Kas kõik tõed on suhtelised ? Läbi aegade on filosoofid proovinud seletada mõistet ,,tõde", kuid keegi pole veel suutnud päris selget ja teiste filosoofidega kooskõlas olevat tähendust ehk definitsioon sellele anda. Minu arvates kõige täpsem ja tavaarusaam tõest on see, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Nüüd tekib aga küsimus, kas kõik tõed on absoluutsed? Poola päritoluga filosoof Alfred Tarski leidis mõistele ,,tõde" väga selgesti mõistetava tingimuse: ,, Väide p on tõene siis ja ainult, kui p". Näiteks Eesti lipp on sini-must-valge siis ja ainult siis, kui Eesti lipp on sini-must-valge. Minu arvates on see väga selge ja arusaadav, sest lipp, mis ei ole sini- must-valge ei saa olla Eesti lipp. Kuid see ei pruugi olla igale inimesele absoluutne. Näiteks, kui
Paljud filosoofid on olnud seisukohal, et tugitoolis toimuv arutlus, mis toetub üksnes puhtale, "kogemusest rüvetamata" mõistusele, võib meid viia uutele teadmistele. Tänases loengus: Klassikaline ettekujutus aprioorsusest ning sellega seotud mõistetest Ayeri käsitus aprioorsuse mõistest Quine'i kriitika analüütilise-sünteetilise eristusele ning selle mõju aprioorsusele Mõned uuemad seisukohad aprioorsuse suhtes Enesestmõistetavad tõed Me peame teatud tõdesid (tõeseid väiteid) enesestmõistetavaks. Nt: "Kui kuusk on kõrgem kui pärn, siis pärn on lühem kui kuusk". Need väited on nn. enesestmõistetavad või ennast-ise- tõendavad (self-evident), nad ei vaja oma kehtivuseks tõendusmaterjali Mitte kõik enesestmõistetavad tõed ei pruugi olla vahetult ilmsed ("nõbudel on ühised vanavanemad"). Sageli on tarvis väidet tõestada, veendumaks, et tegemist on enesestmõistetava väitega.
Piiblitõed ja elutõed Inimene vajab eluks ühiskonnas reegleid. Reeglid ja tõed on head selleks, et ühiskond toimiks. Piibel ja selles peituvad tõed ning tavad on olnud inimese elukorralduse aluseks juba väga pikka aega. Piiblitekste lugedes leiame sealt erinevaid tõdesid, mida inimesed peaksid oma elukorralduse aluseks võtma, kuid tegelikkuses tänapäeva inimesed ei pööra nendele üldse tähelepanu. Jumala kümme käsku peaksid olema ka tänapäeva inimese elu-olu aluseks. Ükski neist ei tohiks olla liiga vanaaegne või aegunud. Jumala kümnes käsus on öeldud: ära varasta, ära valeta, ära ihalda teise asju
see uskumus on absoluutselt õige? See on suhteline, sest inimesed on erinevad kui ka nende toidu eelistused.Lätlasele ja hiinlasele pakkuda rotti süüa, arvatavasti lätlane keelduks, sest ta pole harjunud seda sööma ning rott on tema jaoks mustust sümboliseeriv loom.Hiinlane aga võtaks selle vastu, tänaks ja hiljem sööks ka lätlase roti ära, sest tema on seda harjunud sööma ja see on tema jaoks delikatess.Kõik sõltub inimeste toidu eelistustest ja tõeks pidamistest. Kas kõik tõed on suhtelised? Sellele on väga raske anda ühest vastust. Igal ühel on oma arvamus tõest ja keegi ei saa sundida inimesi uskuma ühte moodi, igaüks järeldab asju oma vaatenurgast, seega on oluline, et inimene säilitaks oma arvamuse, muidu oleks maailm liiga ühekülgne. Minu arvates ja nagu sai ka tõestatud ei ole kõik tõed suhtelised. Styv Solovjov Pärnu ühisgümnaasium G1a Styv Solovjov Pärnu ühisgümnaasium G1a
4) revelatsionism- tõde tuleb jumaliku ilmutuse kaudu. Justinus- tema ütles, et ristiusk ongi täiuslik filosoofia. Clemens- ütles, et tõeline filosoofia on kristlik religioon. W.Occam- kaksik tõe käsitlus. 1) On olemas teoloogiline tõde, seotud üleloomulikuna. Tõe objekt jumal. Tugineb ilmutusel. 2) filosoofiline tõde. Tegeleb loomulike asjadega. Objektiks on olemine. Tugineb mõistusele. Jumala 2 raamatut: ,,Loodus"-teaduse tõed. ,,Piibel"- moraali tõed. Augustinus- tema toes ,,Pihtimused". Räägib tema pidudest. Pierre Abelard- Teos ,,Minu viletsuse elu". Räägib, kuidas elas lõbusat elu, naised jne. KESKAJA FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID 1) usu ja mõistuse vahekord Tertullianus- inimmõistus on piiratud ja seetõttu jäävad tõed arusaamatuks. Tuleb lihtsalt uskuda, ka siis, kui asi tundub absurdsena. Cantebury Anselm- tem rõhutab, et usk valgustab mõistust ja seetõttu siis mõistetakse jumalikke tõdesid
tagada, ei tulene mitte kuidagi, et meist on irratsionaalne seda uskuda. Vastupidi, irratsionaalne on hoopis otsida tagatist, kui se- da ei saagi olla; kindluse nõudmine, kui saavutada on võimalik ainuüksi tõenäosust. Hume'i tööle viidates rääkisime sellest juba varem. Ja selle küsimuse teeme selgemaks, kui hakkame käsitlema tõenäosust, seletades, millist kasu on meil empiirilistest proposit- sioonidest. Näeme siis, et seisukohas, et kõik teaduse ning terve mõistuse "tõed" on hüpoteesid, ei ole midagi loomuvastast ega paradoksaalset; ning järelikult ei ole tõsiasi, et empiirikute tees seda seisukohta sisaldab, mingi vastuväide sellele. Raskustesse satub empiirik aga formaalloogika ja matemaatika tõdedega kokku puutudes. Sest kuigi varmalt mööndakse, et tea- duslik üldistamine võib olla ekslik, paistavad matemaatika ja loo- gika tõed kõigile paratamatute ning kindlatena. Ent kui empirism
..... Tõde, mida usutakse, on määratud vastavusest uskumus seisundist ja reaalsuse vahel. Teadmine on usaldusväärne reaalsuse kaardistamisel. Tõe vastavusteooria vajab tõetagajat. Samuti see tunnustab realistlikku ideed, et on olemas maailm, mis eksisteerib mõtetest ja väidetest iseseisvalt – tehes viimase valeks või tõeseks. Armstrong väidab, et võib tunnustada koondamise teooriat(tõepredikaatide semantika vms), aga vastavusteooria on ontoloogilisel tasemel ütleb, et kuna tõed vajavad tõetagajat, siis on maailmas midagi, mis vastaks neile tõestele väidetele. Tõe maksimaalne teooria ütleb, et kõik propositsioonid on tehtud tõeseks läbi millegi siit maailmast, mõned mitte-propositsioonilised asjad või nende kogumid jne. Iga propositsiooni tüüp, igalt diskursuselt peab leidma sobiva tõetagaja. Armstrong toob sisse laiendused tingimuslikust tõest, modaalsetest tõdedest, tõed minevikust-tulevikust ja ka matemaatilised tõed
Äärmuslik ratsionalist. Suhtumises jumalasse on ta panteist. PANTEISM jumal on kõikjal, looduses. ,, jumal kui loodus on ise looja ja ka loodud ,, ,, loodus on ise enda põhjus ,, G. W. Leibniz kolmas ratsionalist. 1646-1718 ,, puhkusest nürimeelsuseni on vaid üks samm ,, -Koguaeg tuleb millegagi tegeleda, hakkad puhkama muutub nüriks Tema ratsionalism, peetakse see tõttu, et rääkis kahesugustest tõdedest. On olemas mõistuse tõed ja need tõed on paratamatud. Ja on fakti tõed, mis on juhuslikud. Esindab filosoofilist pluralismi. On palju algeid, tema algeteks on monaadid, Maailm koosneb monaadidest. Nimetas neid looduse vaimseteks algeteks, hinge taolised üksused, monadoloogia- õpetus monoloogiast. PREFORMISM pre ehk millegi ees olev Isiksus on olemas juba lootena, isiksus algab eostumise momendist, mitte sünni momendist. Thomas More 1478 1535 inglise utopist ,, utoopia ,, ,,utoopia saarel on kõik õnnelikud ,,
ainult siis kui nad saavad olla korraga tõesed. Neil ei ole muud koherentsuse kriteeriumi kui ainult see. Kolmandaks, kui tõesust samastada koherentsusega, siis tuleks nii mõndagi muinasjuttu pidada tõeks- juhul, kui muinasjutu väited on omavahel kooskõlas. Aga keegi ei hakkaks ju muinasjuttu ainuüksi sellepärast tõeseks pidama.17 Tõesus matemaatikas Filosoofia ajaloos on välja kujunenud kolm seisukohta tõesusest matemaatikas. 1. Matemaatika tõed on lihtsalt ilmselged mõistuse jaoks ning ei vaja mingeid kinnitusi faktide näol. Nii arvasid nt prantsuse filosoof René Descartes (1596-1650) ning saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) . 2. Matemaatika tõed on üldistused kogemuse põhjal, mis erinevalt teiste teaduste väidetest on tunduvalt täpsemad ning usaldatavamad. Nii arvas nt inglise filosoof John Stuart Mill (1806-1873). 3
mõtlemise vahenditega või kogemusest õppimise teel. Mõistus. · Ilmutuslikud nendeni me kuidagi ise õppides ei jõua. Näiteks küsimus ideaalsest olendist. Meil võib olla aimdus või igatsus, aga teadmist selle kohta meil olla ei saa. Usk Üleminek ühelt teisele on võimalik ainult teatud kohtades ja teatud küsimustes. Nendes kohtades, kus üleminek on võimalik ei ole tõed omavahel vastuolus, vaid täiendavad teine teist. Ilmutuslikud tõed on samuti ratsionaalsed, kuid inimene oma piiratud tunnetusliku aparaadiga nendeni ei jõua. Mõõdukas seisukoht: David Hume, William James teatud olukordades on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla (sõprus, armastus). Kui ei ole põhjust kahelda, siis on mõistlik sellega arvestada. Samuti tuleks käituda jumala usuga. Irratsionaalne:
juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Süstemaatlise kahtluse meetod. Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes'i arvates kahtlemine kõiges. Mida iganes saab küsida, peab ka küsima. Autoriteet, komme või harjumus ei ole piisav põhjendus mitte miski muu ei kõlba peale tõsikindla teadmise. Tõsikindlaid teadmisi iseloomustab: 1) nad on ilmselged tõed ,, Me ei tohi pähe võtta midagi sellist, mille suhtes on meil kas või vähimgi kahtlus" 2) neist saab tuletada kõik ülejäänud teadmised ,, Kõik tõed on omavahel seotud, järeldudes üksteisest, ning kogu saladus seisneb vaid selles, et alustada kõige esimestest ja lihtsamatest, minnes neist samm-sammult kaugemate ja keerulisemate poole" Descartes'i plaan tõsikindla teadmise saavutamiseks on kaheetapiline: 1
3. Kannatust saab kaotada. 4. Virgumisele viib 8- osaline tee. 8-osaline tee 1. Õige vaade ehk arusaam 4 tõe mõistmine. 2. Õige meelll julmusest vabad mõtted. 3. Õige kõnelemine- hoidumine labasest jutust. 4.Õige tegu- halbade tegude vältimine. 5. Õige eluviis- vägivaldsusetus, mõõdukus söömises, leebus. 6. Õige püüdlemine- vabanemine lootmisest ja kartmisest. 7. Õige mõtlus- teadmine, mis on tõed. 8. Õige keskendatus- kõik on suunatud ühte- kannatuste lõpetamisele. (Kolm viimast on mõeldud munkadele.) Eesmärk Kõigi inimeste (budistide) eesmärk on jõuda Nirvaanasse. Nirvaana- Vaibumine, kustumine. Kõrgem teadmine ning rahu seisund saavutatakse püsivuse abil. Karma Teo ja tagajärje seadus. Inimese teod, mõtted ja sõnad määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi ka tema järgmise ümbersünni.
Ära peta ennast ega mind. Pole see maalapp siin kuigi kindel ega ole venelaste ees ka oma tegude pärast mingit vabandust. Kui meid rindel nii armetult segi löödi, siis on mulle selge, et ainult teisel pool merd saab veel hingata, mitte siin, kui nende jalgu jääb." 4. Ei, Lembit oleks pidanud siiski pääsema üle mere! Siin läheb ta varsti kooli. Kuidas saab ema saata oma poega kooli, kus kõik senised tõed käänatakse valeks, kus rahva ajalugu kistakse maha? 5. Palju oli nende salgast nüüd alles? Enamik oli varisenud mulda, küll võõrasse, küll omasse.Lühikeste aastate kestel olid hävitavad keerised riisunud rahvalt poole ta noortest meestest ja sünged tormijärgsed umblained nõudsid aina uusi ohvreid. 6. ,,Milleks need kolmekuised passidki siis praegu nii kergesti antakse, sõelumine ja puhastamine tuleb hiljem
Statistilised andmed Viited teistele autoriteetsetele isikutele, Standardid, normid, kehtivad seadused klassikutele (kommenteeritav ainevaldkond Paradigmad (näidised), klassikalised ehk ei pruugi kokku langeda nende isikute üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; teadmised, meetodid, Demagoogilised võtted tehnoloogiad, andmete hindamise mudelid. Usk, veendumus Aksinoomid ehk tõestust mittevajavad tõed Intuitsioon Argumenteerimine vastavalt loogika Argumendi pealesurumine selle tõesusest või reeglitele ja seadustele väärusest sõltumata Empiirilised ehk indiviidi praktilisse kogemusse kuuluvad argumendid lähtuvad loogika reeglitest ja seadustest. Aksinoom on lähtekohaks võetav valem, mida antud teooria raames ei tõestata ja millest (koos teooria teiste aksinoomidega) tuletatakse varem kokkulepitud järeldamisreeglite järgi
Pythagorase arusaam Sarnased mõtted Réne Descartes'i arusaam Uskus, et inimese hing on Mõlemad uskusid nii vaimu Ei uskunud, et inimese hing surematu ning kogu olev on kui mateeria olemasolusse. peale surma tagasi naaseb ning varem olnud ja pöördub tagasi (Dualistlikud) et see varem olemas on olnud. lõpmatu tsüklina. Pidas vaimu matemaatiliste Matemaatilised tõed on Tema arust on vaimul ja objektide tajumist kõrgemaks igavesed. mateerial võrdne osatähtsus. ja füüsilist maailma nende (2+2=4) ebatäiuslikuks versiooniks. Kõik meelte abil tajutavad Nii vaim kui ka mateeria See immateriaalne mina on ringid on ebatäpsed, kuid vaim suudavad ümbritsevat maailma Descartes'i jaoks vahetult võib tajuda täiuslikku ringi. tajuda
valdaja Keskaja filosoofia 500-1500 1. KESKAJA FILOSOOFIA ISELOOMULIKUD JOONED • Religioonikeskne - filosoofia roll oli olla vahend, mis pidi aitama usutõdesid seletada, põhjendada, formuleerida. Kristliku mõtlemise periood. • Pidi jälgima usutõdesid ehk dogmasid, kristlike probleeme • Filosoofia oli teoloogia ori • Filosoofia on vahend, mida usu seletamiseks kasutada • Filosoofid on nt. kirikuisad • Retrospektiivsus (tagasivaatavus) - kõik tõed on kirjas, midagi uut ei ole. Eruditsioon. Plagiaati ei tuntud (oli hea). • Uusi asju välja mõeldud • Toetuti varakristlikele autoriteetidele • nt. Piibel • Oma intellektiga ei hakata mõtlema, toetutakse varemkirjutatule • Magister dixit - õpetaja on nii öelnud, sellest piisab • Mida rohkem on loetud kristlike teoseid ja mida rohkem sa oskad nende kohta öelda, seda targem oled • Õpetlikkus, kasvatuslik suunitlus • Kloostrikoolid
Nähes aga rada metsas, hakkab ta paratamatult mõtlema te lõpust olevast majast, kust võib ta abi saada. Võime öelda, et see maja on justkui objekt, mis on meile kasulik. Samas ei pruugi meil sellest majast kasu olla, kuid on tähtis, et me koguksime selliseid erakorralisi tõdesid oma mällu. Tõeseks nimetatakse, mis tahes ideid, mis käivitab verifitseerimisprotsessi, kasulikuks nimetatakse lõpuleviidud funktsiooni kogemuses. Tõeseid ideid hakati eristama, sest see on kasulik. Tõed tähendavad oma olemasolult verifikatsiooniprotsessi, kus sobivad nii kaudsed, kui ka otsesed verifikatsioonid. Me võime öelda, et me pole käinud kunagi Hawail, kuid me suudame oletada, et see paik eksisteerib ja see oletus töötab. Kui verifitseerida oletust siis tähendab see seda, et see ei too kaasa pettumusi ega vasturääkivusi. Minevikku pudutavaid ideid, saab aga verifitseerida vaid kaudselt. 3) Autor suutis oma teksti tõestada, selleks valitud igapäeva näidete abiga.
Kineetiline- Mis pani asjad liikuma? Kosmoloogiline- Mis tekitas korrapärase maailma? 4. Mis on teodiike? Teodiike on jumalaõigustuse teooria. Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe. Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument, kosmilise disaini paratamatuse argument, meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Ratsionaalne seisukoht ( T.Aquinos )- loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Mõõdukas seisukoht ( D. Hume, W. James )- teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla ( sõprus, armastus ) Irratsionaalne ( Augustinus Kierkegaard )- usun, kuna ei mõista.
Igaüks meist peab endale ise õnne otsima; ta peab nägema vaeva ja kannatama palju pettumusi, enne kui ta õpib õnnelik olema, hinnates lihtsaid ja täiuslikke rõõme, mis on temale kergesti kättesaadavad. Olles rännanud ringi tervelt aasta, külastanud nii mineviku- kui tulevikumaad, mõistsid lapsed, kui õnnelikud nad oma hubases talumajas on. Mõistsid lihtsaid elutõdesid nagu püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks ja et kõige kindlamad tõed ei rahulda meid, kui me neid ise ei ole proovinud.
ühtset definitsiooni, sest defineerijate arvamused lahknevad, siis võib ehk järeldada, et tõde polegi olemas. Oscar Wilde on öelnud, et tõde on harva puhas ja mitte kunagi lihtne ning juudi vanasõna ütleb, et tõde on kõige kindlam vale. Mulle endale meeldib tsitaat tõde on vale, millele pole veel jälile saadud. Võin arvata, et osa tõest on kokku lepitud, kuna ei ole leitud lahendust. Igal inimesel on tekkinud omad tõed, omad uskumused. Kui üks ütleb, et jumal on olemas, vaidleb teine vastu, sest tema on õppinud uskuma vastupidist. Rääkides siis absoluutsest või suhtelisest tõest, tuleb tõdeda, et kõik sõltub vaatenurgast. Enamik inimesi siiski arvab, et absoluutset tõde pole olemas. Meie ühiskonnas on harjutud mõtteviisiga, et tõde on suhteline ja et ühe inimese arusaam tõest ei kehti teiste jaoks. Absoluutset
Present simple Work/works, do/does Every, often,usually,always,sometimes,once,twice, at weekends Püsiv ja korduv tegevus Tulevikus toimub tegevus, mis on seotud graafikute, sõiduplaanidega, tunniplanid Üleüldised tõed ja loodusseadused Kui midagi kommenteeritakse - tv Present continius am, is, are working be vormi abil tehakse now, at the moment, look, listen, hurry up just praegu toimub tegevus praegusel perioodil toimuv tegevus kõige kindlam tulevik ettekavatsetud tulevik Present perfect Have, has worked 3pv Eitavaid, küs have / has Ever, never, for, since, already, yet, today, this week / month / yrear Äsja lõppenud tegevus, millele visatakse pilk peale
Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb objektide praktilisest tähtsusest meie jaoks. Tõene on nimi ükskõik millise idee jaoks, mis käivitab verifitseerimisprotsessi. Tõeseid ideid poleks kunagi teistest eristatud, kui need poleks algusest peale sel moel kasulikud olnud. See võti annabki pragmatismile üldise tõemõiste, mis on olemuslikult seotud sellega, kuidas miski meie kogemuses võib meid viia teiste asjadeni, milleni tasub end lasta viia. Kuigi tõed tähendavad oma olemuselt tõendamise protsessi, piisab tõeks tunnistamiseks ka kaudtõenditest. Nagu eeldame, et Jaapan on olemas, kuigi pole seal käinud, siis eeldusest piisab tõeks tunnistamiseks. Tõde elab krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused sobivad niikaua, kui miski neile vastuväidet ei esita. Suhted mentaalsete ideede vahel moodustavad veel ühe sfääri, kus uskumused on tingimusteta. Kui need on tõesed, kannavad nad kas definitsioonide või põhimõtete nime.
Ning sellega võib kaasned valud põlvedes või midagi hoopis hullemat. Et teha tervisesporti õigesti ja ohutult, selleks on olemas personaal treenerid kes sind aitavad ja sulle treening kavad koostavad, ja muidugi on ka väga palju infot internetis ja raamatutes, mille abiga saad sa ise endale treening kava koostada. Nüüd kindlasti arvad sa, et see on nii keeruline ja ei hakka asja uurimagi, aga tegelikult on see äärmiselt lihtne, lihtsalt sa pead selgeks tegema endale mõned põhi tõed. Palju ja mida teha võid ja mida mitte. Nt. südame treenimiseks sobiv pulsi sagedus oleks liikumise ajal 60%-75% maksimaalsest pulsist. Palju kasuliku infot leiad internetist aadressil trimm.ee. Lõpetuseks ütlen, et: MUUDA LIIKUMINE OSAKS OMA ELUSTIILIS ja naudi liikumist. TREENINGU PÕHIREEGLID 30-minutilise ja pikema treeningu korral alusta 1015-minutilise soojenduse ja venitusega, seejärel rakenda põhiline koormus,
,,Dekameron" Selle teose novellides jutustatakse keskajal paika pidanud kommetest, traditsioonidest ning mida austati või trotsiti. Kõik need tõed on põimitud sobivalt huvitavade juttude vahele ning uusi ja huvitavaid fakte leidub sealt kõigile. Inimeste elus mängis väga suurt rolli usk. Kuna tollal olid enamus usklikud, võidi sinu religiooni pärast sind eri piirkondades väga isesuguselt kohelda. Selline ülemaailmne fanatism lõi rahvastele minu meelest tühiseid lootusi, illusioone ning tekitas palju konflikte. Samuti andsid mitmed usundid paljudele ,,maailma asjadele" tähenduse või seletuse, mis põhjustas teaduse
Euroopa kultuuriruumi väärtushinnangud ja arusaamad põhinevad ristiusul. Ristiusu aluseks on 10 käsku. Need on inimeste väärtushinnanguid ja arusaamu kujundanud juba sajandeid. Hetkelgi on päevakorras palju teemasid, mis on seotud just nende tõekspidamistega. Suurimaks nende hulgas pagulaste sisserändamine Euroopa riikidesse. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Jeesuse Kristuse tõed on koondatud piiblisse. Piiblis olevad kümme käsku on tänapäevalgi aktuaalsed. Need propageerivad inimlikku armastust, sõltumata tema rassist, usust jne. Inimest tuleb armastada ka siis, kui ta on midagi valesti teinud või ta erineb meist. Samuti himustamise teema. Paljud inimesed mõtlevad ainult enda heaolu peale ja mis neile kõige kasulikum on. Suurt rolli mängib selles rikkuse tähtsustamine. Inimesed on kõigeks valmis, et rikkaks saada , isegi tapma.
1 Kui Eesti linnakeskkond ei suuda ajaga piisavalt kaasas käia, võib märkimisväärne osa meie linnarahvastikust suunduda parematele jahimaadele Euroopasse. Inimesed lähevad ikka sinna, kus elamis- ja töötingimused paremad tunduvad. Aga nii võib Eesti iseseisva riigina mõtte kaotada. Kasutatud kirjandus 1. Tarand, K. (2011) Kohtla-Järve lõpetamine. Sirp, 28/2011 2. Tarand, K. (2011) Planeerimise ebamugavad tõed. Sirp, 20/2011 2
Humboldt suletud vormid Karl Philipp Moritz Ballaad aasta 1797 Ideaalne ja ilu kirjutades Joachim Winckelmann Ajalised tõed ja põhilised seadused (poliitilisest lahknemisest ja sekkumisest jooksvatel sündmustel)
Aleksandriast (u 25 e.m.a 50 m.a.j), kes püüdis järjekindlalt kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena ning tõestusena. Viimased löögid filosoofia ja teoloogia ebavõrdsele liidule andis inglise filosoof William Ockham (u 12851349), kelle nimega seostatakse kahe tõe teooria lõplikku mõjulepääsu. Selle õpetuse järgi on teoloogia ja filosoofia (teaduse) tõed teineteisest sõltumatud: filosoofia tegeleb loomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb mõistusele, teoloogia aga üleloomulike sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast. See, mis oli enne, näis õigem ja tõesem. Inimeste mõttemaailma üle valitsesid ajast pühitsetud autoriteedid. Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumiks
16-17. Vaata eelmist ülesannet ja pane umbes :D 6. Empirismi ja ratsionalismi võrdlus. RATSIONALISM EMPIRISM Teadmiste Kõik tõelised Kõik teadmised pärinevad allikas teadmised(teadmised, mis on kogemusest, mõistus on vaid paratamatud ja üldised, reeglina abivahend järelduste tegemisel matemaatilised tõed, kõik ülejäänud teadmised on empiirilised) pärinevad mõistusest enesest, kogemus on vaid mõistuse ajendiks ja vähem väärtuslike teadmiste allikas Tunnetusmeetod Deduktsioon mõnest kindlast Induktsoon suure kogemus eeldusest loogilise järelduse materjali põhjal, järelduste
lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas, kõige kõrgem kastides, äravalitu. Reinkarnatsioon on taassünd. Kastid : 1Brahman (preestrid) 2Satriad (sõjaväelased) 3Vaisjad (kauplejad, käsitöölased) 4Shrudrad (teeniad) Puutumatused ei kuulu ühegisse kasti. Budism looja Siddharlha Gautama 6 saj e.Kr Kirde- India. Ilma jumalata. Buddha on kuju. Budistid käivad kloosrtites ja templites, kogudustes tekkisid mungad ja nunnad. ,,Tripitaka/ Kolmikkorv" is on jumalikud tõed. Neli õilsat tõde: 1.Elu on kannatus 2.Kannatuse põhjused peituvad kehalistes tungides, naudingujanus ja pettekujutlustes.3.Kannatus lakkab kui elujanu on kustunud. 4.Elujanu kustutamisele ja valgustatuse saavutamiseni viib 8 osaline tee. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu ja omal jõul. udismis tähendab dharma tõde, mis on tõlgitsetud ja sätestatud Buddha
metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, on Descartes’i arvates kahtlemine kõiges. Printsiibid me tunneme ära intuitsiooniga. Tunnetus peab alguse saama intuitsioonist ning samm-sammult järelduste teel jõudma üha uute tõdedeni. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: Nad on ilmselged tõed. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Filosoofia Et sellist teadmist leida, hakkas Descartes kõiges kahtlema. Ta leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet), kuna võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead. Samuti on äärmiselt keeruline eristada või aru saada sellest, et kust ma tean, et ma parasjagu ei maga – kust jookseb piir unenäo nägemise ja
Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma J ? Kuna ta õige lahenduskäigu (olgugi vigadega) maha kirjutas ning õige vastuse samuti, siis muidugi teab ta õiget vastust. Ei ole õige Mahakirjutaja ei tea õiget vastust isegi siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma 6. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) K Ei ole õige on kõik tõed kogemuse alusel tõestatavad L Ei ole õige on kõik tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad ? õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 7. Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada deduktiivse arutluse põhjal? M õige! Kolmnurga sisenurkade summa võrdub kahe täisnurgaga. N Ei ole õige Kuu teeb ringi ümber Maa ühe päevaga. Ei ole õige Õnn ei ole rahas, vaid raha hulgas. 8. Mis iseloomustab skeptikut
Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. Tõeline/ tõsikindel teadmine järeldub printsiipidest ning tõeliselt tark on see, kes oskab kõik teadmised tuletada teatud printsiipidest. Paljuteadjad ei ole mõttetargad - nad on kogujad. Mõttetark otsib arusaamist. Printsiipe peavad Descartes'i arvates iseloomustama kaks tunnust: 1. Nad on ilmselged tõed. 2. Iga tõsikindel teadmine peab neist järelduma. Need printsiibid on aluseks kogu uuele filosoofiale, mida Descartes'il on plaan üles ehitada: "Archimedes ei otsinud midagi muud kui üksnes punkti, mis oleks püsiv ja liikumatu, selleks, et liigutada paigast kogu maad; tuleb loota midagi niisama suurt, kui leiaksin kasvõi midagi vähimalgi määral kindlat ja kõigutamatut." Printsiibid me tunneme ära intuitsiooniga. Tunnetus peab alguse saama intuitsioonist ning
Argumentide seos teesiga on pigem kogemuslik. Artikkel ei käsitle ühtki konkreetset uuringut, millest selguks, millisel põhjusel on lapsed isata jäänud. Olen arvamusel, et teesi kohta käivad argumendid ei anna piisavalt kinnitust argumente on vähe ja need rõhuvad peamiselt psühholoogilisele eesmärgile. Argumentatsioon on osaliselt vigane. Vastavalt C. Sagani ,,tüüpvigade loendile" on analüüsitavas artiklis mahavaikitud tõed või pooltõed ei ole ühtki viidet sellele, kui palju on neid üksikisa staatuses mehi, kelle juurest on naised lahkunud (nt uue pere (mehe) juurde vms). Sarnaselt mahavaikimisele võib antud artikli puhul tüüpveana loetleda ka valikulist väljatoomist, kus info üldine toon on emade suhtes pigem liialt negatiivne ning isade suhtes vastupidi, liialt positiivne. Kokkuvõtteks leian, et ajaleht ,,Postimees" arvamusartiklis esitatud psühholoog J.Uljase
tõde, on veel lootust leida universaalset tõde? · Postmoderne maailm igal inimesel oma tõde · Tõejärgses maailmas valitseb tõe asemel consensus trance · Massimeedia võib tõe tähtsust Kommentaar 1 ,, Muidugi tuleb vaadata, mis su tõde maksab ja kes maksab, raha on hallidest aegadest au sees olnud." Kommentaar 2 ,, Ei olegi üheselt mõistetavalt TÕDE. Ei saagi olla , sest nii palju kui on inimesi , on arusaamu tõest... Need kõige suuremad tõed on ju ka kellegi poolt lihtsalt kirja pandud , et teised teaksid , mis on TÕDE. Aga see ei pruugi ju KÕIGI jaoks seda olla. Mis maailmas praegu toimub? Kus on tõde? Ja kelle oma?" Kommentaar 3 ,, Kes selle tobeda sõna "tõejärgsus" üldse välja mõtles? Kõlab nagu parafraas sõjajärgsest. Tegelikult on kaks korda kaks endiselt neli. Ja vesi voolab ülevalt alla, mitte alt üles (kuigi ühes riigis püüdis keegi jõgesid tagurpidi keerata). Tõde kas on või ei
*arvates et Ptolemaiose astronoomia muutus liiga keeruliseks (näiteks üha uute epitsüklite lisamise ni arvates nii sellest, mida ta vaatab kui ka sellest, mida ta on õppinud nägema (nt mber Päikese), on Feyerabendi arvates vastuolus faktidega vaid juhul, kui fakte (nt ilma inertsiseadust sõnastamata). "tunnen, järelikult olen olemas" Rääkis, et maailm koosneb monaadidest. On olemas kahte tüüpi tõdesid 1) mõistuse tõed 2) faktilised tõed. Isiksus tekib eostamise hetkel eetrit 1) religioosne tunne - inimene tunneb sõltuvustunnet 2) mõistus on olemas mõistuse poolt toodetud. 3) tahe realiseerub religioosses käitumises, rituaalses Juudid ei ole kuskil kaitstud, et tuleb luua juudi rahvusriik, kus ei ole antisemitismi. matemaatik-mõõtis Egiptuses ära püramiidide kõrguse varju abil; astronoom-ennustas ette päikesevarjutuse
4. Mis on teodiike? Teodiike tähendab jumala õigustamist, religiooni filosoofias omab kohta kurjusest rääkides. Moraalse kurjuse seisukohast võib leida, et kurjus on inimeste vaba tahe, loodusliku kurjuse osas leiab nt Leibnitz, et võimalikest maailmadest on loodud parim maailm. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Aquino Thomas, ratsionaalsest seisukohast leiab et on 2 liiki tõdesid, loomupärased ja ilmutuslikud tõed, on teatud tõed, milleni ratsionaalsusega aga ei jõua, seal vajame ilmutust, kas vahendatuna või otseselt. Mõõduka seisukoha järgi, Hume ja W. Jamesi kohaselt usku mõistusega võtta ei saa - tuleb panustada usule. Irratsionaalsest seisukohast, Augustinus, Kierkegaard, usutakse sellepärast, et ei mõisteta, usutõdede küsimuses mingit tõestus olla ei saagi. 1. Kuidas Cioran kirjeldab inimest? Inimese tahe kõikuv, jälgi jätmata kulgetakse lõpplahenduse poole. 2. Mida arvab Cioran inimese elust?
Vastused Maritain, J: Filosoof ühiskonnas 1) Filosoof on isik, kellel on oma arvamus ja ta on valmis öelda oma arvamust. Ta alati otsib tarkust. 2) Nad austavad üksteist. Aga kõik saavad aru, et maailmas on olemas unistajad ja tõelised «suured» ja viimased saavad eksida. 3) Sest filosoofia sundib mõelda ja ilam selleta ma ei saa liigutada edasi. 4) On olemas filosoofiline tõde ja see on algtõde, aga kõik teised tõed on teistkordsed: teaduslik jne. Teaduses on tõendid, filosoofias neid pole. Teadus otsib teadmised, aga filosoofia ei ole võimeline otsida teadmised, filosoofias on ainult oletused, mäng sõnadega.. 5) Filosoofia ei ole inimestele tarvilik, sest nad ei saa filosoofiat aru ja mõned kardavad teda ebausklikult, sellepärast paljud neist naeravad filoosofite peale. Aga filosoofia on
“Sa ei oska lugeda ega kirjutada, aga sa tervened kiiresti- isegi nõia kohta. Pärast pimeduse saabumist hakkab sul siseruumides halb. Sa vihkad Valgeid nõidasid, aga sa armastad Annalise´i, kes on üks nende hulgast. Sind on neljateistkümnendast eluaastast saadik puuri hoitud. Sa pead vaid põgenema ja leidma Mercury, Musta nõia, kes sööb poisikesi. Ja sa pead seda tegema enne oma seitsmeteistkümnendat sünnipäeva.” oli tema elu lühi ülevaade - tõed, mida ei saanud eirata.Olles käinud iga aasta koos vanaemaga hindamisel, et saada teada kas ta on valge nõid, või must nõid. Kui Nathan oma vanaema mattis ja ta oli ikka poolekoodine saadeti ta Celia juurde, kes pidi teda treenima ning lõpuks ka saama teada, kes on Nathan.Talle ei meeldinud seal, teda hoiti puuri, kui Celial oli halb tuju, pidi ta olema ka ketis, pidi ehitama puuri paremaks asjadega, mis leidus metsas, tegema trenni, mis võis ta tappa
ta tervendab vaid hädast mis ei olnud Kuigi Suur Luuletuse ''Aeg ravib haavad'' mõte on see, et ajaga kaovad vaid väikesed mured, kuid tõsiselt suured mured ei kao, vaid sinu suhtumine neisse muutub. Nagu öeldakse, aeg ravib haavad, kuid armid jäävad. See on mu kiri ilmale kes mul ei kirjutand - need lihtsad Tõed mis minule Suur Loodus ilmutand - Täis usaldust Ta sõnum nüüd Teie kätte jääb - ma Tema pärast - palun - te mõtelge must hääd ''Kiri Maailmale'' on luulekogu kokkuvõttev luuletus. See räägib, kuidas autor soovib et teda ja tema loomingut austatakse. Peaaegu kõik Dickinsoni luuletused
Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Õppeaeg ülikooli polnud piiratud. Tavaliselt kestis see 8 aastat. *Skolastika Kekaegset filosoofiat nimetatakse tavaliselt skolastikaks. Skolastikute eesmärk oli võimalikult hästi Jumalat tunda. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ta leidis et pühakiri ja Kreeka filosoofide vaated poledi vastuolus, sest üks on usutõde ja teised teaduslikud tõed. Katoliku lorok kuulutas hiljem Thomase õpetuse ainuõigeks ja tema enese pühakuks. *Muud teadused Lisaks tegeldi ka astroloogia, eht tähtede järgi ennustamisega. Tähtsa teadusharuna hinnati alkeemiat. Selle eesmärk oli valmistada tarkade kivi , mis pidi teised metallid kullaks muutma. Kuigu sellealased katsed ei andnud tulemusi, õpiti nende käigus mõndagu uut. Arstiteaduse arengut pidurdas keeld laipu lahata. Nii ei saanud arstid inimkeha ehitust kaua aega korralikult tundma õppida
Raamat on päevikuvormis, kirjeldab päeva algusest lõpuni, kuid vahepeal on meenutusi minevikust ning teeb teose raskesti arusaadavaks. Sageli kirjeldavad üht olukorda mitmed inimesed. Tegevus võtab aset Yoknapatawphas 20. sajandi alguses. Kirjanikku köidavad ajaloo sõlmperioodid ning kolm sotsiaalset gruppi: plantaatoraristokraadid, maainimesed ja neegrid. Tunneb ka pidevat huvi kujunemisjärgus noorukite vastu. Ideaaliks on universaalsed tõed. Eesmärgiks oli transformeerida Yoknapatawpha maailm mikrokosmoseks. Romaan elas pärast trükivalgust siiski kirjanikus edasi ning ta kirjutas sellele ka lisa. Põhiliseks probleemiks on Benjamin kes on 33 aastane puudega perepoeg. Tema hoidja Dilsey on ka talle ema eest kuna õige ema on haige ja kellelgi ei ole aega temaga tegeleda, Benjy't hoiavad ka mustadest teenrid Vesh ,T.P. ja Luster. Esimene osa, aprill 7, 1928, on kirja pandud Benjamini e. Benjy
1. kollase, külma ja magusa ideed Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7
Arutlus meetodist Rene Descartes 1) Antud teksti põhiväide: Inimese ja jumala hinge olemasolu. 2) Descartes arvas, et leida tõestus inimese ja jumala hinge olemasolust, tuleb seada kõik kahtluse alla. Tema eesmärk oli leida kõige õigemad tõed, vastused milles ei ole võimalik kahelda, laused kus kahtlused on võimalikult tugevalt välja juuritud.Ta uuris ja mõtiskles inimese olemasolu üle, et kuidas teada ``Mis ma olen ``. Ta selgitas välja täpselt, et keha on vaimust erinev. Tõestamaks enda olemasolu maailmas je enda eksisteerimises, jõudis ta teadmiseni ma mõtlen, järelikult ma olen olemas. Midagi loogilisemat ja enam kergemat ei saakski selles lauses olla. Ta tunnetas, et ta on
Librorum Prohibitorum- võite wikipeediast vaadata, millised kooli kohustuslikus nimekirjaski olevad autorid keelatud olid, kuni 1966.aastani, mil see nimekiri tühistati paavst Paulus VI poolt) Süstemaatlise kahtluse meetod. Kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Mida iganes saab küsida, peab ka küsima. Autoriteet, komme või harjumus ei ole piisav põhjendus mitte miski muu ei kõlba peale tõsikindla teadmise. Tõsikindlaid teadmisi iseloomustab: 1) nad on ilmselged tõed ,, Me ei tohi pähe võtta midagi sellist, mille suhtes on meil kas või vähimgi kahtlus" 2) neist saab tuletada kõik ülejäänud teadmised ,, Kõik tõed on omavahel seotud, järeldudes üksteisest, ning kogu saladus seisneb vaid selles, et alustada kõige esimestest ja lihtsamatest, minnes neist samm-sammult kaugemate ja keerulisemate poole" D. süstemaatilisel kahtlusel ei ole mingeid piire see hõlmab kõike ja ükskõik mida. See on
Arvamus muutus valdavaks peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaja filosoofia iseloomulikud jooned olid 1.seotus religiooniga, 2.retrospektiivsus, 3.õpetlikkus ja kasvatuslikkus. Seotus religiooniga: * Philon Aleksandriast (u 25 eKr 50 pKr) püüdis kasutada kreeka filosoofiat platonismi, pütagoreismi ning stoitsismi juudi usundi ja teoloogia alusena * Kahe tõe teooria: teoloogia ja filosoofia tõed on teineteisest sõltumatud: teoloogia- ilmutus; filosoofia- ilmalik. Retrospektiivsus *mis oli enne, näis õigem ja tõesem. *Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumiks *Keskaja õpetlast hinnati eruditsiooni, mitte aga loomingulisuse eest. Õpetlikkus ja kasvatuslikkus * teosed on kirjutatud õpetlikus toonis. * Õpetlane oli eelkõige õpetaja ning see tingis ka suure tähelepanu loogika probleemidele
raamistik, mis kestis Euroopa kultuuriloos valgustusest kuni 20. sajandi keskpaigani, kui levima hakkas postmodernistlik mõttelaad. 8 2.2.2. Modernistliku mõtlemise eripärad Modernism tegeleb peaasjalikult korraga ratsionaalsuse ja ratsionaliseerimisega, püüdes luua kaosest korda. Teadmine on tegelikult TEADUS, mis objektiivse ja ratsionaalse isiku poolt toodetakse ning mis võib anda maailma kohta universaalsed tõed. 9 Teaduse poolt loodud teadmine on tõde ning igavene. Tõde, mida teadus loob, viib progressini. Inimese tegevusi ja erinevaid institutsioone võib analüüsida teaduse poolt ning neid parandada. Mõistus on tõe lõplik kohtumõistja. http://www.missouri.edu/~rlc4hf/3%20sphinxes.jpg 10
Algselt oli ,,Daodejing" mõeldud juhtidele, kuid tema õpetused kanduvad tänapäeva, kus meie elud vajavad tasakaalu, rahu ja harmooniat. Vajadus rahu nii isikliku kui üldise maailma rahu järele on paljudele inimestele hingelähedaseks saanud. Daodejing rõhub sisemise harmoonia leidmisele elada targalt, leida isiklik tasakaal, olla loodusega kooskõlas. Taoismi teisteks tähtsateks allikateks on ,,Hua Hu Jing", ,,Zhuangzi" (teadlaste arvates erinevate autorite poolt kirja pandud tõed) ja ,,Lie Zi". Religioosse taoismi alguseks peetakse aastat 142 pKr, mil tolleaegne Vana-Hiina filosoof Zhang Daoling sai väidetavalt ilmutuse Laozilt. Taoismi põhitõed Tao (nim. ka dao), mis oma tähenduselt viitab rajale, eluseadusele, toimumisviisile, keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Taoismi eripäraks on see, et ta ei nõua inimeselt märterlikkust, kellegi jumalikustamist, ohverdamist, rituaale. ,,Sellest osasaamine on võimalik
püssirohuvabrikandid hakkavad kreeka keelt õpetama. Raha teeb põrgust taeva ja püssiroht kurjategijast õilsate eesmärkidega inimese, kes suudab inimkonna pahedele ja elu võidujooksule vastu panna ja ka nende mõlemaga igas olukorras silmitsi seista, ühes käes relv ja teises miljonid rahatähed. Nii kuulutame sõja sõjale ja parandame maailma. Kas pole mitte lihtne? Shaw' näidend ,,Major Barbara" on terav poliitiline satiir, diskussioon kolmes vaatuses. Kuigi tõed, mida siin kuulutab küüniline, tark ja häbitu relvatööstur Undershaft, on julmalt masendavad. Undershaft väidav avameelselt, et kodanlikus ühiskonnas ei ole voorused ilma rahata mõeldavad, et ainult rahaga käivad kaasas au, õiglus, tõde, armastus jne. Tema vastandiks võib pidada tema enda tütart, kelle põhimõtted on isa omaga vastupidised. Ta usub, et inimese hinge päästab vaid headus ise. Barbara on sügavalt usklik- uskudes, et ainult
Armastus võrdub taskuraha suurusega, austus võrdub majandusliku seisusega, hoolivus võrdub kingituste suuruse või hinnaga. Selliseid seoseid luues, tekib inimesel kitsas maailmapilt, käsitlus, kus kõike hõlmab vaid raha. Kuid kui nüüd selline inimene panna vaidlema midagi muud väärtustava inimesega, siis millest tekivad peamised probleemid? Rahast. Igaüks esindab ju oma. Selleks on vajalik silmaringi arendamine, mis on suuresti seotud maailmavaate kujunemisega. ,,Kõik tõed on relatiivsed. Me peame neid kõiki teadma ja mitte ühtegi eelistama" (Paul-Eerik Rummo ,,Tuhkatriinumäng") Teadmine võrdub aktsepteerimine, see on üldine. Eelistus on isiklik, see kujuneb läbi seoste. Inimeste mõistus on täis erinevaid võrdkujusid, mis joonistavad tema enda elutee ja selle kvaliteedi. Üksteise mõtteid on kasulik teada, see arendab isiklikku maailmakäsitlust, kuid ei tohi unustada, et iga inimese sümbolid on isiklikud ehk tema enese tunnetuslikud. Ainult
annaabi.ee 
