljub pinna kohal õhupadja peal. Kui positiivne või negatiivne vool läheb läbi pea, magnetiseerib see pinna otse pea all, reastades magnetilised osakesed otsaga vasakule või paremale poole vastavalt ketta voolu polaarsusele
Pilet 1 1. Trigerid. 2. Konveier protsessoris ja mälus. 3. Suvapöördusmälud. Trigerid (Flip-Flops) kuuluvad järjestiskeemide hulka sest neil on olemas mälu omadus, see tähendab väljundi väärtus sõltub peale sisendite väärtuse antud ajahetkel ka eelnevast väljundiväärtus-test. Triger on elementaarne mäluelement, mis võimaldab säilitada infot üks bit. Esitades trigerit tõeväärtustabeli või funktsiooni kaudu, tuleb sisse tuua aja parameeter. Triger on kahe stabiilse olekuga element. Tavaliselt trigeril on kaks väljunidit: Joonis: SR-TRIGER (set-resest) ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00–>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- Asünkroonse trigeri puhul muutub väljundi väärtus sisendite väärtuste muutuste järgi. Potentsiaaliga sünkroniseeritav SR : Sünkrosisendiga C määratakse, millal lülitub triger uude olekusse. NB! Keelatud on anda mõlemasse sisendisse signaal 1, sest otseväljund ja inversiooni...
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste või...
A... AA Auto Answer AAA Authentication, Authorization and Accounting AAB All-to-All Broadcast AAC Advanced Audio Coding AACS Advanced Access Control System AAL Asynchronous Transfer Mode Adaption Layer AAM Automatic Acoustic Management AAP Applications Access Point [DEC] AARP AppleTalk Address Resolution Protocol AAS All-to-All Scatter AASP ASCII Asynchronous Support Package AAT Average Access Time AATP Authorized Academic Training Program [Microsoft] .ABA Address Book Archive (file name extension) [Palm] ABAP Advanced Business Application Programming [SAP] ABC * Atanasoff-Berry Computer (First digital calculating machine that used vacuum tubes) ABEND Abnormal End ABI Application Binary Interface ABIOS Advanced BIOS ABIST Automatic Built-In Self-Test [IBM] ABLE Adaptive Battery Life Extender + Agent Building and Learning Environment [IBM] ABM Asynchronous Balanc...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
