Monokromaatiline värviskeem Värviskeemil muutub heledam värv tumedamaks värviks, alustades valgest ja lõpetades punasest. Monokromaatiline värviskeem on ühe ja sama värvitooni erinevate varjundite ehk ühe värviperekonna kasutamist kujundustöös. Tavaliselt saadakse neid puhta värvide segamisel. Värviskeemi CMYK-koodid, alustades valgest, on: (252; 246; 255) (252; 249; 224) (255; 248; 197) (254; 249; 178) (254; 253; 157) (0; 255; 98) Analoogvärvid Üleval pool kujutasin analoogvärvi kombinatsiooni, kus alustasin punasest ja lõpetasin helerohelisega. Lähedasteks ehk analoogvärvideks nimetatakse värviringis lähestiku asetsevaid värvitoone. Väiksemate intervallide korral on kõrvutised värvitoonid sanasemad (ja teatud piirist ka eristamatud).
kasutab kserograafilist printimisprotsessi, lasirkiir projekteerib elektriliselt laetud trumlile. kuiva tindi elektrostaatiliselt laetud osakesed jvad trumli laetud alade peale. seejrel prindib trummel kujutise paberile ja kuumusega mis pletab tindi paberile. kige kiirem printer on infoprint 4100 mis suudab printida 1440.tstuslik printer. vrvilaserprinteris kasutatakse nelja vrvi toonerit:cyan,magenta,kollane,must kutsutakse cmyk mudeliks. PLUSSID JA MIINUSED: printimiskkirus on palju suurem kui tindiprinteriel lasterprinteriga printimine on kvaliteetsem ja tpsem kui tindiprinteril tooneri kasutamise tttu on vljaprinditavad lehed kuivad vajavad vhem hooldust kui tindiprinterid MIINUS tindiprinter kallimad, eriti vrvilaserprinter suuremad ja raskemad hooldus on kallim VEDELTINDIPRINTERID loob paberile kujutise, tilgutades sinna erineva suurusega tinditilku. ttati vlja 1950.a alguses philised tootjad epson, hp, canon.
1.Aritmeettika-loogika seade (ALU) - , . ALU . . , (, , , ,...). , ( , , ,...). , . ( ) , , . Protsessori üldstruktuur , . (..) , - () . . . - . () . . , . . " " ROM , (), , . " " RAM , . - . 2. Vahemälu (Cache) organiseerimine: otsevastavusega, assotsiatiivne ja kogumassotsiatiivne. Peidikmälu, vahemälu (Cache) , , , . - . - , , . . - , . , , -, , - . , -, , , - . , , - . . . . , , . , , . Kogumassotsiatiivne. , , - 1 32 , CD/DVD/BD- . . 3. Printerid . , .. - . , , . , , . : , . , . , , . . . ,...
vaja seadistada, paber masinasse, värvid õigeks ja palju muud. Hinnapäringu näidis 1. Trükise nimi 2. Trükise formaat (mm) 3. Kogus 4. Maht e. lehekülgede arv (nt. 16 lk + kaaned) 5. Paber (eraldi märkida kaante paber ja sisu paber) 6. Värvide arv: kui sisu ja kaaned on erineva värvide arvuga, tuleb need mõlemad kirja panna. 1/0 - ühelt poolt ühe värviga trükitud 1/1 - mõlemalt poolt 1 värviga trükitud 4/0 - ühelt poolt CMYK täisvärvitrükis (saab trükkida värvilisi fotosid) 4/4 - mõlemalt poolt värviline. 7. Järeltöötlus (nt. voltimine, numereerimine, perforeerimine jne) 8. Tellija kontaktandmed Trükiste tootmis protsess Kõige alguses peab võtma tellimuse, siis pean arvutama palju see läheb maksma tellijale. Hind oleneb töö suurusest, paberist, värvist, kui palju firma kasutab töölisi ja kui palju neil kulub elektrit.(Omahind+kasum,üldkulud).Siis toimub
põhivärvuste segunemisel tekkivat peegeldavat pinda. Kui valge valgus kohtab läbipaistvat trükivärvi, neeldub osa värvispektrist trükivärvikihis ja see osa, mis ei neeldu, peegeldub tagasi vaatajale. • Põhivärvusi on kolm: C , M, Y 4. Miks on kasutusele võetud must osavärv Kontrast Odavam kui kolmevärvi must Kõik paberid ei kannata nii palju värvi (kolme värvi musta) (ajaleht) 5. Kuuevärvitrükk. Mil viisil see erineb traditsioonilisest CMYK trükist ja miks see tehnoloogia pole laialt levinud. Nimeta mõned värviskeemid, mis puudutavad kuuevärvitrükki ja millises trükitehnoloogias neid valdavalt kasutatakse Hexachrome Pantone poolt on loodud ka kuuevärvitrükk Hexachrome, kus traditsioonilised CMYK värvid on esindatud küllastatumal kujul ning lisatud on oranž ja roheline, tänu millele saavutatakse suurem värvusruum. Seda tuntakse ka kui CMYKOG protsessi
Kuna erinevaid seadmeid kasutavad erinevad tehnikad, värvimudeleid, tinte jne, siis on neil ka erinev värviulatus, mis ei pruugi sisaldada värve, mis on olemas teistel seadmetel. Nimeta vähemalt kolm värvimudelit RGB, CMY, HSB Mis värvimudelit kasutatakse ekraanil näitamiseks? Loetle kasutatavad värvid. RGB mudelit. Seal kasutatakse punast, rohelist ja sinist värvi (red, green, blue ehk RGB) Mis värvimudelit kasutatakse trükis? Loetle kasutatavad värvid. CMYK mudelit. CMYK (Cyan- tsüaniin, Magenta- funksiinpunane, Yellow-kollane, Key-nn. võtmevärv ,milleks tavaliselt ongi puhas must värv.). Mis on värviprofiil ja milleks seda kasutatakse Värviprofiil(color profile) on fail, mis seostab värviruumi värvid antud seadmete poolt kasutatava värvihaldussüsteemi (CMS ehk Color Management System) värvidega. Nimeta värviprofiil, mis on vaikimisi määratud internetis kasutamiseks sRGB Nimeta rastergraafika programme- Adobe Photoshop
Kasutades adjustments paneeli, saame luua kohandusi kihtidele muutes heledus/kontrasti dünaamikat, tooni, värvide tasakaalu, musta ja valge kasutust, foto filterit, pöörde funktsiooni, läve, värvi ülemineku ühelt toonilt teisele. Kõik need valikud on samuti menüüst leitavad (Image -> Adjustament). 1.15 Swatches Swatches paneel võimaldab salvestada ja kasutada kõige sagedamini kasutatavad värve. 1.16 Info See näitab üldinfot pildi kohta (kas RGB reziim või CMYK reziim, pildi formaati, hiire x ja y asukohta ning värvi picekeri RGB koodi). 1.17 Brush Saab valida erinevate pintslite vahel. Saate ka muuta pintsli suurust, kuju, harjaste pikkust, paksust, jäikust, kalde nurka ja vahekaugust ühe pintsli tõmmete ajal. 1.18 Brush preset Brush presetist leiab programmi eelsalvestatud vaikimisi harjade valikuvõimalused. 1.19 Timeline Timeline paneeli kasutatakse, et luua animatsioone
Kasutatakse filmide ja teiste läbipaistvate materjalide mõõtmiseks Mõõtmine densitomeetriga Trüki juures kasutatakse mõõtmiseks densitomeetrit, kus mõõdetakse põhiliselt järgmisi parameetreid: 1. Densiteeti ehk värvitugevust. Heledust 2. Rastriprotsenti 3. (Rastri)punktikasvu 4. Trappingut ehk värvide kattevõimet (kleepuvust) 5. Hallitasakaalu Densitomeetri ehitus Densitomeeter mõõdab CMYK värvi heledusi läbi erinevate filtrite. Need ehitatakse nii, et nad "näeksid" inimese silmaga sarnaselt. Valguse peegeldumisel tekkivate hälvete vähendamiseks kasutatakse polarisatsioonifiltrit. Mittepolariseeritud Mittepolariseeritud Valguse peegeldumise valgusvalgus suund Valguse murdumise suund
, 3524 . laserprinter (Laser Printer) , . . , , / . , , , . , . . , . , . . jugaprinter (Inkjet Printer) , . , 100 . . . . , , . . 98% . , . - . , , , . - . , . värviprinterid - (yan), - (Magenta) (Yellow). , , - . (Black), CMY CMYK Juhtautomaat : osa käsu täitmisel ja realiseerimine. . , , , . , , , . , , , . , - . - . - , , . - - . - . . , . , .. . , , , , . Koodimuundur. Koodimuundur. (Code converters) - , . . Pooljuhtmälud Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) - - Static Random Access Memory . . , . , , , .
pdf.-id mis on mõeldud trükkimiseks. Kuigi ekraanil on need ühesugused on nende tekitamine erinev. Acrobat Distiller Acrobat Distiller on Adobe Acrobat Professionaliga kaasas olev programm, millega tehakse postcript pdf.-e. Praegu on väljas juba Acrobat 9.0 versioon PDF .-ide erinevused. EKRAANIL VAATAMISEKS · Kõik värvid on RGB-s · Kõik pildid on 72 dpi. · Failid on väikse mahuga, et Internetis oleks kerge avada TRÜKKIMISEKS · Kõik värvid on CMYK.-is · Pildid on vähemalt 200 dpi. · Failid on suurema mahuga. Trüki pdf võib konvertida ekraani versiooniks, kuid ekraani versioone trüki versiooniks ei tohi. JDF uusim Adobe arendus · JDF job definition format · On XML platvormil (Extensible Markup Language) ehk on avalik infokandja, mis saab suunata faile paljudesse erinevatesse tootmisseadmetesse. · Kasutades JDF'i on teil võimalik kirjeldada nii trükise eesmärki kui ka igat sammu protsessis, mis on vajalik
Allapoole ultraviolett kiired, veel allapoole röntenkiired ja gammakiired. 29)Seleta lihtsalt CMY ja RGB värvisüsteemide vahe, põhimõtted. Mis seadmed kas? - RGB värvisüsteem. o aditiivne värvisüsteem RED + GREEN + BLUE = WHITE o Primaarvärvide segamisel saadakse sekundaarvärvid. o Kasutusel enamikes digisensorites, monitorides, ... (mis kiirgavad) - CMYK värvisüsteem. · subtraktiivne värvisüsteem CYAN + MAGENTA + YELLOW = BLACK. · põhineb valguse absorbtsioonil ehk sekundaartoonide liitmisel saadakse must toon ning kahe sekundaartooni liitumisel tekib primaartoon · kasutatakse fotofilmides, värviprinterites (mis peegeldavad) 30)Seleta.
töös /RGB/. · Teatud intensiivsustel TAEVASININE (Cyan), PURPUR (Magenta) ja KOLLANE on subtraktiivsed põhivärvid. · Subtraktiivsed värvid on pigmendid. Subtr.värvide segu on alati tumedam kui ükski nende individuaalkomp-st. · Summarselt annab võrdsetes hulkades põhivärvide subtraktiivne segu neutraalse värvitooni. Nende erinevates hulkades segamisel võib saada mistahes erinevaid värvitoone. · Kasutatakse trükitööstuses ja värviprinterites /CMYK/. Neljavärvitrükk põhineb subtraktiivsel värvimudelil: Subtraktiivse segamise puhul värvid segunevad enne silma jõudmist, nt. kunstniku paletil või värvifiltrites (nt sinise ja kollase filtri üksteise peale asetamisel `lahutatakse' sinise (420-520 nm) ja kollase spektriosa 480-660 nm) vahe, st blokeeritakse osad, mida kumbki filtritest läbi ei lase- üle 520 nm ja alla 480 nm- ja alles jääb roheline spektriosa)
Kaasaegne digitaalfotograafia ei erine oma olemuselt kuigi palju sajandivanusest värvipildistamine toimub ka tänapäeval enamasti läbi kolmevärvilise niinimetatud Bayeri filtri, nii et iga kujutis jäädvustatakse tegelikult kolme halltoonides pildina. Fotode esitamisel ekraanil aga segatakse need kanalid taas kokku. Paberile trükkides (ajaleht, raamat, printer) läbib värvipilt seejuures veel ühe teisendusfaasi, kus kolme kanaliga RGB-kujutisest (red, green, blue) saab nelja kanaliga CMYK (cyan, magenta, yellow, black) värvipilt. ( Kaljund 2010) Eriefektid Need illusioonid, mida kasutatakse filmides või televisioonis, et näidata välja mõeldud asju, kutsutakse eriefektideks. Eriefektid jaotatakse optilisteks eriefektideks ning mehhaanilisteks eriefektideks. Mehhaanilisi eriefekte tehakse tavaliset filmimise ajal ning selle tegemiseks kasutatakse igast rekvisiite ja pürotehnikat. Luuakse tuult, vihma, udu, lund, pilvi, jne
1846. sündis R.March Hoe ideel rototrükimasin. Selle masina eripäraks oli see, et ta trükkis paberile, kartongile kui ka plastikule. Tänapäeval on selline trükisüsteem endiselt kasutusel kolmes tüübis: ofset, rotogravüür ja flekso. Silindrite areng on toimunud kartongiga kaetutelt kuni kummiga kaetud silinditeni, mis on palju vastupidavamad. Ofset masinaid täiustati 19. sajandi lõpupoole teiste trükitehnoloogiatega. Rotogravüüri masinal pandi järjestiku 4 CMYK värvi. Masinal kasutatav graveeritud plaat annab värve märgatavalt paremini edasi. (Näide vanast ofset-trüki masinast: https://www.youtube.com/watch? v=NubxMYYyKeU) Joonis 2 ( Joonise allikas: http://opiobjektid.tptlive.ee/Trykitehnoloogia/ajalugu1.html# ) Hiinas kasutatud siiditrükk (~960 a. e.m.a) jõudis Euroopasse alles 1907 aastal, kui S.Simon selle patendeeris. Siiditrükk on väga mitmekülgne ja sellega saab printida näiteks nii ruumilistele objektidele
mahukate failidega, siis toimub pildi kuvamine kiiremini. 22 Adobe Photoshop värviprofiil Viimase asjana muudame ka Photoshopi enda värviprofiili samaks, mis monitoril. Vali menüüst Edit>Color Settings... Avanenud menüüst vali Settings Europe General Purpose 3või Europe Prepress 3. Siit edasi peaksid RGB osas leidma tuttava sRGB. Jätame kõik ülejäänud nii nagu on ja CMYK'ist räägime printimise juures. Oleme aegajalt kasutanud lühendeid nagu RGB ja CMYK. Ärme selle pärast veel muretseme, sest nendest räägime värvihalduse ja printimise juures natukene pikemalt. 23 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1) Teemad pildi avamine programmis navigeerimine pildi suuruse muutmine kadreerimine (kärpimine) tegevuse tagasivõtmine
RJ-45 Network Adapter USB 1.1 Wireless PictBridge Serial RS-232C Bluetooth Serial RS-232 Infrared EIO FireWire (IEEE1394) RS-422 RS-485 Video SCSI-2 (8-bit) PictBridge Pictbridge on otseprintimis võimalus läbi digikaamerate, telefonide ja muude taoliste vahendite. Pictbridge võimaldab kasutajal ühendada oma telefon või fotokas USB kaudu Pictbridget toetavasse printerisse ja sealt pilte või dokumente ilma arvuti kasutuseta välja printida Printereid iseloomustavad suurused · CMYK värvimudel: värvisel printimisel kasutatakse nelja värvi, Cyan sinine, Magneta punane, kollane ja must. Musta kasutatakse seepärast, et antud kolme värvi segamisel ei ole võimalik saada puhast musta. Valget printida ei ole võimalik! · Duplex kahepoolse printimise võimalus. · Trükikiirus (lehekülge minutis või tähemärki sekundis) · Eraldusvõime (trükitihedus, punkte tolli kohta) · Ressurss (mitu lehekülge kuus)
üksiku piksli heledust ja värvi. Mida tugevam signaal ühele pikslile vastava dioodi kohta saadakse, seda suurem on selle dioodi pinnale avaldunud valguse rõhk ehk seda heledam on selle dioodi pinnale langenud valgus. 9.Digitaalse kujutise värvid. Mustvalge(pankromaatiline hallskaala), naturaalsed värvid (RGB), värviline infrapuna (valevärv, CIR) Kui 8 bitist värvi kasutatakse iga RGB värvi jaoks saadakse kolme kanali kombineerimisel 24bit värv. CMYK- cyan magenta yellow, K extra black)lahutatavad värvid RGB- Ekraanil on iga piksel moodustatud kolmesest punktigrupist: punasest, rohelisest ja sinisest. Värvilised fotograafilised kujutised põhinevad harilikult kolmele peamisele värvile – punasele, rohelisele ja sinisele (RGB). Seda kutsutakse täiendavate värvide süsteemiks, sest kui need kolm värvi on kombineeritud võrdselt moodustavad nad valge (joonis)
Põhiliselt kasutatakse võrguprintereid büroodes, asutustes ja koolides. Printerite ühildatavus võimalused USB 2.0 Integrated Wireless LAN USB RGB Parallel (IEEE1284) SCSI Cable RJ-45 Network Adapter USB 1.1 Wireless PictBridge Serial RS-232C Bluetooth Serial RS-232 Infrared EIO FireWire (IEEE1394) RS-422 RS-485 Video SCSI-2 (8-bit) Printereid iseloomustavad sätted CMYK värvimudel: värvisel printimisel kasutatakse nelja värvi, Cyan sinine, Magneta punane, kollane ja must. Musta kasutatakse seepärast, et antud kolme värvi segamisel ei ole võimalik saada puhast musta. Valget printida ei ole võimalik! Duplex – kahepoolse printimise võimalus. Trükikiirus (lehekülge minutis või tähemärki sekundis) Eraldusvõime (trükitihedus, punkte tolli kohta) Ressurss (mitu lehekülge kuus)
Magentavärvi pind- roheline neeldub, punane ja sinine annavad kokku magenta. Kollane pind - sinine neeldub, punane ja roheline annavad kokku kollase Must pind neelab kõik valguse. Paikese käes kuumeneb must pind kiiremini kui valge, kuna kõik valgusspektri lained neelduvad pinnas ja kuhugi peab selle energia ju andma! RGB süsteemi kasuatakse televiisoriekraanil, monitoril, teatris CMYK värvisüsteem Subtraktiivseteks värvisüsteemideks on näiteks CMYK - cyan, magenta, yellow, key (musta tähistus), mida kasutatakse trükinduses. CMY värvid annavad teoreetiliselt kokku musta. Tegelikkuses mudase pruuni (muddy brown),
Samuti ka vee-põhised markerid võivad ajada tindi laiali. - Väga kitsad tindi pihustid võivad tihti ummistuda. Puhastamiseks kasutatav tint - kas kasutaja poolt tehtav puhastus või tihti automaatne graafikupõhine puhastus - võib võtta suure koguse kogu printeris kasutatavast tindist. 2.2.5 Tahke tindi printerid Tahke tindi printerid on teatud tüüpi termoprinterid. Nad kasutavad tahkeid, küünlavaha meenutavaid, CMYK-värvi tindipulki, mis sulatatakse ja juhitakse piesoelektrilistesse printeripeadesse. Printeripea piserdab tindi pöörlevale, õliga kaetud trumlile. Seejärel rullub paber üle trumli, tänu millele jääb kujutis paberile. Tahke tindi printereid kasutatakse tavaliselt värviliste kontoriprinteritena. Tahke tindi printer sobib suurepäraselt printimiseks kiledele ja muudele mittepoorsetele materjalidele. Tahke tindiprinteriga saab väga häid printimistulemusi
kontuuri ulatusest, soovitatav seriifiga kiri, nimi ei või langeda pea peale 80. Mis vahe on värvil ja värvusel? a. Värvus valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt haistinguid. b. Värv sideainet ja pigmenti sisaldav vedel aine. c. Pigment annab värvile värvuse 81. Nimetage kartograafias kasutatavaid värvimudeleid. a. RGB (red-green-blue), b. HLS (hue-lightness-saturation), c. CMYK (cyan-magneta-yellow-black) 6 LOENGUTEEMA - KAARDIKIRJAD 82. Mis on kaardikiri? a. Kaardikiri on suvaline tähe või numbri märk, millel on seos kaardi sisu või vormiga. 83. Kuidas liigitatakse kaardikirjasid paiknemise alusel? a. Raamivälised kirjad (ntx pealkiri) b. Raamikirjad (ntx nomenklatuuri tähised, koordinaatristide väärtused) c. Raamisisesed kirjad (kirjad kaardiväljal) i
JPEG-formaadis tuleb salvestada vaid töö lõplik variant, sest iga salvestamisega läheb kaduma andmeid. TIFF (Tagged Image File Format) Riistvarast sõltumatu formaat TIFF on tänapäeval üks kõige rohkem kasutatavatest ja turvalisematest formaatidest, seda toetavad praktiliselt kõik graafikaga seotud programmid PC ja Macintosh arvutitel. TIFF on parim valik rastergraafika importimisel vektorgraafika- ja küljendusprogrammidesse. Salvestada saab kõike värvimudeleid: must-valge, RGB, CMYK ja samuti Pantone lisavärvid. TIFF saab salvestada Photoshopi vektoreid, Alfa-kanaleid maskide loomisel Adobe Premiere’i videoklippides ja palju muid andmeid. On olemas kaks TIFF-formaadi liiki: PC ja Macintoshi jaoks. Põhjuseks on see, et protsessorid Intel ja Motorola kasutavad erinevat arvude esitusviisi. Reeglina loevad graafikaprogrammid mõlemat liiki formaati. Kõige suuremaks probleemiks on LZW-pakkimine, mida TIFF vahest kasutab. Rida programme (näiteks, QuarkXPress 3
79. Millised vead võivad esineda trükiprotsessis? Trükikvaliteet: värvuste õigsus, värvide kokkutrükk 20 80. Kuidas jaotatakse trükitehnoloogias kasutatavad värve, milles seisneb nende erinevus Protsessvärvid - värviline kujutis saadakse nelja värvitäpi - tsüaani, magenta, kollase ja musta - segunemisel paberil. CMYK (cyan, magenta, yellow, black). CMYK värvidega trükkimiseks tehakse värvilahutus Potivärvid värv segatakse potis valmis ja trükitakse siis Võimalik on kasutada kuni 8 erinevat värvi. o Iga värvi jaoks erinev trükiplaat o Iga trükiplaat eraldi trumlis. 81. Milliseid rastreid kasutatakse trükitehnoloogias? Iga värv kujutatakse must-valge mustriga, mida trükitehnoloogias kutsutakse RASTRIKS Eristatakse: toonraster e. punktraster e konventsionaalne raster peamiselt ellips
Trükifaili valmistamine trükikaardi tarbeks (trükiplaadi mõõtmete kindlakstegemine, trükivärvide valik, nende arv, värvilahus sõltub sellest, mitme värviga trükki soovitakse teha (võimalusi 1-8)). 79. Millised vead võivad esineda trükiprotsessis? 80. Kuidas jaotatakse trükitehnoloogias kasutatavad värve, milles seisneb nende erinevus Protsessvärvid-värviline kujutis saadakse nelja värvitäpi-tsiani, magenta, kollase ja musta-segunemise paberil (CMYK). Potivärvid-värv segatakse potis valmis ja trükitase siis. 81. Milliseid rastreid kasutatakse trükitehnoloogias? Värvuste (erinevate toonide) saamiseks kasutatakse rastreid: punktraster/konventsionaalne raster (peamiselt ellips); joonraster; diffusioonraster/stohhastiline raster. 82. Kuidas näeb välja Eesti põhikaardi tehnoloogiline skeem? Aerofoto-Ortofoto
Vt allolevat joonist. 9 10 Trükitööstuses kasutatakse värvide esituseks teistsugust tehnikat. Siin luuakse värvid kolme või nelja baastooni (enamasti tindid) üksteise peale/kõrvale doseerides ning samas arvestatakse alusmaterjali peegelduvust. Sellist värvimudelit nimetatakse CMY-ks või kui on kasutatud ka musta värvi, siis CMYK-ks - Cyan, Magenta, Yellow, Black ehk tsüaan, magenta, kollane ja must. Sellest tulenevalt ei koosne väljatrükid korrapärasest punktide maatriksist, vaid luuakse kõiki punkte vastavalt vajadusele . Sellega saavutatakse erinevad värviintensiivsused ja toonid. Bitisügavus (värvide arv) Pildi värvidünaamika ehk bitisügavuse määrab ära see, kui palju toone on pikselid võimelised kuvama ning samuti pikselite heledusvõime. Need karakteristikud määravadki
võtavad tahma külge. Seejärel liigub trummel vastu paberit ning tahm kandub paberile, lõpuks paberit kuumutatakse ja tahm jääb paberile kinni. Kulumaterjal on odavam kui tindiprinteril. Kui trummel ei käi ise vastu paberit, vaid tahm kantakse kummirullikule ja sealt paberile, siis on tegemist ofset- printeriga. Kui trumli aktiveerimiseks ei kasutata laserkiirt, vaid hoopis valgusdioode, siis on tegemist LED-printer. Printereid iseloomustavad suurused · CMYK värvimudel: värvisel printimisel kasutatakse nelja värvi, Cyan sinine, Magneta punane, kollane ja must. Musta kasutatakse seepärast, et antud kolme värvi segamisel ei ole võimalik saada puhast musta. Valget printida ei ole võimalik! · Duplex kahepoolse printimise võimalus. · Trükikiirus (lehekülge minutis või tähemärki sekundis) · Eraldusvõime (trükitihedus, punkte tolli kohta) · Ressurss (mitu lehekülge kuus)
Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi:•CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.•MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.•YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise.Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka msut värv –blacK. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida pronterites kasutatakse. Õisprinter: ümmargune printpea, mille küljes ASCII märgid, pea pööratakse õigesse asendisse ning antakse impulss vastavale märgile, mis lööb läbi trükilindi jälje paberile. Pallprinter: sfääriline printpea, mis pööratakse ümber rotating telje ja tilting telje vastava märgiga kohani ja lüüakse siis läbi trükilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa välja
kinni(seepärast on leht ka soe). *Jugaprinter- Ideepoolest sarnane nõelmaatriksprinterile ainult siin ei lööda trüki peas olevate nõeltega värvilinti vaid peas on pihustid millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisintaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saadakse paberi kerimisega. Neist värvaine täppidest moodustatakse kujund. *Värviprinterid- Printeris kasutatakse CMYK värvisüsteemi, st. erinvaid värve kombineeritakse kokku Cyanist, Magnetast, Yellowst ning Blackist, kuna paberi omaduste tõttu pole võimalik kasutada RGB-süsteemi. *Plotter- printer, milles ei liigu mitte paber, vaid printimispea. Võimaldab teha suure täpsusega tehnilisi jooniseid. 37. Juhtautomaat: osa käsu täitmisel ja realiseerimine[1] Juhtautomaat(Control Unit)- on vaieldamatult protsessori tähtsaim osa: ta aktiveerib
Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi:·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise.Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka msut värv blacK. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida pronterites kasutatakse. Plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid jooni, sellal kui printerid moodustavad jooni täpikestest. Värviplotterid kasutavad automaatselt vahetatavaid sulgi värviliste jooniste ja kirjade jaoks. Plotterid on märksa kallimad kui printerid ja neid kasutatakse enamasti
Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatakse kolme värvi:·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise. Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka must värv black. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida printerites kasutatakse. Plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid jooni, sellal kui printerid moodustavad jooni täpikestest. Värviplotterid kasutavad automaatselt vahetatavaid sulgi värviliste jooniste ja kirjade jaoks. Plotterid on märksa
laetud tõmbavad toonerit külge ja need mis said valgust ei tõmba. Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Seejärel suunatakse trummel vastu puhast paberit. Paberile tekib toonerist kujund, mis kuumutatakse paberile kinni. Tummel puhastatakse jääkidest. Laser on ainult valgusallikas. Pooltoone saadakse punkti jagamisega alamosadeks. Värviprinterid. Printimisel kasutatakse värvide lahutamist. Valge värvus tähendab, et peegeldatakse kõiki värvusi. Põhivärvideks (CMYK) on Cyan (helesinine), Magneta(lilla), Yellow, Key Black. Musta kasutatakse sest kõigi värvide lahutamisel saadakse ainult tumepruun. Värvitrükk saadakse laserprinteri juures eri värvi toonerite ületrükiga. Iga värvi jaoks on oma trummel ning kõikide värvidega saadud kujundid kantakse vahekandjale ja seal juba paberile. Jugaprinteris kasutatakse erinevaid pihusteid eri värvide jaoks. Termoprinterites eri värvi lindiga. Klaviatuur.
ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi: ·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase. ·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise. ·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise. Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka muut värv black. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida pronterites kasutatakse. PILET 11 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ
tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni (seepärast ka leht soe). JUGAPRINTER sarnane nõelmaatriksile, kuid siin on peas pihustid, millest pritsitakse paberile värvaine täppe. Pihusteid sisaldav trükipea liigub horisontaalselt paberi läheduses. Vertikaalne liikumine saada paberi kerimisega. Värvaine täppidest moodustatakse kujund. VÄRVIPRINTERID CMYK värvisüsteem, st erinevaid värve kombineeritakse kokku Cyanist, Magentast, Yellowst ja Blackist, sest paberi omaduste tõttu pole võimalik kasutada RGB süsteemi. PLOTTER printer, milles ei liigu paber vaid printimispea. Võimaldab teha suure täpsusega tehnilisi jooniseid. 1. TRIGERID Mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Olek vastab väljundsignaalile. Sõltuvalt
Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi:·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise.Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka msut värv blacK. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida pronterites kasutatakse. Laserprinetrites saab värvilise trüki mitu korda ületrükkides serinevat värvi tooneritega. Jugaprinteris kas tehakse ületrükk vahetabes tinti või paremates printerites on iga värvi jaoks oma pea. · Plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid
Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi:·CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase.·MAGENTA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise.·YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise.Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta, kuid must ei ole eriti kvaliteetne. Arvestades, et silm on musta kvaliteedi suhtes vägatundlik on lisatud eraldi ka msut värv blacK. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida pronterites kasutatakse. Laserprinetrites saab värvilise trüki mitu korda ületrükkides serinevat värvi tooneritega. Jugaprinteris kas tehakse ületrükk vahetabes tinti või paremates printerites on iga värvi jaoks oma pea. Plotter Joonestav kahekoordinaadilise juhtimisega väljundseade. Plotterid erinevad printeritest selle poolest, et nad kasutavad joonestamiseks sulge. Seetõttu suudavad nad tekitada paberile pidevaid
Põhjuseks on see, et paber ei ole aktiivne valgusallikas nagu kuvari elektronkiire toru ja taust on valge mitte must. Valge värv teatavast peegeldav kõiki värvusi. Kasutatkse kolme värvi: CYAN mis peegeldab kõiki värvusi peale punase. MAGNETA mis peegeldab kõiki värvusi peale rohelise. YELLOW mis peegeldab kõiki värvusi peale sinise. Kõigi nende kolme värvi summa peaks andma musta. Eraldi on lisatud ka must värv –BLACK. Kokku saadaksegi värvisüsteem CMYK mida printerites kasutatakse. 15. Magnetmäluseadmed Magnetmäluseadmed Magnetketas koosneb ühest või mitmest alumiiniumtaldrikust, mis on kaetud magnetiseeritava kattega. Ketta pea, sisaldades induktsioonipooli hõljub pinna kohal õhupadja peal. Kui positiivne või negatiivne vool läheb läbi pea, magnetiseerib see pinna otse pea all, reastades magnetilised osakesed otsaga vasakule või paremale poole vastavalt ketta voolu polaarsusele
Seega moodustub toonerist trumlile kujund. Seejärel surutakse trummel vastu puhast paberit. Paberile tekkib kujund, mida kinnitatakse kuumutamise teel. Värviprinterid – kuvaritel saadakse värviline kujund kolme põhivalguse liitmisel (RGB). Värvide liitmine sobib, kui on aktiivne valgusallikas ja must taust. Printimisel kasutatakse värvide lahutamist. Valge valgus tähendab, et peegeldatakse kõiki värvusi ja must tähendab, et ei peegeldata ühtegi värvust. Põhivärvideks (CMYK) on printimisel: Cyan (helesinine), Magneta (lilla), Yellow (kollane), Black (must). Värvitrükk saadakse laserprinteri juures eri värvi toonerite ületrükiga. Jugaprinterites kasutatakse ületrükiks erinevaid pihusteid eri värvide jaoks. Termosiirdeprinterites tehakse ületrükk eri värviga immutatud värvilintide abil. Sublimatsiooniprinterite juures ei ole vaja pooltoonide saamiseks kasutada alampunktideks jagamist, sest seal saab
tulemuse saavutamiseks head paberit. Tuleb arvestada ka sellega, et värviline töö valmib analoogilise mustvalgega võrreldes mitu korda pikema prindiaja jooksul. 32 värvilaserprinterite tööpõhimõte ei erine oluliselt monokroomsete laserprinterite omast. Laserkiirega moodustatakse valgustundliku kihiga kaetud trumli pinnale igale osavärvile vastav kujutis (CMYK-mudel). Trumli pinnale kujunenud elektrilaeng kogub pulbrilise värvaine (tooneri) kujutise reljeefile vastavatesse kohtadesse ja moodustunud kujutis siirdatakse edasi erilise rihma või trumli pinnale. Kui kõik osavärvid on üle kantud, toimub prinditava kujutise ülekanne paberile ja selle fikseerimine kuumutamise teel samal viisil, kui monokroomprinterites. Kõikides värvilaserprinterites saab kasutada tavalist paberit, kuigi eelistatum on
Complementary Metal-Oxide Semiconductor CMOV Conditional Move CMP Compare + Computer CMPS Compare Word String CMS Call Management Server + Code Management System + Compiler Monitor System + Content Management System + Conversation Monitor System CMTS Cable Modem Termination System CMVC Configuration Management Version Control [IBM] CMW Compartmented Mode Workstation CMY Cyan-Magenta-Yellow (color model) CMYK Cyan-Magenta-Yellow-Black (color model) CNA Certified NetWare/Network Administrator CNAPS Co-Processing Node Architecture for Parallel Systems CNC Computerized Numerical Control CNE Certified NetWare Engineer .CNF Configuration (file name extension) CNG Calling (tone) CNI Certified Novell Instructor [Novell] CNIDR Clearinghouse for Networked Information and Discovery and Retrieval [Internet] CNN Composite Network Node
annaabi.ee 
