...................................................... 4 2.1 Valge valgus ................................................................................................................ 4 2.2 Optiline kiirgus ............................................................................................................ 5 2.3 Valguse allikad ............................................................................................................ 6 2.4 Värvustemperatuur ...................................................................................................... 6 2.4.1 Kompenseerivad filtrid Valge tasakaal (White Balance WB)........................ 7 2.5 Klassikaline valgustusskeem ....................................................................................... 7 3. Optiline kujutis ................................................................................................................... 8 4
erinevad hõõgpirni, luminofoorlambi, LED-lambi spektrid? Valguse spekter võimaldab hinnata, kuivõrd kasutatav valgusallikas vastab päikesevalguse kvaliteedile. Inimesele on sobivaim täisspekter ehk päikesevalgus. Hõõgpirni spekter: Kollakamad toonid. Luminofoorlambi spekter: Spekter kaldub rohkem punase-kollase tsooni. Vähem esineb sinisepoolseid spektrivärve. LED-lambi spekter: Vastupidi eelmisele. Rohkem sinist tsooni. Vähem punast-kollast. 4.Seleta, millest on tingitud valguse värvustemperatuur. Milline värvustemperatuur on inimesele sobivam? Parim värvustemperatuur on sama mis päevavalgusel. Inimsilm suudab teatud määral tajuda ka värvustemperatuuri – kas valge on punakama või sinakama varjundiga. Näiteks hõõglambid on madalam temperatuuriga (u 2800K) ning toodavad seetõttu kollaka valguse. Valguseuurija Olszewski hinnangul on hõõglamp oma kollaka varjundiga valguse poolest kehva valik, sest
erinevad hõõgpirni, luminofoorlambi, LED-lambi spektrid? Valguse spekter võimaldab hinnata, kuivõrd kasutatav valgusallikas vastab päikesevalguse kvaliteedile. Inimesele on sobivaim täisspekter ehk päikesevalgus. Hõõgpirni spekter: Kollakamad toonid. Luminofoorlambi spekter: Spekter kaldub rohkem punase-kollase tsooni. Vähem esineb sinisepoolseid spektrivärve. LED-lambi spekter: Vastupidi eelmisele. Rohkem sinist tsooni. Vähem punast-kollast. 4.Seleta, millest on tingitud valguse värvustemperatuur. Milline värvustemperatuur on inimesele sobivam? Parim värvustemperatuur on sama mis päevavalgusel. Inimsilm suudab teatud määral tajuda ka värvustemperatuuri kas valge on punakama või sinakama varjundiga. Näiteks hõõglambid on madalam temperatuuriga (u 2800K) ning toodavad seetõttu kollaka valguse. Valguseuurija Olszewski hinnangul on hõõglamp oma kollaka varjundiga valguse poolest kehva valik, sest
............................................................................................................ 16 11. Diafragma ja säritusaeg.....................................................................................................17 12. Klassikaline valgustusskeem.............................................................................................18 13. Reproduktsioonide pildistamine....................................................................................... 19 14. Värvustemperatuur, kompenseerivad filtrid......................................................................20 15. Pildistamine värvimaterjalide segavalgusel...................................................................... 21 16. Efektsed fotofiltrid............................................................................................................ 22 17. Digitaalse fotograafia printsiibid.......................................................................................23 KOKKUVÕTE.......
mittetöötavate arvutite puhul alla L pAmax 35 dB. 1.2 Pindala Arvutiklassis peab olema vähemalt 4 m2 põrandapinda ühe õpikoha kohta. 1.3 Siseviimistlus Seinad peavad olema heledates toonides kergestipuhastatavast materjalist. Seinad ja lagi peavad olema viimistletud mitteläikiva materjaliga. Arvutiklassi põrand peab olema kaetud niiskelt puhastatava antistaatilise materjaliga. 1.4 Arvutiklassi valgustus Arvutiklassis peab olema loomulik valgustus. Valgusallikate värvustemperatuur peab olema vahemikus 30004200°K ja värviedastusindeks Ra vähemalt 80. Valgusallikas ei või peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida tajutavalt. Ruumi kunstlikul valgustamisel peab kasutama üldvalgustust. Kunstliku valguse puhul peab töölaua ja klaviatuuri valgustatus olema vähemalt 400 lux'i, kuvari ekraanil alla 300 lux'i ja tahvlil vähemalt 500 lux'i. 1.5 Tehnokommunikatsioonid ja sisekliima
Teisisõnu, see indeks näitab, kui hästi on inimesel võimalik tajuda ja eraldada antud valgusallikaga valgustatud ruumis olevate objektide värvust. Valgusallikas, mille Ra =100, näitab kõiki värvusi täpselt sellistena, nagu need on etalon-valgusallika valguses. Mida väiksem on Ra väärtus, seda halvem on värvusedastus. Adekvaatseks pindade värvuse hindamiseks peaks Ra olema >85. Valgusallikate korral, mille värvustemperatuur jääb üle 5000 K, ei saa Ra indeksit objektiivselt mõõta. 5. Matameeria Metameeria ehk värvi tooni erinevuste ilmnemine erinevates valgustingimustes. Teatud valgusallikate puhul ei ole värvi tooni erinevus värskelt värvitud ning varem värvitud pinna vahel eristatav, kuid teiste valgusallikate korral on see silmaga eristatav. Metameeria võib tekkida, kui sõiduki remontvärvimisel ei kasutatud auto originaalvärvis olevaid pigmente või
Valgetest RGB- valgusallikatest erinevad nad ka kõrge energiatõhususe poolest. Just kõrge energiatõhusus ja hea värvuse edasiandmine muudavad luminofoortehnoloogiad eelismeetodiks valge valguse saamisel. Valgete valgusdioodide tootmisprotsessis kantakse valgusdioodi kristallile luminofoori kiht. Valgusdioodist kiirguva valge värvuse varjund või värvustemperatuuri määrab valguslaine pikkus, mida väljastab sinine valgusdiood läbi luminofoori. Valgusdioodi kiirguse värvustemperatuur sõltub luminofoorkihi paksusest. Tootjad püüavad minimiseerida värvusvarjundeid, kontrollides rangelt luminofoorikihi paksust ja koostist. 7 4 VALGUSDIOODIDE LIIGID 4.1 Indikaatorvalgusdioodid Indikaatorvalgusdioodid on kõige kompaktsemad ja üsna suure valgusjõuga (suhteliselt) kuni sada mcd. Voolu töövahemik on umbes 20 mA. Need valgusdioodid on standardkorpuses,
värvuselt samad (valgustuse vms tõttu) - Lisaks neile mõjutavad inimese vürvushinnagut ka värvimälu, valgus, vanus... 31)Mis vahe on jätkuval spektril ja katkestatud spektril? - Jätkuv spekter kiirgab kõiki lainepikkusi; katkestatud spekter kiirgab konreetset lainepikkust. Kõigil hõõguvatel kehadel on jätkuvad spektrid, sest neil on kõik lainepikkused esindatud. 32)Mis on värvustemperatuur? Kuidas mõõdetakse? Mis on "soe" kollakas, "külm" sinakas valgus mõtteskaalas? - VÄRVUSTEMPERATUUR on mõõteühik, mis on kasutusel fotograafias. Kirjeldab kuvatava objekti valgustamiseks kasutatud valgustite värvustemperatuuri Kelvinites. Mida kõrgem K, seda sinisem lainepikkus ehk seda vähem punaseid lainepikkusi ehk seda "külmem" (loogika toimib tagurpidi).
........................................................21 16. Diafragma...............................................................................................22 17. Särituse aeg.............................................................................................23 18. Klassikaline valgustus skeem........................................................................24 19. Reproduktsioonide pildistamine.....................................................................25 20. Värvustemperatuur, kompenseerivad filtrid........................................................26 21. Pildistamine värvimaterjalidele segavalgusel......................................................27 22. Effektsed fotofiltrid...............................................................................28-30 23. Digitaalse fotograafia printsiibid....................................................................31 24. Kasutatud kirjandus.....................................................................
halogeenpirnis tõusta 25 atmosfäärini ja üle selle. Madalamatel temperatuuridel reageerib jood volframiga moodustades volframjodiidi (WI2). Kõrgematel temperatuuridel see ühend laguneb, kindlustades volframi tagasipöördumise hõõgniiti: WI2tW+2I. See pöörduv protsess võimaldab hõõgniidi temperatuuri tunduvalt tõsta. Halogeenlampide efektiivsus kuni 30 lm/W - on oluliselt suurem tavaliste hõõglampide efektiivsusest. Hõõglampide värvustemperatuur (2000-3000 ºC) erineb oluliselt päikese värvustemperatuurist (vt. ülal). See viib esemete värvide "kadumisele" hõõglampide valguses ja ebaõigele värvide edastusele värvusfotograafias. Gaaslahendusel põhinevad valgusallikad on teiseks enamlevinud valgusallikate tüübiks. Gaaslahenduslampides toimub gaasiaatomite elektronide ergastamine nende pommitamisel elektrivälja poolt kiirendatud elektronidega. Muutes gaaside osarõhku, koostist ja toitevoolu
06.2001): § 9. Arvutiklassi valgustus: Arvutiklassis peab olema loomulik valgustus. Akende klaasitud pindala peab olema vähemalt 1/6 põrandapinnast. Arvutiklassi akendel peavad olema heledavärvilised läbipaistmatud katted peegelduskoefitsiendiga mitte vähem kui 0,4. Kunstliku valgustuse allikatena kasutatakse stabiilse valgusvooga luminofoorlampe, kuni nende valgusviljakus ei ole vähenenud üle 5%. Valgusallikate värvustemperatuur peab olema vahemikus 30004200 °K ja värviedastusindeks Ra vähemalt 80. Valgusallikas ei või peegelduda kuvari ekraanilt ega pulseerida tajutavalt. Ruumi kunstlikul valgustamisel peab kasutama üldvalgustust. Kunstliku valgustuse puhul peab valgustatus vastama alljärgnevas tabelis toodud väärtustele: valgustatus pind, millel mõõdetakse ja hinnatakse minimaalse nr. koha nimetus
annaabi.ee 
