Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Finantsarvestuse kodutöö EBS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
intr, tekkep, assets, intressikulu, kuup, current, kaubavaru, müügitulu, garantiikulu, notes, interest, sales, krediitost, tekkepõhine, käive, varad, omakapital, owner, term, käibevara, fixed, date, maksmata, arved, seadmed, estimated, käibemaksuvõlg, cash, accounts, inventory, equipment, revenue, jääk, maksmine, korrigeerimiskanded, netokäive31.12.2006 Konto jääk 11 700 1 500 0 E5-14 02-jaan-07 raha sissetulek: konsultatsiooniteenuse müük $7200 7 200 raha väljaminek: ettemaks tarnijale (renditeenus 02-jaan-07 jaanuar - märts) $1500 -1 500 1 500 07-jaan-07 Kaubavaru krediitost $4000 raha väljaminek: (töötasu töötajatele 1.-15. jaanuari 16-jaan-07 eest) $1400 -1 400 18-jaan-07 Kaubavaru krediitmüük (müügitulu) $1100 1 100 müüdud kauba kulu $700 19-jaan-07 konsultatsiooniteenuse krediitmüük $900 900 21-jaan-07 raha väljaminek: tarnijale 7
Turu intressimäär Võlakirja hind 7% 214 000 8% 200 000 9% 187 000 VARAD / ASSETS = Kuupäev / Käibevara / Majandustehing/business transactions date current assets Lühaj. Kohustised / S Võlakirjavõlg / Raha / cash Bonds payable
P10-2A päevaraamat Majandustehing Kuup. Kontod Deebet Kreedit 01.01.2007 Vana mootorsõiduki vahetamine samalaadse uue vastu Uue sõiduki turuhind 176 tuh, Mootorsõiduk (uue sõiduki soetusmaksumus) 146 000 vana vahetusväärtus 70 tuh, ülejäänud tasuti rahas. Akumul. depret. (vana mootorsõiduki) -90 000 Vana sõiduki bilansiline jääkmaksumus 40 tuh ja Mootorsõiduk (vana sõiduki soetusmaksumus) 130 000 vahetusväärtus 70 tuh, seega realiseerimata kasum 30 tuh, Raha (uue sõiduki turuhind 176 000 - vana sõiduki turuhind 70 000) -106 000 sest va
Raha (Cash) 14170 Vekslinõue (Note Receivable) 13000 Intressinõue (Interest Receivable) 26 Intressitulu (Interest Revenue) (1170 - 26) 1144 ASSETS / VARAD Business transactions / Majandustehingute kirjeldus Cash / Raha kuupäev D (+) K (-) 01.01.2008 jääk ? laenu andmised 30.11.2008 Note 2 Nov. 30 -12000 07.12
Total Liabilities & Equity €46,448 €38,730 €32,947 €27,484 €23,564 €19,469 €14,584 €9,659 €2,864 (€3,856) (€10,726) (€18,221) As of Period's End FY2013 FY2014 FY2015 Cash (€53,421) (€118,688) (€183,710) Accounts Receivable €0 €0 €0 Inventory €0 €0 €0 Total Current Assets (€53,421) (€118,688) (€183,710) Long-Term Assets €44,000 €44,000 €44,000 Accumulated Depreciation (€8,800) (€17,600) (€26,400) Total Long-Term Assets €35,200 €26,400 €17,600 Total Assets (€18,221) (€92,288) (€166,110) Accounts Payable €0 €0 €0 Sales Taxes Payable €0 €0 €0
( ).3 . , , . 3 . .. . .. : , , , , , - « », 2001 (.503-504) 9 - . , , : ; ; : ; . , . , , - . . , . 2.2 , . , (). ROA - (Return On Assets Ratio, Aktivate rentaablus) ROA = * 100% ,(1) 10 , , . , , . ROCA - (Return n urrent ssets, Käibevara rentaablus) ROCA = * 100% ,(2) () , , , . , , : ROE (Return On Equity, Omakapitali rentaablus) ROE = * 100% ,(3) - - :
K Seade b) D Akumuleeritud kulum K Seade c) D Amortisatsioonikulu K Akumuleeritud kulum d) D Seade K Akumuleeritud kulum 14. Firma võttis pangast laenu. Selle mõju firma bilansile on järgmine: a) Suurenevad nii raha kui ka kohustused; b) Suurenevad nii raha kui ka omakapital; c) Vähenevad nii vara kui ka kohustused; d) Mitte ükski eeltoodud variant ei ole õige 15. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved on: a) Konto Müügitulu kontrakonto; b) Konto Ostjate laekumata arved kotrakonto; c) Konto Kulu ebatõenäolisest laekumisest kontrakonto d) Passivakonto 16-17. On teada järgmised andmed: Tarnijate arved 20 000.- Omakapital - Maa - Pangakonto 30 000.- Ostjate arved 7 500.- Kaubavarud 5 000.- Laenuvõlg -
1. 2. 3. E 1 0 10 T 2 5 9 K 3 10 8 N 4 15 7 R 5 20 6 L 6 5 P 7 4 8 3 9 2 10 1 13. 14. 15. 2 5 18.veebr 4 4 19.veebr 6 3 20.veebr 8 2 21.veebr 10 1 22.veebr 12 0 23.veebr 14 -1 24.veebr 16 -2 25.veebr 18 -3 26.veebr 20 -4 27.veebr -5 28.veebr 1.märts 2.märts 3.märts 4.märts 5.märts 6.märt
IMMATERIAALNE VARA TULUD KULUTUSED KASUM VÕI KAHJUM Eesti raamatupidamise seadus ja rahvusvahelised raamatupidamisstandardid jätavad aktivakirjel esitatud vara eristamise "käibevarana" ja "põhivarana" iga ettevõtte enda otsustada. IFRS (International Financial Accounting Standard Board). Käibevarana (current assets, short term assets) kajastatakse RTJ 2 (Raamatupidamise Toimkonna juhend edaspidi RTJ ): a) raha ja raha ekvivalente, välja arvatud juhul, kui neid ei ole võimalik kasutada vähemalt 12 kuu jooksul alates bilansipäevast; b) varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud; nt varud ja nõuded ostjate vastu); c) varasid, mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil (nt kauplemiseesmärgil hoitavad
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KÕRGEM MAJANDUSKOOL Majandusarvestus Jaana Ruusmaa PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE JUHTIMISARVESTUSES Ainetöö Õppejõud :Aino Sillamaa Tallinn 2002 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtluse õppetool Janely Tilk PUHKEMAJA Äriplaan Juhendaja: A. Nohrin Pärnu 2013 Puhkemaja SISUKORD Puhkemaja 1.1. Äriidee kirjeldus Eesti inimene on õppinud puhkama ja lõõgastuma ka kodumaal. Puhkust ja aja maha võtmist vajame vahel kõik. Looduskaunis kohas, Pärnu külje all, asub Laine Kinnisvarabüroo OÜ kuuluv maja. Plaanis on rentida maja aastaringseks kasutamiseks, mis tooks ka rendile andjale kasu. Olemasolevates ruumides on võimalik majutada 24 inimest, lisaks toitlustada ja luua head võimalused lõõgastumiseks ja puhkuse nautimiseks. Maja esimesel korrusel asuvad WC/dussiruum, esik, garaaz ning abiruum. Olemas on köögiplokk koos elektripliidi, küpsetusahju, mikrolaineahju, veekeetja ning külmkapiga. Lisaks sellele on esimese
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära kulutada. Tekib probleem, kuidas ülejäävat rah
Raha sissetulek Laekumine müügist arvestades krediiti müüki 99 910 96 307 98 283 99 854 103 441 108 061 128 085 141 795 sellest 0% määraga maksustatavat müügitulu 0 0 0 0 0 0 0 0 sellest 5% määraga maksustatavat müügitulu 0 0 0 0 0 0 0 0
Kahe viimase nö vahelüliks võib nimetada eelarvetatud kasumiaruande. Kõige lõpuks, neljandaks, tuleb eelarvestatud rahavoogude aruanne. 2.1. Põhitegevuse eelarved 2.1.1. Müügiplaan Müügieelarve (sales budget) on eelarve, milles näidatakse järgmise eelarveperioodi toodete/teenuste oodatavat müüki nii rahalises kui ka mitterahalistes mõõdikutes. Müügieelarves esitatakse: 1) Eelarvestatud toodete-teenuste müügimahud ühikutes; 2) Hinnad; 3) Müügitulu 5 Müügieelarved koostatakse eelarvesegmentide kohta,milleks võivad olla: 1) Toodete grupid; 2) Teenuste grupid; 3) Kliendid; 4) Edasimüüjad; 5) Turusegmendid; 6) Müügipiirkonnad; 7) Projektid Müügieelarve vormi näide: Periood Periood 1 Per... Periood n Kokku Märkused Segment 1 Ühikute arv Ühiku hind Müügitulu Segment N Ühikute arv Ühiku hind Müügitulu Müügitulu kokku Kogumüük
2009. AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Sealhulgas muudest või majandustegevusest mitteresidentidelt teistelt riigiasutustelt muudelt residentidelt Konsolideerimata määramata allikatest Konsolideeritud laekumistega seotud laekumistega seotud lae
............ 18 Lisa 13 Põhivara sihtfinantseerimine................................................................... 18 Lisa 14 Pikaajalised teenustööd............................................................................18 Lisa 15 Kasutusrent..............................................................................................19 Lisa 16 Aktsiakapital............................................................................................19 Lisa 17 Müügitulu................................................................................................ 20 Lisa 18 Muud äritulud.......................................................................................... 20 Lisa 19 Kaubad, toore, materjal ja teenused.........................................................20 Lisa 20 Mitmesugused tegevuskulud................................................................... 20 Lisa 21 Muud ärikulud....................................
tühistamisele. Omaaktsiad ei anna aktsiaseltsile mingeid aktsionäriõigusi. Jätka siia teksti 15 3) KAPITALI EELARVESTAMINE Kapitali eelarvestamine hõlmab kapitali paigutamisega seotud otsuseid paljude alternatiivsete võimaluste vahel piiratud ressurssidega tingimuse juures. Investeeringuid võib jaotada: - reaalinvesteeringud (maa, ehitised, sisseseade, kaubavaru soetamine), - finantsinvesteeringud (väärtpaberite soetamine), - mitteainelised investeeringud (R&D, koolitus, keskkonnakaitse, kaubamärgi soetamine) Projektide analüüsimisel tuleks hoiduda arvestamast nende elluviimisel kasutatavate potentsiaalsete finantseerimismeetoditega, st. finantseerimisviis ei ole oluline projekti tasuvuse üle otsustamisel. S.o. investeerimisotsus tuleks hoida lahus finantseerimisotsusest. Mudeli koostamisel arvesta:
067 833 Omakapital 477 814 580 329 225 597 004 Kapitaliseerituse kordaja 0.4658 0.5819 0.7141 Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis. Intressikulude kattekordaja 14 Intresside kattekordaja = ärikasum / perioodi intressikulu 2006 2007 2008 Ärikasum 97 250 046 105 867 44 030 Intressikulu 2 150 298 8 652 17 835 Intressikulude kattekordaja 45.23 12.236 2.46874 See kordaja mõõdab ettevõime võimet maksta ärikasumi arvelt intresse. Kattekordajad näitavad kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi, näiteks intresse ja makse.
See on hea näitaja. 2010 a. on 27 % 6% 6% varadest soetatud laenuga. 0,3% 0,3% 57% 54% 0,1% 5% 72% 73% Author: Hea näitaja 73 % varadest 100% 100% on ettevõtte oma. 2009 2010 100% 100% 35% 38% Author: 24% 26% 2/3 müügitulust moodustavad majutus, toitlustus ja konverents ning 1/3 ilu ja terviseteenused. 1% 2% Kuigi majutuse müügitulu on vähenenud 2009 22% 18% aastaga võrreldes 3%, moodustab majutuse 4% 4% müügitulu 38% kogumüügitulust. Suurenes 3%. See võib tähendada seda, et eelneva aastaga 5% 7% võrreldes müüakse enam tube letihinnaga. 1% 2% 7% 3% 79% 85% Author: 1% 1% Kasumimarginaal on 17% 23% keskmiselt 15%. 6% 8% 3% 4% 3% 4% Author:
Later in this text we use data on monetary aggregates in different countries and regions. The consolidated MFI balance sheet is used to calculate some key monetary and credit variables, including monetary aggregates, which are regularly monitored by Central Banks. Table ... Consolidated MFI balance sheet. Schematic consolidated balance sheet of the MFI sector for the euro area ( 1 ) Assets Liabilities 1. Loans 1. Currency in circulation 2. Securities other than 2. Deposits of central government shares 3. Shares and other equities 3. Deposits of other general government and other euro
Kontrolling ja juhtimisarvestus Kulude liigitamine Harjutused Teema 1.Kulude liigitamine Ülesanne 1.1 Iga järgmise kuu kohta märkida, kas tegemist tootekuluga (t) või perioodikuluga(p): a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa
Realiseerunud tulu näiteks on kauba müügil kajastatav tulu. Realiseerimata tulu näiteks on investeeringute ümberhindlusel nende õiglasele väärtusele kajastatav tulu. [2] 24 Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel. Juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, lähtutakse valmidusastme meetodist. [5] 11. Raamatupidamise aastaaruanne Raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on anda õige ja õiglane ülevaaderaamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS JA KOOSTAMISE KÄIK.........................19
MAJANDUSMATEMAATIKA I Ako Sauga Tallinn 2003 SISUKORD 1. MUDELID MAJANDUSES . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Mudeli mõiste. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Matemaatiliste mudelite liigitus ja elemendid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Matemaatilise mudeli struktuur ja sisu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 2. FUNKTSIOONID JA NENDE ALGEBRA . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Arvud ja nende hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Funktsionaalne sõltuvus . . . . . . . . . .
otsustussituatsiooni ka visualiseerida. EBIT-EPS sõltumatuse punkti leidmine: ( EBIT - I )(1 - t ) - P ( EBIT - I )(1 - t ) - P = Sa Sb Sa aktsiate arv aktsiaplaani korral Sb aktsiate arv võlakirjaplaani korral t ettevõtte tulumaksumäär I intressikulu P eelisaktsiate dividendid Arvutuseks võib valemit teisendada: EBIT=(Ia*Sb-Ib*Sa)(1-T)+Sb*Pa-Sa*Pb/(Sb-Sa)(1-T) Juhul, kui ettevõttel eelisaktsia dividende ja tulumaksu ei ole, siis saab valemit lihtsustada: EBIT=(Ia*Sb-Ib*Sa)/(Sb-Sa) Kui ettevõttel ei ole ka muid intressikohustusi, siis langeb ka Ia välja: EBIT=-Ib*Sa/(Sb-Sa) EPS oma-ja võõrkapitaliga finantseerimine Omakapitaliga finantseerimine
Vastavaid arvutusi näeb Lisa 3. Vertikaalanalüüs näitab, et varade osas moodustab enamuse masinad ja seadmed üle 60 %. Käibevara osakaal on üle 40% ja põhivara üle 50%. Nii lühiajaliste kui pikaajaliste kohustuste osakaal on vähenenud, samas kui näiteks lühiajaliste kohustuste summa on suurenenud. Aktsiakapitali osakaal oli mõlemal aastal üle 3% ja omakapital moodustas üle 20%. 8.3. Kasumiaruande horisontaalanalüüs Vastavaid arvutusi näeb Lisa 4. 2009 aasta müügitulu põhitegevuses langes 10,15 %. Toodete kulu võrreldes 2008 aastaga langes 10,68%. Vähendati turustuskulusid kulusid 4,09 %, ülhalduskulusid 2,53% ning muid ärikulusid 4,29 %. Finantstulud tõusid 98,83 ja finantskulud vähenesid 26,33 %. Aruandeaasta puhaskasum vähenes 1,32 % võrra võrreldes eelneva aasta 12 916 000 krooniga. 26 8.4. Kasumiaruande vertikaalanalüüs
iseloomustab pikaajaliste KK = pikaajalised kohustused + omakapital kohustuste osatähtsust kogu kapitalis. 4. INTRESSIDE KATTEKORDAJA (IKK) mõõdab ettevõtte võimet tasuda ärikasumi arvelt perioodi intressikohustused. Intresside kattekordaja näitab, mitu korda ärikasum katab ärikasum . intressikulusid - normaalne oleks vähemalt 3 korda. IKK = perioodi intressikulu Ärikasumit kasutatakse seetõttu, et ettevõtte peaks katma intressikulud põhitegevuse tuludest ehk äritegevuse tuludega. Ettevõtte rahandus 9 RP089 4 rühm - tasuvuse SUHTARVUD (ehk rentaabluse suhtarvud): Need aitavad ettevõttet üldistavalt hinnata; näitavad seda, kuivõrd efektiivselt
Kool HIINA KIIRTOITLUSTUS SÖÖGIKOHT Äriplaan Juhendaja: Linn SISUKORD 1. ETTEVÕTTE LÜHIÜLEVAADE ........................................................................3 2. ETTEVÕTJA ÜLEVAADE...................................................................................3 3. JUHTKOND JA PERSONAL............................................................................... 4 4.VÄLISKESKKOND...............................................................................................6 4.1. Väliskeskkonna mõjud ärile............................................................................6 4.2.Eesti majanduse hetkeseisund.......................................................................... 6 5.TEGEVUSE EESMÄRGID JA POLIITIKA..........................................................7 5.1.Tegevuse eesmärk ja ülesanded..................................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse- ja maksunduse osakond xxxxxx ,,Tuha Talu OÜ" Praktikaaruanne Õpperühm:xxxxx Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2008-2009 SISSEJUHATUS...................................................................................................... 4 1. TUHA TALU OÜ STRUKTUUR, AJALUGU JA TEGEVUSVALDKONNAD....................................................................................6 2. TUHA TALU OÜ TURUNDUSTEGEVUS, TARNIJAD JA KLIENDID NING KONKURENDID..........................................................................................7 3. TUHA TALU OÜ PERSONALITÖÖ...............................................................8 4. TUHA TALU OÜ RAAMATUPIDAMISE TÖÖKORRALDUS JA TÖÖJAOTUS................................................................................................
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2.1 E
Varude käibevälde ( Average Age of Inventory) Näitab kui pika aja jooksul varud keskmiselt ära müüakse. Varade Käibekordaja (Asset Turnover Ratio) * näitajat nimetatakse ka: Koguvara käibekordaja Koguvarade käibekordaja näitab ettevõtte varade kasutamise efektiivsust mitu käibe krooni tuleb ühe varasse investeeritud krooni kohta Materiaalse põhivara käibekordaja (Fixed Assets Turnover) * näitajat nimetatakse ka: põhivara tootlus Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades kui palju müügitulu saadi ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku koh Lühiajaliste kohustuste käibekordaja Näitab mitu korda keskmiselt toimub lühiajaliste kohustuste tasumine aruandeperioodil. Lühiajaliste kohustuste käibevälde Näitab keskmist lühiajaliste kohustuste maksetähtaega aruandeperioodil.
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 7 Kuva punaselt arvud, mis jääva
annaabi.ee 
