Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias, Hispaanias, Madalmaades Saksamaa - *ARH. *luksuslikud pargid, suurehitised. *küllusliku ja toretsev (Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats.) *Suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. *Parkides purskkaevud. Itaalia - *ARH. Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. *Rahulikum ja kainem, *Antiikkunstist eeskuju võttev * eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja t...
Kiriklik (hispaania, flandria), õukondlik (prantsusmaa), kodanlik (holland). Iseloomulik soojad, küpsed toonid, värvi üleminek kollaselt pruunile sujuv, keldriluugi- valgus. Paraadportree (pidulik) Eriline vaatenurk = rakurss Itaalias: Caracci'd (3 venda) eeskujud minevikumeistritelt ja laadidelt = elektika Asustasid 1585 Bologna Akadeemia Caravaggio naturalism = realism Stafaaz kunstlikult loodudmaali paigutatud firguurid Barokk Flandrias, Hispaanias Äärmuslik barokk Rubens 1. Tihti ristuvad diagonaalid 2. Intensiivsed, kõlavad värvitoonid, hele-tumeduskontrast, värv kompositsiooni aluseks, loobus lokaattoonidest 3. Vaba, hoogne pintslilöök 4. Meisterlik materjalikäsitlus Töid ,,Frantsiskaani minga portree" ,,Maa ja vee liit" ,,Kolm graatsiat" Jordaens Snyders vaikelud Van Dyck paraadportree rajaja Velazguez ei ühtki kirikupilti, tihti pilt pildis
11.1999, läbimas ratifitseerimisprotseduuri. 3 Belgia asend Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga.
11.1999, läbimas ratifitseerimisprotseduuri. 3 Belgia asend Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: must-kollane-punane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Rahaühik: frank Vääring: euro- (1 € = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antverpen, Brugge, Namur. Tööpuudus: Kokku tööga hõivatud 59.7% elanikkonnast (Eurostat 2002) Oma loodeosas Põhjamere rannikule avanev Belgia Kuningriik, üks kolmest Benelux'i maast, piirneb põhjas ja kirdes Hollandi Kuningriigi, idas Saksa Liitvabariigi ja kagus Luksemburgi Suurhertsogiriigi ning läänes Prantsuse Vabariigiga.
Ühe inimese kohta on SKT 36800 dollarit. %. Sisemajanduse koguprodukt tegevusala järgi: põllumajandus 1,2%, tööstus 21,2%, ehitus 4,9% ja teenindus 72,7%. Rahvastik 10 951 266 elanikku 1. jaanuari 2012 seisuga. Belgia on üks Euroopa tihedamalt asustatud riike (keskmiselt 349 elanikku/km2), kuid asustustihedus on ebaühtlane: 50 in/km2 Ardennides (Lõuna- Valloonia) kuni 6458 in/km2 Brüsselis, linnades elab 97% elanikest. Flandrias koos Brüsseliga elab u. 2/3 riigi elanikkonnast. Välismaalasi on üle 12% elanikkonnast. Eeldatav eluiga meestel 77 ja naistel 82 aastat. Madalmaade ehk hollandi keel, prantsuse ja saksa keel. Keelekasutuse alusel on Belgias kolm keelekogukonda, mis jaotuvad Belgia kolme piirkonna vahel järgmiselt: hollandikeelne kogukond (ligi 60% elanikest) asub põhjapoolses Flandrias ja Brüssel-pealinna regioonis, prantsuskeelne
kunstis umbes aastatel 1600-1750. Sõna barroco tähendas portugali keeles algselt korrapäratut pärlit ja sai esialgu uue stiili pilkenimetuseks. Barokk (kui ka rokokoo) oli eelkõige kuningate ja õukondade ning üldse ülikute kunst. Selle ülesanne oli rõhutada valitsejate ning katoliku kiriku hiilgust ja vägevust; seetõttu on barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokk ei levinud Euroopas siiski ühtlaselt. Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis ja osaliselt ka Prantsusmaal. Inglismaal ja Hollandis jäi barokne toredus võõraks, seal levis baroki rahulikum, tasakaalukam suund. Barokk oli esimene Euroopa kunstistiil, mille mõju ulatus ka kaugemale, eeskätt Euroopa kolooniatesse Ameerikas. Barokk-kunst omandas igal maal pisut omanäolise ilme. Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja
Keemiarelvad Esimeses maailmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi. 1907. aastal keelustati Haagi konventsiooniga mürkaineid sisaldavate mürskudega tulistamine. Sellegi poolest kasutati keemiarelva laialdaselt I maailmasõjas. 22. aprillil 1915. aastal kasutasid sakslased kloori Flandrias. Kogu sõja jooksul kulutati erinevaid ründemürke kokku 113 000 tonni, kannatada sai ligi 1.3 miljonit inimest ja suri umbes 91 000. Maailmasõdade vahelisel perioodil jätkus keemiarelva arendustegevus ning suurte keemiarelvaarsenalide loomine. Sünteesiti mitmed uued ründemürgid. 1925. aastal Genfi konventsiooniga keelustati ründamine igasuguste keemiarelvadega. Siiski ei peetud keeldudest alati kinni. Näiteks kasutas Itaalia ründemürke 1936. aastal Abessiinias ja Jaapan 1937
· Kavalad kaupmehed · Kogenud meresõitjad · Osavad käsitöölised · Osavad laevaehitajad Viikingiretkede eesmärgid · Piraatlus · Kauplemine · Kolonisatsioon · Maadevallutused Kuhu viikingid rändasid? · Lääne-Euroopa mandriosa · Island · Sotimaa ja Mani saar · Iirimaa · Inglismaa · Fääri saared · Gröönimaa ja Ameerika Kus tekkisid viikingite kolooniad? · Venemaa · Briti saared · Flandrias · Normandias · Islandil · Gröönimaal · Põhja-Ameerika Milline oli viikingite laev? Laevu oli 3 sorti: · Kõige väiksemad olid kalapaadid · Suurema, aeglasemad ja madala põhjaga laevad olid knarrid · Kõige suuremad ja kiiremad laevad olid pikklaevad ehk langskipid Knarr Pikklaev e. langslaev Kasutatud kirjandus · http://www.google.ee/images · raamat Else Roesdahl ,,Viikingite maailm" · EE (Eesti Entsüklopeedia) 10 · http://www.kasmu
Orlando di Lasso Orlando di Lasso 1532 -1594 Sündis Flandrias, kuid sattus varajases lapsepõlves Itaaliasse. Tema ilusa lauluhääle ja musikaalsuse pärast rööviti teda (esinema). 1556. aastal teda kogu aeg rööviti (rändas ringi) ning tänu sellele sai ta suured kogemused ja paljudelt õpetajatelt hariduse. 1556a. läks ta elama Saksamaale (lõuna Münchenisse) ja temast sai seal surmani õuekomponist ja õuekapelli juht. Teda hüüti Belgia Orpheuseks. Teda on võrreldud Mozartiga (16.saj. Mozart, oma aja imelaps). On hästi palju teoseid
Hollandi keel Anneli Rego 10A Keelesugulus: Kõneldatakse: • Indoeuroopa keeled • Hollandis • Germaani keeled • Belgias • Läänegermaani • Surinames keeled • Arubal • Hollandi Antillidel • Indoneesias • Prantsuse Flandrias • Saksamaal Hollandi keelt Ametlikuks keeleks: kõneleb üle 20 • Arubas miljoni inimese. • Belgias Emakeelena: • Hollandis 22 miljoonit • Hollandi Antillidel • Surinames • Beneluxis • Euroopa Liidus • Lõuna-Ameerika Liidus Sarnasus saksa ja inglise keelega Hollandi keel Saksa keel
Kristuse lahti- Püha perekond Veronika rätik riietamine Püha Sebastian apokalüpsise viienda pitseri lahtimurdmine 2.Diego VELAZQUES(1599-1660)-Hispaania baroki peaesindaja Joodikud paavst Innocentius X kuningas Felipe IV Breda alistamine ehk piigid Veenus peegliga olivarese portree infrant ehk Balthazar kojadaamid Carlos Kääbus BAROKK FLANDRIAS 1.Peter Paul RUBENS(1577-1640) Autoportree Maa ja vee liit Kolm graatsiat Kristuse ristilt Isabella võtmine Susanne Fourment autoportree helenaga Helena lapsega kasukake leukippose tütarde röövimine danae Joomapidu BAROKK HOLLANDIS 1.Frans HALS(1580-1666) Joodik amm lapsega mustlastüdruk
Barokk Koostas: Rasmus Liiv Barokk: Sai alguse 16.sajandi lõpu poole Itaalias. Levis Itaalias, Hispaanias, Flandrias ja Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogusus. Skulptuur: veidrad poosid, jalad üleval, pürgivad poosid, dünaamilised, ülevoolavad tunnetes. Tuntuim skulptor: Lorenzo Bernini. Barokk-i Riided Riided: materjalideks olid siid, samet, pits, linane, rasked kangad. Värvid olid tumedamad, pidulikud, uhked, jäigad, kaarjad, kaunistatud. kõrge vöökoht, lopsakad varrukad, all alussärk või -kleit, naistel slepp, mis näitas klassikuuluvust,
Orlando di lasso Lapsepõlv Sündis ~1532. aastal Monsis Flandrias Kaheksa aastaselt laulis St. Nicholas' kiriku kooris sopranit Tänu musikaalsele andekusele rööviti kolm korda Noorukiiga Pärast kolmandat röövimist suundus Sitsiiliasse, Charles V armee alluvusse Pärast häälemurret elas kolm aastat Napolis Marquess della Terza õukonnas Hiljem siirdus Rooma, kus elas Firenze peapiiskopi käe all Edu algus Tänu peapiiskopi mõjuvõimule sai Orlando 20-aastaselt Rooma Sr. Laterano kiriku koormeistriks.
1997- 2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja, 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Kareva on tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal. Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles. Luulekogu "Puudutus" on ilmunud 1981.aastal, D. Kareva oli siis 23-aastane. Kuna luulekogu pealkiri on "Puudutus" siis julgen kahtlustada, et luulekogu läbiv teema on armastus.
Muusikaajalugu Sissejuhatav loeng Barokk Barokk Tähistab kunsti ja muusika stiili 16. saj. lõpust 18.saj. keskpaigani. Valitses peamistes kunstisuundades: Muusikas Kirjanduses Kunstis Sõna barokk (portugali keeles barrocco) tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit Termin võeti kasutusele 18. sajandil Valitses Itaalias, Flandrias, Hispaanias Muusikaline barokk aga Saksamaal, Itaalias ja Prantsusmaal Mis iseloomustab barokki? Liikumine, rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus Elu on liikumine Barokk kunstis Peamiseks arhitektuur, iseloomulikud ansamblid Lossid Kirikud Lossipargid Barokk kunstis Kasutatakse renessansist pärit põhivorme Sambad Pilastrid Risttalastik Karniisid Kirikutel ümarkuplid Versailles` lossi sisevaade Versailles` loss Versailles` park
14. ja 15. sajandil omandasid Burgundia hertsogid Philippe Julge ja Charles Südi abielude kaudu Flandria (Belgia) ja Hollandi (Burgundia Madalmaad).Maa-ala vallutasid ja ühendasid Habsburgide dünastia esindajad 1540. aastal. 16. sajandil Madalmaade majanduslikus arengus kujunesid välja piirkondlikud erinevused: Põhja, rannikuäärsetes provintsides Hollandis ja Zeelandis oli arenenud kaubandus ja meresõit. Lõunamaades, mandriosas: Flandrias ja Brabantis, oli arenenud manufaktuuritööstus. Pärast Madalmaadel toimunud Felipe II vastast Madalmaade ülestõusu, eraldus Madalmaade põhjaosa Lõuna-Madalmaadest, 1579 moodustasid Madalmaade põhjapoolsed protestantlikud provintsid Utrechti liidu, milles lubasid üksteist toetada sõjategevuses katoliku Hispaania vastu. Seda lepingut peetakse ka tänapäevase Hollandi riigi asutamiseks. 26. juulil 1581 kuulutati välja Hollandi Vabariik. 1584.
Mis iseloomustab barokiajastut. Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ja 18. sajandi Euroopa maalikunstile, arhitektuurile moele ja muusikale. Bokiajastu kõige suurem väärtus oli kindlasti maalikunstil. Barokk kaotas piirid arhitektuuri ja maalikunsti vahel ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUB.ENS (1577-1640). Tema töödes on suurejooneline pidulikkus ja fantaasialikkus. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine." Barokiajal muutus suuresti ka arhitektuur. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu rajati igasuguseid kaunistuselemente. Samuti võeti renessansiajast üle palju
asub LääneEuroopas on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga Üldandmed Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: mustkollanepunane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Vääring: euro (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antwerpen, Brugge, Namur kolmest piirkonnast koosnev liitriik Põhjas asub Flandria lõunapool asuvas Valloonias Riigi idaosas on ka väike saksakeelne vähemus, kuhu kuulub 70 000 inimest Rahaühik: frank Pealinn Asub Flandria lõuna piiri ääres Elanikke: 145 900
Fourth level 106,7 x 81 cm Fifth level Õli lõuendil Wellington Muuseum, London Kuningas kinkis selle maali Wellingtoni hertsogile, õnnitlemaks teda võidu puhul Napoleoni üle. Barokk Maalikunst Maalikunst Flandrias Peter Paul Rubens (15771640) Helene Click to edit Master text styles Fourment karusnahkses keebis Second level 1635 1640 Third level Fourth level 176 x 83 cm
Jõukate elanike koduseintele, privaatselt ja lähedalt silmitsemiseks. 4. Milliseid värve kasutati Madalmaades? Milliseid võimalusi need andsid kunstnikule? Kasutati õlivärve, need kuivavad aeglasemalt ja nende segamine ning maalimine kihtidena võimaldab saada lõpmata palju värvivarjundeid. Võimalus tuua välja ülipeeneid detaile. 5. Kes olid esimesed 15. sajandi kunsti suurmeistrid Madalmaades? Jan van Eyck (Põhjas) ja Rogier van der Weyden (Flandrias). 6. Kus asub Genti altar? Millega see teos haarab vaatajaid? Belgias, Gentli linna katedraalis. Peenemaalitehnika abil on muudetud piiblistseenid käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Värvid säravad ja sisemiselt hõõguvad. 7. Mida saab edasi anda värviperspektiiviga? Värvide abill saab luua sügavusillusiooni, eespoolsed objektid puhtamates ja soojemates toonides ning tagaplaan murtud või külmemates toonides. 8. Millist sündmust kujutab Portinari altari kesktahvel?
Parlamendivalimised: Üleüldised ja kohustuslikud alates 18. eluaastast. Järgmised üldvalimised toimuvad juunis 2011. Riigikeeled: madalmaade ehk hollandi keel ligi 60% elanikkonnast, prantsuse ligi 40% ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri äärsetes valdades). Religioon: katoliiklus 75% elanikkonnast Raha: euro (1 = 40.3399 BEF) Tööpuudus: Tööealisest elanikkonnast (15-64a) töötab 60,3 %. Tööpuudus on suurem Valloonias, väiksem Flandrias. SKT elaniku kohta: 28 900 Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 5 AJALUGU Nüüdse Belgia alam mida asustasid keltide hulka kuuluvad belgid, vallutas 57-51 e. Kr. Julius Caesar, moodustati Rooma provints Gallia Belgica. 2.-5. sajand, kui ala kuulus Frangi riigile, kinnistus ristiusk, arenesid feodaalsuhted ning hakkasid kujunema vallooni ja flaami rahvas
Sõna barroco tähendas portugali keeles algselt korrapäratut pärlit ja sai esialgu uue stiili pilkenimetuseks. Barokk (kui ka rokokoo) oli eelkõige kuningate ja õukondade ning üldse ülikute kunst. Selle ülesanne oli rõhutada valitsejate ning katoliku kiriku hiilgust ja vägevust; seetõttu on barokk-kunst pidulik, uhke ja toretsev. Barokk ei levinud Euroopas siiski ühtlaselt. Kõige stiilipuhtamal kujul esines barokk-kunst Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis ja osaliselt ka Prantsusmaal. Inglismaal ja Hollandis jäi barokne toredus võõraks, seal levis baroki rahulikum, tasakaalukam suund. Barokk oli esimene Euroopa kunstistiil, mille mõju ulatus ka kaugemale, eeskätt Euroopa kolooniatesse Ameerikas. Barokk-kunst omandas igal maal pisut omanäolise ilme. Itaalias sündis barokkarhitektuur. Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid
17. SAJANDI KUNST 17. sajand tõi endaga kaasa suuri muudatusi. Seda perioodi kunstiajaloos nim. barokiks. Barokk kujunes 17.sajandi alguses Euroopa üheks mõjukamaks kunstivooluks. Arenes Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis, osal Prantsusmaal. Selle sajandi kunst oli väga mitmekesine ja seda tänu maailma rahvaste kultuurilisuslikele eripäradele. Seetõttu ei saagi selle sajandi kunsti väga üldistada, kuna maailma eri piirkondades oli kunst tol ajal väga erinev. Barokkstiili tõus taandas vohanud manerismi ja ümber paigutusid kunstigeograafilised jõujooned. Kuid siiski, kui üritada rääkida üldiselt, siis renessansi harmooniale ja rahulikkusele
Paulusel on käes kirjarull, mis sümboliseerib tema poolt asutatud kogudustele saadetud kirju. Mõõk on õigluse märk. Paremal, valges mantlis, seisab kullipilguga Markus ja hoiab käes evangeeliumi. Apostlid on elusuurused, Dürer on need teostanud lihtsas, suurejoonelises stiilis. Maali "Neli apostlit" kinkis Dürer 1526. aastal Nürnbergi linna raele. Albrecht Dürer (21. mai 1471 Nürnberg – 6. aprill 1528) oli rändaja. Ta viibis Ðveitsis, Flandrias, Veneetsias. Ðveitsi linnas Baselis, raamatukaubanduse keskuses, omandas Dürer uusi tehnilisi oskusi, tehes raamatute illustreerimiseks puulõikeid. Itaalia-retkedel oli ta elule otsustav mõju - seal avastas kunstnik itaalia renessansi. Dürerile sümpatiseeris Leonardo da Vinci seisukoht, et originaalsus ja leidlikkus on olulisemad kui kannatlikkus ja käsitööoskus. Sellised ideed olid Saksamaal ennekuulmatud. Dürerit
Kliima · Kliima on mereline · sademeid 900...1400 mm · vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis) · Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C. · Kliima on Belgias mandriline, suhteliselt jahe ja niiske, kuid Ardennide suved on üldiselt soojad. · Brüsselis on aasta keskmine temperatuur 10 plusskraadi, alates 2 kraadi jaanuaris kuni 18 plusskraadi juulis. Maavarad Rahvastik · 10 309 725 (1.jaanuar 2002), sellest Flandrias koos Brüsseliga u. 2/3. Elanikkonna tiheduse poolest üks kõrgemaid Euroopas · Linnaelanikke: 97% · Keskmine eluiga: 77 aastat · Imikute suremus: 7% · Kirjaoskamatus: alla 1% · Tööpuudus: 12,2% Majandus Eksport · Belgia majandus on valdavalt orienteeritud ekspordile (Belgia on maailma üheteistkümnes eksportija; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u
Bosch ei käinud muuseas arvatavasti kunagi oma kodukohast kaugemal. On veel teada, et ta oli usulise kogukonna, nimega Leedi Vennaskond, liige. Sellega seoses maalis ta ka Saint Johni katedraalile mitmeid altariteoseid, mis on nüüd aga kahjuks kõik kadunud. Looming Boschi töid mõjutas peamiselt flaami maalikool. Üldiselt võib öelda, et tema looming on veider ja fantastiline segu naturalistlikest ja nägemuslikest elementidest. Boschi kunsti seostatakse ka Flandrias levinud hilisaegse müstitsismiga. Ta armastas väga maalida põrgustseene ja püha Antoniuse kiusatust. Bosch on eriti kuulus oma põrgulike ja deemonlike teostega. Tuntumad maalid ongi “Seitse surmapattu”(u. 1480), “Lõbude aed” (u. 1500) ja “Narrilaev”(1490-1500) Tema piltidel näeme fantastilisi stseene ja igasuguseid kohutavaid nägemusi. Neis moodustuvad looduses tõepoolest esinevate loomade, lindude ja roomajate kehaosadest uued, seninägematud värdjad ja
Prantsusmaa pidas vastu). Ka sellel aastal pidi Prantsusmaa ennast kaitsma. 1917. aastal Prantsuse vägede ülemjuhatajaks määrati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja sõjaväes revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse ülekaalust ja esmakordsest tankisuurrünnakust ei suutnud sakslaste kaitset läbi murda ka Briti väe rünnakud Flandrias. Pariisi rahukonverentsil (19191920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Kindlasti tekitas see palju
Memlingi ateljeest. Pärast isa surma 1482. Aastal läheb Michel rändama ja jõuab 15. Aastasena Brüggesse ning on neli aastat Flandria koolkonna silmapaistva meistri Hans Memlingi õpilane. Michel Sittow töötas 1492. Aastani Flandrias, kuis suundus siis Hispaaniasse Toledosse jas astus kuninganna Isabella õuekunstniku kohale, kuhu jäi 1502. aastani. 1504. Aastal oli Sittow kuninganna väimehe, Hispaania asehalduri, Burgundia hertsogi Philipp Ilusa teenistuses Flandrias. 1505. Aastal kutsutakse ta Londonisse, Tudorite dünastia esimest kuningat Henri VII portreteerima. Pärast Philipp Ilusa surma 1506. Aastal naaseb Michel Sittow oma sünnilinna päranduseasju korraldama. 1507
Väga palju tööd annab belglastele ka EL-i juhtorganite paiknemine Belgias. EL-i ametnikkonna teenindamiseks vajatakse paljude kohalike teeneid. Valloonia ehk prantsuse piirkond on majanduslikult vähemarenenud. See võib põhjustada mõningaid sotsiaalseid probleeme prantsuskeelse elanikkonna hulgas. Majanduslikult edukam on flaami piirkond. Kuigi pealinn on Brüssel, peetakse oluliseks majanduskeskkuseks sadamalinna Antwerpenit. Antwerpen on säilitanud Flandrias majanduskeskuse rolli peamiselt tänu sadamale. Belgia on kõrge arengutasemega tööstusmaa kuna rohkesti toorainet veetakse sisse ja enamik tööstustoodangut välja, järeldub sellest, et riigi majandus sõltub välisturust. Ajalooliste tööstusharude (söe ja tekstiilitööstus) osakaal on vähenenud. Kuna 85% inimestest elab linnades, siis põllumajndus on spetsialiiseerunud siseturule. Põhiline põllumajandus toodang tuleb väiketalunikelt
Saksamaal ja Eestis. Saab teada skulptuuride kohta, mis oli nende eesmärk, mille jaoks need olid mõeldud, millised need välja näevad, kes olid silmapaistvamad skulptorid ja millised nägid välja Hispaania skulptuurid. Veel saab teada sellest milline nägi välja barokk-kunst. Milliseid toone eelistasid kunstnikud, millised olid nende lemmik teemad ja millised nägid välja maalid Itaalias, Hispaanias, Flandrias (ehk tänapäeva Belgias) ja Eestis. Referaadis on ka selline teema ,,milles avaldub barokk-kunsti kirevus?" Seal saab teada veel täpsemalt mis on barokk-kunst ja milline see välja näeb. Viimane teema ,,Barokk eesti rahvakunstis" tutvustab kuidas jõudis barokk Eestisse, millistel esemetel ja asjadel seda kasutati, kust jõudis see Eestisse jne. 2 Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18
Rutebeuf kirjutas ka miraakleid. (MAAILMAKIRJANDUSE LUGEMIKUS lk 136143 ”Miraakel Theophile’ist” esimest korda kirja pandud lugu inimesest, kes maiste hüvede saamiseks tegi lepingu kuradiga; hiljem on seda lugu erinevates variatsioonides väga palju kasutatud.) EEPIKA 1. Rahvajutud ∙ THYL EULENSPIEGEL rahvajuttude kangelane AlamSaksamaal ja Flandrias. Kaval vembumees, sarnasus KavalAntsuga. Belgia kirjanik Charles de Coster kirjutas teose (1867) , milles vembumehest on saanud rahvakangelane, Madalmaade vabadusvôitleja Hispaania ülemvôimu vastu. ∙ ROBIN HOOD lôbus rahvakangelane Inglismaal 2. Allegoorilised jutud ALLEGOORIA on mône abstraktse môiste vôi tegelikkuses esineva nähtuse môistukôneline kujutamine konkreetse elusolendi abil
Tekkisid uued zanrid. Vaimuliku muusika valdkonnas tulid uuesti au sisse missa. Missa erivorm- reekviem- leina missa. Passioon kehastab Kristuse kannatusi. Populaarseks muutus ooper. Esimene ooper esietendus 1597 Firenzes, ITAs. Aasta hiljem kirjutatud ooper on säilinud. Esimeste ooperite loomisel olid eeskujudeks Vana-Kreeka tragöödiad. Ooperid on 2 sugusid: ühed lõppevad hästi ja teised mitte. Populaarne oli ka ilmalik laul. Orlandi di lasso- suurim helilooja kes sündis Flandrias(belgia ja hollandi piiril). Ta oli nii musikaalneja nii ilusa lauluhäälega et ta korduvalt rööviti. Suurema osa oma elust elas Saksamaal Münchenis. Eriti palju kirjutas ta madrigale ja madette.
ORLANDO DI LASSO (ka Lassus, Roland de) Sündis u.1532 Monsis Flandrias. Kaheksa ja poole aastasena alustas soprani laulmist oma kodulinna St. Nicholas' kiriku kooris, kus pälvis suurt tähelepanu oma tavatu muusikalise andekuse ja suurepärase hääle poolest, nii et ta seepärast kolm korda rööviti. Kaks korda nõudsid vanemad ta kodulinna tagasi, ent kolmandal korral nõustusid tema siirdumisega Sitsiiliasse asekuninga de Gonzaga residentsi peamiselt Charles V armee alluvusse. Pärast osalemist sõjakäigus Madalmaadesse
Lorenzo Bernini:Taaveti figuur, kujutab teda otseselt võitluses. Apolloni ja Daphne grupp, Püha Theresa ekstaasis. HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST Skulptuuride näod maaliti illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided. Diego Velazquez suurim realist. Portreed: Innocentius X, Õuedaamid, Breda alistamine, Vulcanuse sepikoda. Usutunnet väljendasid Francisco de Zurbaran, Bartolome Esteban Murillo. Flandrias loodi baroklikku maalikunsti. Peter Paul Rubens, jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas. Kasutas õpilaste abi. Teemasid võtnud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Baroklikuks muudab ta maalid see, et ühendab eluläheduse ja idealiseerimise. Kompositsioonis massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale
Mõistis inimesi, hindas nende sisemaalima, andestas neile nende vead. Tõi esile nende hingemaailma. Valgus on põhiliseks väljendusvahendiks, see koondub alati teose sõlmpunkti, valguse ja varju piirid ei ole teravad. Valgusel reaalset valgse allikat ei ole. Abiellus Saskiaga, elu olukord paraneb. Kuulsamaid tõid "Õine vahtkond". Peale seda maali tema populaarsus väheneb ja ta naine sureb.kuid just siis valimivad Rembranti täiuslikumad tööd. ("kadunud poja tagasitulek") Barokk Flandrias · Suurin Flandria kunstnik on Peter Paul Rubens. Oli jõuka kodaniku poeg, sai hea (kunsti)hariduse, reisis, liikus kõrgseltskonnas, oli väga tunnustatud. · Kasutas õpilaste abi, sest tellimusi oli nii palju. · Teoste teema oli lai, maalis: usulisi teemasi, antiikmütoloogia, maastik, portree, allegooriat · Tema maalidele on iseloomulik o Suur pildi dormaat o Emotsionaalsus o Hele-tumedus
· Sõja lõpp o Ameeriklased asstuvad sõtta 6.04.1917 o 1916 detsembris määrati liitlaste läänerinde ülemjuhatajaks G.R.Nivelle -> planeeris pealetungi 40 km laiusel lõigul. -> selle vastu ehitasid sakslased Siegfriedi liini o Aprillis 1917 nädal suurtükituld + rünnak ->nn Nivelli tapatalgutes hukkus ~250 000 liitlast o Juuli lõpus 1917 algas nn II Ypres'i lahing Flandrias -> mudaväljadel liitlaste mööda laudteid (40 000 teadmata kadunud) -> 6. Novembriks liitlasi hukkunud 300 000+viik. o November kuni detsember 1917 Cambrai tankilahing -> sakslased peatasid nad rünnakrühmadega. o Oktoobri lõpus 1917 Caporetto lahing -> Itaallaste rünnak -> sakslased tulevad Austria-Ungarile appi -> sakslased jõuavad Veneetsiani o 1917 aasta septembris algab Saksa pealetung idarindel -> 3
ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. · 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end
ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) · 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. · 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. · 8. augustil 1918.a. andsid Prantsuse ja Inglise korpused tankide toetusel Amiensi juures ränga hoobi ja paiskasid nad tagasi. 1918.a. septembris tunnistas saksa väejuhatus end
soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20-30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna, kus sool laaditi sool ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola. Tallinna kaupmehed müüsid soola nii linna- kui maarahvale, aga ka üle mere Lõuna-Soome ja Lääne-Rootsi. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged.
RUBENS JA REMBRANDT PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Xvii sajandi algul kerkis Flandrias esile maalija, kes oma kunstiga pidi õigustama romanistide viljatuid katsetusi. Peter Paul Rubens (1577-1640)oli mitte ainult flaami koolkonna suurim kunstnik, vaid ta kehastas oma loomingus peaaegu kogu selle aja Flaami kunsti. Peale selle mõjutas ta kogu kunsti XVII sajandi Lääne- Euroopas. Rubens oli Baroki tähtsaim maalikunstnik. Peter Paul Rubensi elu oli pikk, sündmusrikas, rahutu ja tegevusrohke. Legendiks sai Rubens juba oma eluaajal.
Kes või mis sa tema maalidel peategelaseks? Avara looduse taustal elustuvad stseenid antiikajaloost. Külgedelt piiravad maale puud või ehitiste massiivid ning nende vahelt avaldub vaade kaugustesse, maastikel päike 32. Louise XVI ajal said skulptorid väga palju tellimusi. Kus nende töid enim näha saab? Versailles'i lossis 33. Kuidas kajastusid Madalmaades 16. ja 17. sajandi vahetuse poliitilised muudatused antud territooriumi kunstis? Flandrias ja Hollandis läks kunst erineval suunal 34. Kes oli flandria baroki peaesindaja? P.P.Rubens 35. Kuidas iseloomustaksid flaami kunstniku P.P.Rubensi loomingut? Pidulikkus, fantaasiarikkus, ohjeldamatu temperament 36. Kuidas iseloomustaks A. Van Dyck'i loomingut? Õrn, pehme, lüüriline, suur tähelepanu rõivaste kujutamisel 37. Mis on paraadportree? Maal, kus inimest kujutatakse väärikama ja meeldivamana kui ta tegelikult on, kui vaja ka nooremana ja ilusamana 38
· "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) · "Vaikuse lävel" (2011) Doris Karve on tõlkinud ja kirjutanud luulet, näidendeid, esseid, artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri ja muusikatesotele ning pidanud mitmeid ettekandeid hariduse, ultuuri ja eetika teemadel. Ta on töödanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Iirimaal ja Flandrias stipendiaadina. Dors Kareva on oma töö eest saanud mitmeid tunnustusi : · Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 · ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 · Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 · Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest 2003 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006
Nt. Sophoklese “Kuningas Oidipus”, W.Shakespeare`i “Hamlet” “Romeo ja Julia”, A.Kitzbergi “Libahunt”. Barokk- 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda.Barokk kujunes 17. sajandi alguseks üheks mõjukamaks kunstivooluks. See arenes Itaalias, Hispaanias, Flandrias, Portugalis ja osati ka Prantsusmaal. Algul kasutati seda terminit Itaalias tolleaegse arhitektuuri pilknimena, sest see oli võrreldes renessanssiga eriti veider. Renessanssi harmooniale ja rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus ja teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Kui renessanssi maal oli sümmeetriline, siis baroki maalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga.
rahvalauluna edasi kandunud pärimuse järgi püüdnud Valdemari veenda, et too abielluks Liden Kirsteniga, mitte Berengariaga (Bengerdiga). Ta olevat ennustanud Berengaria poegade võitlust trooni pärast, mis toob Taanile häda. Rahvapärimus mäletab Dagmarit malbe ja vaga ideaalnaisena. Et parandada suhteid Flandriaga, abiellus Valdemar 1214 siiski Portugali kuninga Sancho I orbtütre, Flandria krahvi Ferdinandi õe Berengariaga (umbes 1195 27. märts 1221), kes oli abiellumiseni elanud Flandrias. Neil oli kolm poega (hilisemad Taani kuningad Erik IV, Abel ja Christoffer I) ning tütar Sofie või Sophie (12171247), kes abiellus 1230 Brandenburgi markkrahvi Johann I-ga. Taanlased vihkasid Berngerdi. Rahvapärimus mäletab Berngerdi ilusa, kuid kõva südamega ja ülbe kuningannana. Valdemar II-l oli Helena Guttormsdotteriga poeg Knud (12111260), Lollandi hertsog, Blekinge hertsog ja Eestimaa hertsog. Tema abieluvälistest poegadest on teada veel Niels, Halland-
seminari 1719 ilmub Daniel Defoe "Robinson Crusoe" 1726 ilmub Jonathan Swifti "Gulliveri reisid" 1739 ilmub eestikeelne piibel (tõlkija A. T. Helle) 1749 ilmub Henry Fieldingi "Tom Jones" Milles avaldub barokkkunsti kirevus? Barokk võrsus hilisrenessansist XVI sajandi lõpul Itaalias ja valitses XVIII sajandi keskpaigani kogu Euroopas. Ometi ei ole barokk ühtlane üleeuroopaline kunstistiil. Katoliku usu mail, eriti Itaalias, Hispaanias, Flandrias, väljendas barokkkunst katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Hollandis, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon, muutus kunst ilmalikuks ja elulähedaseks. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes valitsevaks klassitsistliku baroki suund. Antiikkultuuri mõistuspärase ja kaine väljendusviisi asendas barokk kirglike tunnetega. Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline
meieni jõudnud itaalialikust stiilist. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi kunstistiiliks, mõnevõrra ulatus see ka 18. sajandisse, mõnel maal kestis isegi selle III veerandi lõpuni. Pärisbarokk Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja toreduseihalus. Sellised tunnused on kõige selgemini nähtavad katoliku kiriku mõju all olevates maades - Itaalias, Hispaanias, Madalmaade lõunaosas (ehk Flandrias) ja Lõuna-Saksamaal. Nimetagem seda lühiduse ja selguse mõttes pärisbarokiks. Jälle sai oluliseks kirikute rajamine ja nende kaunistamine seina- ja altarimaalidega. Paljud barokk-kirikud on seest nii kaunid, et tollasel lihtsurelikul võis tõesti tekkida tunne, et ta on paradiisi sattunud. Barokk pidas oluliseks ka ilmaliku võimu ülistamist. Rajati palju paleesid, avalikke hooneid, hoolega kujundatud väljakuid ja suurejoonelisi monumente. Barokk Eestis
Kristofust triptühhoni välisküljel. Tema elulugu ei ole edasi antud mitte Piiblis, vaid erinevates legendides.Kristuse ristilt mahavõtmist kujutavat keskmist tahvlit ääristavad altari pidupäevaküljel pildid Maarja külastusest ning annetusest templis. Kõiki stseene ühendab ikonograafiliselt Kristuse kandmise teema. 6 Seos barokiga Peter Paul Rubens oli Flandrias üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid. Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega. 7 Kokkuvõte
antiikajaloost. 32. Milline oli Claude Lorraini maastikumaalide ülesehitus?Kes või mis sai tema maalidel peategelaseks? Peategelaseks sai päike. Kindel vormikäsitlus, liialduste vältimine, väärikas ja peen maitse. 33. Louise XIV ajal said skulptorid väga palju tellimusi. Kus nende töid kõige enam näha saab? Versailles' lossis ja pargis 34. Kuidas kajastusid Madalmaades 16. Ja 17.saj. vahetuse poliitilised muudatused antud territooriumi kunstis? Flandrias ja Valloonias muutus kunst toretsevaks õukonnabarokiks, Hollandis aga omandas lihtsama, realistlikuma ilme. 35. Kes oli flandria baroki peaesindaja? P.P. Rubens 36. Kuidas iseloomustaksid flaami kunstniku P.P.Rubensi loomingut? Piidulikkus, fantaasiarikkus, pintslilöögid vabad, tõmmud mehed, heledanahalised lopsakad daamid, paksud lapsed. 37. Kuidas iseloomustaksid A. van Dycki loomingut? Mahe ja peenetundeline. 38. Mis on paraadportree
Iluravi Rahvusvaheline Erakool Juuksur, veebruar 2013 Lilian Seeme BAROKK JA ROKOKOO Referaat Tartu 2013 1. BAROKK Barokk alguse 16. sajandi lõpu poole Itaalias. Levis Itaalias, Hispaanias, Flandrias ja Lõuna-Saksamaal ja ka Eestis. Barokki iseloomustab: jõulisus, hoogsus, tunneteküllus, kummalisus, veidrus. (4) 17. sajandil muutus Prantsusmaa kuninga õukond moe loojaks. Selle sajandi lõpul hakkas ilmuma esimene moeajakiri. (3) 1.1 Soengud Moes olid lokisoengud. Kanti palju parukaid ning laiaäärelisi peakatteid. Soengud ulatusid kõrgustesse. Ka meestel olid sellel ajal pikad juuksed (4) Selle ajastu moe ja soengute arenemise võib jagada kaheks perioodiks: kuningas Louis
Peetri kiriku sees on baroksed pronksist keerdsambad, mis toetavad altarikatet. Skulptuur: Püha Theresa ekstaas. Marmorist skulptuurigrupp ühes kabelis Roomas. Skulptor Lorenzo Bernini. (Püha Theresa oli 16. sajandi Hispaania pühak ja müstik). Maalikunst: nimekaim maalija Caravaggio /karavadzo/. Ta kujutab tõetruult lihtrahvatüüpe, harrastab zanrimaali. Maalidele iseloomulik nn keldriluugivalgus ülevalt viltu langev ere valgusvihk. Tema tuntuim töö: ,,Lautomängija". 3. Flandrias oli üks kuulsamaid baroki kunsti esindajaid PETER PAUL RUBENS (1577- 1640). Rubens maalis võrdse meisterlikkusega allegoorilisi ja mütoloogilisi maale ning portreid. Tema töödes on suurejooneline pidulikkus, fantaasiarikkus ning ohjeldamatu temperament. Värvid ta maalidel on elavad ja intensiivsed, pintslilöögid vabad ja hoogsad. Kompositsioon on tihti diagonaalse ülesehitusega. Rubensi kuulsaim töö on "Leukippose tütarde röövimine", mis kujutab stseeni kreeka mütoloogiast
annaabi.ee 
