soojusregulatsioonis. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Lahustifunktsioo n Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismis Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Fosfolipiidide seisund membraanides reguleerib biomembraanide tööd.
Fe2+3+ -hemoglobiini koostises -seob hingamisek vajaliku hapniku Hemoglobiin transpordib hapnikku Co32- -rakke ümbritsevas koevedelikes, veres, kopsudes -hingamise produkt HPO42- -nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosa, membraanides -membraanide kaitse J- -kilpnäärmes -kilpnäärme hormoonide süntees (kilpnäärme hormooni(düroksiini) puudusel tekib trauma) TÄHTSUS: -anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab VESI H20 (70-95%)
GLÜKOOS (Mr = 180): 38 moliATP / 180 g = 0,21 moliATP / g STEARHAPE (Mr = 248): 146 moliATP / 248 g = 0,51 moliATP / g TOIDULIPIIDID Vajadus 70-100 g/ööp 25 - 30 % toiduenergiast Vajadust mõjutab · iga · sugu · tegevuse iseloom · klimaatilised tingimused *Loomsed *Taimsed NB! Rasvlahustuvad vitamiinid A D E K TOIDULIPIIDIDE HÜDROLÜÜS · RASVADE HÜDROLÜÜS LIPAAS - pankrease sekreedis sisalduv, toidurasvade hüdrolüüsi katalüüsiv ensüüm. · FOSFOLIPIIDIDE HÜDROLÜÜS FOSFOLIPAASID (PL)- pankrease sekreedis sisalduvad, fosfolipiidide hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid. LIPOGENEES LIPOLÜÜS - rasvade hüdrolüütiline lagundamine LIPOGENEES - eeskätt uute rasvhapete süntees Loomadel toimub aktiivselt rasvkoe-, piimanäärme- ja maksarakkude tsütoplasmas, taimedel - kloroplastides. RASVHAPETE SÜNTEESI LÄHTEAINED · Atsetüül-KoA CH3CO~SkoA - süsinikuallikad · HC03-(C02)
tagavarade loomiseks adipotsüütides. Toiduga saadud asendamatud PUFA-d kasutuvad pikemaahelaliste PUFA-de sünteesiks. Vereplasma rasvhapped kasutuvad energiasubstraatidena ja uute kehaspetsiifiliste lipiidide sünteesiks. Imendunud lühikese ja keskmise ahelaga rasvhaped kasutuvad otseste energiasubstraatidena. Lipiidide metabolismi põhirajad (vaata pilt) Rasvhapete oksüdatsioon Oksüdatsiooniks kasutatavad rasvhaped pärinevad varurasvade mobilisatsioonist, membraansete fosfolipiidide uuenemisprotsessist ja vere lipoproteiinides olevate TG-lipolüüsist lipoproteiini lipaasiga. Lipiidide lõhustamine on intensiivne rasvkoes, maksas ja lihastes. Lipiidide lõhustamine koosneb kolmest etapist: TG-de hüdrolüüs, rasvhapete aktivatsioon ja transport mitokondritesse, rasvhapete beeta-oksüdatsioon mitokondrites. Varurasvade mobilisatsioon Protsessi algatab hormoon-sõltuv TG lipaas triglütseriidi lõhustumisega, tekinud diglütseriidi lõhustab DG lipaas
organism suudab glükogeeni kiiresti muundada tagasi glükoosiks. 11. Süsivesikute ülesanded organismis? süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks. ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikutest. 12. Mis on lipiidid? Kuidas jaotatakse lipiide? lipiidid on keerulise ehitusega biomolekulid mis koosnevad vähemalt kahest komponendist: alkohol, rasvhape. Lipiidid jagunevad liht-, liit- ning tsüklilisteks. 13. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? * Füüsilis-keemilised funktsioonid on olulised soolestikus lipiidide emulgeerimisel valmistamaks ette lipaaside aktiivsust * Vahendav lipiidide metabolism on võimatu ilma fosfolipiidide olemasoluta 14. Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid. hormoonid, kolesteriidid, vitamiinid 15. Mis haigus on ateroskleroos? Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte valendik aheneb veresoonte seina kogunevate ainete tõttu. 16
*Millest sõltub ainuraksete rakude, looma- ja taimerakkude kuju? Nende kuju sõltub nende rakude ülesandest. Rakku ehitus. Mis ülesannet täidab rakumembraani. Rakumembraan eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast, kaitsev rakku välismõjude eest, ühendab rakke omavahel ja tagab ainete ja info liikumise rakku ja väliskeskonna vahel. Kirjelda rakkumembraani ehitust. Rakumembraan on kahekihiline ja koosneb fosfolipiididest. Fosfolipiidide vetttõrjuvad osad on üksteise vastas. Fosfolipiidide vahel paiknevad korrapäratul erinevaid ülesandeid täitvad valgud. Seosta rakumembraani ehtitust selle talitusega . Rakumembraani kaudu toimub ainetevahetus väliskeskkonnaga. See toimub kas passiivselt või siis aktiivselt. Kui on passiivne ainevahetus siis rakk ei vaja täiendavat energiat , aktiivsel ainevahetusel on vaja energiat. Ained liiguvad ainult läbi membraanis olevate valkude. Kirjelda tsütoplasma ehitust ja tema tähtsust.
25% monoglütseriididest jääb lõhustumata. (Oll 1994) (Vt Joonis 2.) 2.2. Liitlipiidide lõhustumine Glükolipiidid lõhustuvad kõige pealt rasvaks ja lihtsuhkruks. Edasi seeduvad mõlemad eraldi. (Oll 1994) Fosfolipiidide hürdolüüs toimub fosfo- lipaaside abil. Fosfatiidide kaks rasv- happejääki hüdrolüüsitakse fosfo- lipaaside A1 ja A2 poolt, mis sisalduvad pankreas-enõres. Fosfolipaas C lõhub sideme enne fosfaati ning fosfolipaas D
raual on oluline roll hingamiseks vajaliku O2 sidumisel. - Negatiivselt laetud ioonid: a) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja mille tulemusel tekib karbonaatioonid(HCO3 ja CO3). Sealt edasi kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku, kust edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2 vabaneb.Erütrotsõõdid on eelkõige olulised O2 sidumisel. b) Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. c) Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesimiseks Hapnik O 70kg kohta ubes 43kg toiduga ja hingamisel Peamiselt vee koostises , samuti , biomolekulide koostises , kindlustab toitainete lõhustumine ja hingamise. Süsinik C 70kg kohta umbes 16kg toiduga Kuulub biomolekulide koostisesse , moodustab keemilisi sidemeid , CO2 on fotosünteesi lähtaine ,hingamise ja käärimise lõpp-produkt. Vesinik H 70gk kohta umbes 7kg jogiveega
Miks on chnops-elemente kõige rohkem organismis? Sest need on organismis enim vajaminevad ained, ning organism vajab neid suurtes kogustes. Miks neid kutsutakse marko elementideks? Sest neid vajab organism suhteliselt suurtes kogustes (nt. Hapnik) Nimeta 5 mikroelementi 1. Nikkel 2. Raud 3. Vask 4. Tsink 5. Jood Karbonaatide roll organismis CO2 transport Fosfaatide roll organismis Nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad Vee omadused, selgita kolme. - kõikjal bioloogias esineb vesilahuseid - osaleb reaktsioonides - suur soojusmahutavus temperatuuri regulatsioon - polaarne kompleksilt terve - kapillaarsus - kleepuvus Monosahhariidid e. Lihtsuhkrud on madalmolekulaaarsed, süsinikke 3-6, organismis põhienergia allikad, taimed toodavad neid fotosünteesil. nt. Glükoos ja riboos mõlemad magusad ja vees lahustuvad hästi. Polüsahhariidid
Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad seseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni.Vahakiht kaitseb taimi UV-kiirguse eest,ärakuivamise eest.Vahad ka veelindudel ja lammaste ja kitsede villas. 4. Milline on liitlipiidide ehitus? Fosfolipiidid- forforhappejäägist ja rasvhappejääkidest koosnevad molekulid, rakumembraanide peamine koostisosa. 5. Milline on fosfolipiidide ülesanne organismis? Rakumembraani põhiline koostisosa. Ideaalsed omadused et moodustada membraane vesilahuses. 6. Millise ehitusega on steroidid?Tsüklilised ühendid, hüdrofoobsed. Nimeta steroide ja nende ülesandeid organismis. NT: suguhormoonid, adrenaliin, D- vitamiin, kolesterool. Lahenda ülesanded 1. Milline sõna ei sobi valikusse. Nad kõik on lipiididega seotud: P) õli R) glütserool S) vaha T) tselluloos U) rasvhape 2
Rakumembraan · Eraldab rakku ümbritsevast keskkonnast, kaitseb kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. · Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosneb kahes kihis paiknevatest fofolipiidide molekulidest ja valkudest transportvalgud ja retseptorvalgud. · Valgu molekulid paiknevad fosfolipiidide peal või vahel. · Peale nende sisaldab loomarakk ka kolesterooli. · http://cwx.prenhall.com/bookbind/pubbooks/silverthorn2/medi alib/Image_Bank/CH03/FG03_05.jpg · (Membraan on poolläbilaskev, s.t see laseb aineid läbi valikuliselt.) · (Rakumembraani läbivad mõlemas suunas anorgaaanilised ja orgaanilised ained.) · Ülesanne: Membraani vahendusel toimub aine energia- ja infovahetus raku ja väkiskeskonna vahel.
- magneesium on seotud nukleiinhappega ( leidub DNA-s ja RNA-s) ning taimedel on seda vaja klorofülli tekkimiseks mis muudab taime värvuse roheliseks. - Rauaaatomid ehk erütrotsüüdid neid on vajalik hemoglobiini koostises ja selgroo jaoks ( leidub punalibledes) ANIOONID ehk negatiivsed ioonid - süsihappegaas-lahustub ja muutub karbonaatiooniks ( läheb kopsudest verre ) - fosfaatrühmad on nukleiinide ja fosfolipiidide põhikoostised ( leidub rakumembraanis ) - joodi on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks ( leidub kilpnäärmes - veres esineb soolasid ( leidub maomahlas ) saab vee kaudu - floor on vajalik hammaste jaoks
7. millest sõltub loomarakkude kuju? rakkude paigutusest, ehitusest, talitlusest, koest, millest nad pärit on 8. kirjelda rakutuuma ehitust.-rakutuuma ümbris koosneb kahest membraanist. nendes paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja. 9.kirjelda nukleosoomse fibrilli ehitust-DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nukleosoomse fibrilli. 10. kirjelda rakumembraani ehitust. koosneb 2-st kihist fosfolipiidide molekulidest, mille.... 11. mille poolest erineb ainete passiivne transport aktiivsest?- aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. 12. mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? ribosoomides toimub valkude süntees 13. mis tähtsus on tsütoskeletil? see on raku tugi ja liikumissüsteem.
ning vahad. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid on steroidid, kolesteriidid, hormoonid ja toidulipiidid. Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakku ümbritsev õhuke rakumembraan koosneb kahes kihis paiknevatest fosfolipiidide molekulidest. Ehkki rakumembraan on imeõhuke, on ta väga tugev ja paraneb purunemise korral ise. Rasvad on tähtsal kohal organismides. Neil on mitmeid ülesandeid: energeetiline funktsioon( kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid) , ehituslik funktsioon( rakumembraani koostisosa), varuaine funktsioon( varurasv loomadel) , ainevahetuslik funktsioon( lõhestumisel tekib vesi), kaitse funktsioon( kaitseb külma,
*Laktaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest : a)glükoosi jääkidest b)aminohappejääkidest c)galaktoosi jääkidest d)rasvhappejääkidest *Sahharaas on ensüümivalk, mille molekul koosneb väga paljudest: a) fruktoosi jääkidest b) aminohappejääkidest c) glükoosi jääkidest d) rasvhappejääkidest *Meie organismis on tuhandeid erinevaid valke. Valkude erinevad omadused tulenevad: a) pepsiidsidemete järjestusest ja hulgast b) fosfolipiidide järjestusest ja hulgast c) aminohapete järjestusest ja hulgast d) ensüümide järjestusest ja hulgast *Monosahhariidide hulka ei kuulu : a) fruktoos b) laktoos c) glükoos d) galaktoos *Heksooside hulka ei kuulu: a) fruktoos b) riboos c) glükoos d) galaktoos *Reastage molekulmassi kasvu järjekorras : 1)Vesi 2)Aminohape 3)Tripeptiid 4)Polüpeptiid *Reastage molekulmassi kasvu järjekorras: 1)Vesi 2)Glükoos 3)Sahharoos 4)Tärklis *Lõpetage definitsioon
Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Inimese vananedes selle konsentratsioon tõuseb, koos sellega muutuvad luud tugevamaks, aga hapramaks. Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub see klorofülli koostisse. Raua aatomid esinevad erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. ORGAANILISED AINED Lisaks sahhariididele, valkudele, nukleiinhapetele ja lipiididele kuuluvad biomolekulide hulka ka näiteks vitamiinid, aminohapped ja nukleotiidid. Põhilisteks bioaktiivseteka aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Sahhariidid: süsivesikud. Koostises vesinik, süsinik, hapnik
luud ei ole veel luustunud. Amooniumioonid valkude laguproduktina välja. Aatomid vahetuvad viie aasta jooksul. Klorofüll sisaldab magneesiumi aatomit. Fe-ioonid: hemoglobiini koostises (punastes vererakkudes hapniku transport) hemoglobiin sisaldab raua aatomeid. Taime lehe struktuur sisaldavad kloroplaste, milles on klorofüll 3. anioonid organismides Karbonaatioonid: nende kujul kandub CO2 . FOSFAADUTIOONID: DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises. Punases vererakus ei ole DNA-d. Jood on vajalik kilpnäärme hormooni moodustamiseks. Kilpnääre reguleerib ainevahetuse kiirsut. 4. Orgaanilised ained rakkudes Orgaanilist ainet iseloomustab: alati koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Orgaanilised ained on tekkinud elusorganismides. Organilised ained sisaldavad rakkudele kättesaadavad energiat. Süsivesikud - energia, lipiidid energia salvestamine, valgud valkude töös seisneb elu, nukleiinhapped pärilikkus.
On hea lahusti. Katioonid - Kaalium ja naatrium osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsium annab luudele tugevuse. Raua aatomid on punaliblede koostises. Raual on oluline roll hingamiseks vajaliku hapniku sidumisel. Anioonid - Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas. Tekivad vee lahustamisel karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi kopsudesse. Erütsotsüüdid on olulised hapniku sidumisel. Fosfaadid on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostisosad. Orgaanilised ained Sahhariidid jaotatakse : Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud - seal on 3-6 Süsinikku. Olulisemad on riboos ja desoksüriboos sest nad kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Glükoos ja fruktoos on looduses olilise tähtsusega ,sest nad on organismide põhilised energiaallikad. Glükoos moodustub taimedes fotosünteesi tulemusena. Oligosahhariidid - Moodustuvad 2-3 monosahhariidi ühinemisel. NT.
Need võib jagada mikroskoopilise sarnasuse alusel 23 paariks. Paarilised kromosoomid rühmitatakse ja reastatakse väliskuju ning värvumusmustri alusel 9) Miks me valgusmikroskoobis rakumembraani ei näe? Kuna rakumembraani paksus on keskmiselt 0,01µm, siis valgusmikroskoobis me seda ei näe. 10) Kirjeldage rakumembraani ehitust. Rakumembraani paksus on väga õhuke. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti. Fosfolipiidide ja valkude massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Rakusisesed membraanid onoma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. Kaksikkiht, millega on seostunud mitmesuguseid ülesandeid täitvad valglud. 11)Mis funktsioone täidab rakumembraan? Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel.
Magneesiumi aatomid on seotud nukleiinhapetega. Taimedes kuulub Mg klorofülli koostisesse. Raud esineb punaliblede e. Erütrotsüütide valgu hemoglobiini koostises. Raual on oluline roll O sidumisel Anioonidest on olulised OH, HCO , CO , H PO , HPO , Cl ja I. Süsihappegaasi kogunemisel rakkudesse moodustuvad karbonaatioonid, mis kanduvad koevedelikku ning edasi kopsudesse, kus vabanetakse süsihappegaasist. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Viimased kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Inimene saab anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. 2.3 Orgaanilised ained Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Nad kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad
Elu omadused Elu on mateeria osa , mis suudab end ise kasvatada ja paljundada. · Valgud töötavad selle nimel · Valkude töös seisneb elu · Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. 1)Rakk- väikseim üksus elu omadustega Ainuraksed-bakterid,protistid(kingloom, amööb, pärmseen, silmviburlane) Hulkraksed-loomad(koer,kass jne.) 2)Kõrge organiseerituse tase Kõik elusorganisimid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3)Aine-ja energiavahetus Autostroofid-organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees. Valgus+6CO2+6H2OC6H12O6(glükoos)+6O2 Heterotroofid-organismid , kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaaanilisest ainest rakuhingamise käigus C6H12O6+6O26CO2+6H2O+energia Mitokonderis toimub rakuhingamine ,st glükoosis reageerimine hapnikuga, mille tulemusel tekkib energia, ...
(HCO3- ja CO3-), fosfaat-(H2PO4- ja HPO42-), kloriid-(Cl-) ja jodiidioonid(I-). 1) Hingamise käigus koguneb rakkudesse süsihappegaas, mis lahustub vees ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid. Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO-st vabaneb. 2) Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Seejuures kuuluvad fosfolipiidid rakumembraani ehitusse. 3) Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Kui inimese toidus jodiidioone piisavalt ei ole, siis kilpnääre haigestub ja kujuneb välja struuma. (Suur osa sooli joogiveest.) Katioonid positiivselt laetud ioonid on organismides olulisel kohal: H+, NH4+, K+, Na+, Ca2+, Mg2+, Fe2+ ja Fe3+.
-------------------------------------------------------- Tuum täidetud karüoplasmaga, seal asuvad Säilitab DNA-d, juhib rakku --------tekitamine kromosoomid ja DNA Rakumembraan Mitokonder ja kloroplast on sarnased: moodustub fosfolipiidide kaksikkihist ja Kaitseb rakku ja säilitab kuju, topeltmembraan, sisaldavad DNAd ja nende vahel olevas valgu kihist tagab raku aine- ja ribosoome. Erinevused: Kloroplast energiavahetuse fontosünteesib, roheline värvus. Toimub 5. Taimerakk ERINEVUS LOOMARAKUST: valkude süntees.
B2 - ensüümide koostises võtavad osa ainevahetusprotsessidest, s.o põhitoitainete (peamiselt suhkrud) lagundamisest ja kasutamisest, silmade väsimise vähendamiseks ja normaalse nägemise tagamiseks, terve naha, limaskestade, tervete küünte ja juuste tagamiseks,antikehade moodustumiseks. B3 - süsivesikute, lipiidide, aminohapete metabolismis, rasvhapete oksüdatsiooni ja hingamisahela ensüümides, närvikoe ja naha normaalseks talitluseks. B4 - fosfolipiidide sünteesiks B5 - kuuludes koensüüm A koostisse, on vajalik süsivesikute, aminohapete, lipiidide, nukleiinhapete metabolismi ensüümide tööks. B6 - osaleb valkude ainevahetuses, süsivesikute, rasvade ning valkude lõhustamiseks ja kasutamiseks, normaalseks kasvamiseks, glükogeenist energia tootmiseks, antikehade ja punaste vereliblede moodustumiseks, veresoonte, igemete ja hammaste tervise tagamiseks, tsentraalse närvisüsteemi normaalseks
võtmepositsiooni. Triglütseriidide (neutraalrasvade) seedimine neid hüdrolüüsib pankrease lipaas, tekivad 2-monoglütseriidid ja vabad rasvhaped. Põhiosa nendest imendub mitsellides, mingi kogus lõhustatakse ka glütserooliks ning rasvhappeks. Pankrease lipaas on triglütseriidide seedimise põhiensüüm. Ta hüdrolüüsib eelistatult pika ahelaga rasvhapeid sisaldavaid triglütseriide. Mingi kogus triglütseriide jääb hüdrolüüsimata ja imendumata. Fosfolipiidide seedimine toidus olevaid fosfolipiidid (vähe) lõhustavad pankreasenõre fosfolipaasid. Need lõhustavad toidufosfolipiidid rasvhapeteks, fosfatiidhappeks jt komponentideks. Kolesteriidide seedimine pankreasenõre kolesterooli esteraas lõhustav seedekulglasse sattuvaid kolesteriide: tekkib kolesterool ja rasvhape. (Lipiidide seedimise kulgemise üldskeem II õpik lk.49 joonis 22.) 6
Loomsete vahade ülesanded: a) ehituslik: meekärjed. b) Kaitsta aju süvasukeldumisel tekkinud rõhumuutuste eest ja võimendab helivõnkeid vaalavõidis ehk spermatseet. Vaha söömisel ei juhtu midagi, vaha ei seedi. Liitlipiidid: Fosfolipiidid tema molekulis on üheaegselt esindatud kahte tüüpi piirkonnad- hüdrofoobsed ja hüdrofiilsed. Pea- Glütserool, fosforhape ja madalomolekulaarne hüdrofiilne ühend Sabad on hüdrofoobsed kaks rasvhapet Fosfolipiidide biofunktsioonid : a) võime kaksikkihistuda biomembraani ehituslik alus. Fosfolipiidne kaksikkiht tagab membraani vastupidavuse eritoimega lahustitele. Kui membraan oleks ainult hüdrofiilne siis veega kokkupuutes lahustuksime ära. Kui membraan oleks ainult hüdrofoobne siis lahstuksime ära kui õliga kokku puutuksime. b) kopsukoes kopsusompudes väldivad fosfolipiidid membraanide kokkukeerdumist. 8. elukuul, neid fosfolipiide, mis väldivad fosfolipiide
b)keemilised reaktsioonid, milles osaleb- hingamine c)rakus sisalduvate ainete lahustuvus vees- sahhariidid lahustuvad vees väga hästi, lipiidid ei lahustu vees, valgud lahustuvad vees 5. Katioonide ülesanded: K, Na-osalevad närviimpulsi tekkes, leidub veres ja on rakkude tsütoplasmas; Ca-luukoe koostis; Mg-nukleiinhapete osa, klorofülli osa; Fe- hemoglobiini koostis; N-aminohapete koostis Anioonide ülesanded: fosfaatrühmad-esinevad nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises; jood (I) kilpnäärme hormoonide osa 6. Suhkrud: 1.monosahhariidid-riboos, desoksüriboos, glükoos e. viinamarjasuhkur, fruktoos e. puuviljasuhkur ehitus: madalmolekulaarne ühend, kus süsinike arv molekulis on 3-6 2. oligosahhariidid- sahharoos(roosuhkru põhiosa), maltoos(linnasesuhkur), laktoos(piimasuhkur) ehitus: 2-3 monosahhariidi on ühenduses 3. polüsahhariidid(on biopolümeerid)- tärklis(taimede glükoosivarud),
1. Millised elemendid kuuluvad mikroelementide hulka? Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Ni, V, Mo, I, Co, Mn, Zn, Cu 2. Mis tähtsus on anioonidel? Anioonidel (negatiivselt laetud ioonid): Karbonaatioonid (HCO3 ja CO3) Inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2-st vabaneb.Fosfaatrühmad (H2PO4 ja HPO4) on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani ehitusse.Joodi (I) on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks 3. Missugune on lipiidide ehitus ja mis on nende ülesanded? Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees enamasti mittelahusutuvad ühendid. Lipiidid on organismi energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb 2x rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel 4
Ühe liigi kromosoomide arv ei muutu tavaliselt. Paarilised kromosoomid-homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. V.a. mehe sugukromosoomid. Rakumembraan Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel.Aine-, energia- ja infovahetus väliskeskkonnaga. Koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Esimesed teevad kaks kihti, valgud on hajusalt nende vahel/peal. Fosfolipiidide ja valkude suhe on muutumatu. Kolesterooli on ka. Lisaks sellele on veel membraanseid süsteeme: tsütoplasmat läbivad kanalikesed, organellid. Rakumembraani läbitakse igas suunas. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Membraani saavad ained lebida difusiooni või osmoosi teel, nii teevad vesi, gaasid, etanool ja muud pisikesed. Need olid siis passiivsed. Rakumembraanis olevates valkudes on kanalikesed, mille kaudu väiksed molekulid
· toiteline, ainevahetuslik. 13. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt vees enamasti mittelahustuvad ühendid. Lipiidid on hüdrofoobsed. 14. Lipiidide jaotus: · Lihtlipiidid õlid, vahad, rasvad. · Liitlipiidid fosfolipiid. · Tsüklilised lipiidid: erinevad steroidsed ühendid e. steroidid, kolesterool. 15. Tahked rasvad on tahkes olekus aga vedelad rasvad e. õlid on vedelas olekus. Tahkeid rasvu leidub loomorganismis. 16. Fosfolipiidide tähtsus: · Osalevad närvirakke isoleeriva kihi kujunemises. · Kopsukoes tõstavad pindaktiivsust. Takistavad kokkukleepumist hingamisel. · On aktivaatorid ja vahendajad. · Osalevad transportprotsessides. · Emulgaatorid. 17. Erinevad vahad: · Taimsed vahad nt. puuvilja kattev vaha. · Loomsed vahad mesilasvaha. 18. Erinevad steroidid: · Suguhormoonid östrogeen, testosteroon. 19. Ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine on haigus, mille korral veresoonte
vaskulaarsusest. Glütserool võib suurendada energiat ja vastupidavust: · Asendab kaotatud vedelikud, hüdreerides lihaskoed, vähendamaks väsimust ning suurendades soorituse tõhusust; · Madalam pulss ja kehatemperatuur toetavad keha vastupidavust kestvustegevuste ajal. Glütserooli puudusele viitavaid märke kehas teada ei ole. Uuringud näitavad, et glütserool võib olla kasulik ka dehüdratsiooni ja glaukoomi raviks. Veel glütseroolist... Glütserool on triglütseriidide ja fosfolipiidide selgrooks ja toodetakse loomulikul teel meie kehas. Sellest on saanud populaarne lisand kestvusalade sportlaste seas, sest tundub, et glütserool aitab vältida dehüdratsiooni pikaajalise soorituse ajal. Inimesed, kes on rohkem huvitatud oma füüsise näitamisest, nagu kulturistid ja modellid, on leidnud, et glütserool võib aidata nende lihaseid välja näha paremini välja joonistanutena. Kuidas glütserool toimib?
Rasvad, õlid, vahad, steroidid. 14.Kuidas jaotatakse lipiide? – Lihtlipiidid: glütserooli ja rasvhapete estrid. Rasvahapetes rohkem kaksiksidemeid kui õlis. Liitlipiidid – lihtlipiidide ühinemisel tekkivad. Steroidid – madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, vees peaagu ei lahustu. Vahad. 15.Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? – Tahked on loomsed, vedelad taimsed, erinevad ehituselt. 16.Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? – Kuuluvad rakumembraani ehitusse. 17.Nimeta erinevaid vahasid? – Mesilasvaha (ehitamiseks), taimede lehtedel peal (kaitse veeaurumise eest). 18.Nimeta erinevaid steroide ja nende ülesandeid – Suguhormoonid – vastutavad rakkude eest, soole iseloomulik kehakuju. Kolesterool – raku membraani ehituses. 19.Mis haigus on ateroskleroos? – Veresoonte lupjumine. 20.Lipiidide funktsioonid organismis? – Energiarikas varuaine, temperatuur regulaarne loomadel
Soodustab B- kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist. Osaleb alkoholi metabolismis. Fluor hammastes, luudes. Vajalik hammaste arenguks, suurendab kaltsiumi deponeerumist hambakudedes, on oluline vereloomes. Pidurdab suhkrute muutumist suus orgaanilisteks hapeteks. Räni kõhredes, kõõlustes, luudes, veresoonte seintes. Vask Vaske vajab hemoglobiini süntees, kofaktorina aminohapete metabolismi ja fosfolipiidide sünteesi ensüümid. Vajalik rakuhingamises, soodustab raua omastamist. Mangaan osaleb kilpnäärme hormoonide, rasvhapete, kolesterooli sünteesil. Soodustav C-vitamiini bioaktiivsust. Vajalik rinnapiima produtseerimiseks(inimestel), vereloome soodustamiseks ning side- ja luukoe moodustumiseks. Jood kilpnäärme hormoonide süntees, kilpnäärme töö ja valkude süntees, millest sõltub järglaste kasv, areng; metabolismi kiirus; termogenees; juuste, küünte ja naha seisund.
Peamised koostisosad: valgud (30-75%), fosfolipiidid (7-40%), steroolid (0-25%), süsivesikud. Bioloogilised membraanid on asümeetrilised. 4. Liposoomid ja mitsellid, liposoomide kasutamine. Liposoomid on kunstlikult tekitatud struktuurid, mis sarnaselt rakumembraanile koosnevad fosfolipiidsest kaksikkihist. Liposoome saab täita raviainega ja kasutada ravimi kohaletometamiseks. Liposoome ei tohi segi ajada mitsellidega, mis koosnevad ühest fosfolipiidide kihist. 5. Lipiidide faasiüleminek, millest sõltub? Membraani faasiüleminekud. Üleminekutemperatuur e "sulamistemperatuur" (Tm) membraani iseloomustav suurus, sõltub membraanilipiidide polaarse peagrupi tüübist, atsüülahelate pikkusest ja küllastamatusest. Allpool T m'i on membraanilipiidid jäigad ja tihedalt pakitud, kõrgemal temp'l lipiidid muutuvad elastsemaks ja liikuvamaks. Temperatuuri
Vesi aitab säilitada organismides püsivat temperatuuri. ... 4. Too 4 näidet katioonide ja anioonide tähtsusest organismis. Katioonid: Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid leidub ka veres ja kõigi rakkude tsütoplasmas. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevuse. Raual oluline roll selgroogsete loomade hingamisel vajaliku hapniku sidumisel. Anioonid: Jood on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaatrühmad on nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 5. Missugune on sahhariidide ühine ehituslik omadus? Nende koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. 6. Millised ühendid kuuluvad monosahhariidide hulka? Riboos ja desoksüriboos (RNA, DNA), glükoos ja fruktoos (organismidele põhilised energiaallikad.) 7. Mis kuuluvad pentooside ja heksooside hulka? 8. Too 3 näidet oligaosahhariididest. Sahharoos (roo-, peedisuhkur), maltoos (linnasesuhkur), laktoos (piimasuhkur). 9
2+ (Mg ) kõrge. Teihhoiinhapete abil on võimalik baktereid klassifitseerida. Gram-negatiivse bakteriraku sein Gram-negatiivse bakteriraku seina komponendid Gram-negatiivsete rakkude välismembraan täidab molekulaarse sõela ülesannet, mis hoiab ära periplasmaatiliste proteiinide lekke ja takistab suuremate molekulide sissepääsu. , Gram-negatiivsete rakkude välismembraan koosneb kahest kihist. Sisemine on fosfolipiidide ja väline lipopolüsahhariidide kiht. Poriinid -- proteiinid, mis moodustavad kanaleid ehk poore. Nende kaudu toimub hüdrofiilsete suhkrute, aminohapete ja ioonide mitteselektiivne difusioon rakku. Läbi poriinide liiguvad madalamolekulaarsed ained. Transportproteiinid ehk permeaasid hoolitsevad ainete aktiivse transpordi eest. Periplasmaatiline ruum ehk periplasm -- asub peptidoglükaani ja tsütoplasmamembraani vahel.
laktaas(lõhustumiseks vajalik ensüüm) Polüsahhariidid(polümeerid) on tärklis (energia varuaine taimedes), tselluloos (kõikides taimedes kestade peamine koositsosa), glükogeen (läheb verre, saame energiat) 4. Lipiidid: 1) Lihtlipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Lihtlipiidid koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. Lihtlipiidid on rasvad, õlid ja vahad. Väga energiarikkad. 2) Fosfolipiidide ehitus ja ülesanded; Vastus: Varuaine, energiaallikas, eitusmaterjal, kaitse, lahusti, signaalmolekulid, lähteaine. Fosfolipiidid koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast lipiidsest osast. 3) Steroidid (kolesterool, D-vitamiin, suguhormoonid); Vastus: Steroidid on tsüklilised ühendid. Kolesterool on lihtlipiidide hulka kuuluv molekul. Seda on vaja mõnede hormoonide sünteesimiseks (nt D-vitamiin), samuti annab membraanile tugevuse. 5. Valgud: 1) Aminohapete ehitus
tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 luude koostises, hammaste koostises Mg+2 klorofülli koostises (fotosüntees), Fe+2 ja Fe+3 hemoglobiini koostises ( hapniku transport) K+ ja Na+ rakkude tsütoplasmas, veres, närviimpulsside ülekandmine jne Tähtsamad anioonid rakus OH- ja HCO3- tagavad rakusisese pH HPO4-2 ja H2PO4- nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises I- kilpnäärme hormooni koostises Süsivesikud ehk sahhariidid Süsivesikud Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid Monosahhariidid - üksikmolekulid, milles on 3 -6 süsiniku aatomit - glükoos, fruktoos C6H12O6, riboos, desoksüriboos C5H10O5 - lahustuvad vees (hüdrofiilsed) Riboos, Glükoos desoksüriboos Oligosahhariidid - koosnevad 2 -3 monosahhariidi molekulist
Oliiviõlis. 16 75. Millised toodud lipiididest on glütserofosfolipiidid? (erinevad lipiidid) · · A ja C 76. Millised toodud lipiididest on fosfolipiidid? (erinevad lipiidid). Fosfolipiidid on A ja B, sest C-l puudub fosfaatrühm. 77. Millised toodud lipiididest on sfingolipiidid? (erinevad lipiidid). B on sfingolipiid, sest selle alkoholiks on aminoalkohol. 78. Millisel rasvhappel põhinevate fosfolipiidide poolest rikas membraan oleks kõige madalama faasiülemineku temperatuuriga? (erinevad rasvhapped). Faasiüleminek muutub lipiidimolekulide asetumise korrapära temperatuuri mõjul. Kaksikside põhjustab süsivesinikahela kõverdumist ja ei võimalda hüdrofoobsete sabade tihedat kokkupakkimist, seega omandab selline membraan geelja struktuuri alles küllaltki madalatel temperatuuridel. Mida pikem süsinikahel, seda kõrgemal temp sulab. Kõige madalam on B, siis C ja seejärel A. 79
kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse (Ca aatomeid on rohkesti luukoes ja membraanides); Mg leidub nukleiinhapetes, taimede klorofülis; Fe hemoglobiinis Anioonid: tähtsamad anioonid on: hüdroksüül-(OH), karbonaat-(HCO 3 ja CO3), fosfaat-(H2PO4 ja HPO4), kloriid-(Cl) ja jodiidioonid(I). Vere puhversüsteem- süsteem, mis aitab hoida vere pH püsivana. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaadirühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad. 4 Sahhariidid: Ülesanded on: energeetiline ülesanne(1g- 17,6kJ), varu ülesanne(taimed tärklis, loomadel glükogeen) ehituslik ülesanne(taimedel tselluloos, loomadel kitiin), kaitse ülesanne(taimedel sahharoos), ligimeelitav ülesanne(nektar), biosünteetiline ülesanne(PVA: aminohappeid, rasvhappeid, nukleiinhappeid) Sahhariidid koosnevad süsinikust vesinikust ja hapnikust. Monosahhariidid- süsiniku aatomite arv molekulis on 3-6. Trioosid on 3
Kui pH on 7, on lahus neutraalne. Rakus toimuvate biokeemiliste protsesside normaalseks kulgemiseks peab raku sisekeskkonnal olema kindel pH väärtus. Anioonid on negatiivselt laetud ioonid (hüdroksüül-, karbonaat-, fosfaat-, kloriid-, joodiioonid). Hingamise käigus tekkiv süsihappegaas lahustub vees (moodustuvad karbonaatioonid), mis kanduvad rakke ümbritsevasse koevedelikku ja sealt edasi kopsudesse. Fosfaatrühmad on kõiki nukleiinhapete ja fosfolipiidide (kuuluvad rakumembraani koostisse) põhilised koostisosad. Joodi on vaja kilpnäärmehormooni sünteesiks. Inimene saab organismile vajalikud anorgaanilised ühendid peamiselt igapäevase toiduga. Suur osa sooli omastatakse joogiveest. Orgaanilistest ainete koostises leiduvad kõik makroelemendid. Biomolekulideks nimetatakse sahhariide, valke, lipiide ja nukleiinhappeid ning nad on organismide koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained. Nad kuuluvad rakkude
b) Kaitse bakterite mõju eest c) Peegeldab päiksekiirgust tagasi 2. Loomsed: mesilasvaha, lanoliin ehk villavaha, spermatseet (kaselottide koljus) a) Struktuurne ülesanne, nt meekärjed (kuuenurksed mahutavad kõige rohkem väikese vahahulga korral) b) Kaitseb märgumise eest (nt lindude sulestik) 3. Sünteetilised: tehakse nafta ja kivisöe jääkidest, kasutatakse toiduainete vahatamiseks, nt puuviljade Inimene ei seedi vahasid! Liitlipiidid fosfolipiidide näitel Fosfolipiide isel. molekuli kahesus, molekulis on nii hüdrofiilne kui hüdrofoobne osa. Pea on hüdrofiilne, sabad hüdrofoobsed. Tänu sellele need molekulid organiseeruvad lahustes üsna omalaadselt. a) Fosfolipiidid paigutuvad vees nii: pead on kerakujuliselt, mille sisse jäävad sabad - seda nim mitselliks. Pinnal paigutuvad pead vette, sabad välja b) Õlis on pead keskel tuumikuna koos, sabad väljapoole. Pinnal pead väljas, sabad vees Biofunktsioonid 1
· Loomadel on peamiselt küllastatud rasvhapped tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana. · Taimedel on peamiselt küllastumata rasvhapped enamasti vedelas olekus (õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. Õli seemnetes raps, kanep. Õli viljades oliivid, pähklid 16. Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. 17. Nimeta erinevaid vahasid? Vahad on Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. · Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; · Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). 18. Nimeta erinevaid steroide ja too näiteid.
higistamise kaudu). · Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). · Vee omadused: · Suur soojusmahtuvus vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. · Hea soojusjuhtivus 4. Mis tähtsus on anioonidel? Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. 5. Too näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. · K ja Na osalevad närviimpulsi edasikandes, tagavad rakkude siserõhu ja leidub ka veres. · Ca annab luukoele tugevuse; on vere hüübimisfaktor · Mg esineb klorofülli koostises keskse elemendina; on vajalik nukleiinhapete talitluses
higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). • Vee omadused: • Suur soojusmahtuvus – vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. • Hea soojusjuhtivus 4. Mis tähtsus on anioonidel? Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. 5. Too näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. • K ja Na – osalevad närviimpulsi edasikandes, tagavad rakkude siserõhu ja leidub ka veres. • Ca – annab luukoele tugevuse; on vere hüübimisfaktor • Mg – esineb klorofülli koostises keskse elemendina; on vajalik nukleiinhapete talitluses
Pikaajaline rasvavaene dieet võib põhjustada menstruatsioonitsükli häireid. toidurasvad parandavad ka toidu maitset ja lõhna. Rasvavaene toit on maitsetu, tuim. Toidurasvad aeglustavad mao tühjenemist, pikendades täiskõhutunnet. Fosfopiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: Membraani fosfolipiidse kaksikkihi ehitusalus. Bioregulatoorne Fosfolipiidide olek (vedelam või tahkem) määrab ära biomembraanide omadused. kõrgemate alkoholide baasil tekkinud fosfolipiidid lähevad närvikoe koostisesse. Neil on seal ka struktuurne ja ainevahetuslik roll. meditsiinis liposoomidega ravi. Võetakse organi spetsiaalsed fosfolipiidid. Need moodustavad fosfolipiidse kaksikkihi ja sinna sisestatakse vastav ravim. Pöördub sinna organisse, kust fosfolipiidid pärit olid. Tsükliliste lipiidide ülesanded on järgmised:
Taimedel puudub glükogeen. Koosneb glükoosijääkidest. Sahhariididel on 2 põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid ehk rasvad Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid (hüdrofoobsed). Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites (alkohol, eeter). Nad on organismidele energiallikaks. Lipiidede funktsioonid: 1. Energeetiline kõige energiarikkamad. 2. Ehitslik biomembraanid koosnevad fosfolipiidide kaksikkihist 3. Varuaine loomade varurasv rasvikutes, taimedel õlid seemnetes, viljades 4. Kaitsefunktsioon nahaalune rasvkude on halb soojusjuht, kaitseb organismi temperatuurimuutuste eest. Rasvkude (siseorganeid ümbritsev rasvakiht) kaitseb mehaaniliste mõjutuste eest 5. Lahusti on lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele (K, A, D, E, Q) Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid.
Kaltsium- luude tugevdamine, luukoes Magneesium- nukleiinhapped (DNA, RNA), taimedes klorofülli koostises Raud- esineb punaliblede valgu hemoglobiini koostises. Oluline hingamiseks vajaliku O2 sidumisel Tsink- liidetud antioksüdantidega, võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni Anioonid- Hüdroksüül- tagavad rakusises pH ning hapniku veres Karbonaat- nende kujul kandub CO2 kehast välja Fosfaat- DNA, RNA, ATP ja fosfolipiidide koostises Kloriid- osaleb maitseaistingu tekkimisel Jodiidioonid- kilpnäärme iooni koostises. Kilpnäärme iooni sünteesiks 4. Mis on põhilisteks bioaktiivseteks aineteks? V: Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. 5. Teate erinevate süsivesikute e. sahhariidide (mono-, oligi-, polüsahhariide)ehitusliku eripära ja ülesandeid. V: Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on lihtsaimad süsivesinikud. Üks karbonüülrühm ja mitu hüdroksüülrühma
ehk õlid) 11. Lipiidide ülessanded organismides? Varuaine- loomadel on varuaineks peamiselt rasvad, mis kogunevad rasvarakkudesse naha alla ja kõhuõõnde. Taimede rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Energiaallikas- lipiidid on kõige energiarikkamad toitained. Ehitusmaterjal- fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, mis ümbritsevad kõiki rakkse. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära võimaldab neil luua membraanides vettpidava kaksikkihi. Kaitse- lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Lahusti- väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained. Rasvkude lahustab rasvlahutuvaid vitamiine.
Rasvhapete hüdrogeenimine küllastumata rasvhapete muutmine küllastatuks vesiniku lisamise teel kaksiksidemete juures olevatele süsinikuaatomitele Toiduainetööstuses muudetakse sel teel vedel õli tahkeks või pooltahkeks rasvaks Lipiidide ülesanded organismis: Energiavaru. Lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Fosfolipiidide molekulide ehituslik omapära (molekulides on nii hüdrofoobsed kui ka hüdrofiilsed piirkonnad) võimaldab neil luua biomembraanides lipiidse kaksikkihi. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva ja amortiseeriva kihi. Füsioloogiliselt väheaktiivne rasvkude täidab ka omalaadset lahusti rolli, selles võivad talletuda hüdrofoobsed, mittemetaboliseeruvad kehavõõrad ained.
annaabi.ee 
